1983-08-18-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,iNr.: 61'
lugu kajakas, lo-mist
ega Antoni
Imakuulus klassik
liäse lähedale selle-
[alfe, kes Toronto
na sai ning seUe-ilse
intsitendi te-tilmse
tähelepanu
is Toronto Ininale
[ava maine andis.
längija soojendas
|väljakiil ja heitis
il oleva kajaka
ja sellega pääses
|stajate hädakisa
sooritaja vastu",
kistals kohal ohiud
jäse, asetas käed
politseijaoskonda,
|t keskkööd kants-
Uti, kuid tal tuli
la teo eest vastust
Kakate ülerahvas-liksjj
järveäärsed
Ijiinnasisesed par-jilindusidmi
täis,
pud maapinna Ja
üldsusele kasu-
Ka palümängu-
I sageli lennanud
järele, eriti kui
la kõrgemale len-
|rast kajaka ta-isvahelme
konf-
)eaitvaatajad ja-
Briks: looinaar-
Lkriminaälse kur-liist,
teised tegid
keruyäärseks,
fe tellis ambu-
|ud kajaka üle
Guelphi löomä-lahkamine
võt-
|gu poleks kiillält
kuigi mitu-
?altvaatajat olid
hakkas ometi
alline tseremoo-ja
on läinud kalle
ja nõuti loo-
|asjale vaatami-
| i Põhja-Ämeeri"
lehekülgede viisi
^del kirjutanuä,
õigus oleks asi
itan Toronto lin-c>
ma\, külaskäigu
Idlase" ees, kes
USA pesapalii-iks
saanud koht-lasi
lõpetati. Ni-i,
mis nõudsidy
ikse Torontosse
fs, kui hoitakse
j alt eemal, i Sel.
kah|u, mis päiline
Torontole
Jud lubada.
manõunik mär-linnale
saanud
tes on süüdi ka
eostamises, mis-lasi
seUe välti-
[ajakast, on jää^
•lialgsed plaanid
,„matuste" kõrist
hakkas kogu
re naeruväärse/
otsustati parem
mõni kirjanik
jäänud kajaka-iks
jätva suur-os'aks
au saa-leguse
parima
Üa heite läbi.
-.HA-lab
[andi linnaosas
Jas sõjalaevas-fekaadri
jaoks,
(takse spetsiaal-landi
Stapletoni
rooklyni vastas,
b on loodayas
jdja v,Iwo'', inis-.
fud 1940, vette
:tud 1943. Laev
is is.'
m 58.000 tonni,
fi 300 meetrit).
)aasi eskaadris
seas üks ras-miiniristlejat,
jnergiaga tööta-fristlejat.
Baasi
inimest. :
[annab see aas-
Vit. Baasis saa-:
fkut. Ehitustöö-jOO,
kelledele H-bötajat
laevade
lal.:::-^
Nr. 61
neljapäeval, 18. ^u: Thursday, August 18,1983
.ja 21. aistil
dr. R.
Peapiiskop M. Veem jõndls mööduuM nädalalõpul oma maaihnarei
7777 poolel Austraaliaga Ja on kestnud vahepeatustega Los Angeleses^P
. ja 28. ai
T. MaSmetsJ
MEIE NOORED)
Kristiina Sylvia Traagd, Liisa ja
Harri tütar tähistas 28., juulil oma
esimest sünnipäeva.
^^löutoss©. See algas jimmi
^ucsfMtmuitgia |ü vu ivcsuiuu TaucpcaiuBiega Äus*^'*''''';..' t >jj. • ^^^cos ning 6, Kiiikute
Maailma Nõwko^ konverentsi! Vancouverigja^^^^^^l^^^ Torontogav Ä ? ^ ^ . ^'^^öäh sõit Stokholmi,
i B ^ on nng ümber tehtud. Peapiiskop märgib oma lüW^^ • »^aha Eesflasele^V &i sdr
•1322. Miae reis eesti;:kogidiufsftesse on v ä ^ lähtSs ja Mrikuelii ergutav.
Austraalias algas ringreis Sydneys
ja Thirlmeres. Soojast suvisest
Euroopast Austraaliasse jõudes
olid seal vilud Austraalia tal-vepäevad,
mistõttu elamud ja kirikud
jahedad. See oli nii juba Sydneys,
veelgi jahedam Melboume'is:
Aga päeval oli täiesti mõistlik temperatuur.
Kuid selle välise jaheduse
korvas väga elav osavõtt ja
Austraalia eestlaste südamesoojus.
Austraalia eestlased olid eriti
tänulikud külaskäigu puhul. Nad
tunnevad, et on nagu muust maailmast
eraldatud.
Sealne eesti ühiskond on homogeenne,
kuigi eestlaste üldarv
on 6000.
Nad on ehitanud väga kaunid Eesti
M-ajad, eriti Adelaides, kuna
Sydneys oli ruumipuudus lähendatud
juurdeehitusega.
Peapiiskop K. Veem ütleb, et ta
tahtis sealsele kiriklikule olukorra- Peapüskop K. Veem
ie oma külaskäiguga anda uut ; : .
hoogu. Eriti oluliseks pidas ta as-.. ggg oli tulnud suureks kasulcs.-Kui lippe ja pidas peale jumalateenis-jaolu,
et me ise teaksime kus me'peapnskop jääb inimestega teatud tust ettekande „Meie Kodu" aulas,
oleme. Eesti kirikut on seni vää-^ distantsi kaugusele, siis abikaasa Sama ettekande oli ta ka pidanud
rait tutvustatud ja kuni siiani on j^uj-^jjs kõik formaalsused ja jõuti Austraalias ja mujal sellele järgne-maiksmä
jäänud C. R. Jakobsoni inimestele lähedale. Ta ütleb veel- va arutlusega.
1870. a. avaldatud vaade, et luteri gi, et nende eest taheti annastuse- -Ka yancouveris võeti teda väga
kirik on tagurlik sakslaste kirik, korraldatud vastuvõttudel otse hästi Vastu R. 011 jumi kodus, kuid
Tegelikult on asi hoopis teine. ^ ülevoolava lahkusega hoolitseda^ ta külastas jõudumööda ka teisi^
: E Ä õpetajate eshnene^^^^P^ Nii kuluski Äriepä^^
könd on bpnud uue kirikütüübi: kus Tabiitis jä Ä olid Los Ange-^ ,Mgi huvi konverentsi töö vastu
Cantate Doinino erakorraliiie
proov esmaspäeval, 29. aug. 1983
keÜ 7 ö. kirilai saalis. Esinemine
CNE kolmapäeval, 31. aug. õhtul.
toroli'!© l e s t i:
vaba rahvakiriku. Seda pole enne j^g^^^ millest pikema kirjelduse ja osaiistumine pleenaanstungO
ajaloos ega enne Eesti vabariiki bl- avaldasime nõmdsidaega.
Jahimeeste
Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste
Seltsi liikmete vaheline
^laskevõistlus- haavlipüssist korraldatakse
laupäeval, 27. augustil, algusega
kell iO honunikul Läti Jahtklubi
„Berzaine" laskerajal,
Võistlus- toimub rändkarikale ja
seltsi poolt väljapandud auhindadele.
Laskemoona on i saadaval kohapeal;
Palume kõikide laskehuviliste
•.osavõttu. - ; A V J';'."
Seltsi! 1983 a. sügisena kalapüü-givõistlus
korr-aldätäkse pühapäeval,
28. augustil s.a.Simcpe järve
Royal Beäch'i vetel. Kogunemine
kell 7.00 ej. Park Motelli: restorani
vastas oleval Texaco bensüni-jaama
parkimise platsil. Võistluse
algus kell 8.00 e.l.:; LäJiemat mfor-matsiooni
võii^tluse korra kohta
antaks^ kogunemis© kohal.
\ Juhate..
nud. V . numbris. :^ Peapiiskop K. Veem ütleb, et
ViÜem Reiman Etujjmdas iselle ja pärast vahepeatust San Francis- tänu lahkunud Toivo Laanemäe
Ikoostas põhikoodekši. 1917. a. ^os, kus ta peatus õp. LippingU algatusele 1973, kes tegi esimesena
^ \ toimus jumalateenistus ja annetuse piiskopi reisikulude fon-senine
feodalistlik Mrik mHratä koosviibimi- di, nn. karjasefondi, on aastate
vabakis rahvakirik^ / ; sega, /jooksul tehtud annetusi, mille abil
kus kirikusse kuulumine on kõigile jätkus sõit Vancouyerisse eesole- on võimaldunud koguduste külas-vaba;
ka kirik pidi Välismõjušt va- vale i8-päevasele Kirikute I^a-. tamine väi j a ^ ^
ba plema. ^ / • ilma Nõokoge ta^ Austraalias avaldati pea-
Saksamaa osariikide kirikuis (j^Qjjygj.gj,tsi avaldame eriar- karjasele soovi, et ta tihedamini
toimus see protsess 1925. aastal, tiklina). • neile külla tuleks ja m^rati isegi
Skandinaavias on kirik enamvä- Vancouveris võttis ta konverent- tähtajaks aasta 1^
hem veel praegugi riigiga seotud. §1 kõrval osa Vancouveri eesti ko- Ka Torontos pii tal miünesugu-
Rootsis võeti usuvabaduse seadus gmjusg jumalateeriištusest, "õnnistas seld kokkupuuteid ki
vastu 1952. a. See näitabj et ole- ' . • - / V : ' . . /. - . ^.,
me eesrindlik kirik, nullest aga^^. • ] ' .•' :.; • ^ •;• ~ : _ ' ' •: ' • : • . •
laialdaselt ei räägita.
Teine asi on õpetajate
mine sageli kogudustes. Tuleb
minna sinna, kust V. Reiman rahvakiriku
idee võttis — ta tegi seda
vennastekogudusest,
inille sžsekord nägi ette, et kõik
võisid otsustada tegeva EŠTO-84 Välissuhete se^
ameteist osa võtta. et tal On korda lämud jnurde » |a komplek-
Ea praeguse vaba eesti kurikuteerida^^^^
juured on vennastekoguduses. Seal
piid tegevuses võhikjutlustajad vas- Nagu nimi vütäb, on Välissuhe-
10 ^
oteriivS^dluci
Kala ja Jahimeeste O.F.A.H. loteriipiletite
numbrid, mis võitsid
viimasel loosimisel:
150606, 001788, 301550, 102324,
122651, 271205, 007142, 017986,
343522, 180427, 273440, 341579,
269240, 385754, 386686, 315741,
375485, 091021, 170079, 007723,
333238, 311625, 129445, 114093,
155130, 190691, 059479, 145171,
033543, 310583; 053459, 026004,
008323, 24153Ö, 363700, 261347,
155124, 179Ž45, 177729, 282612.
tavalt nende andele ja suutmisele, te^ satsiooni ülesandeks tegeleda
Pea|>iiskop K. Veem üüeb, etta om
on seda teoloogiüselt ühendatmd räalvalitsusega, võõraste küMste
Martin Lutheri üldise festiaskön- vastuvõtt ja võõriceelne informat-riaga,
kus iga ristiinimene önsipon ajalehtedele, T.V-le ja raa-preester,
millega ta püüdis; väita, ^iple. • . : ,
et kirikuõpetaja pole A ega O, sa- _ Esimesed poolteist aastat j uhätas
muü ka koguduse usuliselt ärksa- Välissuhete sektsiooni ESTO-84
abiesimees Enn Kiilaspea. Piale te- ,
.5 ma muude tööülesannfifA v lopsungid
KMiekuiselnüsjonitööl
nas viibis Torontost koos grupi
kanadalastega Indrek Järve, näidates
filmi Jeesusest hispaania keeles
mitmes Argentiina lirinas ja luues
kontakte kohalike usklikega;
Seal kus on õpetajate kriis, ei ma/muude tööülesannete survel muujildÄ
tohi jumalateenistused seisma jää-.Juhatusest lahkumist, valiti abiesi- N e m ' ' J r r^^ ^ KAti
da. Nagu omaaegsed köstrid pida- meheks välissuhete alal Kaius Mei- ^ «f-''^', inTriH^ r
sid jumalateeniÄi, nii peab ka poom, te varemini selle sekt- "?'K3 And
mMd koguduse elu edasi Ä ä j s i o o n i nõuandjaks;. - reS^™^^'
esüeastugBrfseU elavad is8.^-T^^
knd, pidades ise jutlusi või luge- töötanud juba pikemat aega, eriti yV „„„ „ .„ „. ....
Austraalias^õ^^^^^
ametisse Melbourne^ Pauluse kp- Imna 150. a. ja Onteno provin s. ^^^^j^;^ IsTO märgiga. Koordi-guduse
uue õpetaja Aleksander ,200 aastapäeva tähistamise ajale. „eerii*s ^ C T e Rosenberg liik-
Han^m,, kes usuteaduseks
lõpetas Louna-Austraahaluten kl- P®a,JPeiiicsK^ Tatm; --K-o^ci ic Tn aa Fichen-
% baum. Selle osakonna tööülesan-ris
ja ordmeeriti vamiulikuks aas- ^ ^ ^ ^ ^ ^ t o o m kuuluvad ^^^^^^ ^ liikmeskonda
ta tagasi. Usuteadusliku instituut
õpilane Ülo Saar andis peapiisko- naatorma, Sim-must-valge/100. a. Teisdks uueks toimkonnaks on
pile oma viimased eksamid ja lä- JuubeUtoimkond Udo Petersoo
heb prooviaastale. Väga mtensiiv- hatusel, rongkäigu tohnfcond Au- ^^jjjifeönd. Selle ülesandeks on ava-selt
õpib usuteadust teine instituu- gust Jursi juhatusel ja Jaak Järve ^^g^gjnoonia eeltööd Ontario Pla-di
õpüane Lüdig. fötoteenmduse^^d^^^ väliskülaliste ja meedia
Austraalias kingiti peapiiskopile oa sekt^pom sekretäriks. vastuvõtt kõikidel ESTO-84 üritus-'
Sydney eestlaskonna poolt Erna ja .Uuteks toimkondadeks on: ^ ja nendele informatsiooni va-
Hans Mihkelsoni annetatud E. V. Esiteks, VÄLISSUHETE TOIM- hendamin eestlaste ja BS-presidendi
Konstatin Pätsi kuld KONDj mis on jagatud kolme osa- TO ^ M Koordineerijaks on
mälestusmedal, miUega tähistati K. konda: Ruha Paluoja, liikmed on Peeter
Pätsi ametisse astumist. Selle ühel I üldmformai*siA<n.™i ^ see osa- Ko^iUem, Linda Pint, Eva Va^ OPTICAi STÜDI0 L*ci
R. SGHMip, saksa optik
Smir valik eoroopa prilliraam®:
Zeiss, Rodensiock, Metzler^
Spetsialiseerunud cöntadlensidle
1, f, 1 tänav
sae pool Dundas^e subway'
Tel. 535-6252
II J.l"!-!! 11
küljel on presidendi reljeef ja tei-kond otsib kontakti ja annab ES- rangu, Triina Mölder ja Tiina Ti-sel
tekst ^ametiyandest: TO-84 informatsiooni välisajakh:- iiiu^- Osaajalist abi on hibanud
mina tõotan olla rahva jandušele, televisioonile jä raadio- Guido Laikve ja Oscar Müller-poolt
loodud demokraatlikkude le. Koordineerijaks on Ene Chris- bedk^ Erinõunikuks on Kadi Kal-asutuste
loefe ja abiks** 24. ap- tina I^ik/osa^^ liiknied Liis juste Ja Karen Gaue.
Teedla, Triina Mölder taimi Kaius Meipoom nendib veel, et
Peapiiskop K. Veem ütleb, et see Voksep,^^^^^U Jiuvi välissuhete sektsiooni tööst
on talle eriti kallis kink, mille Kurm, Kersti Lepik, Märt Lepik, osavõtuks oli väga suur. leeldumi-tekst
on tema ametiülesande^ :^ ei pkud, ning mitmed paldcusid
'hedane. mark; nõuandjateks ön Earen küsimata oma abi kuuldes välissu-
V Rääkides sõidust ütieb ta, et see Caue ja Kadi Kaljuste hete tounkonna tegevusest. Kõik
oh tal teis^rdne Austraaliasse ja M reklaam — see osakond organid on asunud puhkustest hoo-
..sõitis: koos .abikaasaga, koostab
Eesti ÜhisDank
958 Bm^idvlew Ave. Törpfifo.
Oi!itcM4K2ll6, '
ühenduses on
iüformaf siooniks helistadci;
465-4659
8BDI
LD MILL TAILORS
7 RIVEEVIEW GABDENS, TORONTO
l plokk Igänepool Jane'i, Bloori lähedal)
TEL. 76M535
LEjd HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RUDY SCMNEIDER
Läti äri
DbWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
9 Qoeen St. E. Toronto —• TeL 368-5011
Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiMki,
tikkimiseks ja sõlmimiseks (macrame).^ SKANDINAAVIAST
HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA •
Kanvaa mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: e«-
masp.—kolmap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. |9.30—4. Meie
teine äri: 674 Broadview Ave. Tpr. Tel 469-2005, kell 3—5 pl
ESTLÄNE
Maksab Kanadass
Aöste $48.
Poolaastcas $26.
¥e@rcindaästcis $14.
Väljaspool
$58.-
$31..
$16.
KHMPOSTIGA -V SAATEKULU
$52.— -H $39.-
podaasfcis $28.— 4^ $19.50
weerandaaštas $15.— -H $9.25
VÄUASPOOL KANADAT Ja USA-d! '
Kanadas: Väljaspool
Kanadat:
$44^
$22.—
$11.-
LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.— |a veerandaastas
$15.— SAATEKULU — aastas $6^.—, poolaastas
$33.—|a veerandaastas $16.5(1
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centa
Kapada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE'' Ja
USA aadressidele „Z1PC0D£'<
Fangatshekfc VÕI rahakaart kirjutada
Free Estonian Pobli^hers nimele.
l^limim saafot
VABA EESTLANi
teslie St., Don Mills. Ont. MSB 2M3
Palim muUe saata VABA EESTLANE aastaks
veerandaastaks — tavalise / kkipostiga alates
19........ Tellimise katteks lisan $ ..
/ /
/
Nimi .............
/
sunjuurea
ainult tähtkirjai).
. f-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 18, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-08-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830818 |
Description
| Title | 1983-08-18-03 |
| OCR text |
,iNr.: 61'
lugu kajakas, lo-mist
ega Antoni
Imakuulus klassik
liäse lähedale selle-
[alfe, kes Toronto
na sai ning seUe-ilse
intsitendi te-tilmse
tähelepanu
is Toronto Ininale
[ava maine andis.
längija soojendas
|väljakiil ja heitis
il oleva kajaka
ja sellega pääses
|stajate hädakisa
sooritaja vastu",
kistals kohal ohiud
jäse, asetas käed
politseijaoskonda,
|t keskkööd kants-
Uti, kuid tal tuli
la teo eest vastust
Kakate ülerahvas-liksjj
järveäärsed
Ijiinnasisesed par-jilindusidmi
täis,
pud maapinna Ja
üldsusele kasu-
Ka palümängu-
I sageli lennanud
järele, eriti kui
la kõrgemale len-
|rast kajaka ta-isvahelme
konf-
)eaitvaatajad ja-
Briks: looinaar-
Lkriminaälse kur-liist,
teised tegid
keruyäärseks,
fe tellis ambu-
|ud kajaka üle
Guelphi löomä-lahkamine
võt-
|gu poleks kiillält
kuigi mitu-
?altvaatajat olid
hakkas ometi
alline tseremoo-ja
on läinud kalle
ja nõuti loo-
|asjale vaatami-
| i Põhja-Ämeeri"
lehekülgede viisi
^del kirjutanuä,
õigus oleks asi
itan Toronto lin-c>
ma\, külaskäigu
Idlase" ees, kes
USA pesapalii-iks
saanud koht-lasi
lõpetati. Ni-i,
mis nõudsidy
ikse Torontosse
fs, kui hoitakse
j alt eemal, i Sel.
kah|u, mis päiline
Torontole
Jud lubada.
manõunik mär-linnale
saanud
tes on süüdi ka
eostamises, mis-lasi
seUe välti-
[ajakast, on jää^
•lialgsed plaanid
,„matuste" kõrist
hakkas kogu
re naeruväärse/
otsustati parem
mõni kirjanik
jäänud kajaka-iks
jätva suur-os'aks
au saa-leguse
parima
Üa heite läbi.
-.HA-lab
[andi linnaosas
Jas sõjalaevas-fekaadri
jaoks,
(takse spetsiaal-landi
Stapletoni
rooklyni vastas,
b on loodayas
jdja v,Iwo'', inis-.
fud 1940, vette
:tud 1943. Laev
is is.'
m 58.000 tonni,
fi 300 meetrit).
)aasi eskaadris
seas üks ras-miiniristlejat,
jnergiaga tööta-fristlejat.
Baasi
inimest. :
[annab see aas-
Vit. Baasis saa-:
fkut. Ehitustöö-jOO,
kelledele H-bötajat
laevade
lal.:::-^
Nr. 61
neljapäeval, 18. ^u: Thursday, August 18,1983
.ja 21. aistil
dr. R.
Peapiiskop M. Veem jõndls mööduuM nädalalõpul oma maaihnarei
7777 poolel Austraaliaga Ja on kestnud vahepeatustega Los Angeleses^P
. ja 28. ai
T. MaSmetsJ
MEIE NOORED)
Kristiina Sylvia Traagd, Liisa ja
Harri tütar tähistas 28., juulil oma
esimest sünnipäeva.
^^löutoss©. See algas jimmi
^ucsfMtmuitgia |ü vu ivcsuiuu TaucpcaiuBiega Äus*^'*''''';..' t >jj. • ^^^cos ning 6, Kiiikute
Maailma Nõwko^ konverentsi! Vancouverigja^^^^^^l^^^ Torontogav Ä ? ^ ^ . ^'^^öäh sõit Stokholmi,
i B ^ on nng ümber tehtud. Peapiiskop märgib oma lüW^^ • »^aha Eesflasele^V &i sdr
•1322. Miae reis eesti;:kogidiufsftesse on v ä ^ lähtSs ja Mrikuelii ergutav.
Austraalias algas ringreis Sydneys
ja Thirlmeres. Soojast suvisest
Euroopast Austraaliasse jõudes
olid seal vilud Austraalia tal-vepäevad,
mistõttu elamud ja kirikud
jahedad. See oli nii juba Sydneys,
veelgi jahedam Melboume'is:
Aga päeval oli täiesti mõistlik temperatuur.
Kuid selle välise jaheduse
korvas väga elav osavõtt ja
Austraalia eestlaste südamesoojus.
Austraalia eestlased olid eriti
tänulikud külaskäigu puhul. Nad
tunnevad, et on nagu muust maailmast
eraldatud.
Sealne eesti ühiskond on homogeenne,
kuigi eestlaste üldarv
on 6000.
Nad on ehitanud väga kaunid Eesti
M-ajad, eriti Adelaides, kuna
Sydneys oli ruumipuudus lähendatud
juurdeehitusega.
Peapiiskop K. Veem ütleb, et ta
tahtis sealsele kiriklikule olukorra- Peapüskop K. Veem
ie oma külaskäiguga anda uut ; : .
hoogu. Eriti oluliseks pidas ta as-.. ggg oli tulnud suureks kasulcs.-Kui lippe ja pidas peale jumalateenis-jaolu,
et me ise teaksime kus me'peapnskop jääb inimestega teatud tust ettekande „Meie Kodu" aulas,
oleme. Eesti kirikut on seni vää-^ distantsi kaugusele, siis abikaasa Sama ettekande oli ta ka pidanud
rait tutvustatud ja kuni siiani on j^uj-^jjs kõik formaalsused ja jõuti Austraalias ja mujal sellele järgne-maiksmä
jäänud C. R. Jakobsoni inimestele lähedale. Ta ütleb veel- va arutlusega.
1870. a. avaldatud vaade, et luteri gi, et nende eest taheti annastuse- -Ka yancouveris võeti teda väga
kirik on tagurlik sakslaste kirik, korraldatud vastuvõttudel otse hästi Vastu R. 011 jumi kodus, kuid
Tegelikult on asi hoopis teine. ^ ülevoolava lahkusega hoolitseda^ ta külastas jõudumööda ka teisi^
: E Ä õpetajate eshnene^^^^P^ Nii kuluski Äriepä^^
könd on bpnud uue kirikütüübi: kus Tabiitis jä Ä olid Los Ange-^ ,Mgi huvi konverentsi töö vastu
Cantate Doinino erakorraliiie
proov esmaspäeval, 29. aug. 1983
keÜ 7 ö. kirilai saalis. Esinemine
CNE kolmapäeval, 31. aug. õhtul.
toroli'!© l e s t i:
vaba rahvakiriku. Seda pole enne j^g^^^ millest pikema kirjelduse ja osaiistumine pleenaanstungO
ajaloos ega enne Eesti vabariiki bl- avaldasime nõmdsidaega.
Jahimeeste
Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste
Seltsi liikmete vaheline
^laskevõistlus- haavlipüssist korraldatakse
laupäeval, 27. augustil, algusega
kell iO honunikul Läti Jahtklubi
„Berzaine" laskerajal,
Võistlus- toimub rändkarikale ja
seltsi poolt väljapandud auhindadele.
Laskemoona on i saadaval kohapeal;
Palume kõikide laskehuviliste
•.osavõttu. - ; A V J';'."
Seltsi! 1983 a. sügisena kalapüü-givõistlus
korr-aldätäkse pühapäeval,
28. augustil s.a.Simcpe järve
Royal Beäch'i vetel. Kogunemine
kell 7.00 ej. Park Motelli: restorani
vastas oleval Texaco bensüni-jaama
parkimise platsil. Võistluse
algus kell 8.00 e.l.:; LäJiemat mfor-matsiooni
võii^tluse korra kohta
antaks^ kogunemis© kohal.
\ Juhate..
nud. V . numbris. :^ Peapiiskop K. Veem ütleb, et
ViÜem Reiman Etujjmdas iselle ja pärast vahepeatust San Francis- tänu lahkunud Toivo Laanemäe
Ikoostas põhikoodekši. 1917. a. ^os, kus ta peatus õp. LippingU algatusele 1973, kes tegi esimesena
^ \ toimus jumalateenistus ja annetuse piiskopi reisikulude fon-senine
feodalistlik Mrik mHratä koosviibimi- di, nn. karjasefondi, on aastate
vabakis rahvakirik^ / ; sega, /jooksul tehtud annetusi, mille abil
kus kirikusse kuulumine on kõigile jätkus sõit Vancouyerisse eesole- on võimaldunud koguduste külas-vaba;
ka kirik pidi Välismõjušt va- vale i8-päevasele Kirikute I^a-. tamine väi j a ^ ^
ba plema. ^ / • ilma Nõokoge ta^ Austraalias avaldati pea-
Saksamaa osariikide kirikuis (j^Qjjygj.gj,tsi avaldame eriar- karjasele soovi, et ta tihedamini
toimus see protsess 1925. aastal, tiklina). • neile külla tuleks ja m^rati isegi
Skandinaavias on kirik enamvä- Vancouveris võttis ta konverent- tähtajaks aasta 1^
hem veel praegugi riigiga seotud. §1 kõrval osa Vancouveri eesti ko- Ka Torontos pii tal miünesugu-
Rootsis võeti usuvabaduse seadus gmjusg jumalateeriištusest, "õnnistas seld kokkupuuteid ki
vastu 1952. a. See näitabj et ole- ' . • - / V : ' . . /. - . ^.,
me eesrindlik kirik, nullest aga^^. • ] ' .•' :.; • ^ •;• ~ : _ ' ' •: ' • : • . •
laialdaselt ei räägita.
Teine asi on õpetajate
mine sageli kogudustes. Tuleb
minna sinna, kust V. Reiman rahvakiriku
idee võttis — ta tegi seda
vennastekogudusest,
inille sžsekord nägi ette, et kõik
võisid otsustada tegeva EŠTO-84 Välissuhete se^
ameteist osa võtta. et tal On korda lämud jnurde » |a komplek-
Ea praeguse vaba eesti kurikuteerida^^^^
juured on vennastekoguduses. Seal
piid tegevuses võhikjutlustajad vas- Nagu nimi vütäb, on Välissuhe-
10 ^
oteriivS^dluci
Kala ja Jahimeeste O.F.A.H. loteriipiletite
numbrid, mis võitsid
viimasel loosimisel:
150606, 001788, 301550, 102324,
122651, 271205, 007142, 017986,
343522, 180427, 273440, 341579,
269240, 385754, 386686, 315741,
375485, 091021, 170079, 007723,
333238, 311625, 129445, 114093,
155130, 190691, 059479, 145171,
033543, 310583; 053459, 026004,
008323, 24153Ö, 363700, 261347,
155124, 179Ž45, 177729, 282612.
tavalt nende andele ja suutmisele, te^ satsiooni ülesandeks tegeleda
Pea|>iiskop K. Veem üüeb, etta om
on seda teoloogiüselt ühendatmd räalvalitsusega, võõraste küMste
Martin Lutheri üldise festiaskön- vastuvõtt ja võõriceelne informat-riaga,
kus iga ristiinimene önsipon ajalehtedele, T.V-le ja raa-preester,
millega ta püüdis; väita, ^iple. • . : ,
et kirikuõpetaja pole A ega O, sa- _ Esimesed poolteist aastat j uhätas
muü ka koguduse usuliselt ärksa- Välissuhete sektsiooni ESTO-84
abiesimees Enn Kiilaspea. Piale te- ,
.5 ma muude tööülesannfifA v lopsungid
KMiekuiselnüsjonitööl
nas viibis Torontost koos grupi
kanadalastega Indrek Järve, näidates
filmi Jeesusest hispaania keeles
mitmes Argentiina lirinas ja luues
kontakte kohalike usklikega;
Seal kus on õpetajate kriis, ei ma/muude tööülesannete survel muujildÄ
tohi jumalateenistused seisma jää-.Juhatusest lahkumist, valiti abiesi- N e m ' ' J r r^^ ^ KAti
da. Nagu omaaegsed köstrid pida- meheks välissuhete alal Kaius Mei- ^ «f-''^', inTriH^ r
sid jumalateeniÄi, nii peab ka poom, te varemini selle sekt- "?'K3 And
mMd koguduse elu edasi Ä ä j s i o o n i nõuandjaks;. - reS^™^^'
esüeastugBrfseU elavad is8.^-T^^
knd, pidades ise jutlusi või luge- töötanud juba pikemat aega, eriti yV „„„ „ .„ „. ....
Austraalias^õ^^^^^
ametisse Melbourne^ Pauluse kp- Imna 150. a. ja Onteno provin s. ^^^^j^;^ IsTO märgiga. Koordi-guduse
uue õpetaja Aleksander ,200 aastapäeva tähistamise ajale. „eerii*s ^ C T e Rosenberg liik-
Han^m,, kes usuteaduseks
lõpetas Louna-Austraahaluten kl- P®a,JPeiiicsK^ Tatm; --K-o^ci ic Tn aa Fichen-
% baum. Selle osakonna tööülesan-ris
ja ordmeeriti vamiulikuks aas- ^ ^ ^ ^ ^ ^ t o o m kuuluvad ^^^^^^ ^ liikmeskonda
ta tagasi. Usuteadusliku instituut
õpilane Ülo Saar andis peapiisko- naatorma, Sim-must-valge/100. a. Teisdks uueks toimkonnaks on
pile oma viimased eksamid ja lä- JuubeUtoimkond Udo Petersoo
heb prooviaastale. Väga mtensiiv- hatusel, rongkäigu tohnfcond Au- ^^jjjifeönd. Selle ülesandeks on ava-selt
õpib usuteadust teine instituu- gust Jursi juhatusel ja Jaak Järve ^^g^gjnoonia eeltööd Ontario Pla-di
õpüane Lüdig. fötoteenmduse^^d^^^ väliskülaliste ja meedia
Austraalias kingiti peapiiskopile oa sekt^pom sekretäriks. vastuvõtt kõikidel ESTO-84 üritus-'
Sydney eestlaskonna poolt Erna ja .Uuteks toimkondadeks on: ^ ja nendele informatsiooni va-
Hans Mihkelsoni annetatud E. V. Esiteks, VÄLISSUHETE TOIM- hendamin eestlaste ja BS-presidendi
Konstatin Pätsi kuld KONDj mis on jagatud kolme osa- TO ^ M Koordineerijaks on
mälestusmedal, miUega tähistati K. konda: Ruha Paluoja, liikmed on Peeter
Pätsi ametisse astumist. Selle ühel I üldmformai*siA |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-08-18-03
