1978-06-29-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Hr. 49 neljapäevial, 29. juimil 1978 — Thursday, Juiis 29, I TO
ADVOKAADI©
4sa
ENN ALFRED
ADVOKAÄT-NOTÄR
R0©m 1912, Royal Tmst Tewer,
Toronto DominioQ Cktre
Postiaadress: P.Õ. 326, Toronto
Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
ÄDO PÄRK, L L J.
HETHERINGTON,'PALLIS
Ädvokäaöid-notarM
ms Bay St., Süite 491. EM. 3-M51
õhtuti HI. 7-2017 või 929(-3425
RAAMÄTUPiDAJÄD
e.Ä.
' 55 University Ave., Ste.
Toronto, Ont. M5J 2HT
Tel. 862-7115
Teen kõiki mehaanilisi paranöasi
(mitte keretöid)
3323 Daaforth Ave. Tel 691-9553
RISTO SAARENVIRltÄ
2
ST
=3
Ci
N
w-
S
L
VABA EEmAN£
l-
I
<:
„Vaba Eestlase" toimetuse Ja
talituse asukoha plaan
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521.
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Ärro 7&-2057
Hannes Oja 481-531Š "
Knulntnsi v,õetakse vasta:
nädala esimesse ^aJehte kuni
esmasp. homm; kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni ^ol-map.
homm. kella U-ni:
KUULUTAMINE . .
VABA EESTLASES |
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõitu.
$3;25
$3.75
$3^0
Kuulutuste
üks toll ühel veerul >
esiküljel
tagaküljel
KUULUTUSI VÕTAVAD -
VASTU: V
?, Vaba Eestlase talitus
135 Teeumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Stn,e, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega
Helmi Lnvandi 251-6495
£. Hlrs. Leida, Marley
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
Toröhtö Eesti Foto: J . Säägi
Teisipäeva, 20. juuni hommikul
kell 9 vädjusid Toronto Eesti Maja
eest kolm suurt j a üks väike ikoo^
iibuss 130 Pensionäride Klubi
liikmega, et soita Midlandi, Ontarios,
:
See oli käesoleval suvel • klubi
liikmete esimeseks meelelahutuse:
väljasõiduks. -; '
;.: Pärast kaheturmiiist sõitu jõuti
siliitiköhale. Bussid pargiti Midlän-di
linna läheduses asuval katoliku
kiriku (TlieShrine Churcli) parkimisplatsile.
Suurem osa ^^u-riste''
siirdusid uude ja moodsasse
sööldasse janu-: ja nälga
kustutama, kuna osa • olid toidud
kaasa võtnud. /
Pärast einetamist vaadati vaatamisväärseid
ehitusi ja paiku, —
riagu 1926. aastal ehitatud katoliku
kirikut, .yKolgata mäge", lillede
aedu, peatuti leedulaste Märtrite
monumendi juures, osteti suveniire,
postkaarte jne. kuni oligi
j õudnud lahkumise^tund.
Edasi sürduti ^ eemal asuvasse
ajaloolisesse asulasse, mis oli
16—'17 sajandi prantslaste jä ristiusku
pöördunud indiaanlaste
kindlus. Kindlus on ehitatud originaalse
kindluse asemele jä seda
rajati 4 aastat. Ehitamisega alustati
1964. a. ja vähsed tööd lõpetati
1968. aasta! kuna seesmise sisustamisega
jõuti lõpule alles
1971:.aastal. '
Kindlusse pääsemine on pensionäridele
tasuta. Esimesena näidati
kogu grupile imitasioon-vär-vifilmi
16. ja 17 sajandi prantslaste
ja indiaanlaste elust.. Pärast
filmi nägemist oli igal ühel vaba
võimalus Inkuda ja vaadelda ehitusid
mis on eri otstarbeks ehitatud
jä väga huvipakkuvad.
Hüjem otsustati sõita Midlandi
pargis asuva järve (Littie Lake)
äärde, kus puhati väsimust, söödeti
näljaseid kajakaidi vaadeldi
vee virvendust hing tunti mõnu
ilusast päikesepaistelisest päevast.
Pensionäride Klubi ,j)ealiku"
F. Tertsi korralduse kohaselt
hakikasid- busside rattad Toronto
suunas liikuma kell 5 p . l . ' , .
B 0
Kuna esmaspäev, 3. juuli, on linnateenijatele püha, siis ei toimu
sel päeval jäätmete kogumist.
Esmaspäevane äravedu toimub teisipäeval Ja teisipäevane kol-m
Kohiiapäeval,:5. juulil, 1978 ei koguta ajalehti ning selliseid
suuremaid esemeid nagu jääkapid, majatarbed, puumaterjal, oksad
jne. Need viiakse ära kohnapäeval, 12. juuiü, 1978.
Teie&oostöö
snJst.
õigel ajs panemiseks leiab hinda-eluaegne
investeeringJ
. Suur valik tunduva
hinnaalandusega.
• , Ka jeatimine.
Saadaval kõik muusika
instrumendid.
HOUSE OF MUSIC LTD.
553 Queen St. West, Toronto
M5V 2B6® Tel. 363-1966
NEW YORK ( V E ) - - > Siis kui
selle lehe veergudel ihnus eelmine
N.Y. kiri, ulatusid lumehanged
veel silmini. Peamiseks . kõneaineks
oli selle linnakese kliima ja
suurinaaks soovunelmaks kevade
saabumine. Nüüd oh ära õitsenud
sirelid ja tulbid^ asalead ja jasmiinid
ning. rooside aeg elab üle
vimiseid hingetõmbeid. ' •
Kevad on andnud oma lõhnalise
käe suvele ja möödunud talvest
. on. saaiiud- arhövi-materjal. • ;
Sama saatus langeb osaks ka
siinsete eestlaste kultuurilistele
pürgimustele ja saavutustele:
Eesti Maja on just kuulutamas su-vevaheaega.
Enhe seda on üsnagi
paslik meenutada poolaastaku
jooksul toimunud kultuuri-siindmu-si.
Selleks, et põhjapoolsetel naabritel
hajutada muljet, nagu ei toimuks
meie kandis midagi! Viimati
kirjeldasime uhkusega, kuidas austasime
oma rahvuslikku tirjanik-ku
Tammsaaret — pidulikult ja
väärikalt. Paar kuud hüjem austasime
samase, sisukusega Würaltit
ja Ünderit: esimest tema 80. sünniaastapäeva
ja teist ^ 95. sünnipäeva
puhul. Korraldajaks oli taas
E. Kultuurfond. Õhtu avajana toimis
^Viktor Kõressaar, Wiiraltist
kõneles ja näitas slaide Olga: Berendsen,
mälestuskilde • Underist
esitas Mall Jürma. Vahepaladeks
olid klaveriettekanded Malle Mä-gilt
jä ilulugemised". Ranniti
värsse Wiiraltist luges Jaan Kuuse;
Underi luulet -e Kadi Taniloo.
Austusõhtu lõpetas Villi Kangro,
üritusega kaasus ka Wiiralti graafika
näitus.
Astume aga veel sammukese tagasi,
küünlakuusse, mil pühitsesime
E V . 60 juubeliaktust. Saal oli
tulvü j a meeleolu nostalgüine.
Aktuse peamiseks atraktsiooniks
oli senaator Robert Dole, end.
asepresidendi kandidaat, kelle
sütitavad sõnaÖ osutasid baiti
riikide ja nende probleemide
põhjalikku tundmist.
Kõneleja võeti vastu nagu mõni
kuulus filmitäht ja tõtt öeldes! —
ega ta neist maha jäägi ei näo ega
teo poolest. Elevust valmistas ka
New Yorgi vastvalitud Esindajate- •
koja liikme, vabariiklase William
Green'i ^ootamatu sõnavõtt. Sensatsiooni
maiku lisas UN-isaadiku
Melissa.Wellsi osavõtt nü aktusest
kui diplomaatilisest vastuvõtust
paar päeva varem. On ju see sarmikas
daam Miliza Korjuse tütar
jatä ei näi seda sugugi pahaks panevat,
kui taile seda igal sammul
meenutatakse. Lubab isegi ära õppida
eesti: keele. Aktuse kava oli
koostatud Vana äraproovitud tava
järgi. Solistina toimis sopran Liina
Purje, kes. pole veel päris küps
sellisteks suuresiriemisteks, Aga
arvestades, et on Noorte-Aasta . . .
Muide — ka aktusekõne oli Noorte-
Aasta toimkonna esindajalt üliõpilaselt
Martin Suubergilt, pälvides
teenitud tähelepanu; •
Kevadpühad tõid New Yorki noorema
— või õigemini keskmise —
sugupõlve esindajaid päris suurel
arvul, 'kuigi vahest mitte rekordiliselt,
pidam'aks järjekordseid Kul-tuuripäevi.
Põgusalt on sellest juba
aru antud. Avati see sündmus
R. M. BREMNER,: P.Eng.; F.IG.E.
Conmilssioner of Public Works
kahe-rnaise kunstinäitusega (Epp
Ojamaa ja Karin Teksal-Deelcs),
mülel kuulutati välja kultuuriauhinnad,
õhtut, kaunistas oma nauditava
mänguga piiritagune noor
pianist Linda Küttis. Kõik tohnus
tavakohase esinduslikkusega sham-pusekorkide
paukudes. Kultuuri-päevade>
kavas oli palju huvitavat,
mida" on võunatu (ja hilja!) loetleda.,"--;
•Võiks'•.siiski välja tõsta Tammsaare
jubelile pühendatud referaate
: Vootele; Vaska — „Tamm.
saarega tema mõte" Ja Paul
Reets^ —„A. H.. Tammsaare- —
Viimati ja täna".
Erilist furoori lõi Ivar Ivask oma
. ülioriginaalse ettekandega , .Tuulemaast
ja tuulelastest. Alveri luules",
mida paljud kuulasid koguni
kahel korral, (Samateemaliselt kõneles
prof. ivask nunelt ka inglise
keeles). Huvitav oli kuulata kä kirjanikke
'lugenias omi töid, kus esile
kerkis mõnigi noorevõitu enne-tundmatu
talent; Kultuuripäevade
raames toimunud Vargamäe"
lavastusest on juba küllalt kirjutatud
ja känadalastel oli isegi võuna-luš
seda omal mandrü näha. Kuuldavasti
kasutati seda võimalust
kasinasti, : sest -rahvatarkus et
„ükski prohvet pole kuulus omal.
maal" Kanada osas ei kehti. Seal
öh • kogemuste põhjal vaid oma
^prohvetid" kuulsad...
ühel kaunil - jürikuu päeval kogunes
eestlasi ka väga suurel arvul
(imekombel!) kirikusse. Eesti kogudus
Ameerikas pühitses: nimelt
üht õige auväärset tähtpäeva: sai
80 aastat vanaks. Pidulik jumalateenistus
toimus vanima eesti koguduse
pühakojas, Lexirigton avenüül,
Teenisid lisaks koguduse
pastorile praost Kivu-annäle ; veel
praost Hinno, piiskopi esindajana,
hing õpetajad Köppermann, Rein-arü,
ja Vaharo. Jumalateenistusele
järgnes aktus, kus, kriipsutati alla
koguduse määratut kultuurüoolist
tähtsust umbes veerandsaja tervitaja
poolt. Sündmus oli väärikalt
ülev.-.'
Kujutavkunsti alastest sündmustest
tuleb tunnustavalt mainida
Balti-Ameerika ühingu „Baltia"
joonistuste näitus. Eestipoolselt
paistsid kunstnikest eriti süma
Hans Tsh-k, Karl Nüder ja Agaäte
Weeber. Avakõnes andis dr. Olga
Berendsen lühiülevaate , .Baltia"
tegevusest; Võiks veel lisada, et
„Baltia" korraldas ka oma esimese
luuleõhtu, kus eestipoolselt esines
oma luulega AleksisRannit.
Rääkides balti ühisüritustest ei
saa kahesilma vahele jätta Balti
Naisliitu (end. nunega Balti Rahvaste
Naiste Nõukogu)). Selle elujõulise
organisatsioonr 31. aastapäeva
aktus tõmbas kokku suurearvulise
osavõt jaskonna rohkete
külalistega. Kõnelejana toimis
UN-i Ikestatud Rahvaste Komisjoni
esimees Horst.Uhlich.. '
Aktuse raames läks presiidium
lätlaste käest rotatsiooni korras
üle Eesti delegatsiooni Juhile
; niag.-Man. jürmaie..'
Kultuuri alal toimus kaunil lehekuul
veel mõndagi huvitavat. Ve-netsueela
eestlane Herman Malvet
, MtJNCHEN — Veel niõned aastad
tagasi oli haiglais kasutusel
sterühie valge värv. See hakkas juba
väsitavana tunduma ja siis tõ-detij
et valge värv ei aidanud kaasa
haigete meeleolu paranemisele.
Selle asemel hakati haiglais kasutama
teisi värve ja olukord haigete
meeleolus muutus märgatavalt.
Müncheni haigekassa avaldas
äsja oma uurhnise erivärvide mõjust
inimestele. Roheline, helesmi-ne
jä helekollane äratavad vaatajais
lootust, mis on paljude haigete
juures eriti tähtis seik paranemise
ajal. Värvid ei mõjuta üksnes
inimese vaunset olukorda, vaid
uute uurüniste järel need võivad
mõjutada leevendavalt ka kehalistele
valudele ja nende põhjusiile,
Näiteks tunneb palavikuhaige sinise
värviga ümbruses oma olukorda
paremaks muutuvat ja kergendu-vat.
Punakollane värv aga tõstab
vererõhku. Selle alandamiseks aga
kasutatakse sinirohelist värvi.
Muuhulgas sinised värvid vähendavad
söögiisu, neid tuleks rohkesti
kasutada juba köögis ja söögilaua
ääres. Peamiselt ykaalu alla
võtjat ja ülerasvumist; põdevad
võiksid õppida selle värvi mõjusta
Sinised küünlad ja sinised laudlinad
asendavad paljusid kaloreid.
ded tutvustamaks suurearvulisele
publikule oma asukohamaad ja selle
muusikat, müles üllatuslikult
domineris valss. Tavapärase kontserdi
andis ka N.Y.E. Meeskoor,
pakkudes kavas mõndagi uut, Kava
oh üldiselt elavam ja noor juht
Erik Veski juhatas hoogsalt j a ele-^
gantselt. Klaveril abistas teda abikaasa
Katrin Kuuskne-Veski. So-.
listina toimis meeldejäävalt Tiina
:MiU.v'..:
Kontserdi eel toimus E. Majas
midagi hoopis •enneolematut: eesti
akadeemiliste naisorganisatsioonide
kiinstinäitus,,Galern" nime all.
Selles osalesid Eesti NaisüliõpÜas-te
Selts ja korpoötsiooiiid Filiae
Patriae, India, Amicitia jä Fiden-tia.
Eksponaate oli kaugelt üle
poolesaja ja neid on raske, ühise
nimetaja alla paigutada. Oli seal
õlimaale ja graafikat, plüatsijoo-nistusi
ja fotograafiat; skulptuuri
ja rakenduskunsti ning kõigele l i saks
üllatavalt palju rahvuslikku
käsitööd. Iga õpphiud või isehakanud
taidm- võis välja panna kõike,
mida süda lustis: polnud takistamas
zhüriide valju kriitikat. NÕh-dap
siis oligi, et näitus peegeldas
rohkem siirast loomisrõõmu kui
sügavkunstüisi taotlusi, üritusel
oli yirgutav menu. Rahvalikku värvingut
andsid üritusele ka ntiored
akadeemüised esinejad: naiskvar-tett
kandle saatel; meeleolulauj
, ,kitarriga" ja väijendustants.
See pühapäev osutuski poolaastaku
vihnaseks suuremaks kultuuri-päeVaks.
Praegu pannakse pisitasa
„pille kotte"v et rutata metsavarju
või läinevoogudesse.
14. juunü tähistas endme Lüman-du
vallavanem August FriedriGh
Laanvere Torontos sugulaste ja
sõprade seltskonnas oma 85. sünnipäeva.
August Laanvere (eniie
nhnede eestistamist Loim) sündis
Lümandu vallas Kulli külas, mida
Hint oma ,,Tuulistes:randades" nimetas
Korbi külaks, talupidaja pojana.
Isa haigestumine sundis teda
kUi vanemat poega juba 13-aasta-selt
peremehe kohustesse. Võttis
osa Esimesest Maailmasõjast Vo-lõnski
kaardiväepolgu koosseisus
ja sai raskesti haavata. Eesti Va-badusõjas.
teenis Tallinna Vahipataljonis,
kuna kaotatud ribide tõttu
ei võetud rinde-koosseisu.
Talu pidamise kõrval võttis August
Laanvere aktiivselt osa kohaliku
omavalitsuse tegevusest, olles
vallavolikogu liige; valla hoolekan-de-
kohtüs ja korduvalt vallavanema
abi. Päras kodumaalt lahkumist
Rootsis ja hüüd Kanadas on
ta säilitanud selle ühiskondliku huvi
— on alati kursis Eesti asjadega
ja võtab agarasti osa üritustest,
kõrgetest aastatest hoolunata:
Oma hoiakus kriitiliselt su-gejoone-line
ja positnvne, esindab Laanvere
seda tasakaalukat eestlase põhitüüpi,
kelle tõttu meie rahvas on
ajaloo raskustest tervena läbi tul-nud.\.
August Laanvere on väna-vana-isä
tJhendriikides eluneva tütre
õie kaudu. Pojapoeg Richard, kellele
vanaisa- on õigustatult uhke,
on Torontos Saare merelipkönna
skautrühma juht. Sõbrad ja tuttavad,
Saarest ja suurelt 'maalt suruvad
õnnitledes Lümandu yalla-yanema
kätt.
' HEINO JÕE
raJ oma mi an- :.T.
«9 ,VÄBÄ EESTLANE
on valvel
eestlaskonna üldhuvide eest
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 29, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-06-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780629 |
Description
| Title | 1978-06-29-07 |
| OCR text | Hr. 49 neljapäevial, 29. juimil 1978 — Thursday, Juiis 29, I TO ADVOKAADI© 4sa ENN ALFRED ADVOKAÄT-NOTÄR R0©m 1912, Royal Tmst Tewer, Toronto DominioQ Cktre Postiaadress: P.Õ. 326, Toronto Ont. (Bay & King) M5K 1K7 Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus ÄDO PÄRK, L L J. HETHERINGTON,'PALLIS Ädvokäaöid-notarM ms Bay St., Süite 491. EM. 3-M51 õhtuti HI. 7-2017 või 929(-3425 RAAMÄTUPiDAJÄD e.Ä. ' 55 University Ave., Ste. Toronto, Ont. M5J 2HT Tel. 862-7115 Teen kõiki mehaanilisi paranöasi (mitte keretöid) 3323 Daaforth Ave. Tel 691-9553 RISTO SAARENVIRltÄ 2 ST =3 Ci N w- S L VABA EEmAN£ l- I <: „Vaba Eestlase" toimetuse Ja talituse asukoha plaan TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—4-ni. Telefonid: toimetus 364-7521. talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega: Karl Ärro 7&-2057 Hannes Oja 481-531Š " Knulntnsi v,õetakse vasta: nädala esimesse ^aJehte kuni esmasp. homm; kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni ^ol-map. homm. kella U-ni: KUULUTAMINE . . VABA EESTLASES | on tasuv ajalehe laialdase leviku tõitu. $3;25 $3.75 $3^0 Kuulutuste üks toll ühel veerul > esiküljel tagaküljel KUULUTUSI VÕTAVAD - VASTU: V ?, Vaba Eestlase talitus 135 Teeumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70, Stn,e, Toronto 3, Ont. Talitus väljaspool tööaega Helmi Lnvandi 251-6495 £. Hlrs. Leida, Marley 149 Bishop Ave. Willowdale, Ont. Telefon: 223-0080 Toröhtö Eesti Foto: J . Säägi Teisipäeva, 20. juuni hommikul kell 9 vädjusid Toronto Eesti Maja eest kolm suurt j a üks väike ikoo^ iibuss 130 Pensionäride Klubi liikmega, et soita Midlandi, Ontarios, : See oli käesoleval suvel • klubi liikmete esimeseks meelelahutuse: väljasõiduks. -; ' ;.: Pärast kaheturmiiist sõitu jõuti siliitiköhale. Bussid pargiti Midlän-di linna läheduses asuval katoliku kiriku (TlieShrine Churcli) parkimisplatsile. Suurem osa ^^u-riste'' siirdusid uude ja moodsasse sööldasse janu-: ja nälga kustutama, kuna osa • olid toidud kaasa võtnud. / Pärast einetamist vaadati vaatamisväärseid ehitusi ja paiku, — riagu 1926. aastal ehitatud katoliku kirikut, .yKolgata mäge", lillede aedu, peatuti leedulaste Märtrite monumendi juures, osteti suveniire, postkaarte jne. kuni oligi j õudnud lahkumise^tund. Edasi sürduti ^ eemal asuvasse ajaloolisesse asulasse, mis oli 16—'17 sajandi prantslaste jä ristiusku pöördunud indiaanlaste kindlus. Kindlus on ehitatud originaalse kindluse asemele jä seda rajati 4 aastat. Ehitamisega alustati 1964. a. ja vähsed tööd lõpetati 1968. aasta! kuna seesmise sisustamisega jõuti lõpule alles 1971:.aastal. ' Kindlusse pääsemine on pensionäridele tasuta. Esimesena näidati kogu grupile imitasioon-vär-vifilmi 16. ja 17 sajandi prantslaste ja indiaanlaste elust.. Pärast filmi nägemist oli igal ühel vaba võimalus Inkuda ja vaadelda ehitusid mis on eri otstarbeks ehitatud jä väga huvipakkuvad. Hüjem otsustati sõita Midlandi pargis asuva järve (Littie Lake) äärde, kus puhati väsimust, söödeti näljaseid kajakaidi vaadeldi vee virvendust hing tunti mõnu ilusast päikesepaistelisest päevast. Pensionäride Klubi ,j)ealiku" F. Tertsi korralduse kohaselt hakikasid- busside rattad Toronto suunas liikuma kell 5 p . l . ' , . B 0 Kuna esmaspäev, 3. juuli, on linnateenijatele püha, siis ei toimu sel päeval jäätmete kogumist. Esmaspäevane äravedu toimub teisipäeval Ja teisipäevane kol-m Kohiiapäeval,:5. juulil, 1978 ei koguta ajalehti ning selliseid suuremaid esemeid nagu jääkapid, majatarbed, puumaterjal, oksad jne. Need viiakse ära kohnapäeval, 12. juuiü, 1978. Teie&oostöö snJst. õigel ajs panemiseks leiab hinda-eluaegne investeeringJ . Suur valik tunduva hinnaalandusega. • , Ka jeatimine. Saadaval kõik muusika instrumendid. HOUSE OF MUSIC LTD. 553 Queen St. West, Toronto M5V 2B6® Tel. 363-1966 NEW YORK ( V E ) - - > Siis kui selle lehe veergudel ihnus eelmine N.Y. kiri, ulatusid lumehanged veel silmini. Peamiseks . kõneaineks oli selle linnakese kliima ja suurinaaks soovunelmaks kevade saabumine. Nüüd oh ära õitsenud sirelid ja tulbid^ asalead ja jasmiinid ning. rooside aeg elab üle vimiseid hingetõmbeid. ' • Kevad on andnud oma lõhnalise käe suvele ja möödunud talvest . on. saaiiud- arhövi-materjal. • ; Sama saatus langeb osaks ka siinsete eestlaste kultuurilistele pürgimustele ja saavutustele: Eesti Maja on just kuulutamas su-vevaheaega. Enhe seda on üsnagi paslik meenutada poolaastaku jooksul toimunud kultuuri-siindmu-si. Selleks, et põhjapoolsetel naabritel hajutada muljet, nagu ei toimuks meie kandis midagi! Viimati kirjeldasime uhkusega, kuidas austasime oma rahvuslikku tirjanik-ku Tammsaaret — pidulikult ja väärikalt. Paar kuud hüjem austasime samase, sisukusega Würaltit ja Ünderit: esimest tema 80. sünniaastapäeva ja teist ^ 95. sünnipäeva puhul. Korraldajaks oli taas E. Kultuurfond. Õhtu avajana toimis ^Viktor Kõressaar, Wiiraltist kõneles ja näitas slaide Olga: Berendsen, mälestuskilde • Underist esitas Mall Jürma. Vahepaladeks olid klaveriettekanded Malle Mä-gilt jä ilulugemised". Ranniti värsse Wiiraltist luges Jaan Kuuse; Underi luulet -e Kadi Taniloo. Austusõhtu lõpetas Villi Kangro, üritusega kaasus ka Wiiralti graafika näitus. Astume aga veel sammukese tagasi, küünlakuusse, mil pühitsesime E V . 60 juubeliaktust. Saal oli tulvü j a meeleolu nostalgüine. Aktuse peamiseks atraktsiooniks oli senaator Robert Dole, end. asepresidendi kandidaat, kelle sütitavad sõnaÖ osutasid baiti riikide ja nende probleemide põhjalikku tundmist. Kõneleja võeti vastu nagu mõni kuulus filmitäht ja tõtt öeldes! — ega ta neist maha jäägi ei näo ega teo poolest. Elevust valmistas ka New Yorgi vastvalitud Esindajate- • koja liikme, vabariiklase William Green'i ^ootamatu sõnavõtt. Sensatsiooni maiku lisas UN-isaadiku Melissa.Wellsi osavõtt nü aktusest kui diplomaatilisest vastuvõtust paar päeva varem. On ju see sarmikas daam Miliza Korjuse tütar jatä ei näi seda sugugi pahaks panevat, kui taile seda igal sammul meenutatakse. Lubab isegi ära õppida eesti: keele. Aktuse kava oli koostatud Vana äraproovitud tava järgi. Solistina toimis sopran Liina Purje, kes. pole veel päris küps sellisteks suuresiriemisteks, Aga arvestades, et on Noorte-Aasta . . . Muide — ka aktusekõne oli Noorte- Aasta toimkonna esindajalt üliõpilaselt Martin Suubergilt, pälvides teenitud tähelepanu; • Kevadpühad tõid New Yorki noorema — või õigemini keskmise — sugupõlve esindajaid päris suurel arvul, 'kuigi vahest mitte rekordiliselt, pidam'aks järjekordseid Kul-tuuripäevi. Põgusalt on sellest juba aru antud. Avati see sündmus R. M. BREMNER,: P.Eng.; F.IG.E. Conmilssioner of Public Works kahe-rnaise kunstinäitusega (Epp Ojamaa ja Karin Teksal-Deelcs), mülel kuulutati välja kultuuriauhinnad, õhtut, kaunistas oma nauditava mänguga piiritagune noor pianist Linda Küttis. Kõik tohnus tavakohase esinduslikkusega sham-pusekorkide paukudes. Kultuuri-päevade> kavas oli palju huvitavat, mida" on võunatu (ja hilja!) loetleda.,"--; •Võiks'•.siiski välja tõsta Tammsaare jubelile pühendatud referaate : Vootele; Vaska — „Tamm. saarega tema mõte" Ja Paul Reets^ —„A. H.. Tammsaare- — Viimati ja täna". Erilist furoori lõi Ivar Ivask oma . ülioriginaalse ettekandega , .Tuulemaast ja tuulelastest. Alveri luules", mida paljud kuulasid koguni kahel korral, (Samateemaliselt kõneles prof. ivask nunelt ka inglise keeles). Huvitav oli kuulata kä kirjanikke 'lugenias omi töid, kus esile kerkis mõnigi noorevõitu enne-tundmatu talent; Kultuuripäevade raames toimunud Vargamäe" lavastusest on juba küllalt kirjutatud ja känadalastel oli isegi võuna-luš seda omal mandrü näha. Kuuldavasti kasutati seda võimalust kasinasti, : sest -rahvatarkus et „ükski prohvet pole kuulus omal. maal" Kanada osas ei kehti. Seal öh • kogemuste põhjal vaid oma ^prohvetid" kuulsad... ühel kaunil - jürikuu päeval kogunes eestlasi ka väga suurel arvul (imekombel!) kirikusse. Eesti kogudus Ameerikas pühitses: nimelt üht õige auväärset tähtpäeva: sai 80 aastat vanaks. Pidulik jumalateenistus toimus vanima eesti koguduse pühakojas, Lexirigton avenüül, Teenisid lisaks koguduse pastorile praost Kivu-annäle ; veel praost Hinno, piiskopi esindajana, hing õpetajad Köppermann, Rein-arü, ja Vaharo. Jumalateenistusele järgnes aktus, kus, kriipsutati alla koguduse määratut kultuurüoolist tähtsust umbes veerandsaja tervitaja poolt. Sündmus oli väärikalt ülev.-.' Kujutavkunsti alastest sündmustest tuleb tunnustavalt mainida Balti-Ameerika ühingu „Baltia" joonistuste näitus. Eestipoolselt paistsid kunstnikest eriti süma Hans Tsh-k, Karl Nüder ja Agaäte Weeber. Avakõnes andis dr. Olga Berendsen lühiülevaate , .Baltia" tegevusest; Võiks veel lisada, et „Baltia" korraldas ka oma esimese luuleõhtu, kus eestipoolselt esines oma luulega AleksisRannit. Rääkides balti ühisüritustest ei saa kahesilma vahele jätta Balti Naisliitu (end. nunega Balti Rahvaste Naiste Nõukogu)). Selle elujõulise organisatsioonr 31. aastapäeva aktus tõmbas kokku suurearvulise osavõt jaskonna rohkete külalistega. Kõnelejana toimis UN-i Ikestatud Rahvaste Komisjoni esimees Horst.Uhlich.. ' Aktuse raames läks presiidium lätlaste käest rotatsiooni korras üle Eesti delegatsiooni Juhile ; niag.-Man. jürmaie..' Kultuuri alal toimus kaunil lehekuul veel mõndagi huvitavat. Ve-netsueela eestlane Herman Malvet , MtJNCHEN — Veel niõned aastad tagasi oli haiglais kasutusel sterühie valge värv. See hakkas juba väsitavana tunduma ja siis tõ-detij et valge värv ei aidanud kaasa haigete meeleolu paranemisele. Selle asemel hakati haiglais kasutama teisi värve ja olukord haigete meeleolus muutus märgatavalt. Müncheni haigekassa avaldas äsja oma uurhnise erivärvide mõjust inimestele. Roheline, helesmi-ne jä helekollane äratavad vaatajais lootust, mis on paljude haigete juures eriti tähtis seik paranemise ajal. Värvid ei mõjuta üksnes inimese vaunset olukorda, vaid uute uurüniste järel need võivad mõjutada leevendavalt ka kehalistele valudele ja nende põhjusiile, Näiteks tunneb palavikuhaige sinise värviga ümbruses oma olukorda paremaks muutuvat ja kergendu-vat. Punakollane värv aga tõstab vererõhku. Selle alandamiseks aga kasutatakse sinirohelist värvi. Muuhulgas sinised värvid vähendavad söögiisu, neid tuleks rohkesti kasutada juba köögis ja söögilaua ääres. Peamiselt ykaalu alla võtjat ja ülerasvumist; põdevad võiksid õppida selle värvi mõjusta Sinised küünlad ja sinised laudlinad asendavad paljusid kaloreid. ded tutvustamaks suurearvulisele publikule oma asukohamaad ja selle muusikat, müles üllatuslikult domineris valss. Tavapärase kontserdi andis ka N.Y.E. Meeskoor, pakkudes kavas mõndagi uut, Kava oh üldiselt elavam ja noor juht Erik Veski juhatas hoogsalt j a ele-^ gantselt. Klaveril abistas teda abikaasa Katrin Kuuskne-Veski. So-. listina toimis meeldejäävalt Tiina :MiU.v'..: Kontserdi eel toimus E. Majas midagi hoopis •enneolematut: eesti akadeemiliste naisorganisatsioonide kiinstinäitus,,Galern" nime all. Selles osalesid Eesti NaisüliõpÜas-te Selts ja korpoötsiooiiid Filiae Patriae, India, Amicitia jä Fiden-tia. Eksponaate oli kaugelt üle poolesaja ja neid on raske, ühise nimetaja alla paigutada. Oli seal õlimaale ja graafikat, plüatsijoo-nistusi ja fotograafiat; skulptuuri ja rakenduskunsti ning kõigele l i saks üllatavalt palju rahvuslikku käsitööd. Iga õpphiud või isehakanud taidm- võis välja panna kõike, mida süda lustis: polnud takistamas zhüriide valju kriitikat. NÕh-dap siis oligi, et näitus peegeldas rohkem siirast loomisrõõmu kui sügavkunstüisi taotlusi, üritusel oli yirgutav menu. Rahvalikku värvingut andsid üritusele ka ntiored akadeemüised esinejad: naiskvar-tett kandle saatel; meeleolulauj , ,kitarriga" ja väijendustants. See pühapäev osutuski poolaastaku vihnaseks suuremaks kultuuri-päeVaks. Praegu pannakse pisitasa „pille kotte"v et rutata metsavarju või läinevoogudesse. 14. juunü tähistas endme Lüman-du vallavanem August FriedriGh Laanvere Torontos sugulaste ja sõprade seltskonnas oma 85. sünnipäeva. August Laanvere (eniie nhnede eestistamist Loim) sündis Lümandu vallas Kulli külas, mida Hint oma ,,Tuulistes:randades" nimetas Korbi külaks, talupidaja pojana. Isa haigestumine sundis teda kUi vanemat poega juba 13-aasta-selt peremehe kohustesse. Võttis osa Esimesest Maailmasõjast Vo-lõnski kaardiväepolgu koosseisus ja sai raskesti haavata. Eesti Va-badusõjas. teenis Tallinna Vahipataljonis, kuna kaotatud ribide tõttu ei võetud rinde-koosseisu. Talu pidamise kõrval võttis August Laanvere aktiivselt osa kohaliku omavalitsuse tegevusest, olles vallavolikogu liige; valla hoolekan-de- kohtüs ja korduvalt vallavanema abi. Päras kodumaalt lahkumist Rootsis ja hüüd Kanadas on ta säilitanud selle ühiskondliku huvi — on alati kursis Eesti asjadega ja võtab agarasti osa üritustest, kõrgetest aastatest hoolunata: Oma hoiakus kriitiliselt su-gejoone-line ja positnvne, esindab Laanvere seda tasakaalukat eestlase põhitüüpi, kelle tõttu meie rahvas on ajaloo raskustest tervena läbi tul-nud.\. August Laanvere on väna-vana-isä tJhendriikides eluneva tütre õie kaudu. Pojapoeg Richard, kellele vanaisa- on õigustatult uhke, on Torontos Saare merelipkönna skautrühma juht. Sõbrad ja tuttavad, Saarest ja suurelt 'maalt suruvad õnnitledes Lümandu yalla-yanema kätt. ' HEINO JÕE raJ oma mi an- :.T. «9 ,VÄBÄ EESTLANE on valvel eestlaskonna üldhuvide eest |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-29-07
