Vaba eestlane , April 30, 1985

              1 VABA EEOTANE teisipäeval, 30. aprM19S5 — Tuesday, April 30,1985 Nr. 33
Nr. 33
VABADE EESTLASTE HMLEKANDJA
¥ABA
: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie S t Don Mills,
Oat M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
T O I M E T U D KOLLEEGIUM: Karl Arro. Heino Jõe, Olev Triss
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.—
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas
aastas $37.— ja veerandaastas $19.—
A a d r i l muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70 c
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toU ühel veerul: $5.00, esiküljel $5.50
EE ESTONIA
Published by Free Estonian Publisher Ltd,
1955 Leslie St Don Mills, Ont M3B 2M3
Kuus i^etefd
K U I D A S ' j l J H E L P A
Teataja 6.4.85 tcob fiJlcvaaite
jReastance International'* koos­olekust,
mida juhatas Rootsi Osa­konna
lesime«5 Andr«s Küng, ja
annab kokkuvõtte Vladimir Eu-kovski
(R, L esimees) kõnest Sel­lest
siinjuures väike lõige:
Lääne riigimebed ja juht­kond
. e i oska Moskvaga lahi-rääkimisi
pidada ja suhelda. Lömi­tamisega
ja sellise taktikaga, et
mõeldakse ühte aga räägitakse
teist, ei jõua sün kusagile. Kui mi­na
oim vangilaagris, lugesin, et
tookordne USA välisminister Kis-singer
oli Moskvas öelnud, et IM-nel
tuleb aru saada Moskva sam-inudest,
arvestades N . Vene julge­oleku
vajadusi. Mõtlesin: mllime
T. E. Ühspanga peakoosolekul andis pangapresidentV. Noolandi üle kingituse^ p ^üüd hiljem oien kohtunud
kauaaegsele mänedzherile Linnu Petersilev kes lahkus panga teenistusest. Kissingeriga ja tema teoseid luge-
Foto: Ilme Lillevars nud. Läänes on ta tark inimene —
. aga Moskvas räägib rumalusi. N i i
;•. : V.- ^ • . ' : . - . — — — . . ' , , , ' — — k ä i t u b suur osa Lääne poUiti-
•••'•^\.kmd:..
Bukovski on mees, kes räägib
mida mõtleb, Kissinger nähtavasti
mees, kes mõtleb mida rääkida.
Balä VabadusMü IV banketil oli peakõnele-
Lääne-Saksämaal Ja Rootsis ü- peaksime Balti riikide vabadus
mnvateseesti ajalehtedes on tõsta- piiüdliiste valgustamisel ja propa-tatud
1 küsimus Baiä riikide vaba» geerimisei tegema senist rohkem jabs Ameerika Hääle direktor Eugene Pell. Ameerika ÜhendrilMdehiimiii laulis bari-dustaotluste
raskuspunkti üleviimi- tööd ja nägema suuremat vaeva . j^a JU» u V «J i - ^ . - T • A ^ * ^ ^ T' ^ * ^ , ^ * ^ * ; u ^ i * ;
ÄPõhJa-Ameerikam^toE^^^^ Vaba-roopasse,
millega loodetakse tõhus- tööd võib teha väga häsö ka prae- duslüdu juhtkonda, Los Angelese Eesti Seltsi esimeest Bemard Nurmseni, Läti Seltsi
tada meie vabadusvõitlus Snure.^^^^^^^^^
auliikmeid Simas Kordinkat Ja Vladas Sakalysi
sna selgitustöö vajadust Euroopas kide vabadusvõitluse keskused asu-
Balti liikide huvides pooldab Stok- vad demokraatliko vaba maailma
lM>lmis itouva ,,Teata^^^ vriigis —
toodud jutuajamises ka Vaba Eu- Ühendriikides, kelle praeguse vä»
ffoopa Raadio eesti, saadete j u h a - ^ l ^ ^ üheks põhijooneks on
tajä Aleksander Terras, kes^o^^^ kommunistliku Venemaa laiuta^ ^ üle audiplöm. f a tänas austuse |
väljendustes süsM vaikida mislungi pidurdamine ning M ö s k - ^ ^ ja uües, et meü on praegu =
läheb Balti riikide vabadusvõiöuse va ülemvalitsuse alla sunitudrah- ^^^^^^^ 1
organisatsioonilisföt küljest vaste vabadusvoithise toetamine, ^ sustpmi ^damises^^^ |
ReToIuteioonffiste moudatete "«.^J"^..^' ta m u r e l i M s . kuna Hrjas öeldi, et 1
- vajaduse balö rahvaste ^.ii^^y^J^^^
võitluse organiseerimisel tõstis
snakordselt päevakorrale Lääne- ihraktüfeelt on balti rahvusgru-
Saksamaal, Geislingenis, ilmuv pid oma vabadusvõiöuse keskuste
ee^ ajaleht ,,Eesti Rada" kes ühendriikide pümal hoidmisel ise-avaldas
oma esimeses numbris gi snndolukorras, kuna Washing-käesoievd
aastal artiküj miBeS ton on praegu see maailmatsent-k
^ balti rahvpsgrupplde nmi, ktist väljuvad kõik ideed, ai-
•\ mndajate kohtumist prantsuse po- gatused ja tegelikud sammiid
Jiitikutega^ kes olid väga ü n ^ - Moskva survele vastu astumiseks
nud, et ee^, läti ja leedu pjogeni- ja kommunismi ähvardavatele lipu­ke
maailmakeskused asuvad ÜSA-s tnslainetele tammide ette ehitami-jainitte
Euroopa mandrit Enröo»§ek§. Ühendriikide president ja va-i
p a s tegutsevad ainult nende kes- utsus sealjum^ opo-kuste
osakömföd, kuid, p r ^ ^ (Avaldasime seUe eraldi BVL IV
arvates tuleksid keskused täies Euroopas^ kes pooldavad m i t m e s u . ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ avarepor-ulatuses
balti vabadusvõitlusele gustel kaalutlustel koostööpoliitikat
purfedösse puhu- ja tihedat kaubavahetust RLüdu- Pell lisas, et ka meie töötame
President/Reagam; assisten ^^0 :^
Valges Majas; linas Kojeliseleany^n^
meil pole aega toetada MX süstee-, |
mi, -kuna aeg läheb OSI Vastu võit- 1
lemiseks. •• . 1
• Eugene Pell alustas oma koaet 1
tervitustega .eesti, lättV jä leedu s
keeltes ning ütles, et tai on au tuua i
tän,u ter\atus president Ronald Hea- |
ganilt, kes on tugev inimõiguste ja " j
Ameerika Hääle toetaja. / g
See tervitus tuleb Valgest Ma j ast 1
ning ta sai selle kätte just liihi- 1
kest aega enne lendu süa. 1
Mul on beameei soojalt tervitada kõiki, kes
kogunenud Balti Ameerika Vabadusliidu Neljän- 1
daie Inimõiguste Konverentsile. 1
See silndimis annab mulle võimaluse avaldada |
tunnustust teie organisatsiooni suurepärasele tööle |
E^ti, Läti ja Leedu rahvaste huvides; Teie tegevus |
ei lase meid unustada Balti rahvaste jätkuvaid 1
püiidlus! yäbaduse ja inimõiguste taastamiseks neis |
riikideso-;;.:-^';-
Kuigi :tele. esiisade maad; on^ te 1
miseks vanale mandrile üje tuua/g^^^ et balti vaba- presidendi mõttevü^ikotoeltso^ j i ^ • • / V V ' ... ,
kusjuures asukohamaad'e k' s ^ võ^ik'^s id äusvõõiitlürtus^e k ^
oUa kas Rootsi, Lääne-Saksamaa, oleksid sellise mentahteedi juures sädkS"^ev^^ signaale ^
: Shveite või. Frantsusm . : eriti hiflgaväd võimMused ;Euro(>^ pikendada ja ^ d a parimaid kella- 1
Prantslased toonitasid nendele tegutsemiseks ja endale poole^ aegu ning uudseid programme Bal^ |
mõtteavaldustele lisaks, et üleme- .^^^ saavutamiseks. Olukorda ja tirüMdesse. Avalik diplomaatia po- 5
reniäades kogutud W e d raha- ^ ^ ^ ^ ^ ^ valitsevaid meeleolusid le uus balti-ameeriklästele. Seda f
summad Meks suunda Euroopas- ^^^ö*^^^^ ^""'^^ parenmu Eu-dete teinud aastaid raadios, tele- f
se, kus kõiki riike tuleks valgusta- riikide valitsuste ükskõiksus visioonis ja ajakirjanduses. Tänuks J
da Balti riikides valitsevast olu- topopaparlamendi resolutsioonis- gruppidele nagu teie, Ameerika ja |
^orias^ ning eesti, läti ja leedu sohtumiseL Parlament, kes on rahvusvaheline ajakirjandus teab 1
irahvaste püüdlustest oma iseseisvu- organ, võttis tea- nüüd inimõiguste rikkumistest Bai- |
Set^stamiseks. Ühflasi avaldati tavasti juba paar aastat tagasi re- ti-riiMdes ning rahvuskultuuride i
arvamist, et E u r o o p a i Ä taotiedes Balti rahvas- hävitamisest; neist kirjutatud täht 1
leks pidevalt j a järjekindlalt vas- tek Ühinenud Rahvaste Organjsat- said artikleid. Teü on õigus saada
seal edasi, inspireerides uua põlvkondi. ^
sm deklareerida oma solidaarsust julgete baltlaste-ga,
kes ei lakka nõudmast tabadust ja enesemää­ramise
õigust oma kodumaadele»
Nancy iihineb nunn pasimate soovidega tule­ja
edukaks tulevikus,
•RONALB REAGAN
niiiiHinniiiniiiiiuiiiiiiniiiiiiimiHfniiiüiiii^^^^
'tavate broshüüridega informeerida ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ õiguste sama paljuruumilehekülgedel, kui
kõigest seflest, mis juhtiib^^B^^^^
Mdes vene okupatsiooni all. oa nähtavasti pandud ebasoovita­vate
pdlütiliste aktsioonide jääkap-näiteks
venelaste, olek Afganistanis kuid 1980. aastatel see suurenes 160
või Moskva . segav tegevus Kesk- miljonile ja 75 protsenti neist on
Ameerikas. Avalik diplomaatia na- lühilained, 1971. aastal Ameerika
Nendest mõtetest haarab kinni
jVreataja"^ kes oma kommentaari^
des| 23. märtsU ilmunud numbris
nendib, et need seisukohad ühtu-tundes
ei Jidge
pi, kus keegi seda venela^^ ees " ^ ^ ^ ^ Hääl teatas NiMta Hrushtshovi sur
i ^ ^ ^ ^ a ^ ö^^^^^^^ kui seda
A. H« iiTeataja"' veeradel fänQnäPv-nQP<5 aiaWrianHii^fic^^^^ ^^^^^^^^^^^^ Raadio Moskva ve­ne
rahvale. Kor^tantin Tshemenko
surma järel meie raadio andis eda­si
ekspertide an^amisi uuto Nõuko­gude
Lüdu ja Ameerika vahekor-ainult
dädest. Niisugust asja ei juhtuks
Teataja ' veergudel tänapäevases ajakü^anduses.
Euroopa riikide kartus N. Lüdu^^^lt ^sfle tõstab. „ • .i
— — \>^^„^„^ j„ ™ President Reagan utles oma aas-väd
täielikult S t ( ^ o l m i s t ^ t S € - ^ imda ^ a d ^ u w e n d a d a v^^^ Kui seDeks koostööks seni vaja- tarapor^s (State of Union Add-vate
E e ^ Rahvusnõnkogu ja^E^^
tilRahvusfondi seisukohtadega, kes^^^^
koos Eesti Vabariigi valitsusega pabempoolsete gru- i^^a organiseerida. Meie rahva
Oina tegevust on arendanud just P<><^1^ ^esputsutatud ^aagj^ue saatus nõuab vanade vae-nendest
põhhnõtetest lähtudes, massilised , . „rahudemonsratsioö^ nukinnaste mahamatmist ning
;jeataja« kommentaator A, H. ^ ^ ' V porandaaliKte k o m m m ^ pi^estiizhiülikonna vahetamist
(Arvo Horin) peab vajalüraks Isi ^^^^^ PomiM- ülikonna vastu. Ameerika Ühend-f
demiseerida New Yorgis asuva atentaadid mng Ida-Euroopas üles- Lütunud Rahvaste
Ülimaalhnse Eesti Kesknõukoguga monteeritud Läane-Euroopa suur- Organisatsroonis ja rahvusvahells-
}a ^ a š linnas ihnuva ameerika ^ ^ d e l e suunatud tuumalaengute- tel konverents üks^ midagi läbi
eestiaste ajalehe ,,Vaba Eesti §õ.ga;Yan^tud^^T^ ei _ tohiks kui teised lääneriigid ..re- Reagan ei ole ainult maailma
nagk^ keda ta süüdistab vanade! siisM piduMada meie e n e ^ po» aalpoliitikaVTmvides v a i k j ^ ^^^^Ž^^^
Vabadus ei ole mõeldud
üksikutele, vaid on universaalne kunagi Raadio Moski^^as.
õigus kõigile Jumala lastele . . .
Meie ei saa mängida süütust
maailmas, mis ei ole süütu. Sa-iradader
tammumises ja Rootsis ^^l^^ ^ . ^ ^ täna üoiavad. i^eid kõhklejaid ja osarügis vaid ka tunnustatud raa- sajandil, et peab hoidma oma ini-itöötavate
kesksete organisatsiooni-^^^f^^^ ^«rga Poole vaatajaid MebmeU diokommentaator^ sõ- meste kõrvadest eemal uudiseid,
te eest tomiuvale voiüusele Euroo- uiva.yxfXMxti^t,o. L x, x^^o tuxm^u , _ . . '
President Reagan. ütles oma kar
hes raadiokommentaaris, et uudis-
^ . .. , te üleandmme on sama teretulnud
muü ersaa me Jüla p^^^ Lüdu elüdüe kui katk.
km vabadus on tule aU". ; Venelased kasutavad r o ^ ^
meie raadiosaadete segamiseks kui
on terve Ameerika Hääle eelan-e.
Mis sorti riigisüsteem on see sel
5 ^õhMejaid ja osarügis, vaid ka ;tumiustatud sajandil, et peab hoidma oma ini-
Me võime- olla õnnelikud, et presi-jgnoreermuses.
te eest tomiuvale võitiusele Euroo- ^ t ^ ^ a tmia nina rru^Z-v^-^^^^ ^uiu^u ^v-nniHHioite
ridadest toetajate ot-S^ aimises.
kartes teiste riikide arvamusi'
Ameerika Hääl on nüüd uuenda- ^ . « V. , . ^da neid aüäsurutud rahvaste õi- K/aiieöc
,,Eesti Raja" veergudel antud m- s ^ eest võiflema. Seda problee-^
fOTmatsioonist j a „Teata3a" kom- otsunisel ja organiseerimisel ei ole jahenda äga meie vabadus- " Praegusel ajal, kiis raadioapa- mlse faasis, sest seadmed on üle
mentaaridest lähtudes tundub, et meü vaja vabadusvõifluslikke kesk- yõitluslike keskorganisatsioonide raäte on rohkem ja rohkem maa- 30 aasta vanad. Tänu president
kogu küsimus on asetatud valele organisatsioone; USA-st iimber ko- ^iiinine üle ookeani Euroopasse ümas, meü on võimalik anda ob-pinnale
ja seUele lähenetakse ühe- lida Rootsi, Lääne-Saksamaale või ^3}^ meie selgitustöö laiendamine jektüvseid saateid kogu maaümale
külgsest ja teisejärgulisest vaate- mõnda teise Lääne-Euroopa rüki, jgin^^ kõigi meie or-^aatamatapüridele ja vaatamata,
vmklist. Naib, et prognoosi tege- vaid seUe töö võivad väga hästi ganjsatsw^^ vahelises tihedas teised rügid lubavad seda.
misel lähtutakse rohkem prestiizhi ära teha kohtadel tegutsevad vaba- koostöös nii Euroopas km teistel Müjardite raadioaparaatiteseas oii
aspektist kui praktüistest kaalutlus- dusvõifluse keskuste ešmda3ädn,a„^^^^ 400 müjonlt. millega saab lühüa^
test ja senistest kogemustest. Kee- koo^ööd Rootsis asuvate eesti
gl ei vsttdle sellele vastu, et me keskörganisatstooiijdegaj kusjuures
neid kuulata. Nõukogude Ludus oli
X A, 1950. aastal 3.5 nüljonit raadiot,
Reagamle ja ÜSA States Informat­ion
Agency direktorile CSiarles
Wicküe ja gruppidele, nagu Balti
Vabadüslüdu toetusele. Ameerika
Häälel on käimas 1.3 müjardi dol-larine
modernišeerimisprojekt. Tä­navu
Kongress andis neüe 85 mü-iJärg
lk. 8)
KARDETAV EIAJSIOON
Tuntud ajakirjanik Robert Gül-mor^
kirjutab Lõuna-Aafrika Va­bariigi
(LAV kohta The Tampa,
TribuneS. Sellest siin väikene väl­jalõige:
„ . . . Apartheidi vastased üüe-vad,
et apartheid pole muidu kuri,
kui just sellepärast, et see on
r a s s i s 11 lk* Salvadori ja Sovje-ti
kodanikud saavad end peita |a
varjataj kuid seda ei saa aafrika
neeger, kes 00 sündinud mustavär-vi
nahaga.'..
L A V on keelanud osale oma
kodanikest hääletada, vabalt reisi­da,
omada kinnisvara jne. K u i me
nüiid põlgame L A V - d selleparast,
et see on ebaõiglane rassismi alu­sel,
siis me kujundame kardetava
iüusioomu Me järeldame, et L A V
on ebamoraalne riik, iiks erand,
ülejäänud moraals€is maaümas.
See illusioon annab kõigUe tü­ranniatele
maaümas õigustamatu
asendi Šialvadori ja Sovjeti tü­rannide
rõhumine pole rassilisel
alu^l, seega nende surve näib
palju vähemana. Need rügid on
paremad ja võivad lütuda vabade
riikidega koos needma kõl\-a-tuid
afrikaane!
Kõige suurem kurjus pole mitte
ra^sismj vaid i n i m e s e õiguste
piiramine — elule, vabadusele ja
omandile, mida kõik inimesed nau­divad.
L A V ei ole mitte erandük
kuri siin õiglases maaümas, vaid
Amelerika ja vähesed demokraatiad
on erandid ebaõiglases maailmas.'^
See illusioon on loodud Moskvas
ja lepitatud küi tõde — rassism on
kõige jsuurem patt! Eks me olegi
leppinud sellega, et kuulus „holo-caust^*
OÜ palju ra^em kuritegu,
kui eestiaste Siberisse küüditamme.
Üks oli roim rassi vastu, teine
,4ust omavaheline ümberasustami­ne^.:
. '
,,Vaba Eestiane" 9.4.8S trüMtud
artikkel «Tasumata kuritööd" kir­jeldab
OSI, ehk Office of Spedal
Investigation's operatsioone. Seal­juures
„tasumatakuritegijate taga­ajaja"
Röienbaum kaetes muu-
„...Samuti on >'arjainatu anti-semütius
üheks põhjuseks OSI te­gevuse
vähenemiseL Leedu päeva­leht
Brookhu^B ,,Dabrmikas** aval­das
mõnitava kirjekhise T>'-fümi
..Holocausti'' ^ Iseloomustamiseks*
Ajaleht on nimelt öelnud^ oma lu­gejatele,
et filmi jutustus pidanuks
tegeUkult algama aastaga 1917.
mitte 1940. ..Selles oü öeWud, et
juudid teeniad oma^bara olukor­ra,
kuna nad öüd juhtinud Vene
revolutsiooni ja piid surmanud 70
müjonit süütut inimest^.
lerenüa nutulaul on lohutav,
et ükski müür pole läbi-murdmatu,
ainult pil^ivu^ ja jul­gust
on ^-aja. Nitig ütdda mida
H.Riga
4. ja 5.
dr.
U . j a l|
dr.
seodl
J Kolmj
aast^
nada „ ,
15-s kärl
sega. ((
doms
eümineel
se, sugu]
rähvuslil
ja kehali
fektidesf
Kohtm
vates täi
ne uue
dasse ja|
legaalses
andlüsesl
aaisõiguj
metel 01
isüoitel j
seadusa'ii
paktide
dust^ ra|
tuprotsej
Kanädi
gu presi^
dab, et
did peak|
jõusolevj
et neid
seadusanj
printsiipif
Avo
Vaba<
Balti
ja valli
24. märl]
Läti Ma]
mees Vi
vaate
gevuscst
berg esitj
mis kii
poolt,
kes olidl
ja otsust!
suurenda
17-It 2(H
Järgnd
heks Avj
dr. AnsJ
Mazeiku
sild.. Sekl
žeikade
no NurnJ
Saulius
ing, MiJ
(lätlane)
jerumanil
Kaliforni
Los Angj
zys (iee(
York; Al
Boston, 1]
tinieks (j
Jonas M |
Angeles,
Nurmser
• Agris
tääni" t(
dis Pavl(
les, Kalil
lis (leedi
Jaak Tr(
Angeies,
dulane)