1978-06-29-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 49 Nr. 49 ¥ÄBÄ E E S T L Ä K E neljapäö-vfal. 2®. juunil 19"o — Thursday, toe 29, W 8 Lk. s
tiutab Türgi
kommimistli-juba
aastaid
;nte poliitikat,
Ihuvitäva seiga-
Iselget ja kixid-f
eisukohta, n i i -
pieti tähendab,
mõista ja mil-
|iOOolt« õigused
ld, kus detmte
I j a uimastava-
Bkkinud disso-isika
häirivaid
tvas kui Was-
I teoritiseerima
Iie definitsioo-
?s selgub, et
lole kaugeltki
iber muutus J
la km presi-le
nõuandja
|i tähendas, et
im kinni neist
ajal olid de-
Kuid samal
Idu diktaator
idriikides on
igkonnad, kes
Ivenduse polii-tiesti
rakenda-idu
ja IJhend-fiirinud
külma
endustest seinte
poliitika!
t aktsepteeri-imelik
mõtel-endine
prsši-välismLaister
venelasttga
augeleulatliva
dusliku koos-
|Öhiäiufie.d jäe-ata
ja lahti-saa
-siiski
Iriikide poliiti-
^ l l i s e kimi-iva\
poIüt!ka
liiamiseks. ku-a
varem mit-l
et N. Liit ei
)lutikaga kur . . , ' j :
,rahvus}ikku- ' V.
" abistamisel. • : , fV
^ vallütamis- 1'
p. see • „vaba-kmine
iämud • '• • 1
tJhendriikldo '
on hakanud
pja Brzezfeiski
[udmisel uuri- ( '
1)1 tuleb möis-
I selgub, et ve^
• . ^ U l I l i l K a Jti',>KS
Lks määratud
Illisid. Neiide ' f.
1 saab N. Liit te-
Induslikku abi. • •. l:
Inolöogia kuid •' -1.
fcsi ajada oma • iv;
1 poliitikat. \ >
1 ameeriklastel y.
Iba aimmu se{-
lieläsed deteii- ; ^/
iKtavad, kuid • • ^
liieedium tegi i--.
pa Kissmgeri
|f Järg lk. 3) ••• 1
HÄDÄLALÕPUL
1., 2. ja 3. juulü on valvearstiks
dr. M. Leesment, teL 481-6834.
lESTO MUTUAL FÜND* LTD.
Aktsia hind 23. juunil $6.42
Walwyn, StodgeU, Coctome
Murray Ltd
145 King St. W., Room
Toronto, Oiit.B/E5H 1J8.
Telefon päeval 364-1131
õhtul 925r6812 '
(Algus lk. 2>
poliitikale nii suurt reklaami ja
viis detente polütika illusiooni
niivõrö tJhendilikide rahva teadvusesse,
et uuel administratsioonil
on suuri raskusi hakata neid
välja radeerima.
Nüüd tundub siiski, et Washingtonis
on saanud detente^kanna-tuste
mõõt täis ning hakatakse
ajama realistlikumat väli^polüti-kat.
Kuidas see aga õnnestub ja
kui palju see tulemusi annab, on
omaette küsimuseks, kuna deten^
te poliitikal leidub veel ki
pooldajaid ja paljud;, neist on
mõjuvõimsad polütikiid ja
miBistratsioonis juhtivatel kohtadel
töötavad isikud.
CHEVROLEVOLDSIVIOBILE^ ,
ROBERTŠON.MOTORS LTD.-RV-'-.-.^'7^^^^^^ ': V/
. " 1555^DÄNRÖBTH AVENUE ' ^•
;:J.ORONT0:rONJ.5M4ü;fN^ / ' / ^ ' l ' ' / ' ; V',,;! -
;>fELE'FON 4 6 6 -'l 13 5 „ ^ '
v
Moment äsja Münsteris töhnunud Euiro©pa ©estlaste laulupeolt, kus fotograafi ©n jäädvustanud
austamlse^ lilledega.^,- '' ^ • . • Foto: Raöui:La0v
van
kirjeld^is St®
Kooliaasta on lõpule jõudnud, algab suve puhkus — see tähendab
kutset vabasse loodusesse, nautima päikeseküllaseid 5>äevfl,
nägema Ja tumnetama, et oleme ise k a Osa loodusest ja selle ilust.
vene vcinglai
STOKHOLM ( T )— Lätlane Gunars Rode, kes oli 15 aastal nõukogude vang Potma laagrites ja
kurikuulsas Vladimiri vanglas, jõudis Stokhölmi 28. maU ja andis siin pressikonverentsi. Korraldajaks
oli Balti Kooštöötoimkond Rootsis Ta pääses siia kuna tema abikaasa on rootsi-lätlanna
Eva Straubergs, professor Straubergsi tütar, kes koos vanematega põgenes Rootsi. Eva Straubergs
sõitis M g a varsti pärast Gunars vabanemist 197T. aasta mais, läks teist korda ja
abielu sõlmiti Riias. Oma pääsemisest Rootsi jutustades lisas Rode, et ta oli Riias niikuinn K G B le
pinnaks sumas ja neil polnud midagi selle vastu temast lahti saada.
,jÄnieerika Hääle",
Peter Strauss on andnud jutuajamise
tJhendriikide ajakirjale
' U.. Š. News; and .World. '^Report,
m i l l ^ ta kirjeldab „Ämeerika
Hääle" saateid ning nende mõju
raudeesrüdetagustes maades, eri-
Vt{:,N., Ludus.;
Km palju on , ameerika Häälel"
kuulajaid? Direktor R. Peter
Strauss ei oska sellele; täpselt
vastata, kuid ta on arvamisel, et
saateid kuulab üle kogu maailma
70 kuni 80miljonit iiümest, neist
üle poolte raudeesriidetagustes
maades. Ta on veenduhud, et lähemas
tulevikus suureneb see
kuulajate arv veelgi, kuha Ühend
rügid kavatsevad ^ kulutada järgmise
kahe aasta jo oltsul 30 kuni
40 miljonit dollarit uute saate-jaamade
ehitamiseks. Nende kavade
raamides rajatakse neli uut
.saštejaama Inglismaale, mis peavad
viima ameeriklaste saated
uutesse pürkondadesse Euroopas,
' • Kesk-Idas j a .Aafrikas. ; \. •
Gunars Rode, praegu 44-aasta-ne,
arreteeriti Riias i 1962. aastal
kui >,oMlik ri^ivaenlane" koos
seits-me läti noorega. Neile pandi
süüks „baliti liidu'' asutamise eesmärgil
võidelda Eesti, Läti j a Leedu
iseseisvuse eest. Tegelikult
olid nad omavahel vaid arutanud,
kuidas võiks (kujuneda Balti riikide
saatus /tuleviikus.
Gunars Rode oli juba varem
nõukogude' ' julgeolekimrganite
valvsa silma alla sattunud.
'' .Nimelt 16 aastaselt, liõukogaide
seaduse järgi täisealiseks saades,
oli ta tõrkunud nõukogude
passi vastu võtmast, öeldes, et
.. ta ei pea onnast selle võimu ko-ral,
ühtekokku seitsmeks
taks.
,Jjneerika Häälel" on õnnestunud
koguda ka andmeid, mis liiki
saateid kõige rohkem kuülatak-
.se. Selgub, et esmajoones huvitavad
kuulajaid päevauudised ja
teises järjekorras muusikalised
programmid. Nü on teada, et N.
Ludus on omamoodi kangelane
ameerika muusikamees WilUs Co-
Ta oli teodanikupaberitele alla kirjutanud
ähvarduse all, ©t kui ta
seda ei itee, läheb ta vs^ngi koos
vanematega. Kuid Pedagoogilisse
Instituuiti, 'kuhu ta soovis astuda,
teda ei võetud. ;
Gunars Rode ütles; et ta kandis
kogu oma karistuse — 1962; a.
maist k\mi Wll. a. maini. Aasta
enne karistusaja lõppu, 1977. a.
kevadel, lasti ta, Riiga oma isa
hauda ikülastaima j a talle tehti
ettepanek -paluda vabastamist enne
tähtaega. Ta keeldus ja saadeti
(tagasi.-^
Rode oli „tülikas" vang. Laagrites
ja vanglas viibides oU ta 10
korda itaotlenud vabastamist nõu-nover,
kes annab ^Ameerika Hää. j kogude kodakondsusest, võtnud
le*' kaudu iga päev edasi tunniajalise
dzhäss-muusika saaate.
osa näljastreikidest, kirjutanuc,
alla kaebustele vangide seaduse-
Kuulajateks on peamiselt noo- ^^^^m^m^, torral-remad
ja parema hariduse saa- ™ to^gMi Lati Iseseisvuspae-nud
, mi.m esedJ, k, es on h, uvitatud, va tähistamise,
ka maailmapoliitikast ning ei lepi
ainult sellega, mida neile nõukogude
massuneediumi kaudu ette
serveeritakse. Direktor Strauss
mainib, et N . Ludus kuulatakse
Ameerika Hääle" saateid vabalt
Ja nende kuulamine ei Ole karistatav.
Samuti ei pane venelased
praegu rõhku „Ämeerika Hääle"
saad^ete segamisele.
Rode oli saanud lähedaseks sõbr
raks Vladimir •Bukovskiga, kes
1976. a. sligisel vahetaiti välja
tshiili kommunistide peamehe
Luis Görvalani vastu ja saadeti
N. Liidust välja. Rode saigi meile
juba tuttavaks Bukovsiki ühe intervjuu
kaudu liOndonSs. .
Vladlnuri vanglas o l i Rode n i i
tavalises k u i üksiikus kongis. Talle
esitati palju küsimusi selle vang-a
ja tema elanike kohta. Rode
iseloomstas:
Alati külm, nälg, niiskus,
udus. üksikkKJhgi saates
võetakse üliriie ära. Ainus mööbel
on pikik, seina fcülge kinnitatud
pink, mülele on raskejistuda,
veel raskem magada.
Ta jutustas, et Vladimiri vangla
koosneb neljast suurest korpu:
sest. Vangide koguarv oli umbes
6000, neist poliitilisi ühe tuhande
ümber. Vormiliselt N. Liidus «po-liitvainge
ei ole, vaid kõik on k r i -
minaalvaingid. .
Kirjavahetuse kohta ütles ta,
et laagrist võis saata kaks kirja
kuus, harilikust vanglast; -ülie
Eesti keelt kõnelevad noored
võivad õraiellkud: olla, ©t nendel
on võimalus veeta oma suvepuhkus
nit paljudele armsaks saanud
Jõekääru suvekoduskus neil on
võimalus harrastada sporti, õppida
rahvatantse ja laule ning r i kastada,
oma teadmiste varasalve
kauni eesti keele rääkimisega.
' ' T o r o n t o Eesti Naisseltsi Jõekääru
Laste Suvekodu avamine
koos 25 a. juubeli tähistamisega
toimub pühapäeval 9. ^
: k e l l 2.30 p . I . •
T. E. N. j.uhatus palub kõiki,
kes ikaasa aidanud suvekodu rajamisel,
ülesehitamisel ning selle
Aga tai palju neist edasi saadeti j ^ samuti feõiW
iastevanemaid, noortesopm,-sU-kirja
kuus , ja. •Vladimiri vanglast
ühe Mr ja kahe kuu
on iseasi Tema, vanglast kirjutatud
tkir j adest emale oli ikogu selle
aja jooksul üksainus kätte läinud.
Kui palju kirju vang ise saada
tohib, selle .kohta, pole mingit
seadust, äga k u i paljud neist temale
kätte aintakse, ori jällegi iseasi..-
•
3?9jl2ke lubatud. saatta^ kui pool
karistusajast on kantud. Need
võivad olla 1—5 kg. Aastas on l u batud
kaiks pakki, k a iražia võib
saata, k a välismaalt, aga kas see
kätte tuleb, on jälle iseasi. Rode
ise oli kord välismaalt vanglasse
raha saanud, äga /teha polnud tal
sellega, midagi. ;
; .: Välismaa saadetised lähevad
enamasti tagasi märkusega: iile
vüdud, surnud, adressaat tund-
; mata .J.m. ^
Laagris saavad vangid oma töö
eest tasu, aga kätte seda neile ei
anta, vaid kantakse nende arvel
fondi. Osta tohib laagripoest 2—
.3 rubla eest kuus, äga see võidakse
ära keelaita, k u i vang ei käitu
juhtkonnale meel
Spordiala juhtideks on kutseHsed
õpetajad Heli Kaur ja Anu Ewen.
üjumisõpetaj aks on noor ja ener-güine
Piret Kreem. Orha r il
ükke oskusi käsitöö alal on noortele
lubanud õpetada Susanne
Koiga. Noorte' tervisliku heaolu
eest hoolitseb kutseline õde Reet
Roos. Peakokaks on MaimU Varik,
kellel pikemaaj aline kogemus
suvekodu pere ,,kõhumujre-de"
eest hoolitsemisel. Meesabili-seks
on noor Hanno Niidas.
Suvekodu remont- ja korrastustöödega
alustati varakevadel.
Lastevanemate komitee organiseerumisel
viidi läbi sišetolosettide
ja kasvatajate ruumide ehitpnjiine
suurte ja keskmiste tüdrukute ta-vekodu
juhatajaid, kasvatayaid-abikasvatajaid
ja kasvandikke
osa võtta Jõekääru suvekodu 25.
a. Siünnipäeva "tähistaiiaisest. -
-Eeloleval tegevushoöjal on suvekodu
juhatajateks Viive Lomax
ja Anu Pira, kelledel piikemäaja-iine
kogemus noorte kasvatamisel
ja juhtimisel. Tegevuskava koostamisel
on abiks j a nõuandjaks
olnud Regina Heinar. Kristlik-fcõlbelise
kui ka rahvusliiku vaimu
noortesse Ssüvendamine ja
fcunstüiste harrastuste eest hoolitsemine
on noorteäõbra ja
Kunstniku Endel Rubergi ülesandeks.
• Lauljama Tamara Norheim,
kes on kasvatajaks, õpetab ka
eesM keelt;Ja laulmist.
resše.
Talgutööde korras itehti tarede-.
le siseremont, ikorrastati suvekodu
ümbrust j a vüdi läbi puhastustööd
peamaja juures.
Väikeste laste tarele lasti panna
uus katus, milline ka isoleeriti,
et ära hoida tare kuitme-hemist
palavate ilmadega.
Tänu lastevanematele ja noor-tesõpradele,
kellede abiga on va-j8.1ikud
tööd lõipule viidud. Asudes
järgmisse veerand^sajandisse
loodame, et see koostöötahteline
.Jõekääru vaim" ifcestaites k a edaspidi
ja et suvekiodu väljadelt ei
vaibuks eesti keele kõla. -
T. E. NAISSEUrSI :
JUHATUS
selle eest tuli tal järjest
viibida laagrikartseris-üksik-vangistuses
või Vladimiri vanglas,
kuhu ta saadeti kolmel kor-
,>Ameerika Hääl" teeb kahtlemata
väga palju N. Liidu ja teiste
kommunistlikkude riikide elanikkonna
informeerimiseks. Kuid
mõnede ekspertide j a asjatimd-jate
arvates võiksid need saated
Olla palju ' ikriaamüisemad ja
nõukogude 'j^eLlklm maailma paljastavamad.
Kinnitatakse, i et
Ühendriigid raiskavad igal aastal
tohutuid summasid saadete and^
misefcs, müledel ei Ole kaugeltki
.seda mõju, mis neil võiks olla ag-ressüvsemat
saatekavade polüti-kat
kasutades. Tundub, ei„Ämee-rika
Hääle" saated on niivõrd
„hambutud", et venelased ei pea
neid isegi vääriliseks segada. .
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
&
^ "MSURANOT^^^V;:
H82 Batburst St, 4 kord
fBathurst~St. aaü-)
Telefon: kontons 653-1815.ja
653-781S
Koigi nelja eesti koguduse liikmeid
võtsid osa jumalateenistusest
.Vancouveris 14. juunil, kui mälestati
küüditamispäeva. Teenistus
peeti eesti kirikus õp. Thomas Vaga
algatusel; Selles kirikus peayad
korrapäraseid jumalateenistusi ev-luteri'
kogudus ja ap. õigeusu kogudus.
Mälestus-teenistuse puhul
öli kohal kä ühendatud koguduse
liikmeid ja Kodukh*ikü esindajaid,
^õik istekohad kirikus olid täidetud;
•
Jumalateenistusel ütles ävapäl-vuse
op. Thbrnas Vaga.
Liturgilise palve kannatajate ja
hukkunute eest pidas eesti ortodök-si
koguduse preester dr. Eugen
Ruus. Kirikukoorina laulis Van-mm.
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMOIIE Dr., Snite 2SI
Rexdale, bnt. M9V 3YT
Td. 745-4622
couveri Eesti Segakoor Konstantin
Raimaoja juhatusel.
Selle järele Kodukiriku raadio
kuulutaja Paul Lepik luges piiblisõna.
Koguduse laule saatis orelil
^ i i r i Muna.
Päevakohase jutluse pidas ühendatud
koguduse jutljistaja dr. Ai*-
tur Proos. Ta tõi ette muuhulgas
ka seda, et tüiti kõige räskemais
eludes inimene alles leiab tee jumala
juurde. Igapäevases elus me
lükkame sügavad hingelised otsused
ikka päevast päeva edasi.
Kui lõpupalved ja lõpulaul olid
läbi, järgnes Eesti hümn, mida
kogudus püsti seistes laulis oreli
saatel.
Annetused sellel erakorralisel
teenistusel olid määratud eestlaste
matusepaiga mälestusmärgi fondi
Vancouveris.
-VES'
Maksab Kanadas
$16.
32.
$17.—
9.50
I B I P O S T I G i
Poolaasta! $25.53
$13.50
$53.-=
$27.5©
UN!«aJPC^fIGA fflemere-maatese:
$62^—, poolaasks $31.50, veerandaastas
Aadressi muudatus 30 ceiiti. trksiknumbrl hind 85 cantl.
2378 i^yefefii. St-
ISsisida ina&essidele pžülnme märMda . P O S T Ä L C O B E " JG
. ÜSA aaäi^dele „ S I F C X ^
Fangatshekk või posti rahakaart kü-jutada
iF^ree Estonian PobUslBers nimele.
¥ABÄiESTLÄNi
Paluii mull© saata VABA EESTLANE aastaks / jmolaastaki /
veerandaasläks — tavalise / Mripcstiga alat^ „ . .
- - - - - - 187-.. Tellimise katteks lisan I .. _ „ . siMjunres
rahas / llshekiga / rahakaardiga. ( I M a saata mSmXi ^ ^ j a s ) .
•:!toi.^-^ --------.^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 29, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-06-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780629 |
Description
| Title | 1978-06-29-03 |
| OCR text | Nr. 49 Nr. 49 ¥ÄBÄ E E S T L Ä K E neljapäö-vfal. 2®. juunil 19"o — Thursday, toe 29, W 8 Lk. s tiutab Türgi kommimistli-juba aastaid ;nte poliitikat, Ihuvitäva seiga- Iselget ja kixid-f eisukohta, n i i - pieti tähendab, mõista ja mil- |iOOolt« õigused ld, kus detmte I j a uimastava- Bkkinud disso-isika häirivaid tvas kui Was- I teoritiseerima Iie definitsioo- ?s selgub, et lole kaugeltki iber muutus J la km presi-le nõuandja |i tähendas, et im kinni neist ajal olid de- Kuid samal Idu diktaator idriikides on igkonnad, kes Ivenduse polii-tiesti rakenda-idu ja IJhend-fiirinud külma endustest seinte poliitika! t aktsepteeri-imelik mõtel-endine prsši-välismLaister venelasttga augeleulatliva dusliku koos- |Öhiäiufie.d jäe-ata ja lahti-saa -siiski Iriikide poliiti- ^ l l i s e kimi-iva\ poIüt!ka liiamiseks. ku-a varem mit-l et N. Liit ei )lutikaga kur . . , ' j : ,rahvus}ikku- ' V. " abistamisel. • : , fV ^ vallütamis- 1' p. see • „vaba-kmine iämud • '• • 1 tJhendriikldo ' on hakanud pja Brzezfeiski [udmisel uuri- ( ' 1)1 tuleb möis- I selgub, et ve^ • . ^ U l I l i l K a Jti',>KS Lks määratud Illisid. Neiide ' f. 1 saab N. Liit te- Induslikku abi. • •. l: Inolöogia kuid •' -1. fcsi ajada oma • iv; 1 poliitikat. \ > 1 ameeriklastel y. Iba aimmu se{- lieläsed deteii- ; ^/ iKtavad, kuid • • ^ liieedium tegi i--. pa Kissmgeri |f Järg lk. 3) ••• 1 HÄDÄLALÕPUL 1., 2. ja 3. juulü on valvearstiks dr. M. Leesment, teL 481-6834. lESTO MUTUAL FÜND* LTD. Aktsia hind 23. juunil $6.42 Walwyn, StodgeU, Coctome Murray Ltd 145 King St. W., Room Toronto, Oiit.B/E5H 1J8. Telefon päeval 364-1131 õhtul 925r6812 ' (Algus lk. 2> poliitikale nii suurt reklaami ja viis detente polütika illusiooni niivõrö tJhendilikide rahva teadvusesse, et uuel administratsioonil on suuri raskusi hakata neid välja radeerima. Nüüd tundub siiski, et Washingtonis on saanud detente^kanna-tuste mõõt täis ning hakatakse ajama realistlikumat väli^polüti-kat. Kuidas see aga õnnestub ja kui palju see tulemusi annab, on omaette küsimuseks, kuna deten^ te poliitikal leidub veel ki pooldajaid ja paljud;, neist on mõjuvõimsad polütikiid ja miBistratsioonis juhtivatel kohtadel töötavad isikud. CHEVROLEVOLDSIVIOBILE^ , ROBERTŠON.MOTORS LTD.-RV-'-.-.^'7^^^^^^ ': V/ . " 1555^DÄNRÖBTH AVENUE ' ^• ;:J.ORONT0:rONJ.5M4ü;fN^ / ' / ^ ' l ' ' / ' ; V',,;! - ;>fELE'FON 4 6 6 -'l 13 5 „ ^ ' v Moment äsja Münsteris töhnunud Euiro©pa ©estlaste laulupeolt, kus fotograafi ©n jäädvustanud austamlse^ lilledega.^,- '' ^ • . • Foto: Raöui:La0v van kirjeld^is St® Kooliaasta on lõpule jõudnud, algab suve puhkus — see tähendab kutset vabasse loodusesse, nautima päikeseküllaseid 5>äevfl, nägema Ja tumnetama, et oleme ise k a Osa loodusest ja selle ilust. vene vcinglai STOKHOLM ( T )— Lätlane Gunars Rode, kes oli 15 aastal nõukogude vang Potma laagrites ja kurikuulsas Vladimiri vanglas, jõudis Stokhölmi 28. maU ja andis siin pressikonverentsi. Korraldajaks oli Balti Kooštöötoimkond Rootsis Ta pääses siia kuna tema abikaasa on rootsi-lätlanna Eva Straubergs, professor Straubergsi tütar, kes koos vanematega põgenes Rootsi. Eva Straubergs sõitis M g a varsti pärast Gunars vabanemist 197T. aasta mais, läks teist korda ja abielu sõlmiti Riias. Oma pääsemisest Rootsi jutustades lisas Rode, et ta oli Riias niikuinn K G B le pinnaks sumas ja neil polnud midagi selle vastu temast lahti saada. ,jÄnieerika Hääle", Peter Strauss on andnud jutuajamise tJhendriikide ajakirjale ' U.. Š. News; and .World. '^Report, m i l l ^ ta kirjeldab „Ämeerika Hääle" saateid ning nende mõju raudeesrüdetagustes maades, eri- Vt{:,N., Ludus.; Km palju on , ameerika Häälel" kuulajaid? Direktor R. Peter Strauss ei oska sellele; täpselt vastata, kuid ta on arvamisel, et saateid kuulab üle kogu maailma 70 kuni 80miljonit iiümest, neist üle poolte raudeesriidetagustes maades. Ta on veenduhud, et lähemas tulevikus suureneb see kuulajate arv veelgi, kuha Ühend rügid kavatsevad ^ kulutada järgmise kahe aasta jo oltsul 30 kuni 40 miljonit dollarit uute saate-jaamade ehitamiseks. Nende kavade raamides rajatakse neli uut .saštejaama Inglismaale, mis peavad viima ameeriklaste saated uutesse pürkondadesse Euroopas, ' • Kesk-Idas j a .Aafrikas. ; \. • Gunars Rode, praegu 44-aasta-ne, arreteeriti Riias i 1962. aastal kui >,oMlik ri^ivaenlane" koos seits-me läti noorega. Neile pandi süüks „baliti liidu'' asutamise eesmärgil võidelda Eesti, Läti j a Leedu iseseisvuse eest. Tegelikult olid nad omavahel vaid arutanud, kuidas võiks (kujuneda Balti riikide saatus /tuleviikus. Gunars Rode oli juba varem nõukogude' ' julgeolekimrganite valvsa silma alla sattunud. '' .Nimelt 16 aastaselt, liõukogaide seaduse järgi täisealiseks saades, oli ta tõrkunud nõukogude passi vastu võtmast, öeldes, et .. ta ei pea onnast selle võimu ko-ral, ühtekokku seitsmeks taks. ,Jjneerika Häälel" on õnnestunud koguda ka andmeid, mis liiki saateid kõige rohkem kuülatak- .se. Selgub, et esmajoones huvitavad kuulajaid päevauudised ja teises järjekorras muusikalised programmid. Nü on teada, et N. Ludus on omamoodi kangelane ameerika muusikamees WilUs Co- Ta oli teodanikupaberitele alla kirjutanud ähvarduse all, ©t kui ta seda ei itee, läheb ta vs^ngi koos vanematega. Kuid Pedagoogilisse Instituuiti, 'kuhu ta soovis astuda, teda ei võetud. ; Gunars Rode ütles; et ta kandis kogu oma karistuse — 1962; a. maist k\mi Wll. a. maini. Aasta enne karistusaja lõppu, 1977. a. kevadel, lasti ta, Riiga oma isa hauda ikülastaima j a talle tehti ettepanek -paluda vabastamist enne tähtaega. Ta keeldus ja saadeti (tagasi.-^ Rode oli „tülikas" vang. Laagrites ja vanglas viibides oU ta 10 korda itaotlenud vabastamist nõu-nover, kes annab ^Ameerika Hää. j kogude kodakondsusest, võtnud le*' kaudu iga päev edasi tunniajalise dzhäss-muusika saaate. osa näljastreikidest, kirjutanuc, alla kaebustele vangide seaduse- Kuulajateks on peamiselt noo- ^^^^m^m^, torral-remad ja parema hariduse saa- ™ to^gMi Lati Iseseisvuspae-nud , mi.m esedJ, k, es on h, uvitatud, va tähistamise, ka maailmapoliitikast ning ei lepi ainult sellega, mida neile nõukogude massuneediumi kaudu ette serveeritakse. Direktor Strauss mainib, et N . Ludus kuulatakse Ameerika Hääle" saateid vabalt Ja nende kuulamine ei Ole karistatav. Samuti ei pane venelased praegu rõhku „Ämeerika Hääle" saad^ete segamisele. Rode oli saanud lähedaseks sõbr raks Vladimir •Bukovskiga, kes 1976. a. sligisel vahetaiti välja tshiili kommunistide peamehe Luis Görvalani vastu ja saadeti N. Liidust välja. Rode saigi meile juba tuttavaks Bukovsiki ühe intervjuu kaudu liOndonSs. . Vladlnuri vanglas o l i Rode n i i tavalises k u i üksiikus kongis. Talle esitati palju küsimusi selle vang-a ja tema elanike kohta. Rode iseloomstas: Alati külm, nälg, niiskus, udus. üksikkKJhgi saates võetakse üliriie ära. Ainus mööbel on pikik, seina fcülge kinnitatud pink, mülele on raskejistuda, veel raskem magada. Ta jutustas, et Vladimiri vangla koosneb neljast suurest korpu: sest. Vangide koguarv oli umbes 6000, neist poliitilisi ühe tuhande ümber. Vormiliselt N. Liidus «po-liitvainge ei ole, vaid kõik on k r i - minaalvaingid. . Kirjavahetuse kohta ütles ta, et laagrist võis saata kaks kirja kuus, harilikust vanglast; -ülie Eesti keelt kõnelevad noored võivad õraiellkud: olla, ©t nendel on võimalus veeta oma suvepuhkus nit paljudele armsaks saanud Jõekääru suvekoduskus neil on võimalus harrastada sporti, õppida rahvatantse ja laule ning r i kastada, oma teadmiste varasalve kauni eesti keele rääkimisega. ' ' T o r o n t o Eesti Naisseltsi Jõekääru Laste Suvekodu avamine koos 25 a. juubeli tähistamisega toimub pühapäeval 9. ^ : k e l l 2.30 p . I . • T. E. N. j.uhatus palub kõiki, kes ikaasa aidanud suvekodu rajamisel, ülesehitamisel ning selle Aga tai palju neist edasi saadeti j ^ samuti feõiW iastevanemaid, noortesopm,-sU-kirja kuus , ja. •Vladimiri vanglast ühe Mr ja kahe kuu on iseasi Tema, vanglast kirjutatud tkir j adest emale oli ikogu selle aja jooksul üksainus kätte läinud. Kui palju kirju vang ise saada tohib, selle .kohta, pole mingit seadust, äga k u i paljud neist temale kätte aintakse, ori jällegi iseasi..- • 3?9jl2ke lubatud. saatta^ kui pool karistusajast on kantud. Need võivad olla 1—5 kg. Aastas on l u batud kaiks pakki, k a iražia võib saata, k a välismaalt, aga kas see kätte tuleb, on jälle iseasi. Rode ise oli kord välismaalt vanglasse raha saanud, äga /teha polnud tal sellega, midagi. ; ; .: Välismaa saadetised lähevad enamasti tagasi märkusega: iile vüdud, surnud, adressaat tund- ; mata .J.m. ^ Laagris saavad vangid oma töö eest tasu, aga kätte seda neile ei anta, vaid kantakse nende arvel fondi. Osta tohib laagripoest 2— .3 rubla eest kuus, äga see võidakse ära keelaita, k u i vang ei käitu juhtkonnale meel Spordiala juhtideks on kutseHsed õpetajad Heli Kaur ja Anu Ewen. üjumisõpetaj aks on noor ja ener-güine Piret Kreem. Orha r il ükke oskusi käsitöö alal on noortele lubanud õpetada Susanne Koiga. Noorte' tervisliku heaolu eest hoolitseb kutseline õde Reet Roos. Peakokaks on MaimU Varik, kellel pikemaaj aline kogemus suvekodu pere ,,kõhumujre-de" eest hoolitsemisel. Meesabili-seks on noor Hanno Niidas. Suvekodu remont- ja korrastustöödega alustati varakevadel. Lastevanemate komitee organiseerumisel viidi läbi sišetolosettide ja kasvatajate ruumide ehitpnjiine suurte ja keskmiste tüdrukute ta-vekodu juhatajaid, kasvatayaid-abikasvatajaid ja kasvandikke osa võtta Jõekääru suvekodu 25. a. Siünnipäeva "tähistaiiaisest. - -Eeloleval tegevushoöjal on suvekodu juhatajateks Viive Lomax ja Anu Pira, kelledel piikemäaja-iine kogemus noorte kasvatamisel ja juhtimisel. Tegevuskava koostamisel on abiks j a nõuandjaks olnud Regina Heinar. Kristlik-fcõlbelise kui ka rahvusliiku vaimu noortesse Ssüvendamine ja fcunstüiste harrastuste eest hoolitsemine on noorteäõbra ja Kunstniku Endel Rubergi ülesandeks. • Lauljama Tamara Norheim, kes on kasvatajaks, õpetab ka eesM keelt;Ja laulmist. resše. Talgutööde korras itehti tarede-. le siseremont, ikorrastati suvekodu ümbrust j a vüdi läbi puhastustööd peamaja juures. Väikeste laste tarele lasti panna uus katus, milline ka isoleeriti, et ära hoida tare kuitme-hemist palavate ilmadega. Tänu lastevanematele ja noor-tesõpradele, kellede abiga on va-j8.1ikud tööd lõipule viidud. Asudes järgmisse veerand^sajandisse loodame, et see koostöötahteline .Jõekääru vaim" ifcestaites k a edaspidi ja et suvekiodu väljadelt ei vaibuks eesti keele kõla. - T. E. NAISSEUrSI : JUHATUS selle eest tuli tal järjest viibida laagrikartseris-üksik-vangistuses või Vladimiri vanglas, kuhu ta saadeti kolmel kor- ,>Ameerika Hääl" teeb kahtlemata väga palju N. Liidu ja teiste kommunistlikkude riikide elanikkonna informeerimiseks. Kuid mõnede ekspertide j a asjatimd-jate arvates võiksid need saated Olla palju ' ikriaamüisemad ja nõukogude 'j^eLlklm maailma paljastavamad. Kinnitatakse, i et Ühendriigid raiskavad igal aastal tohutuid summasid saadete and^ misefcs, müledel ei Ole kaugeltki .seda mõju, mis neil võiks olla ag-ressüvsemat saatekavade polüti-kat kasutades. Tundub, ei„Ämee-rika Hääle" saated on niivõrd „hambutud", et venelased ei pea neid isegi vääriliseks segada. . KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS & ^ "MSURANOT^^^V;: H82 Batburst St, 4 kord fBathurst~St. aaü-) Telefon: kontons 653-1815.ja 653-781S Koigi nelja eesti koguduse liikmeid võtsid osa jumalateenistusest .Vancouveris 14. juunil, kui mälestati küüditamispäeva. Teenistus peeti eesti kirikus õp. Thomas Vaga algatusel; Selles kirikus peayad korrapäraseid jumalateenistusi ev-luteri' kogudus ja ap. õigeusu kogudus. Mälestus-teenistuse puhul öli kohal kä ühendatud koguduse liikmeid ja Kodukh*ikü esindajaid, ^õik istekohad kirikus olid täidetud; • Jumalateenistusel ütles ävapäl-vuse op. Thbrnas Vaga. Liturgilise palve kannatajate ja hukkunute eest pidas eesti ortodök-si koguduse preester dr. Eugen Ruus. Kirikukoorina laulis Van-mm. Insurance Agency KINDLUSTUSED 23 WESTMOIIE Dr., Snite 2SI Rexdale, bnt. M9V 3YT Td. 745-4622 couveri Eesti Segakoor Konstantin Raimaoja juhatusel. Selle järele Kodukiriku raadio kuulutaja Paul Lepik luges piiblisõna. Koguduse laule saatis orelil ^ i i r i Muna. Päevakohase jutluse pidas ühendatud koguduse jutljistaja dr. Ai*- tur Proos. Ta tõi ette muuhulgas ka seda, et tüiti kõige räskemais eludes inimene alles leiab tee jumala juurde. Igapäevases elus me lükkame sügavad hingelised otsused ikka päevast päeva edasi. Kui lõpupalved ja lõpulaul olid läbi, järgnes Eesti hümn, mida kogudus püsti seistes laulis oreli saatel. Annetused sellel erakorralisel teenistusel olid määratud eestlaste matusepaiga mälestusmärgi fondi Vancouveris. -VES' Maksab Kanadas $16. 32. $17.— 9.50 I B I P O S T I G i Poolaasta! $25.53 $13.50 $53.-= $27.5© UN!«aJPC^fIGA fflemere-maatese: $62^—, poolaasks $31.50, veerandaastas Aadressi muudatus 30 ceiiti. trksiknumbrl hind 85 cantl. 2378 i^yefefii. St- ISsisida ina&essidele pžülnme märMda . P O S T Ä L C O B E " JG . ÜSA aaäi^dele „ S I F C X ^ Fangatshekk või posti rahakaart kü-jutada iF^ree Estonian PobUslBers nimele. ¥ABÄiESTLÄNi Paluii mull© saata VABA EESTLANE aastaks / jmolaastaki / veerandaasläks — tavalise / Mripcstiga alat^ „ . . - - - - - - 187-.. Tellimise katteks lisan I .. _ „ . siMjunres rahas / llshekiga / rahakaardiga. ( I M a saata mSmXi ^ ^ j a s ) . •:!toi.^-^ --------.^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-29-03
