Vaba eestlane , May 15, 1984

              • f
IX-1
TASADE EESTLASTE HMLEKANDM
¥ABA P.ESTLÄNE
VÄJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955. Leslie St. 'Dofl Milk,
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE'KOLLEEGIUM: Earl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $5L—, poolaastas $28.
p ja veerandaastas $15.^
"^TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, pool­aastas
$35.—-ja veerandaastas $18.^
Aadressi muudatus 70 c. ~ • tteik^ hind 70 c,
KUULUTUSTE HINNAD üks toU ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5,50
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1.955 LesUe St. Don Müls, Orit. M3B 2M3
Nr. 3T
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiii!iiiiitiiiii3iiiiiiiiiii!iiiiiiiiyiiiiiiniiiiii!iii^
esindajate töö- Ja kidtuuripäevadest osavõtnuid Ännabergi lossi trenil lühikest JÕU- ö-lcf«
kasutamas. Vasakldt esimene Ülo Semmel Eesti Skautide Maleva juht Saksamaal, ^ '
Nõukogude UUS
..aatomipomm"
Möödunud nädalal shoke«iis kp-gu
maailma sportläskonda Nõuko­gude
Liidu Olümpiakomitee otsus
loobuda Los Angeleses peetavaist
mängudest.' Tegelikult; see pohiud-ki
sellme üllatus, juba Moskva
olümpiamängude ajal ähvardasid
venelased samaga kättemaksta.
Nüüd see kättemaks sooritati hoo­pis
teisel ettekäändel.
Vahepeal oh venelasi häirinud
Los Angelese majutuskohtade ja
elutingimuste kõrged hinnad, siis
Los Ängeiese suitsusumune õhk,
mis nõrgendavat nende sportlaste
võiduvõimalusi, süs mängude liig­ne
kommertsiaalsus ja nüüd leidsid
iVIoskva juhid, et ärahüppamise
võimaluste ees ei tunneks range
kontrolli all üleskasvanud sportla­ne
enam end kindlana ja lahkuks-kl
,3tõige päikesepaistelisemast rü-aastat
Mgasi oli oikraina vä- kommunisillikis süsžeeMi Ja raud-feadiisvõifleja
ja ajaloolane yalen- eesriidetagiise elu hindamisel ja
tin Moroz läänemaaihnas päeva- analüüsimisel peamiselt nendel
Saksamaa eestlaskonna
dehetke pildistamiseks
tema kõrval Johannes Västrik, Eestlaste Keskkomitee esimees, tema taga Elmar Reisenberg, eestlaste Balti Vabadusliit kui osaline Basi
esmdaja Saksa Lüduvalitsuse juures. Paremalt teine praost E. Kägi Rootsist, kellele hiljuti annetati Saksa- the Soviets on venelaste silmis
maa eestlaskonna teenetemärk kullas. Foto: R. Laev muutunui selliseks hiiglaseks, kel-
. ; • ' "... . - . , • \ le ees Moskva inimesed muutuksid
• • • • ^ ™~" ebakindlaks ja hakkaksidki usku­ma,
et äkki võib mõni nõukogude
passiga inimene, keda KGB agent
enam käest kitini ei hoia, minna
vaatama kuidas Los Angelese Ees-
.. .. ti Maja või mõni teme lahke vas-
Reedel, 21. jaanuaril, väga külmal pae
kangelane, kui ta N. Liidu vangk^^ on saavutatud jale passikontrollpunkti. Kell oli 12.30 kpl kaks tsiviihiietuse^ poMtsemikl^ kõrvale, öö- Teadmise nende olemasolust on
test vabanedes pääses läänemaail-dipl^maatiliste^e^^ ajakirja- päev hiljem oli kogu Norra shokeeritud eiadme saatkonnaEÕiinik ja riigisekretär arreteeriti spioneerimi- nõukogude meedia ise viimastel
ma ja saabus ühendriiMdesie, ks^^ kuudel andnud,
ta Mljem asus dama KanadassvM^ ' - r r . • . - .
Toronto^e; Nüüd on Moroz^ a^^ kmidu. Neile, monin- Neljakumnendais aastais, alla õpilasena Tal oli edu oma alast vait uusi kontakte, sai sõpru ja Aga venelastel on Välismaale
Bkkusest ljuba ammu kadunud, ta gaid praktmsi kogemusi^ saanu^^ maratoni jooksev väljaspoolgi ja plivc^^ moju-voitis usaldust. Nii võrratud olid pääsemisega Tnuudki eesmärgid,
on peaaegu miustetud.Ainntt isiku silma- tarna teisi koigis võimalikes olu- tema voimed, et vaid noor iga ja Los Angeles suure tööstuslimiäna
irukordadel keridb see nimi veel uurimustega tegelevad ^ akadeeini- paistvaid omadusi, tahet ja võimeid kordades. piiratud ^ diplomaadi kogemused pakub võimalusi peale sportüke
Kanada- ajakii^ahdussesil^ ^^"^^^"^^^ ^kõrgemaile yalis- saa^^^^^
Ma^võisid lugejad näha Torontos le lühemaajalise visiidi teinud ja teniaattlisis^ ja^ polutdistele ametikohtadele paase- vutuste kaasavõtmiseks. Moodsate
Jlmuva ajalehe GI#eand^^ fS^^ õnüZ^ " kuulaimsaparaatidega voiks jalgida
27 abrilli väliaandM k i K Mftrn^i-^^^ i^^^ vastupidavus ei peta otsustaval saKpooises upiidborgdnibdibiüomb. . . . suurlmna elu ilma oma laeval asu-
# Ä t Ä a t o päeval tunde kestva väsitavusePole^i^^^^^ vast peakorterist välja tulematagi.
ga OÜ tentud jutuajamme F ku^^ nustunud ä võimekat noort hakati meest ega ta sinna ei purgmudki. i^fj' piipv. vnimalimi PI ole
tema muljeid Ja arvamusi siinse elu^N^^ ^ Ja km seueKs võimalusi ei oie,
kohta.
läün^mc^aiwo ^ ^ ^ ^ Ame Treliolt oli juba ületanud tähele panema
laanemaadma polutumd on kom- _ v* t • umivxuuactiscL aigct
muni^ tõelise olemnSe Ja; rand- ^Jt, ^^^1"''^ Tema 15pu-uurimused riigiteaduses, ostis aldsiaid, kulda ja eriti hõbe- ;;;^a;;;rHooi^'«hto;rön';^:
Ta lÄOistis raliamängii^ > tal: oU ^j^^ -y^^ ^^^^
individuaalset algatuslikkust. Ta vähest ja Icallist värisvaluutat
« ^ - L ^ - f e « 'Z.mS!'^^^^ ^^l^- M o„as .ä^^tavaid .tead.^^ vSa"SiiS'^ Z
se palju otsida, l™na pe^:. « I ^ P S » l^^T^^ ^l^.Z^ -1 jcksma ia hüppaja, ,™s tee-suras
mng tema mõtetest kolas -AU^^ *f A ^ - varjatudJ kri'bie. dJu- .SRt unJd ega labi see väheste teadmist^e &g a. SGu-n eSi ^ta rvit
Joon, mida oleme
Liidust väljasaadetud
^ ^ ^ ^ Fordi naiivseid ja ebaelü- 7 " s ü s t e m a a t i l i s e mõ^ sel.'
meste juures, kaasaarvatud kom- -^^j presidendi valimžkampaamia ^^^^^ ametimees ja polutik. Voib ^.^ ^j^^. ^ ^ ^ ^ Treholtü oli salajane arve Ing-munismi
haardest Teise maaihna- j^gg^^j^^.} ^ tunduda päris uskumatu, kui siia : lise pangas. Sealtkaudu aeti tema
sõja lõppfaa!sis põgenenud eestla-^^^^ lisada, et ta kõige muu kõrval oli °: * ; : / rahaasjandust.
sipd/ Ukraina vabadusvõiüeja.^d^^ Peagu märkamatult juhtus Tre-varjanud:
oma tundeid kui ta aja-^^^^^^^ öösel täielikult konnaisa ja oma kaaslastele hea j^^j^i güj-^j^inine ajakirjandusse,
.kirjanikule^ kmnitäs,::e^^ on ggHe: süisteemi sees ja kes jääb sõber ja lõpuks üks KGB pea- täpsemalt öeldes Norra „Arbeider-viimasevhe
aasta jooksol^ bladett' juurde. Polnud juhus, et
mud Ameerika, W d Ameerika ei kostmise: aUa sünnist kuni surma- Treholti ainulaadsest vastupida- rahvusvahelisest poliitikast^ sai te-
Tole avastanud ieda, see tähendab ni. Kommunistliku sükeemi juures vuseš^ olnud
Memp mõistes neid inimeisi, kes^^^^ kasuta- da, kui vaadata tema viimast päe- aastadolid eriti tähtsad hilisemate
(Dn pärit Ida-Euroopast. . , nr, v r ^ r .
Selgitades lähemalt oma seisu­kohti;
mamis Moroz, et Ida ja
Lääs on nagu kaks erinevat pla­neeti
— oma loogikaga ja oma
takse inimest süsteemi hiavides na- va vaba mehena. Ta oli KGB güj^^jj^^ste seisukohalt. Treholtõp-gu:
imngisugust r^^ kes korraldas USA välismi- pis tundma ajakirjanduse olemust. Nünetus teadlased" on giin tõl-tolü
endal oUa iseseisvat mõtlemist uistrile pressikonverentsi. ^ civQcfQc ipVitPrip ii» iP^TiPmppctp.
mehena ootaks.
Läänemaailni on muidugi pabi­nas—
kui pole venelasi, elukutse­lisi
sportlasi, süs satuvad medalid
ka amatöörsportlasile. Mõned me­hed
ei taha sellega leppida. Kana­da
Olümpiakomitee esimees Tim
Worrall tunneb, et internatsionaal­ne
olümpialiikumine on ohustatud
Ja oleks hea kui poliitikud oleksid
eemal spordist.
, , , . Ta avastas lehtede ja lehemeeste gitsetüd laiemalt kui kitsam -aka- , . , .
ega tõekspidamisi, keUelt: oh röö- raselt korraldatud koosviibimise ja- ^ ^ ^ ^ ^.^had. Ta imetles norra deemiüne mõiste Meü on vähe hu- '
_ _ _ _ _ vitud kõige muumaalsemadpõhm-.rel ta saabus ^^^^^^ naüvsust ja manitaarala akadeemüisi" teadla^
elurütmiga, kusjuures fiä§''^i^feaa^^^-^^^^^^^^ ametioskuse puudumist ja sai neid sl, kuid palju on vaja teha. ülikoo- ^^""^ ^^^"^
aru Idast. Läänes elavad iriimesed perekondade kaupa .uhefoalistes m uhe ^CjB kmdraiga, teadmisi kasutada hiljem oma hu- Ude magistri- ja doktorikraadi tee
:on arvamisel, et nad'tumievadia head vahekorrad aja- pole amukene teadmiste ja ^eadus-teavad,
kuidas elatakse N. Liidus,- tarbekaupade ja toiduamete sed protokollid. Tal oh siiski veel kirjanikega kõigis leerides. Ta va- u k u distsiplüni omandamise vüs.
kuid nad ieevad onm järeldused^^^^^^^^^ sa- pudu. hdistada treening^^ kontakte hoolega Küduväärselt on mitugi eesÜast
välispidiste vaatlejatena nmgjšee- kes peab kroonupühade p teha ettpanek^ sprkim^ pa-tuievaiks aastaiks. omal vabal ajar süvenenud eesti-iõttu
on N/Lüt neüe sama tund- ^j^^^^^^ : ainelistesse teemadesse ja väärtus-mata
alaks nagu seda oh Planeet Arne "IVehd^
Mars. Venem^ j-akendatod süs- ^^uma trfbüünü^ Tema erandlikud jõuvarud ja või- gitud temaga seoses, oli t^^^ la saab - peaks saama! - Imia
Aga poUitika on alati olnud olüm­piamängude
osa. Juba Hitleri ajast
alates, kui Berlüni mängudel ta-aaria
tõu paremust,
polütikat on vUjelenud N.
Lüdu juhid, kuid neil selüst head
tõugu pole, süski on neil hea par­tei,
mis kõiki eesrindlikult sporti­ma
ergutab. Vahet pole sugugi
märgata. Ja see paremuse näita­mine
kommunistina ongi nõukogu­de
sportlasi tagant näpistav tegur.
Kuid ega venelasi jätkugi ees-teemi
inimesed
teadmised
kaslitamata; Moroz nendilrtag^^ talle peagi ^ub välismail lÜalt vähe. Välis- maailmas päritolumaana märgitak-hoidlikiih-
ooniaga, et teda on in- , liiga üksluiseks. maiste eesüaste eluoKi on praktüi- se Nõukogude Uit.
terviüeeritiid mifmev m^ndriikiHp^^ . . t „ . . . ^ selt tundmatu isegi eestüceelses ISiT^rSt^^^^ Ametimehe rc^ ei sobinud ^r^j^^.^^^^^^ rääkimata võõrkeel- Ja Hitteri ajastust peale on polü- St^^ ^ ^ Arne Treholtil A. _T^e^^ -flJ! ««st. Mukogude doktrüni järele S!?^*^":^^^!^
maa
se vaistu.
et. ta/rikka-aega
välisministeeriumi pressiosa­konna
juhatajana.
valge, ja valge on must kui kõrge- UURIJA, AJAKIRJANIK^
mad seltsimehed seÜeks käsu a n - A^
On mõistetav, et ukraina vaba- navad, kelle Järele nuhitakse ja
drisvõitlejale on laänemaaama spioneeritakse ööl kui päeval ja
hoiak ja haiivšiis kommunismi suh- kes vÖib oma elu lõpetada sunni- : .- . -
teš uudiseks, kuna tema 1^^ ta talle
simseis diüjÖDs pürdüvad ainialt pealesunnitud terrorisüsteemi juh- j ^ ^ ^ _
jiie aastaga, ^estlasedj^
jaa^ed i^esnidetagu^ õigusi nõudma, nismi hmdamisel, analüüshniser^
mkud on juba hgemale neljakura- selle katku vastL võitlemisel ^ 0 ^ ^^
lae aasta kestel tutvunemid sünfee^^
poliitüiste arusaamadega, tõekspi- neinaaitom ajaMijaiiik, diplomaat ^ j ^ S l k E DiplomaadmaÄs ta suure hoo-damistega
ja vaba: maailmh ida- Tõi stipendim^ ga tippi>ositsioonile. Hoolimata
pomtikaganhig on üle elanud ühe Jematavä^a^^v^^^ näljas- ^ ^ " ^ " ' ^ ^ ' ^ ^«^akut .
kibeda pettu4e teise jä4.. J^pc^
kui Moroz oma viie-aastoseid ko- kmige vaatleja, keUevaatlusväü on TLS^ ^^TI'' ^
gemusi kokku võttes » d toom- pealegi ^^^^^^^^^^ kaotanud mmiestele. Seda
konsultandina välismmisteeriumis, Soomet okupeeris osaliselt süs
õppis sõjaülikoolis, oli märgataval Eriti tahaks apelleerida kahe eri- |[)aN. Liit.
kõrgel kohal välisministeeriumi neva eestlaste grupi poole: vane- . r.\^ .
A. Treholt eraldus teistest juba majandusosakonnas Ida-Euroopa mad, ka pensionärid ja noorema- Km 1948. aastal mangud jätkusid,
kaubanduse alal ja lõpuks lühemat test--koohõpetajad. : oü sellest osa^^^^
samaale km ka Jaapanile, sest
Vanematele sobib eriti hästiliht- kaotajaid ei vajatud. 1952. a. män-sam,
kuid väga aegavõttev biblio- gisid venelased kuni vümase mo-graafüine
arhivaalia ja selletaoli- mendüd, kas tulla või mitte, jää­ne
töö, mis teeb kättesaadavamaks des talvemängudele Norrasse tule-senmiindeksideta
teostesse'. peide-\ mata, aga tulid Helsmgisse, nõudes
tu. oma sportlastele teistest eraldi ma-jutusalasid
ja muid eritingimusi.
Noorematest,, kooliõpetajatel on • ,
sellest,^ et^ ta pohiud kunagi soori- olenias vajalik põhilme töödistsip-^ • -W^ a. boikoteerisid mänge Egip-tanud'välisasjade
valitsuse sundus- lün ja töötehnika koos inglise kee- tus, Iraak ja Liibanon Suessi ka-likku
ettevalmistuskursust, ta mää- le oskusega. Nende tööks oleks nii nali äravõtmise pärast ja Holland,
lab, et Läänes ei tunta raudeesrii- misvõiiifflalu^e,k^^^^ oskamatuse ja paijuaeie õppe- r^ä^t^i ^^o ma kolelsemegdiudsee ksiabaetsktounsenkas- toimdea teõgpeümasii seerl,g ukutaidd ak kao oislei speriosjveakl-t vHaissipoaoamni ap ajraa sSt hUvenigtsa rNiss. eL. ü19d6u0 . ina-.
det^ust,elm ega kommuiÄ immesest eeinalseianise nõunikuks. Karjääridiplomaadile ja mõne küsimuse läbitöötamme. lubati Lõuna-Aafrikal viimast kor-llist
((jlemMst, siis on i^em idast tõttu,
põgenikena läände saabunud ini- korras
mesed juba ammu sellele tõeterale sele.
tlidise mustri järele võttes ba- raudeesriide tagant saabunud ini- on
seernvai: läänemaailiKia teadmised mesed—~ om feolvmiiud, et ta nõi :
pnvi
oma riigi
nagu
KGB agendile oli see tähtis posit- Nõuannete ja aUikmaterj audega da oma sportlasi saata olümpia-sioon
huvitavas keskkonnas. saavad aidata vanemad akadeem^
Valentm Morozil on põhjust mu- . lised koUeegid ja Tartu Instituut ... , .
retseda, Alexander Solzhenitsõnii A. Treholti on iseloomustatud Torontos. Aadress: Sekretär: dr. . f P«asu_igajärgmise mangu
on põhjust muretseda, meil kõigu suurepäraseks diplomaadiks. Tema Endel Ahija, 37 GrovlandCrescent, fJ^L^l^^S--^''-'".^"^^
põhjestmurtaa. ^ ^ isiklikud omadused ja stiil olid kui Don M m s , Ontario, Canada-M Mangutt ärajäämiseks voi toimus,
; ?VK.A,-loodud^^^d pide- 3C4. Telefon (416) .447-8958. (Järg lk. S) '
Nr. 37
VAlVi
NÄDÄli
19., 20. ja 21. nw
dr. T. Maim<
26. ja 27. maU
dr.T. Kuutai
W
Plöhvcstias
Stükholinis olev
Europabagaren sl
hai keskpäeval luni
gaasiplahvatusel,
kui pagarid' tulid i
maspäevaseks lei|
valmistada, Sellet
daü üks gaasisoe]
kümmekond mii
kuumenedes äkki]
vatuse survest pi
tekkis tuli vei
mis lähevad kl
Kohale tuhiud tuU
le. ükski inimenel
tada ja tööstus si
misega ka esmasi
saata. Tööstuse o)
Simson.
Eesti leivatöösi
olnud mitmeid ü
suri Toomiiigs BI
gust Tooming, "k(|
poeg üle võttis,
üis, Peckers, on
ülesehitaja Villeil
viimasel ajal sat|
kesse raskusisse
nevat üle uuele!
dang on kogu ae j
Kaks põllul
teaduslikki
Dr. E. JärvesJ
mise puhul kasut|
tituut kahe' loenj
Esimesest võttisi
ümber, teisest pi|
va tõttu vähem;
tu Instituudi sekl
tutvustades meij
vel elab Am]
setts'is ja talvec
Teadlane viibis
selts Liivika jiiul
Dr. E. Järves(
sest Eesti põlh
ümberkorraldam)
seks. Selles süst
kolhoosid iseseil
kes on neile tööl
, kandidaadi taga]
tel valimistel,
dustati parema
miseks. Aiandus)
ohiud otse Mosld
farmid, kanialad|
j.m. oh toitlusti
danud. Ka on vii
japidamist hõlbj
ehitab neile kogil
Teises loenguf
ülikooli põlluni ii|
tööd aastail 180(
Komment^
(Alg^
mõni aktsioon
on poliitikud pidj
sionaalset süm
naalseks surve,a1
Hoopis rahulij
venelaste teatelJ
nik Milt Dunnel
piamängud ei vi
võtjaid, seltsimJ
piamängude traj
väga väike, oi j
edukad ka Uma|
Kui USA olüi
on mingisuguse^
diselt ameeriklal
Spordiajakirjani]
menteeris küsii
jah sind, Ivan'
liOs Angelese tt
mõne teise järgu j
üte saamist, eri|
seü venelaste
külg asjal on, et|
Wm kmul kuuh
kõhuvaludest kill
re Ida ja Lääne]
alal."
Olümpiatõml
New Yorgist L
Esimesel kilom^
ühendriikide ol|
Thofpe ja Jes!
sed, poiss ja tü<|