Vaba eestlane , June 21, 1984

              WmA mSTUm neljap^val, 21. juunil 1984 — Thursday, June 21,1984 Nr. 47
VABADE EESTIASTE EMLEKANI>yA .
¥ABA gESTLANE
VMJAANBJA: O/t? Vaba Eesüane, 1955 Leslie St.Doffl Mi
Ont.M3B2M3 ,
• ; . .• ; • . • • • • • • • ^- "•• • I • - •. •. . • I
•'•^ •.• : •'. • : ••••••••• •••^•j • '•' ••' '•• • • -•' [
I TOIMETAJA: HanflesjOja
TOII^TÜ^E KOIXEEGIUM: KarlAnra^^^ Jöe, Okv Triss
lläjBFOMD: t ö s ^ ^ (tellimisi, S n n i ^ ^
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
(HINNAD Kanadas: aasta $5L^^
ja veerandaastas $15.~
TemMISHINNAD väljaspool Kanadat:::aastas $65.—^ pod-j
; — ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknunabri hind 70 c.
KÜULÜTÜSTE^H^
Imuiutustö kmjel $4.75, tdsstis $5.—, esiMjel $5.
FuWisiiedby Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St/Don Mills, OntM3B 2M3
Kodupinna kaitsel 19.44, a; varakevadel Narva rinäel.
Eeloleval nädalalõpul täMstame olukorras ning tmu esMe meid M ( D °
tiaas oma traditsioonilisi suviseid mente, mis meie senist vabados-tähtisamaid
tähtpäm — Võidupii- võitluslikku tööd ja pingutusi eesti
Jaanuaris 1944 murdsid Nõuko­gude
väed Leningrali^ kotist välja
ja asusid koos VoHiovi frondi
Iia ja jaanipäeva. Käesoleval aastal rahvuidike havide kaitsüiisel ning ^^PP^®^^. ^^urr^ Eesti ja
JL . L i l *^ .. t toimub see sunsel m andfiSJ '1p1 eami- •e estlu-^se1 ( säilitamise•l o1n krBoo nm.u d.: i^ -Lrca AtiH A ^p- o. ^o l*e . I O ARAü n*n aki ulei ^ nansnu s ^ r . • r 1 1 375.000 meest, 1200 tanki, 14.000
Eesti Päevad ^kujunevad seniseks^ ^.nnfl. ^ L ^ ^ T
laiahaardeliseks ^lursündmuseks, Änedeö.sdgub meile, et Voidu. 195.000 sodunt ja^ ^00 „Hi-mis
nõuvad kogu mek^^^^
koondamist selle k i nädala kulge/^^^^^^
ve üritui^e edukaks läbiviimist 7],""^^^^ de^imt^^ a ^ Nord alla kmilus jahmule parem
ja meü ei piisa lihtsalt jõudusid ^ võitjad. %aKse rm- inh kuni Nevelmi ulatuv ei ohud
^ r 1 del oleme otoudsuun^oimudekom-vomielme 18. armeele abi saatma,
blnatsioonide ja poliitOilste mahhi- kuna ta ise samal ajal nõukogude
natsioonide tagajäriel küll kaotajad, „Balti frontide" rünnaku all asus.
Kuid see ei tähenda veel jseda, et kuid vaimsel rindel olemle võitjad,
meie Võidupüha traditsiooni ära ja pealegi suured võitjad. Nii oleme
pnüstaksune ja sellest vaikides vümase neljakümne aasta jooksul
möpda samnndiSime. Teistel mand- võõrsil üles ehitanud majandusM-iritei
leidub küllalt mimesi, keBel kidt ja vaimselt t^^
pole võimalik ühel või teisel põh- konna, kes on suutnud luua oma n^ririTriTvirctN^r'^?^^
jusel Torontosse €lemaailn*etele koolid, kirikud, majanduslikud et- «S^^Su ^IdL^wi VioWi.Si
ihJ._^. J •>-^r^^ 11 *A««**«.qi w«, J:;a • i u J « msid peale sakslaste veel taanlased - - J - Päevadele spitaja kes selle tevotted, pangad, ajalehed, EeSti (rügemendid „Dan-
Relva-SS
Võidupüha-jaanipäeva aktuste ja
kokkutulekute
R^ünnak algas 14. jaanuaril Le­ningradi
ees asuvast Oranienbaumi
sillapeast. Oranienbaumi kaitsev
III SS-Germania soomuskorpus,
koosnedes 11. Relva-SS tankigrena-üksusi
9. ja 10. Lennuväe välidiviisist, ta­ganes
Narva suunas ja jäigi hiljem
Narva jõe kaitsele, olles lisa saa­nud
hollandlastest koosneva Relva-asemel
võivad jätkata Võidupüha Majad mng seltskondlikud, kultuu- ^^.'t" 1. N o r ^ P1
tähistamist ja seUe päevaga seotud rilised, vabadusvõitluslikud, noor- S s t p S d i v i s i o n " i
mõtete viljdemist jä nende esile soötöö ja teised örganfeaM^ aivusisi „mHzeiaivision ,
tõstmist Ning Kanadas ja Ühend- Need on tekkmud mitmel mandril,
riikides laseme Võidupüha ajal globaalses ulatuses ning seUe fenö-korrakš
oma mõtted rännata mine- menaalse organiseerimistöö tulemu-yltodadele
_ömg ..Nederland" tankibrigaadi
juurffleme, mto me .seda^^tö^^^^ näol. Ka 20. Eesti Relva^S diviis
^.^^^^Wf^j^^ on ^.Utatoj^ anda meie
Võidupühal kaugel vooralpmnal,pile vaj^^ ^
kiihu ^^atiise poolt ettedikteerftu^liku sisu ja vormi,
vägivald meid pagulastema on pai- i i^.,, ^
ünnü V kahtlemata suur võit ja
sanua. valmistab Moskvas palju meelehäiN. viis ja 20. Relva-SS diviisi Taanist
Võidupüha täbistainilselkerMbi^^
Igal aastal paratamatult küsünis, on teada, et Moskvas kiirustata t t i f l i ä ä r . , , ^ 10 a n m ^ o <n
Jas iriöl on; seda päeva inõtettä^ Baltikumi ^i^ditami^operatsiooni- ^ ^ ^ J ^ ^
his^da, kuna meie d ole praegu- dega 1941, aastel ning kavatseti 54 1 , 0 ^ , kohne diviisiga ia 2&
sel momendil sõjalisett võitjad vaid hävitada kogu Eesti, I^ti ja Leedu ' ^ e S s ^ lÄ
hoopi, k^tajac^^^^
ment,miUeIe\^^ viisi'V riismed kuulusd, nüüd juba
mid phd rajatud, on nagu kokku kavatsustest knipsu labi nmg soja öispaania leegioni nime aU taea-varisemid
ja ühel^ eestlasel ei tule lõppfaalsis pääses Eestist suor osa ^ ^ ^ ^ ' r ^l
mõttesse heUstada sel päeval kirK^^^to^^^^
k u l ^ sellega^änu ja kes sim nüüd arganisec^^^ ülem kindml Govo-kutust
Kõigevägevamale, kes ras- eestlust^ j^
ketes võitlustes meie sõduritele selle asemel^ et Siberi kaevandus-mk>
raaliset tuge andis. Nende kaht- tes, soiodes ja metsadels oma vilet-levate
mõtete taustal on parata- said elupäevi lõpetada,
matiuitekkinud vajadus sellele rah- -i. 1
vuslikule tähtpäevale ajakohase , Wuimhale vastji mmnes ei
sisir ja Võidupüha pidustustdeok^^
viku Tormi andmfedö. ^emistid ja kurta, et meil pole vii-koosseisus
ja sõja lõpufaasis, kui
korpus seisis Berlüni all, olid sel­lele
allutatud Läti 15. Relva-SS di-rov
peale 55-laskurdiviisi ja 12-
tankibrigaädiga. ;
Volhovi fronti kaitses sakslaste
poolel 28. armeekorpus kolme di­viisiga
ja 38. armeekorpus kahe
diviisiga ja ühe brigaadiga, mi]les
maste aastaildimnete jooksul olnud Denisid lätlased, 3. Relva-SS bri-
Seliest seisukohast lälrtute on võite vaid; ainult kaötulsi.: Mde gaadi nime all, millest hiljem mo-
„Vabä Eestlase" veergudel mlmevi-^ vaunsed võidud paguluses ei ole büiseeritud meeste juurde-komp-kus
mitmel puhul rõhutatud, ei kahtlemata nii glorioossed kui võ^ lekteerimisega 10. Läti Relva-SS
praegusel vabadusvõitluse ajastul dud sõjarmdel, kuid me ei tohi diviis moodustati.
» V õ i d ^ h a « s e l t ^ nendevPrtust sdahi^ ^ ^ 5_
nw ta ro^fliKlwhate^^^^- Voidopuhal _mdle SBU me Kuramaa sülapeas nõukogude kind-paevak^
lmsme|em.tte^^^^
te iunjrtt mm^^ dduUanusega, m^notome ^J^^^ lo.OOO meest saadeti Siberi
ta olenMe^ ,a tdevdoile mng nu soja^r ja »*r vam«e.d yorte ^^j^ j ^ ,^
koondame ndu eesti rahva vaba- nmg tentame mng süvendame oma «i^e-^Hnri N^nH*» '^ A- •
dusvõithise jatkamiseks^^^m^^^^ Järgne- ^ ^ ^ ^
suurema löögivõime ja tõhusama vatel t)lenmailm!setel Eesti Päeva- 1^ -^^ 17 +Qr. v i k r i "i-sisu
andmisdfi. Võidupüha ^^s^^^^ J«*n^damist ja ©rgani-m.
usRb.A lr aamides- tIull e.k s, m. ^^.^ • - , . sid ^o,vli^d sa^ksloaste^ o^malde^st mc;os-ja
wiUuste vaaöemBd ja me.e so. pma suuremafa^ voidnks ja saam- ko„„a ettenähtud arvult tublisti
väiksemad - umbes 10.000 meest
vabadusvõitluse vtou*nalVusi ^pra'egTu ^s \Kr, A'o A , 15.0001 m 1eh e vastu«,i . eii dm- i,d 1844.
• , a. kevadtalvel enam üheski saksa
diviisis üle 10.000 mehe. Eesti di­viisis
Narva all oli 20. juunil 1944
„paberir' 13,.Ö0O meest, aga neile
oli juurde loetud väljaõppel olevad
üksused Kloogal, Kehras ja Jäga-las,
rääkimata haavatutest ja eri-ülesannetes
olevatest meestest.
Mööda endist (enamvähem) Eesti-
Läti riigipiiri jooksis kindlustus-vöönd,
mis alates/ maist eelmisel
|£»ö^i*öyp«,l^£^l^ö^^ aastal oli valmis ehitatud, nn.
lllUllliHlllllillillliillllllllilSllliilllllilllilllillllllllllilllillll
,„Parither-Stellung". Detsembris
1943 oli 15.000 sõdurit, 7500 Org
Todt meest ja ^4.000 (vene) tsivi­listi
selle kallal tegevuses. „Hee-'
resgruppe Nord" ajalooraamatu
järgi olevat selles ohiud 251,1 km
traattõkkeid, 36 km tankitõrjekraa-vi,
38 km jooksukraayi ja 1346
võitiuspunkrit. Nähtavasti loeti ka
kindlustused Narva jõe joonel sel­le
.„panterstellungi" juurde. Siin oh
osalt kasutatud Eesti Vabariigi^
aegseid betoonpunkreid jä jiiurde
oli ehitatud „teraspunkreid", nagu
raamatus öeldakse. Arvatavasti olid
need raudbetoonist,
Rünnak algas Oranienbaumi sil­lapeast
Leningradi eel. Seal toetav
sid läbimurdu vene lahinglaevade
raskekahurid. „Marat"v ja „0k-täbrskaja
Revolutsija" olid Kroon­linnas
ankrus. Ka laev nimega
„Tallinn", endine saksa ristleja
„Lutzov", sõsarlaev ,,Adniiral Hip-perile"
ja „Prinz Eugenile", mis ai­tasid
Sõrve säärt evakueerida
1945. a. ioktoobris see laev oli
1940. ä. sakslaste poolt odava hin­naga
oma liitlasele, N, Liidule
müüdud alles pooleldi valmisehita-tuna,
aga mõned S-tollised kahurid
olid tal juba peal ja nende samade
kahuritega said nad nüüd tuld.
Laev oli venelaste poolt alguses
„Petropavlovsk'iks" nimetatud,
kuid 1942 otsustati talle nimeks
anda „Tallinn". Selle nime all ta
pommitaski sakslasi. Peale sõda lõ­huti
ta vanarauaks; päris meresõitu
ta kunagi ei näinud.
Aga lahingu juurde tagasi — 15.
jaaiiuaril kell 7.10 hommikul al­gas
ka Leningradist rünnak. Pool­teise
tunniga tulistati 220.000 gra­naati
sakslaste pihta ja siis tormati
neist üle. Terve sakslaste rinne va­rises
kokku ja kohati põgeneti otse
paaniliselt. Ka eesti nn. ,,idapa-taljonid"
(Rebase 658, Soodeni 659
ja Elhami 660) oUd 18. armee ko­mando
all ja pidid taganemisteed
katma Ilmeni järvest kuni Novgo-rodini.
Alles Pihkva all, kiis „pan-terstellung"
läbi jooksis, jäi 18. ar­mee
pidama.
Narva alla taganenud meestele
toodi täiendust juurde ja siin moo­dustati
nn. „Armeeabteilung Nar­va",
kuhu kuulusid peale nimetatu­te
Iii SS-Germania soomuskorpu-se
veel 26. armeekorpus. „Narva"
armeegrupi juhatajaks oli kindral
D. I.' Friessner, III SS-Germania
SQomuskorpuse komandöriks Öber-gruppenführer
Felix Steiner, 26.
korpuse komandöriks kindral Gras-ser,
18. armee ülemaks ratsaväe-kindral
lindemann, kuna kogu
„Heeresgruppe Nord" komandö­riks
oU vähmarssal Küchler, kes
peatselt tagandati ja kelle asemele
asus kindralkolonel Model, kes hil­jem
ülendati ka inarssaliks.
Lahing Narva pärast algas 2,
veebruaril 1944j inü 8. Nõukogu­de'
armee Narvast edelas üle jõe
tungis ja Krivasoo sillapea moo­dustas.
Neil olid ees ainult nn.
„alarmüksused", 227 ID osad,
kindr-ltn. Berlini ja 170 ID kok­kusulanud
jäänused Oberst Gries-bachi
all. Nõukogude sõdurid läk­sid
neist üle ja jõudsid läbi metsa
ja soo peaaegu Vaivarani välja
Tallinn-Narva raudteeliinil, •moo=
dustades umbes 20 km sügavusega
koti.
III SS-Germania soomuskorpus,
mis Narvast põhja pool rinnet hoi­dis,
saatis neile vastu mis käepä­rast
oli. Jõudis kohale ka soomus-generadide
diviis „Feldherrnhalle",
enamasti endistest SA meestest
moodustatud. Neile anti täiendu­seks
I pataljon rügemendist „Tal-linn",
mis äsja oli eestlastest mobi­lisatsiooniga
kokkukutsutud mees­test
moodustatud, major RUbachi,
endise Narva linnapea» komando
all. II ja III pataljon läksid 170.
ID-le täienduseks. Mehed olid ilma
saksa sõjaväelise väljaõppeta ja
keeleoskuseta, ehkki saksa vormi­des,
varustatud ainult Tallinnas
saadud saksa armee püssidega, ku­na
rasked relvad puudusid neil
täielikult.
„Rügement Tallinn" oli alguses.,
„Rügement Narväks" ristitud, aga
siis tuli kellelegi meelde, et ;„Patal-jon
Narva" oli juba olemas ja see
võiks segadust tekitada. Selletõttu
nimetati üksus i,Tallinnaks", kuigi
mehed, kes seal teenisid olid pärit
Pärnust, Tartust ja Viljandist, igast
üks pataljon.. Aga nad jõudsid ko­hale
alles 12. veebruari õhtul (I
Viljandi pataljon, ülem kapten A.
Purre, II Tartu pataljon, ülem kap­ten
J. Jürgen ja III Pärnu patal­jon,
ülem kapten M. Mölder). Igas
pataljonis oli umbes 700 meest.
Aprilli lõpul liideti nad Eesti 20
RelvarSS diviisiga. |
Vahepeal olid venelaste esime­sed
rünnakud üle jõe seisma pan­dud.
Kohale oli jõudnud ,,Führer-
Begleit-Btl" — Juhi saatepataljon,
mis otse raudteevagunitest Vaivara
jaamas lahingusse läks ja Norrast
toodud 214 ID, mis oli küll sõjas
kogenematu ja pidi enne «laskmist
õppima". Samuti püüdsid III SS-Germahia
soomuskorpuse välipolit-semikud
kinni üksikult ja väikeste
jõukudena läbi rinde tilkuvaid sak­sa
sõdureid ja paiskasid nad rin­dele
„kampfgruppe" nime all. Me­hed
olid mitmeist eri diviisidest.
Kuid 8. punaarmee edasitung pan­di
seisma.
T3, veebruaril maandus Merikü­las
12 venelaste rünnakpaaati 500
,,yabatahtlikuga", kes läbi vee maa­le
sumasiä. Nad olevat likvideeri­tud
„eesti omakaitse" poolt, kinni­tab
Verner Haupt „Heeresgruppe
Nord" raamatus. Kas oli - „Tallin-na"
rügemendi mõni üksus seal
vastas või püd saksa niereväelased
flakkidega? Narva jõejoont Narva
linnast lõuna poole kattis III Rel­va-
SS soomuskorpus. Nende vastas
asus nõukogude 47.; armee ja 2.
rünnakarmee, ka nõukogude 8.
(eesti) laskurkorpuse kahurvägi. III
soomuskorpusel oli üle jõe Narva
linna vastas väike sillapea, mida
venelased püüdsid vallutada, aga
mis ei õnnestunud. Kolm 18. ar­mee
parunat diviisi saadeti soo-muskorpusele
abiks (61. IS, 11. ID
ja 58. ID). Eriti vihased võitlejad
olid idapreislased 11. ID koossei­sus.
Kuna Norrast saabunud 214.
diviisi kohal venelased läbi lasti ja
nad ise jooksu panid, ründasid 11.
ID mehed koos „Nordland" SS-meestega
nõukogude vägesid tiivalt
jä surusid nad Krivasoosse tagasi.
Kanadas räägitakse harva sun­dusliku
sõjaväeteenistuse rakenda­mise
vajadusest — ja kui seda te­hakse,
sü^ väga tagasihoidlikul ku­jul.
See mõiste näib olevat nagu
mmgisugune taba ja isik, kes noor­tele
meestele kohustuslikku sõja­väeteenistust
hakkab propageeri­ma,
võib kergesti sattuda põlu al­la.
Seda huvitavam on nüüd kuul­da
Briti Kolumbia Tööandjate Nõu­kogu
presidendi Jim Matkmi ette­panekut,
et noored mehed tuleks
tööpuuduse vähendamiseks mobili­seerida
sundusliku sõjaväeteenistu­se
alusel sõjaväkke, kus nad võik­sid
ära Õppida mingisuguse tööala,
kuid paralleelselt sellega tõhustak-sid
Kanada riigikaitset.
Ettepanek ei tulnud origmaalselt
Jim Matkmilf, vaid see töötati väl­ja
hiljuti Banffis, Albertas, toimu­nud
konverentsil, millest võtsid osa
poliitikud, ettevõtete omanikud ja
ametiiihmgute esindajad. Esildisele
pehmema iseloomu andmiseks seo­ti
see väga tihedalt praeguse suure
tiööpuüdusega noorte hulgas ning
toonitati eriti, et teismeliste aasta­käigud
paisatakse kooÜpmgilt ilma
vahepealse astmeta otse ellu, mis
toob paljudele kaasa suuri raskusi.
Banffis tehtud otsust on kosutav
lugeda, kuna sellega tahetakse lüüa
kahte kärbest ühe hoobiga — esi­teks
vähendada tööpuuduse all kan-natavate
hoolekandesummadest
elavate noorte arvu ja teiseks anda
Kanada urbsele ja ohtlikult kokku­kuivanud
rügikaitsele vajalikku
jõudu ja mimmiterjali. Tööta ja
tegevuseta noorte meeste tõmbami­ne
mõneks ajaks riigikaitse teenis­tusse
ei vähendaks mitte amult töö­puudust,
vaid riigikaitseliste õppus­tega
kõrvuti oleks võinialik noor­tele
õpetada ka praktilisi elukut­seid,
mis võimaldaks sõjaväest väl­jatulnud
noored mehed tööprotses­si
rakendada nendel tööaladel, kus
tuntakse töökäte järele puudust.
Eriti oluline selle programmi ra­kendamisel
pn noortele distsiplüni
sisendamüie, mis simsel maal on
eriti vajalik, samuti teeksid noored
läbi esimese elukooli, kus neile sel­geks
tehakse, et elu pole mitte ai­nult
lillepidu, vaid et see sisaldab
ka kohustusi — ja mitte amult ise­enda
vaid ka oma maa ja rahva"^
vastu. Rügikaitse seisukohalt või­maldaks
sunduslik sõjaväeteenis­tus
välja õpetada sõjameeste kaad­ri,
kes tunnevad relvi ja teavad,
mida sel puhul teha kui peaks oota­matult
puhkema sõda. Kanada pää­seks
ühtlasi sellest vaeslapse psast^
mis ta etendab praegu ühendriiki­de
sõjaväe tiiva alla pugedes.
Kuid noored? Kuidas suhtuvad
nemad sellesse ettepanekusse? Na­gu
juba ette võis arvata, ei ole
need mõtted noorte hulgas eriti po­pulaarsed.
See selgub Toronto Sta-ris
noortega tehtud jutuajamistest.
Mõned noored arvavad, et sundusli­ku
sõjaväeteenistuse idee on väga
radikaalne^ kuna noortele ei tuleks
õpetada relvade käsitsemist ja nen­dega
teiste mimeste surmamist.
Mõned noored arvavad, et aatomi­ajastul
pole mõtet õppida relvade
käsitsemist, kuna sõda kestab na-gu-
nii ainult mõned tunnid. Teised
jälle on veendunud, et ohvitseridel
ja allohviiseridel pole midagi pea­le
hakata noortega, kes saadetakse
sunnivüsiliselt sõjaväkke, küna
need ei allu jdistsipliinile. üks noor-tiBst
isegi avaldas imestust, mida
tehakse sõjaväes selliste noortega,
kelle juuksed on punaseks värvitud
ja kelle kummilistele soengutele
raudküver kuidagi ei istu.
Roek-and-rolli ajastul üleskasva-nud
noored moodustavad kahtlema­ta
omapärase seltskonna, kuid sõ­javäes
pannakse vajaduse korral
ka karu4 tantsima ja raudküver
istub väga hästi palja pealae peal,
kui roosad lokid on sealt maha ae-
Okupeeritud Eestis on noorema
generatsiooni igapäevases keeles
käsutamisel rohkesti omapäraseid
väljendusi, mida võib piltlikult ütel­des
pidada (omaaegse „kraade-kee-le"
edaspidiseks arengufaasiks.
Neid sõnu ja väljendusi käsitab
Stokholmis ilmuvas „Eesti Päeva­lehes"
Reino Sepp, kes nähtavasti
on põhjalikult uurinud praegu Ees­tis
noorte hulgas kasutahiisel ole­vat
igapäevast slängi või ^argood.
Nii näiteks või?ji seoses alkoholiga
kuuMa järgmisi väljendeid:
(^arrik. s)
Nr. 47
VAL^
NÄÖÄI
23! ja24oüunu|
dr. H. tari,]
30. juunU ja 1.
dr. R. Paliai
Shveitsi B
koosvjibsi
Shveitsi eesüal
neda 2. juunil ü|
viibimisele.
Kuna Liidia Ti|
sis viibima, kasi
luse, paludes te^
Koidulast, kelle|
uuemaid uurimi
Tema lahkel ij
Hettlingenis Gil
kodus, nende in|
nise taeva ja
all väga meeldi!
Pärast Liidia
„Lydia Koiduli
järgnes kohvilai
purukoogiga.
poolt mi spontJ
kult ettekantuid
lid jätsid meüe
Rikastatult 1|
koosviibimiselt,
du poole.
Koinineiiti
(Alg|
„Vangi vabj
avama), „tõd|
kindlustama",
„vedclale rõhki
„ekraan vu*vei
kiis", „pUt kj
ära", „asfalt
jus). Hoogne
Joomakoha on
Erinevail
taasiarikkad n|
mangiy" voi
joogi või aegh
kohta), „singel|
jook), „Ieivakõ|
(valge vihi),
käsk", „vedel
del), kuna j(
„joobar", „kr<
,.õli" jne.
MiUitsaauto,
lane, kannab
„sidrun", „kai
ja„mendikas".|
Palju ütlemisi
kirjeldustes, ki
kiivrisse", teinj
ma hammastel
„proteesid kurj
on saanud sõu
de bobi", keri
naine: „olmfcn<[
kaisukaru" yc
ümber liiklev:
Tudengiargooj
peenetundelise]
ellu kui kunj
Voodi on„mesl
nek „mesipuu
„öine lend Ve(
laist on saaiid
isikliku korteri^
tarlapsest ,,kj
kosilmad" pii
„diskoküiined"
Palju väljendci|
guist.
Uued riietusel
omamoodi ümi
kad" (siikkpül
kontsaga ja,4{(
saga liim
„taiikiUatted"
aluspüksid. Vai
se. Moest läim
„olgclahked"
nooruk vanau
„Kaiig-ida vani
riides neiu on
maa autost aj
pill".
Nu-siis —üil
phinal igas se
maal on raske
mu pidada vc
da.