Vaba eestlane , August 18, 1983

              Nr. 61 :¥ABA EESTLANE neljapäeval, 18. .au, , August 18, 1983- Lk.?
.ema Ptö:
A D V O K A A D I I ! )
ENNAHFRED
ADVOKAAT-NOTAÜ
loom 1002, Royal Trast Tow®i?
Toronto DomuüoQ Ceaäro
Postiaadress: P.O. 3l6, ToroaiS®
<Oat. (Bay &; Kmg) USK IKl
TctefojK 8694777
24-ümdi telefoni valveteeiaistw®
ADO PARK. 9.C0
METHERfNGTON, FALLIg
Advokaadid-noMd
365 fiay St., Süite 401. 363-44S1
õhtuti 447-2017 või 929-3425
(CäZ3dBH
TÕNU TOõMi
B.A«Sc«g LLB«
ADVOKAAT — NOTAR
Yorkdale Flace, 1 Yorkdale Road,
Saite 207
Toronto, Ont. M6A3A1
Telefon 789-7579
kodns 762-2367
Mdlased oma jaampäeva kokkutulekul
gam, Leander- Üksik' Ja Renate. Martem.
õSi tmt lõkketuld. FHdil vasakult Ella üksik,; Virve - Rei-
Foto: Ilme Lillevars
Pedro Krusten, Kingitus. Lii-
Mlood. EKK, Lund 1982. Kaas
Olev Mikiver, 180 lk.
Pedro Krusten annab oma uues
lühilugude raamatus kohe esimeses
loos tausta oma järgnevaile lugu­dele:
,,Meie elame Washingtonis".
Sealses linnas teebki autor oma tä­helepanekuid,
jalutab ja näeb „il-ma
ja inimesi'', teeb tutvust loo­made
jä inimestega, Nii on ta ene­se
ümber loonud nagu enese pal­ge
järgi kujundatud maailma.
See maailm on ehitatud eredate
tunnetega, kellele ,Joodus on kiri­kuks**
ja jalutusk^gud looduses
paivuslikuks toiminguks, olles lä­hedane
lillede ja lindudele. Juba
alul kujundab ta oma , ,kiriku'',
kus ta kasutas „ juhust tulpide välja­ku
vaatamiseks** ,kuna „linnud laul­sid.
Kardinalid, irvrästad, . robi-
•näd.**'
, Raamatus on 66 lühilugu, eaka
autori hilisem looming, mis luge­jat
seob just südamlikkusega ja
näitab , seda rahuldustunnet, rahu
jä rõõmu lihtsast elust ning vähe­nõudlikkusest,
mida leidub siiski
tänapäevases maailmas ehkki See
on varjunud meedias kurjuse ja
vägivalla esile toomisega. Pedro
Krüsteni maailm nagu poMs
muutunud ja võibolla autor elabki
neis jalutuskäikudes võõral maal
olles illusioonides kodumaal; ühen­davad
on loodus, lilled ja linnud,
need mis autori silmade ette alati
Krusten on ohiud oma ajakirja­niku
kutsealal lühilugude meister,
kes vestetesse surus elunähtusi
mõnusa huumoriga, ega polnud
kunagi irooniliselt salvav. Sama
huumoritunnet on mitmes iühiloos-ki,
kus oskuslik | kirjutajakäsi on
nagu otseühenduses südamega. Te­ma
kogemustes ka kuritahtlik ini­mene
avastab oma põhilise headu­se.
Ses omaduses ongi ta loodud
maailm rahulik ja rõõmsailmeline,
mis kirjeldatud füigraanselt õrna-koelises
stiilis.
ühe lühiloo pealkirjaks on „Kin-kijaist
ja kmgitusist**, kus mitu ini­mest
arutlevad kingitustega ja kin-kimistega
seotud probleeme. Krus­ten
on kirikinud eesti lugejaile ühe
äärmiselt rahuliku mõttejooksuga
teose, aga ta ütleb selles, et kinki­ja
peab oma rõÕmfu leidma kingi­saaja
näost. Kuivõrd suudab eesti
lugejaskond seda autori soovi täi­ta?
Hannes Oja
Eesti kandk konstryktsMil, kqiiiielda^^
KÕIEIDEES
KINDLUSTUSTEKS
LATER & CO.
Ltd.
"INSURANCE''
1482 Bathnrst St.1 4 M
(Bathurst—St. Glair)
Telefon kontoris 653-7815
653-7816
JOHN E. SOOSAAR
Oiartered Acconntamt
181 Univeraity* Ave., Ste. 1802
Toronto, Ont M5H 3M7
. Tel 864-0099
Paljad eestlased — majaomanikad,
ei im
@t teen igmygyseid
raud- fCi pyyaedis
krsmtide ümber.
K-WTMAGhM. 759-.6424
VABA EESTLANE
j TOIMETUS Jk TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9^3-m
Toimetaja H. Oja
tel. 481-53i6
Tdefonid: toimetus 444-4823
talitus
VABA EESTLASES .
on tasuv ajalehe laialdase
. leviku tõttu.
üks toll ühel veerul:
kuulutuste Mljel . . . . $4.75
tekstis $5.—
esiküljel $5:50
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. hömm. kellk 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-
. map. homra. kella 11-ni.
tel. 444-4832
Helmi Liivandi 251-6495
Leida Marley 223=
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
, Willowdale, Ont. M2R 3S8
EESTI KANDLED
Moodsa eesti kandle valmista­miseks
kasutatakse raiimistikuks
enamasti lehtpuud (vaher vpi
kask). Peabnine kõlalaud on kuu­sest,
samuti põhjalaud. On soovi­tav,
et kõlalaud oleks oksteta ja
tihedasüüline; samuti ei tohi see
olla liiga paks. Tallinna Klaveri­vabriku
poolt valmistatud rahva-ja
poolkromaatiliste kannelde mõõ­dud
on: pikkus 85 sm, laius 50
sm, sügavus koos kõlakaane ja
põhjaga 5,5 sm.
Kandle vahnistamisekg kasutatav
puumaterjal peab olema täiesti
kuiv. Kuiyatusprotsess on eriti täh­tis
kõlakaane suhtes. Vanasti oli
kandlemeistritel selleks otsitud ma-^
terjaliks vanad reheparred, mis
aastate jooksul kuuma, kuiva ja
suitsu sees olles olid saavutanud
soovitava kõlavuse. Välthnakš kõ-lalaua
kaardumist on soovitav seda.
toestada põikliistuga kõlalaua all.
Tugev tugipuu tuleb ka asetada
pikuti kandle keskele, kuid puudu­tamata
põhja- ega kõlakaant. Raa­mistik
peab olema tugev, et keelte
pingele vastu peaks. Keeled kinni­tatakse
sobivate naelakestega raa­mistiku
sirgema otsa külge. Soo­vitav
on kinnitusnaelu mitte ühele
joonele asetada, sest sel juhul võib
raamistik kergesti lõheneda. Pa­rem
on neid kinnitada ebakorra­päraselt,
:
Keeled ulatuvad üle kandle jä
kinnitatakse metallvirblite külge;
Virblid on keeratud selleks puuri­tud
aukudesse. Augud peavad ole­ma
väiksema läbimõõduga, et kan­nel
hääles püsiks. Selleks on sobi­vamad
puurid, mis on väikselt
koonusekujulised. Tavalise puuri­ga
puurides: esiteks väikse puuri­ga,
siis teatud sügavuseni vähe
suuremaga, et virblid sügavamale
keerates tihedamalt kinni jääksid.
Häälestusvirblite poolne äär on
kaarjas sissepoole, et kõrgemad
keeled õigele pingele vastu peak­sid.
Keeled on. ühtlaselt temperee­ritud.
Sobivamaks puuks raamisti­kus
häälestusvirblite poolsel äärel
on pöök, mis oma süüga on lõhe-nematu
ja elastne. Siinsed klaveri­vabrikud
tarvitavad viiekihilist
vahtrat. Need on veel erilise me­netlusega
tehtud tihedaks. Grupee­ritud
basside saatekeelte virblid
ulatuvad peaaegu kandle keskele.
See osa peab olema täidetud, jät­tes
kõlakasti täiesti vabaks. Dia-toonilise
kandle ulatust võib suu­rendada
basside juurde lisamisega,
tarvitades keelte osas erinevaisse
helitõugudesse viimiseks hääleva-hendajaid.
^
Tõhusat tööd selles suhtes on
teinud siinne tuntud kandlemeister
Peeter Lääniste. Tema poolt val­mistatud
kandled on väga nägusad
ja kunstipäraselt välja töödeldud;
Häälevahendajatega on neid ;või^
malik viia erinevaisse helitõugu­desse.
Kanneldesse ta on asetanud
oma vahnistatud mikrofonid. Sa­muti
ta • on. katsetanud puht-elekt-
Tooniliste (ilma köla-kastita).
'
Keelteks võib kasutada madalä-mais
registreis klaveri, kõrgeinas
kitarrikeeü. Basse võib ise mähki­da
väga lihtsa seadeldisega. Nüüd
on olemas keeH, inis ei ole täiesti
ümmargsedj vaid vaeyaltmärgata-valt
kuuekandilised, et niähis lah­ti
ei tuleks. Ka klayeri> basse võib
lühendatult. kasutada, hädapärast
ka kitarri basse. Basside peale ase­tamisel
keerata üks keerd tihenda­miseks
peale.
KANDLE ERINEVAID:
tj^s vanema^^
mida kasutasid eesti, soome, kar­jala
ja läti kandlemängijad, on nn.
siblimis- ehk kattetehnika. Sõrmed
asetatakise keeltele nii, et helitõu
põhitooni kolmas ja viies jäävad
vabaks. Teise käe sõrme ehk plek-trumiga
üle keelte tõnimates saa­me
toonika akordi. Sõrmede üm-berasetusega
on nii võimalik män-^
gida veel dominanti, subdöminanti
ja septakordi.
Hüjem hakati lisaks mõlema
käe sõrmedega viisi jaoks keeli
juurde noppima. Basside kasutusele
võtmisel ja keelte arvu suurenemi­sel
(möödunud sajandi teisel poo­lel)
hakati kasutama noppimisteh-nikat.
üks käsi hakkas viisi jaoks
keeli välja noppima, kuna teine
käsi mängis bassi saadet. Noppi-mistehnikas
asetatakse kolmas
sõrm (sõrmed on nummerdatud
pöidlast alates) helitõu põhitoonile,
teine kohnandale ja esimene
(pöial) viiendale; Viies äõrm esi­mesest
oktaav madalamale ja nel­jas
sõrm viiendast järgmisel kee­lel
(relatiivse minoori põhitoonil).
Tõmmates sõrmedega 3-2-1 saame
toonika akordi; Asetades 2 ja 3
sõrme tooni madalamale ja tõm­mates
sõrmedega5-3-2 on dpml^
nant akord. Asetades 2 ja 3 sõr­me
tagasi algasendisse, on 4-3-2
sõrmedega tõmmates relatiivne mi­noor.
Subrdominant aigasendist 1
mängida sõrmedega 2-1-1. Ehk
asetada sõrm 3 belitõu põhitoonUe
ja mängida sõrmedega 3-2-1. Do­minant
septakordi mängides domi­nant
positsioonist (5-3-2) tõmbab
sõnn 1 seitsmendat keelt. Helire­deli
mängimine aigasendist: oleks
järgmiste sõrmedega 3-2-2-2-1-1-
1-1. Kõige tugevamad kandlemän-gul
on sõrmed 3-2-1. Ja neid võib
kasutada samas järjekorras eri
akorde niängidies, asetades koF
manda sõrme vastava akordi põhi­toonile.
Teine positsiooniline võte
on asetada viies (väike) sõrm
akordi põhitoonile^ Mängides sel
juhul Sõrmedega 5-3-2. Kiirete
meloodiliste käikude juures tuleb
kasutada mõlemaid positsioone.
Väike sõrm oh kõige nõrgem ja
paljud kandlemängijad seda ei ka­suta.
Pideva treeningu juures on
ka sellega võimalik rahuldavalt
mängida. Eelpool mainitud posit­sioonides
on ta asendamatu. Samu­ti
topelt-öktaave võttes. Siin mämi-asetatud
kõrgema registriga män­gija
poole; .
Bassi saade on lihtne, kui saates
keeled on vahenditult bassi juures.
Saateks tuleb tõmmata sõrmega
iile bassi ja saatekeelte. Kui saa-tekeeli
nopitakse viisikeelte hul­gast,
sarnased kandled olid meil
välja kujunenud sajandi vahetusel.
Kolm jämedamat keelt olid mähi­tud
bassideks. Vahetult basside
ääres olevad viisikeeled olid vähe
ümber häälestatud. Nn oli nende­ga
kergem vastata basside saateks.
Tavahselt tõmbas nendel kanneldel
kolmas sõrm bassi ja vastasid teise
ja esimese akordi kohnandat ja
viiendat keelt vaheldumisi. Laulu
Ja xäfiglaste, melanhoolsete viiside
jiiures on sarnane saade ilusam.
Polkade Ja marsside juures jääb
saade aga kahvatuks. Meile tuntud
kanneldajal Lilian Esopil USA-s
on selline kannel, mille ta kadu­nud
isa valmistas.
Kodumaal on valmistatud mit­meid
eritüüpe kandleid. Väino
Maäla poolt konstrueeritud ristu-:
vate keeltega kromaatilised kand­led
ilma bassideta on kujunenud
rohkem orkestripillideks,, kus soo­lo
mängimisel puudub bassi saade.
Ristuvate keeltega kromaatiline
kannel on 50-e teraskedega. Ase­tatakse
mängu ajal lauale või vas-tupoole
vastavale alusele nii, et ma­dal
register jääks mängija poole.
Ristuvate keelte tõttu jääb sellises
asendis parempoolsele ülemisele
tasapinnale diatooniline heliredel,
vasakpoolsele pentatoonika.' Pilli
keskel keelte ristumiskohal kro­maatiline
heliredel. Mängitakse
pilli keskel keelte ristumiskohast
vähe paremal mõlema käe sõrme­dega
vaheldumisi.
Eestis tunti veel hiiu ehk rootsi
kannelt. Seda nelja- kuni kuuekee-lelist
pilli, mis sarnanes rohkem
viiulile kui kandlele, mängiti poog­naga.
Hiiu kannel oli pikerguse
kujuga, mille ülemises otsas oli
suur ava. Mängu ajal asetati eri
tooni saamiseks sõrmed
avatud kohas.
Soome muusikaajakiri „Rondo"
avaldas oma tänavuses .teises
numbris Lüsa Maria Piila kirjutise
eesti helilooja Veljo Tormise «Ees­ti
ballaadide" üle. Autor hindab
Tallinna kõrgetasemelise muusika-ja
teatrikunsti linnana, kus turistü
on raske pääsmeid saada. Soome
firma „Saima Lines" ja Soome
Lauljate ja Mängijate Lüt SULA-SOL
korraldas erisõidu möödunud
veebruaris Veljo Tormise helitööd
„Eesti ballaadid" kuulama-vaata-ma.
• • \
Autor märgib, et eriti eesti noo­rema
põlve koorijuhid peavad y.
Tonnist keskseimaks praeguste he-lüoojate
seas. Paar aastat tagasi
helüooja 50. sünnipäeva puhul oli
tema kantaat-ballaadiks nimetatud
muusikateose esiettekanne. Heli­looja
on selles õnnestunult ühen­danud
harva koos kasutatavaid
kunstilisi väljendusvahendeid: koor
ja solistid laulavad algupärase üUa-tustevaeselt
korduva meloodiaga
rahvaballaade, neid saadab rikkalt
ja põnevalt orkestreeritud muusi­ka.-
Lood ise esitatakse balletina,
taustaks mõjukas lavakujundus.
Soomest saabunud, peaasjalikult
koorilauljaist koosnev publik sai
võimaluse jälgida etendust, mille
orkestri ja vokaalosa oli säüitanud
võrratu taseme. Autor märgib tant­sulise
külje kohta, et see ei küün­dinud
seekord sellise meisteriikku-seni
kui oli olnud eelmistel esine­mistel.;
Kuid sellest hoolimata viisid
„Eesti ballaadid" kaasa oma eba­tavalisse
ajatusse meeleollu ja maa-ihna,
see viis oma kultuuri ja
muinaspärandi juurteni. Märgitak­se
veel, et teos annab edasi müto­loogilise
mineviku traagilisi ja jõu­lisi
sündmusi, mille keskseks ku­juks
on esiema roU, müles Ijeili
Tammeli sügav metso tekitas kuu­lajais
otse kühnavärinaid.
Kirjutises antakse edasi helilooja
y. Tormise selgitus, et teda ei hu­vitanud
niivõrd ballaadide taltsuta­matud
ja verised lood, kuivõrd see
emotsionaalne ja eetüine hmnang,
mis on lauludes, juhtunule antud.
Neis ilmnevad igivanad tõekspida­mised
moraalseist väärtusist, mis
kehtivad tänapäevalgi. Artikli au­tor
leiab: süü- ja vastutustunne
inimese suhtumises inimesse, loo­dusse
ja igavikulistesse asjadesse-
— need peaksid üldise tähenduse
kõrval puudutama ka igaühte isik­likult
Vardi pannoo-
ELEKTRIK
Skseseaded, vnendiBed ja pam-ehmisjades
T5J ctteTÕtetes.
76^90
OCsents nr. E1044
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisat­sioonidele
Kesti SIhtkapitalyKanadas
kaudu tulumaksuvaba kvütungi
saamiseks. —. Eesti Maja, 958
Broadview Ave. Toronto, Ont
M4K 2R6
Tallinnast saabus teade, et
kunstnik Aleksander Vardi, endise
nimega Bergmann, on surnud.
Aleksander Vardi sjündis 1901.
aastal Tartus ning lõpetas „PaUa-se"
kunstikooli 1925. aastal. Hil­jem
teotses ta Tartus tunnustatud
vabakunstnikuna, tegi mitmeid vä­lismaareise
ja elatas end hästi maa­likunstist.
Tema erialaks kujunesid
muu maalikunsti toodete kõrval
suured seinamaalid, millede esine­mine
Eestis oli esmakordne. Tema
loodud on ka Tartus, Eesti üliõpi­laste
Seltsis 1938. aastal avatud
pannoo, mis koosneb tegelikult
kohnest suurest maalist. Esimene
neist kujutab n.n. „Kalevipoja"
õhtuid Jakob Hurdaga eesotsas,
teine —• sini-must-valge lipu pü­hitsemist
ja õnnistamist Otepääl,
ning kolmas — minekut Vabadus­sõtta
sini-must-valge lipu all. Täp­semad
andmed pannoo kohta lei­duvad
Artur Taska kostatud raa­matus
„Sini-must-valge 100 aas-tat".
' :
Maali saatuse kohta tänapäeval
puuduvad andmed.
Pannoo pikkus on kokku 10 ja
kõrgus 3 meetrit. Just selle maali
järel OÜ Vardi kavandanud mit­meid
suuremaid seinamaale meie
avalike hoonete kaunistamiseks,
kuid pealefulnud Eesti Vabariigi
territooriumi vägivaldne vallutami­ne
Nõukogude Liidu poolt 1940.
aastal tõmbas kavatsusest kriipsu
läbi.
Suurte seinamaalide loomine ja
edasi ka kavandamine on tema
kunstnikuande ja loomingu tipp.
On äga märkimisväärne, et seoses
tema surmaga ei leia kõige oluli­sem
osa tema loomingust üldse
mamimist. KüU nimetatakse, et
oma Emajõe vaadetega on ta ol­nud
Tartu linna meeleolukamaid
jäädvustajaid. Ja ikka on ta maali­nud
lilli, värvierksaid sügislillij
rõõmuks enesele ja teistele.
Tema tegevus pedagoogina al­gas
kunstikool „Pallases" Tartus
juba kohnefcümnendate aastate lõ­pul.
See jätkus ka pärast Eesti Va­bariigi
vallutamist vägivaldselt
Nõukogude Liidu poolt 1940. aasr-tal.
Tema tegevuse kirjeldamisel
puuduvad aga andmed alates .aas­tast
1950 kuni 1960.- Nähtavasti
oli ta nendel aastatel küüditatuna
Siberis, nagu paljud teised. tema­taolised.
Sellest muidugi vaikib
Tallinnas ilmuv ajaleht.
PPL/Aogust Tamm
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
külmotoskappe ja pliite — igat liiki
31 aaistat tööpraktikat *
Tel. 533-9334