1979-12-11-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 92 Nr. 8S
Saatekda
0
85
IS
40
83
85
39
SS
40
^
10
25
15
15
25
20
20
85
40
40
40
20
20
20
.20
40
SO
15
40
80
30
40
40
%
25
25
50
40
30
50
50
m
4iS
Ige müügilauda-
Lindsteni arv-hindu.:
Vuoti-näinud
olevat
: õudsed himiad!
Dla!- Mõtle kui 1maksaks viielise
palju kui siin —
streigi! ,
vennalik küsi-seadus,
mis on
^riti just Nõuko-tpoolikul
läheme
)de, siis sa. ei
|tki, mispärast
na sellist hinda,
õige head kar-kindlasti
tublit
aga alla poole
ti ei saa, seletas
(sten oma kaas-veidi
eemalt;
lähenevat taat,
^es rippus jalga-
[sananatuke.
I järele, siis leia-ütles
Lindsten.
aadile, kes hetke
lärkasr-eakat ja
(:umiilit5a/t oma
portfelliga. Ka-jHÜlitsa
juurde-
.ittu, ulatas siis
is|d ja sai miila.'
Kõrvalt vaa-ulatas
ka omalt
lks rubla5ist se-sõrmega
taadi
lits -seisis ainult
^•ama tumm o\i
l^ult uuesti taadi
siis enesele.
Eesti graciflkd
teadlast®
Pärastloiman© Wiiralti sümpoosion algas Tiina Kiik*! kontsert-sikordioni
ettekannetega, mis eelmisel õhtul lummejäämise tõttu
olid ära jäänud. Ta esitas suurepäraselt Godez'! ,jKuusvariatsi-
®oni« ja Rameau ^Lindude hüüu". Sellele järgnevalt tlatvustasid
Esioaesena kõneles prof. dr. O.
Berendsen kunstist ja feünstni-kest
Wiiralti loomingus. Tfe võrdles
Würaltit ja tema teihnikat föõi-ge
vanema graafika tei^jkaga,
mt&.on maailmas puuiõige ja
-gravüür. Ta tõi näiteiks vanu
meistreid, kes on Würaltile meeldinud,
alates Düreriga, I
Teisena Rutt Tui ving andis üle^
vaate graaf ika ar^gust alates 15.
sajandist ja mätms kohati graafika
aOilakäigu- ja tõusuaastaid.
19. sajandist alates on graafikai
olnud võididcäik, kuigi sellele
järgnes pikemat aega kommertsi-aalgraafika
— raamatu illustratsioonid,
mis on tõelisest kunstist
siiski kaugel. .
Hiljem muutus olukord ja tuli
tõelise kunsti juurde tagasi, kus
ta püsib tänapäevani.
Wiiralti tööd on alati viimistletud
kimstnikU' poolt, kes selleks pai ju
aega pühendas. ' Wnralt valdab
kõiki tehnikaid võrdselt ja käsitleb
neid kergelt. Edasi R. Tulving
tutvustas iga graafilist tehnikat,
mida Wiiralt on oma töödes kar
sutanud. Wiiralt töötasi väga kiindunult,
trükkides maksimaalselt
1T-2 lehte õhtu jooksul.
Ta kabjats^s, et Wiiralt pole
oma • tööde tõmbeid arvuliselt
nummerdanud, nii ei tea keegi,
kui paiju ta; neid tegelikult! on teinud.
Pariisis ta! ei olnud isiklikku
trükipressi, vaid lasi need teha
usaldusväärsel trükkalil. Tallinnas
olles trükkis tja neid õihtuti
Talhnna Kunstikoolis.
Hse Leetam kõneles isiklB^est
mälestustest Wiirailtiga. Ta tundis
teda isiklikult, oli tema kodus kü-laliseiks.
Wiiralt oli oma iseloo-
JT
-i.
•»-
aü s
Vi
t Cd 1
RICHMOWDST.W
..Vaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukoha pteam
TOIMETUS JA TALITUS ..
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-11.
Telefonid: toimetus 364-7521.
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega*
Karl Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316,
Kuulutusi võetakse vastu;
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-ai ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella
VABA EESTJ.ÄSES .
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu. I
• Kuulutuste Mnaad:
üks tolli ühel veerul $3.50
esiküljel' $4.—
tagaküljel — : $3.75
KUÜBUTUSI VÕTAVAD.
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Streež
Telefon 364-7675
Postiaadress: Bos 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont j
Talitus väljaspool tööaega:
. HehniLiivandi 251-6495
Mrs. Leida Marley :
149 Bishop Avö.
Willowdale, Ost.
Telefon: 223-0080
rriult väga kinnine, väoksemas
i seltskonnas aga võis lõbus olla ja
I naeru nautida. I. Leetam tutvus
Wiiraatiga 1939. a. ikunstikoguja A.
Rõude pool, kes näitas ka Kr.
Raua, K. Mägi tööde kõ^rval Wii-raüti
loomingut, mis seHlise rikkuse
ees muutis I. Leetairu otse sõ-tulcs.
I. Leetaru kirjeldab kunstnikku,
et xta oli võõraste puhid ta^
gasihoidlik, suutis , kogu • õhtu-vaikne
olla. Kohviku^ olid tema
laua ümber mehed või oli ta iik-si.
Armastas kuulata teiste juttu.
Ta tegi alati seltskomias visan- i
deid tuhakakarpidele jm. pahe-:
riie, mis pärast muutusid sõp-1
rade .juures kogumlsohjefcti-deks:
.
Oma elus ta oli ebapraktiline ja
omakasuipülidmata, mispärast tei-"
sed teda kasutasid. Võimalike
ostjate puhul "ta ei lasiknud,jkedar;
gi eesruumist sissepoole korteris-:
se. Töötuba meenutas paberüadu. i
Riietus boheemlikult, tavaliselt;
kulunud hallis üliko^nnas, kandes
ruudulist {palitut, millel üks nööp i
puudus. 1944. a. sõbrad ostsid tal-!
le uue ülikonna, et oleks \disakas j
välismaale mirnies. Wiirailti arvarj
mine -oli, et naised, käigu häsii \
TÜdes, mehi keegi ei vaata. Inime- j
se hingeelu on vääiTüuslikum kui
maine ilu. Ta tundis loomade!
hingeelu,-tal oli.alati kaasas talismaniks
välke aafrika ese, päris- j
maalaste poolt maalitud vaikeni:^
kuke, mida ta nimetas soojuse ja
päikese sümboliks. Kui ta läks
uuesti Pariisi, oli I. Leetaru saatjate
hulgas ikimbu sinüülledega,
olles ainsaks naiseks hulga meeste
hulgas. See ölijka nende viimane
kohtimiine. Kuigi tal, oli kalligraafiline
käekiri, ei armastanud
ta kirjutada; nii saatis A. Ranniti-le
7 gravüüri, ^mis olevat parem
kui kiri.
Järgnes Rain Rebase loeng helilindilt,
mille kunstiteadlane sisse
rääkis oma Torontos viibimisel.
Ta ütleb, et Wiiralt on meile
tundmatu ja registrearimatu, kuna
meil on väga väike osa tema
töid registreeritud. On registreerimata
ka tema tööd vabas maailmas.
Eestis R.Kangropool kirjutas
1938, et meie kodumaa suuromale
pojale ei ole suhtumine mi
suur kui see olnuks vajalik. Põhr
juseks võis olla, et kunstaifcu ained
olid igapäevasele Inimesele
võõirad.
.Tejim tööde aiT. oa tuhandeis.
Üksi Tallina Kunstimuuseumis
on 298 lehte ja 8 lehte ainult tem
a kõrgloomingu ajast, ning
meistki 2 kingitud muuseumile
pagulaste poolt.
Nad ei teagi ta hilisemaist töö-,
dest ja ei saa neid osta. Kuid huvi
tema vastu on suur ja on hakatud
tema loomingut tutvustama.
E. Haamer on öelnud Wiiralti Iseloomustuseks',
et sel väiksel mehel
oli see omadus, et ta vaatas
maailmale kui imele ja' tõde tunneb
ainult see, kes inimest täielikult
tunneb. Me tunneme Würaltit
„vöödilise Wiiraltina", 'kus on
tema loomad, „fantastilise Wiiral-tina"
— põrgu, ja kabaree, ,;port-ree
Wiiraltina'; - Kr. Raud, Virve
ja ,;maastikupoi3tree Wiiraltina"
,.Suai'r tamm". Tema lõputöödest
on iparemad „Sebra" (1952),
„Rahutus" (1952), ,jKunstnlk ja
modell L" (1951), ,;Kunstnik ja
modell II" (1952), „DepoPteeritu"
(1950). Kõrgpunkt on tema portreed
ja anaastlkud, mitte tema
lemmiktööd loomadest. Wiiralti
töödes huvitavad eriti detailid,
käsi, silm, puukoor. Detailide kogusumma
-ületab tema kunstilise
väljenduse üldsumma. Wiiralt on
kunstnik läbi ja läbi.
Lõpuks näitas E. Eerme diapositiive:
Wiiralti töödest ja kaihe-päevane
väga sisutihe, kuid osa-,
võtjaist: hõre kujutavkunstiline
j sündmus oli lõppenud. Kui ..see
! ohiuks ajaliselt varem, ega mitte
jõulupühade liigses läheduses,
võibolla see olnuks ka osavõtjate
rohkem. Wiiralt ise tinginuks' se--
da.
See või
aasta autojuhtidest, kes said surma Ontarici
tänavatel ja maanteedel, ei ohiud kohased
juhtimiseks. Ära aita lõpetaia seda aastat sama.
Roy
Attorriey General
Solicitor General
Davis, Premier
Eestlaste vanemale põlvkonnale
on alati olnud valus kuulda ja näha,
et eesti noored valivad oma
elukaaslasteks teistest rahvustest
noored, kuigi need inimestena
võivad olla paremadki. Pärast sagedasi
segaabielude sõlmünist on
imestavalt arvukalt ja rõõmustavalt
jälle kombeks kujunenud
efesti noore poolt teise eesti noore^
oma elukaaslaseks valimine. Kas
seda põhjustab noorteorganisat-oonidest
osavõtt või on eelmiste
noorte kogemused segaabieludes
olnud noortele hoiatuseks, on eesti
noormees ja neid sõlminud südamete
liidu üheskoos elu 'Jätkamiseks.
Nii on tänavu Peetri koguduses
laulatatud 28; paari ja neist on'
eestlaste abielusid 15, • mis teeb
üle'50%, mis on kõrgeim üle paljude
aastate.
ÜlaltõoAid pidil üks neist 15-st
paarist, Reet Kristina Roman ja
Matti Lehesalu, kes Peetri koguduses
oma abi^u 2i. juunil
praost O. Puhmi poolt sõlmisid ja
hiljem pidasid pulmapeo Tartu
Collegels. Laula.tuseks komponeeris
Paul Tammeveski uue laulu
„Lilled", miHe esiettekandes laulis
14-aastane pruudi täditütaa:
laisa Hess. Pulmapidu kestis kaks
päeva. Noorpaar, kes mõlemad on
üliõpilased, jäävad elama Torontosse.
Reet on võtnud aktiivselt
osa eesti rahvatantsijate tegevusest,
Matti aga on laulnud ,5^ilair
poiste" aansamblls.- ,
ADVOKAADI
ADVOKAAT-NOTÄR
1002, Royal Trust Tower
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Terofflt©
pnt. (]5ay & Kmg) M5K IK?
Telefon: 869-l?77
24-tundi telefoni valveteenistus
123 Eichmond St. W., Ste 7©5
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7072
Saksamaal andis Ü.E. Kesknõukogu
Euroopa-büroö senine esimees
Arnold joonsoa. ameti üle
noorele jui^istile jä lioorsootegela-sele
An'ts Luigele A. Joonson on
läinud pensionile jä soovib seoses
sellega avalikest ametitest vabar
heda. Ta ei toimeta enam ka
ajalehte „Võitle]a", mis - toodi
nüüd üle Kanadasse.
Ants Luik oh lõpetanud Saksamaal
ülikooli õigusteadlasena ja
tegutseb ühe ettevõtte juriskonsul-tina.
Ta oli tegev ka eesti skautluses,
kuuludes ka pkegu sealse
malevkonna
VES
Cliartered AccountaBt'
55 University Ave., Ste. m
Tel. 862-7115
Toronto, Ont. M5J 2H7
So ilOGOWSKI. b.D.
••'OPTIK''. ^'
Tel. 531-4251
412 RONCESVALLES
.HOGAN.' PONTIAC. BUICK LTB
348 Danforth Ave.
Telefon %is: 461-35Sl
PONTIAC
•/••.'•:•::••• BUicE. ••; -^^^
.PHOENix'/ •
;-:r,FIREBIRD-:- :•
SUNBIRD
: :.';, CENTURY..
ÄCADIAN
SKYHAWK
GM.C. veoautod
Pruugitud autod
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 11, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-12-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791211 |
Description
| Title | 1979-12-11-07 |
| OCR text | Nr. 92 Nr. 8S Saatekda 0 85 IS 40 83 85 39 SS 40 ^ 10 25 15 15 25 20 20 85 40 40 40 20 20 20 .20 40 SO 15 40 80 30 40 40 % 25 25 50 40 30 50 50 m 4iS Ige müügilauda- Lindsteni arv-hindu.: Vuoti-näinud olevat : õudsed himiad! Dla!- Mõtle kui 1maksaks viielise palju kui siin — streigi! , vennalik küsi-seadus, mis on ^riti just Nõuko-tpoolikul läheme )de, siis sa. ei |tki, mispärast na sellist hinda, õige head kar-kindlasti tublit aga alla poole ti ei saa, seletas (sten oma kaas-veidi eemalt; lähenevat taat, ^es rippus jalga- [sananatuke. I järele, siis leia-ütles Lindsten. aadile, kes hetke lärkasr-eakat ja (:umiilit5a/t oma portfelliga. Ka-jHÜlitsa juurde- .ittu, ulatas siis is|d ja sai miila.' Kõrvalt vaa-ulatas ka omalt lks rubla5ist se-sõrmega taadi lits -seisis ainult ^•ama tumm o\i l^ult uuesti taadi siis enesele. Eesti graciflkd teadlast® Pärastloiman© Wiiralti sümpoosion algas Tiina Kiik*! kontsert-sikordioni ettekannetega, mis eelmisel õhtul lummejäämise tõttu olid ära jäänud. Ta esitas suurepäraselt Godez'! ,jKuusvariatsi- ®oni« ja Rameau ^Lindude hüüu". Sellele järgnevalt tlatvustasid Esioaesena kõneles prof. dr. O. Berendsen kunstist ja feünstni-kest Wiiralti loomingus. Tfe võrdles Würaltit ja tema teihnikat föõi-ge vanema graafika tei^jkaga, mt&.on maailmas puuiõige ja -gravüür. Ta tõi näiteiks vanu meistreid, kes on Würaltile meeldinud, alates Düreriga, I Teisena Rutt Tui ving andis üle^ vaate graaf ika ar^gust alates 15. sajandist ja mätms kohati graafika aOilakäigu- ja tõusuaastaid. 19. sajandist alates on graafikai olnud võididcäik, kuigi sellele järgnes pikemat aega kommertsi-aalgraafika — raamatu illustratsioonid, mis on tõelisest kunstist siiski kaugel. . Hiljem muutus olukord ja tuli tõelise kunsti juurde tagasi, kus ta püsib tänapäevani. Wiiralti tööd on alati viimistletud kimstnikU' poolt, kes selleks pai ju aega pühendas. ' Wnralt valdab kõiki tehnikaid võrdselt ja käsitleb neid kergelt. Edasi R. Tulving tutvustas iga graafilist tehnikat, mida Wiiralt on oma töödes kar sutanud. Wiiralt töötasi väga kiindunult, trükkides maksimaalselt 1T-2 lehte õhtu jooksul. Ta kabjats^s, et Wiiralt pole oma • tööde tõmbeid arvuliselt nummerdanud, nii ei tea keegi, kui paiju ta; neid tegelikult! on teinud. Pariisis ta! ei olnud isiklikku trükipressi, vaid lasi need teha usaldusväärsel trükkalil. Tallinnas olles trükkis tja neid õihtuti Talhnna Kunstikoolis. Hse Leetam kõneles isiklB^est mälestustest Wiirailtiga. Ta tundis teda isiklikult, oli tema kodus kü-laliseiks. Wiiralt oli oma iseloo- JT -i. •»- aü s Vi t Cd 1 RICHMOWDST.W ..Vaba Eestlase" toimetuse ja talituse asukoha pteam TOIMETUS JA TALITUS .. avatud esmaspäevast reedeni kella 9—4-11. Telefonid: toimetus 364-7521. talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega* Karl Arro 766-2057 Hannes Oja 481-5316, Kuulutusi võetakse vastu; nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella ll-ai ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella VABA EESTJ.ÄSES . on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. I • Kuulutuste Mnaad: üks tolli ühel veerul $3.50 esiküljel' $4.— tagaküljel — : $3.75 KUÜBUTUSI VÕTAVAD. 1. Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth Streež Telefon 364-7675 Postiaadress: Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ont j Talitus väljaspool tööaega: . HehniLiivandi 251-6495 Mrs. Leida Marley : 149 Bishop Avö. Willowdale, Ost. Telefon: 223-0080 rriult väga kinnine, väoksemas i seltskonnas aga võis lõbus olla ja I naeru nautida. I. Leetam tutvus Wiiraatiga 1939. a. ikunstikoguja A. Rõude pool, kes näitas ka Kr. Raua, K. Mägi tööde kõ^rval Wii-raüti loomingut, mis seHlise rikkuse ees muutis I. Leetairu otse sõ-tulcs. I. Leetaru kirjeldab kunstnikku, et xta oli võõraste puhid ta^ gasihoidlik, suutis , kogu • õhtu-vaikne olla. Kohviku^ olid tema laua ümber mehed või oli ta iik-si. Armastas kuulata teiste juttu. Ta tegi alati seltskomias visan- i deid tuhakakarpidele jm. pahe-: riie, mis pärast muutusid sõp-1 rade .juures kogumlsohjefcti-deks: . Oma elus ta oli ebapraktiline ja omakasuipülidmata, mispärast tei-" sed teda kasutasid. Võimalike ostjate puhul "ta ei lasiknud,jkedar; gi eesruumist sissepoole korteris-: se. Töötuba meenutas paberüadu. i Riietus boheemlikult, tavaliselt; kulunud hallis üliko^nnas, kandes ruudulist {palitut, millel üks nööp i puudus. 1944. a. sõbrad ostsid tal-! le uue ülikonna, et oleks \disakas j välismaale mirnies. Wiirailti arvarj mine -oli, et naised, käigu häsii \ TÜdes, mehi keegi ei vaata. Inime- j se hingeelu on vääiTüuslikum kui maine ilu. Ta tundis loomade! hingeelu,-tal oli.alati kaasas talismaniks välke aafrika ese, päris- j maalaste poolt maalitud vaikeni:^ kuke, mida ta nimetas soojuse ja päikese sümboliks. Kui ta läks uuesti Pariisi, oli I. Leetaru saatjate hulgas ikimbu sinüülledega, olles ainsaks naiseks hulga meeste hulgas. See ölijka nende viimane kohtimiine. Kuigi tal, oli kalligraafiline käekiri, ei armastanud ta kirjutada; nii saatis A. Ranniti-le 7 gravüüri, ^mis olevat parem kui kiri. Järgnes Rain Rebase loeng helilindilt, mille kunstiteadlane sisse rääkis oma Torontos viibimisel. Ta ütleb, et Wiiralt on meile tundmatu ja registrearimatu, kuna meil on väga väike osa tema töid registreeritud. On registreerimata ka tema tööd vabas maailmas. Eestis R.Kangropool kirjutas 1938, et meie kodumaa suuromale pojale ei ole suhtumine mi suur kui see olnuks vajalik. Põhr juseks võis olla, et kunstaifcu ained olid igapäevasele Inimesele võõirad. .Tejim tööde aiT. oa tuhandeis. Üksi Tallina Kunstimuuseumis on 298 lehte ja 8 lehte ainult tem a kõrgloomingu ajast, ning meistki 2 kingitud muuseumile pagulaste poolt. Nad ei teagi ta hilisemaist töö-, dest ja ei saa neid osta. Kuid huvi tema vastu on suur ja on hakatud tema loomingut tutvustama. E. Haamer on öelnud Wiiralti Iseloomustuseks', et sel väiksel mehel oli see omadus, et ta vaatas maailmale kui imele ja' tõde tunneb ainult see, kes inimest täielikult tunneb. Me tunneme Würaltit „vöödilise Wiiraltina", 'kus on tema loomad, „fantastilise Wiiral-tina" — põrgu, ja kabaree, ,;port-ree Wiiraltina'; - Kr. Raud, Virve ja ,;maastikupoi3tree Wiiraltina" ,.Suai'r tamm". Tema lõputöödest on iparemad „Sebra" (1952), „Rahutus" (1952), ,jKunstnlk ja modell L" (1951), ,;Kunstnik ja modell II" (1952), „DepoPteeritu" (1950). Kõrgpunkt on tema portreed ja anaastlkud, mitte tema lemmiktööd loomadest. Wiiralti töödes huvitavad eriti detailid, käsi, silm, puukoor. Detailide kogusumma -ületab tema kunstilise väljenduse üldsumma. Wiiralt on kunstnik läbi ja läbi. Lõpuks näitas E. Eerme diapositiive: Wiiralti töödest ja kaihe-päevane väga sisutihe, kuid osa-, võtjaist: hõre kujutavkunstiline j sündmus oli lõppenud. Kui ..see ! ohiuks ajaliselt varem, ega mitte jõulupühade liigses läheduses, võibolla see olnuks ka osavõtjate rohkem. Wiiralt ise tinginuks' se-- da. See või aasta autojuhtidest, kes said surma Ontarici tänavatel ja maanteedel, ei ohiud kohased juhtimiseks. Ära aita lõpetaia seda aastat sama. Roy Attorriey General Solicitor General Davis, Premier Eestlaste vanemale põlvkonnale on alati olnud valus kuulda ja näha, et eesti noored valivad oma elukaaslasteks teistest rahvustest noored, kuigi need inimestena võivad olla paremadki. Pärast sagedasi segaabielude sõlmünist on imestavalt arvukalt ja rõõmustavalt jälle kombeks kujunenud efesti noore poolt teise eesti noore^ oma elukaaslaseks valimine. Kas seda põhjustab noorteorganisat-oonidest osavõtt või on eelmiste noorte kogemused segaabieludes olnud noortele hoiatuseks, on eesti noormees ja neid sõlminud südamete liidu üheskoos elu 'Jätkamiseks. Nii on tänavu Peetri koguduses laulatatud 28; paari ja neist on' eestlaste abielusid 15, • mis teeb üle'50%, mis on kõrgeim üle paljude aastate. ÜlaltõoAid pidil üks neist 15-st paarist, Reet Kristina Roman ja Matti Lehesalu, kes Peetri koguduses oma abi^u 2i. juunil praost O. Puhmi poolt sõlmisid ja hiljem pidasid pulmapeo Tartu Collegels. Laula.tuseks komponeeris Paul Tammeveski uue laulu „Lilled", miHe esiettekandes laulis 14-aastane pruudi täditütaa: laisa Hess. Pulmapidu kestis kaks päeva. Noorpaar, kes mõlemad on üliõpilased, jäävad elama Torontosse. Reet on võtnud aktiivselt osa eesti rahvatantsijate tegevusest, Matti aga on laulnud ,5^ilair poiste" aansamblls.- , ADVOKAADI ADVOKAAT-NOTÄR 1002, Royal Trust Tower Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Terofflt© pnt. (]5ay & Kmg) M5K IK? Telefon: 869-l?77 24-tundi telefoni valveteenistus 123 Eichmond St. W., Ste 7©5 Toronto, M5H 2L3 Tel. 364-7072 Saksamaal andis Ü.E. Kesknõukogu Euroopa-büroö senine esimees Arnold joonsoa. ameti üle noorele jui^istile jä lioorsootegela-sele An'ts Luigele A. Joonson on läinud pensionile jä soovib seoses sellega avalikest ametitest vabar heda. Ta ei toimeta enam ka ajalehte „Võitle]a", mis - toodi nüüd üle Kanadasse. Ants Luik oh lõpetanud Saksamaal ülikooli õigusteadlasena ja tegutseb ühe ettevõtte juriskonsul-tina. Ta oli tegev ka eesti skautluses, kuuludes ka pkegu sealse malevkonna VES Cliartered AccountaBt' 55 University Ave., Ste. m Tel. 862-7115 Toronto, Ont. M5J 2H7 So ilOGOWSKI. b.D. ••'OPTIK''. ^' Tel. 531-4251 412 RONCESVALLES .HOGAN.' PONTIAC. BUICK LTB 348 Danforth Ave. Telefon %is: 461-35Sl PONTIAC •/••.'•:•::••• BUicE. ••; -^^^ .PHOENix'/ • ;-:r,FIREBIRD-:- :• SUNBIRD : :.';, CENTURY.. ÄCADIAN SKYHAWK GM.C. veoautod Pruugitud autod |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-12-11-07
