Vaba eestlane , June 29, 1978

              r
m s . 20. j Hr: 4© Nr. 49
T I L J M N B J A : O/Ü Vaba E^tlane, 135. TecumsetSa; SS f©OTtos,
POSTIÄADKESS; P.O. Bos 70, G, Tcmrato 3,
TELEFONID: feöimetüs 364-7521, talitus (tellimised!, kuulutused,
eksp8diitsi<Mmi 36^76^
TEIIiMSHMNAD Kanadas: ssštas |30.—, poolaastas $16.— Ja
veerandaastas |9r-,^^^^^l^^
V ja veeraMaast^ , /
TEIiJMISiHI^ väljaspool Kanadat: aastas ^2.—, poolaas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kirlpostiga USA-^: a a Ä
$53;—, p<M>laast»s Ja veifera^^
LENITOPOSTIGA ülemere-naaadess©: aastas $62.—,
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi'muMatus 30.c. — ÜkätouM
Kanada peaminister Trudeau esi­tas
äsja üüe ettepaneku Kanada
põhiseaduse muutmiseks j a Kana­da
uue valitsemissüsteemi rakei-äamiseks,
mÜle ümber on tekki­nud
ajakirjanduses ja polntüistes
ringkondades surn* poleemika. See
lon juba kolmas kord kus kümme
aastat rüki juhtinud peaminister
Pierre Trudeau üritab uue põhi­seaduse
rakendamist j a praeguste
väljavaadete juures vÕib ka seegi
katse ebaõnnestuda^ kuna sellele
om tekkinud juba paljudes mõju­võimsates
ringkondades, eriti ang-
!ö-saksi päritoluga kanadalaste r i ­dades,
suur vastuseis.
Trudeau plaani kohaselt tuleks
tema ettepanek avalikkuses põhja^
Itkule sõelumisele Ja pai^andusette-llanekute
tegemisele ning lõplik
kinnitamine oleks ette nähtud 1.
juuliks 1979. aastal. Uues põhisea­duses
on eriti märkimisväärselt
muudetud Kanada parlamendi tei­se
koja (praeguse senati) moodus­tamise
aluseid ja võimupiire, ette­panekus
suurendatakse Kanada
iilemkohtu koosseisu praeguselt 9
liikmelt 11 liikmele, kindlustatakse
inglise ja prantsuse keeltele põhi­seaduse
alusel ametlik staatus
ning rakendatakse inimõiguste põ-
Malused, mis kaitsevad isiklikke
vabadusi. Põhiseadus käsitab ka
hümni ja lipu küsimust, kinnitades
0'eanada Kanada rahvuslikuks
hümniks, God Saye The Queen'i
kuninglikuks hümniks ja praegune
vahtralehe lipp jääks Kanada rah­vuslipuks.
Kanada riigipeaks jää­vad
kuninganna ja tema järeletu-lejad,
kelle esindajana kindralku-berner
sporitab teatud funktsioone
kuninganna nimel iseseisvalt.
Uue eelnõu väljakuulutamisel OB
eriti siiur huvi tekkinud senatis
taotletavate muudatuste vastu. Et­tepaneku
kohaselt asendab senati
suuremate volitustega ja võimsam
118 liikmeline kodav mis kannab
nimetust House of Federation. Sel­le
institutsiooni ülesandeks on
kaitsta piirkondlikke, provintside
ja ametlike keelte õigusi. Pooled
koja liikmetest valitakse provintsi­de
poolt vastavalt parteiliikmete
atride provintside parlamentides,
küna teine pool nimetatakse föde­raalsete
poliitiliste parteide poolt
kusjuures aluseks on jällegi vii­maste
valimiste tulemused. Ülem­koja
võimupiiridesse kuulub sea­duste
maksma panemise viivitami­ne
kuid tal ei ole seaduste suhtes
veto õigust. Eriti tähtsad ülesan­ded
on : Houše of Federation'!!
keelte õiguste kaitsmise^ kuna
kõik keeli puudutavad seadused
^peavad.saama uues kojas seal hää--
letamisel inglastelt ja
enamuse' ning seaduse
kamise korral saab seda' otsust
muuta alamkoda ainult kahe koi-mandlkulise
häälte enamusega.
Peaminister Trudeau uut alga­tust
Kanadale uue põhiseaduse
andmiseks tuleb kõigiti tervitada,
kuna Kanada praegune põlusea-öuš,
mis kannab British North
America'Äcti nimetust, on ajast ja
arust ning koostati sel ajal kui
Kanada oli Briti koloonia. Uue põ­hiseaduse
koostamisel on Trudeau
ilmselt arvestanud anglo-saksi pä­ritoluga
kanadalaste hoiakuga Ing­lismaa
trooni suhtes ning inglaste
traditsioonidega ja jätnud monar-liia
praegusel kujul püsima ehkki
prantsuse päritoluga kanadalased
pooldaksid Kanadas vabariiklikku
süsteemL Kuid samal ajal teeb
Trudeau kõik, et kindlustada
prantslastele kogu Kanada ulatu­ses
õigusi prantsuse keelele.
'Türgisõlmis asja koostöölepingu: K . Mduga, kuna ühendriigid ei anna fürgile ^mm relvS. Karikaturist Valtmaim kujutab TÜFgl
Iiieaminister Bcevifi, kes koputab asjatult ükendriijkide ute kuna N . Liidus voetakse tä lahkelt vastu.
(eANADIÄN S C E N E ) - ^ S e U e s t ajast a^^^ kui Quebecis valiti Parti Quebec(^ võimMe, kes
otsekohe hakkas arendama oma išeseisvuslil^e tendentse, on Kanadas pidevalt juttu olnud põhi­seaduse
muutmisest. Selle poolt räägib asjaolu; et kui Quebecile anda täielik kontroll oma sise­asjade
üle, sus võib-olla eii pea Quebec vajalikuks Kanadast eraldumist. Kuid on päris loomulik, et
kui Quebec saab oma asjade ajamises täieliku võhnu kätte, hakkavad ka teised provintsid sa­ma
nõudMa. See aga tähendaks põhMsi muudatusi Briti , Põhja-Ameerika Seadustikus (British
: North American Act, edaspidi BNA), kus oiii selg<?püril'< täpsustaip^^ need alad,- mis kuuluvad
provintsivaJlitsuste. Jurisdiktsiooni alla» .
Need meihed, kes aastal 1867
koostasid Kanada põhiseaduse,
.soovisid tugevat k e s k v a l i t e i Sir
Etieme Cartier oli arvaimisel, et
uue imaa valitsus peab olema kül­lalt
tugöv, öt garanteerida prant­suse
kanadalastele nende keele jä
kultuuri säilitamine. Sir John A.
Macdonald arvas samuti, kuigi
erinevail põhjusii. ^
• Tema arvates - oli vaja tugevat
keskvalitsust selleks, et vältida
kodusõda nagu selle oli just
äsja läbi teinud Ühendrügid.
„Ameeriiklased algasid palest
otsast," ütles Sir Joihn parlamen­di
istungil kus arutati konföderat­siooni
löömist. „Ameeri)klased
kuulutasid iga osariigi iseseisvaiks,
väljaarvatud mõned, võiimualad^
mis põhiseaduse järele kuulusid
iiildvalitsusele. Meie siin aga söo-
'Vime käia teist rada. Me anname
keskiyalitsusele; kõik v^õimu, mis
kuulub iseseisvale:riigile..V- ja
deklareerime, et fcõik üldsust
puudutavad olukorrad jäävad
keskvalitsuse lahendada, lökaal-valitsüste
ülesandeks jääb ainult
nende ettekandmine keskvalitsu-seile."
• •
Olukorrad aga on vahepeal kõ-justatnd põihiseadüse sätetest,
Uus põhiseaduse eelnõu saade­takse
esmajoones senati ja alam­koja
ühisesse komisjoni arutusele,
siis käsitavad seda oma kohtami­sel
provintside peaministrid ning
lõpuks tuleb see diskuteerimisele
föderaalvalitsuse ja provintsivalit-suse
kohtamisel Ottawas. Ajakir-jandiises,
raadios ja televisioonis
käsitatakse juba praegu elavalt
uue põhiseadusega seoses esüe
kerkivaid probleeme ning avalda­tud
seisukohad on paiguti väga
kriitilised ja eitavad. Alberta pro­vintsi
peaminister Lougheed on
võtnud Trudeau algatuse suhtes
silmatorkavalt kriitilise hoiaku,
mainides, et põhiseaduse muutmi­seks
ei ole mijigisuguseid välja­vaateid
kui provintsid enne muu­datusettepanekutega
ei nõustu.
Lääne-Kanadast kostavad tugevad
hääled, mis ei poolda prantsuse
keelele põhiseaduses üleriiklikus
ulatuses ametliku keele õiguste
andmist ning inglise päritoluga ka­nadalased
soovivad põhiseaduses
näha inglise valitsemisvormide ja
traditsioonide tegevamat kandlus-tamist.'
d kritiseerivad seisukohad
reedavad, et Kanada ripub ikka
veel väga tugevalt vana küljes kin­ni
ning et paljud kanadalased ee- [
ustavad jätkata koloniaalajastusi
pärit elustini, säilitades ühtlasi
oma tugeva kontrolli Kanada ma:
janduse üle. Selle opositsiooni ja
vastuseisu taustal on huvitav jäl­gida,
milline saatus ootab peami-j isikute poolt rüüstatud. Maha
nister Trudeau järjekordset, alga- võetud ja ära viidud oli marmor-tust
Kanadale uue põhiseaduse [ alusele kinnitatud 150 naela ras-vasti
omiiutunüd.
QuebecU on küllalt suur elanik­kond
j a seal on k a küllaldaselt
vara, mis lubalb eeldada, et ta
jaksab üksinda kaitsta oma
kultuurilisi ja keelelisi huvisid.
Mitmed teisfed provintsid, eesot­sas
Ontario ja Alberta, oh muutu­nud
'kannatamajtiiks resttiktsioõ-nide
suhtes, mis keskvalitsus'neile
ette kirj.-utab ja mis nende pro­vintside
autonoomsust piirab.
SeetOittu m kõne all olnud BNA
muutmine või koguni me põhi­seaduse
kehtestamine.
Paljud põhiseaduse eksperdid'
ütlevad, et muudatused või uus
põhiseadus on täielikult ebavaja-vaid
need on pigemini oma ise-loomiult
polü^
Professor Corry ütleb, et hoo-llnaataseHest,
mis omal ajal
Konföderatsiooni isad ütlesid,
on Kanada põhiseadus üks kõi­ge
vähem tsentraliseeritud põ-
• hfseadus maailmas^: ;
Kui Quebec on valmis leppima vä­hemaga
ikui totaalne iseseisvus,
siis on Kanada põhiseaduse alusel
võimalik tema nõudeid rahulda­da.
Seda loomulikult Ikui teised
provintsid sellega nõustuvad.
Kui aga Quebec • on otsustanud
lahkulöömist Kanadast; siis ei
aita ükski miuidatus ega k a uus
põhiseadus. Kõik oleneb sellest,
likud. ,jKanadal on väga paend- mida Quebeci elanlkikond soovib,
lik põhiseadus," ütleb prof J> A. Või teiste sõnadega. Kanada tu-
Corry (Queens Unütosity, oleneb sellest, mis Kanada
toh). ,yNeed probleemid, mis j kodanikud soovivad; ütleb prot
meid praegu vaevavad, ei ole poh-Corry;^^ .
Läänemaailma j a kommunisest-ke
riikide vahel on juba aastaid
viljeletud n.n. deiente polütikal,
kuid nüüd selgub huvitava seiga­na,
et läänes pole selget ja k i n d - -
lat j ülevaadet ega seisukohta, mi­da
see poliitika õieti tähendab,
mida selle all tuleb mõista ja mil­lised
on mõlemate poolte õigused
ja kohustused. Nüüd, kus detente
poliitika õrnadesse' j a uimastava­tesse
helidesse on tekkinud disso-nante-
ja rocki muusika häirivjud
toone, on nii Moskvas kui Was­hingtonis
hakatud teoritiseerima
ja detente polütikale definitsioo­ne
looma, .kusjuures selgub, et
niõlemad pooled pole kaugeltki
ühfel arvamisel. • ;
Vaielus detente iimber muutus
teravaks pärast seda kui prasi-dendi
yälispolütilhie nõuandja
Zbigniew^^ Brzezinksi tähendas, et
venelased ei pea enam kinni neist
reeglitest, mis omal ajal olid de--
terite põhialusteks. Kuid samiia
ajal mainis N. Lüdü diktaator
Brežhnev, et Ühendrülddes on
mõjule pääsenud ringkonnad, kes
ei pea lugu phigelõdvenduse polii­tikast
Ja tahavad uuesti rakenda­da
omal ajal N. Lüdu j a Ühend­riikide
vahekordi häirinud küfima
sõja poliitjkat.
Püihapäeva], 11. jüunü toimus
New Yorgis, Queensi linnaosas
Plushingis asuvas Meadows-Coro
na pargis ikestajtud rahvaste liik­mete
traditsiooniline kokkutulek
nn. leedu risti juures, et mälesta­da
iküüditamise ohvreid Ja nõuda
vabadust N. Vene poolt ikesitatud
rahvastele:^ .
Tseremoonia rahvuslippude,
hümnilaulniise j a kõnedega peeti
ära, olgugi; et leedulaste poolt
püstltaitud : rahvuslik-üsuline
„shrine",. „le©du ristiks'' nimeta­tud
pühaiküjnikapp oli teadmata
JOHN BEST, Canadian Seenel Ottawa kirjasaatja
„Kanada Nädal on tõeline rahvapidu, loodud rahva poolt rafr
vale." Nende sõnadega iseloomustas Festival Canad^ esimees Ha­milton
Southam seda nädalat, inis algab 25. juunist ja kestab kuni
1. juulini, mis • tähistab ©ominiooni. Päevaga Kanada • 111. • sünni^
päeva,;'.-., • ••••• /• •
Newfoundland, Alberta Ja Quebec,
Saskatchewan jä Ontario, Manito-ba
ja Nova Scotia, Yukon jä New
Brunswic^k, Northwest Territories
ja PrinceEdward Island.
Quebeci separatistlik valitsus
omalt i)oolt on kavandanud iseseis­vad
pidustused, mis ajaliselt; k o t
ku langevad Kanada Nädalaga.
Quebeci pidustused kestavad kohn
päeva kauem kui Kanada Nädal.
Selle nädala jooksul juhtub pal^
ju: golfivõistlus päikese all Yel-lowknife'is,
naiste veeremängude
võistlus Draytohl orus Albertas,
hiiglaslik lästepidii Port Gölbone'is
Ontarios, rattasõidu võistlused lä­bi
71. Quebeci asula ja pesapalli
võistlused North Sydneys Novä
Scotias.-^
andmiseks.
fcA.
-Tv
B()NN — Neli Lääne-Saksamäa
pünaarmeie terroristi tabati Bul­gaarias
ning Bulgaaria valitsus an­dis
nad välja Bonni valitsusele.
Terroristidele sai saatuslikuks üks
Bulgaarias suvitav Lääne-Berliini
vangivalvur, kes tundis merei^an-nas
päevavanne võtvas isikus ära
ühe vanglast põgenenud terroristi.
Politseivõunud arreteerisid 34-aas-tase
mõrvamises ja küüditamises
süüditatud Till Meyeri ja tema
laiskaaslased Gabriele Rollniki,
27-aastase Gudrun Stürmeri ja veel
ühe esialgu identif itseerünata
j kuiie pronksplaat peajldf jaga, et
N; Vene ersuudakiMtutada Balti
rahvaste usku ja iseseisvuse ta-
Leedulaste kahiju on lOOO dolla­ri
ümber. Kokikiitulölaist oli osa
Võtmas k a eestlasi.
Föderaalvalitsus kulutab 4,5 mil-jcnit
dollarit nende pidustuste f i ­nantseerimiseks
hing paljud oma­valitsused
on otsustanud iga föde­raalvalitsuselt
saadud dollari oma­poolse
samaväärse panusega vää-
@ Santa Barbaris,. Kalifomias
tähistas bma 75-ndat sünnipäeva
Alma Hindrifcson, neiuna Pfetser,
naisisiku, keda kõiM samuti kaM- j kes on pärit Viija^^
lustatalcse mitmes mõrvas, küüdi- liste Petseri talust. Juubilar õppis
tamišes jä väljapressimises. Gatj- Tartu ülikoolis matemaatikalt,
riele Rblhiik aitas hiljuti Lääne- Abiellus E r i ch Hindriksoniga pai-
Berliini vanglast Till Meyeril po- j lutööministeeriuinist ja omasid
Nõmmel oma Ä ^ ^ ' ' . ' .
tähistatakse St. Bap­tistel
päeva 24. juunil ja Quebec
City rajamist 370 aastat tagasi,
-3.
Kanada Nädala pidustuste hari-,
punkt on Parlamendimäel toi­muvad
pidustused 1.. juulü.
Need lähevad maksma 365.O00 dol­larit
ja neid näidatakse' üleriigüi-'
selt televisioonis.
Pidustuste kavasse kuuluvad veel
elukutseliste kunstnike ringsõidud^
üle terve Kanada, samuti teevad'
ringsõite tuntuimad sportlased ja
lavakunstnikud."
Nende pidustuste puhul on jälgi­tud
teatud mustrit, kus ida ulatab
läänele käe või.vastupidi. Nü töö­tab
käsikäes Briti Kolumbia ja
Et rahvuslikele pidustustele veel
enam kaalu anda,, on föderaalvalit­sus
tänavu'otsustanud pidada Ko­danike
Nädalat Kanada Nädalaga
samal ajal Viimase 25 aasta jook­sul
on Kodanike Päeva ja Kodani­ke
Nädalat tähistatud mais. Kuid
juba eelmisel aastal mitmed asu­lad
üle Kanada pühitsesid Kodani­ke
Nädala pidustusi 1. juulü.,,Rah­vas
ise on otsustanud Kodanike
Ipäeva pidustused üle vüä 1. juuli­le",
ütles riigisekretär John Ro-berts.
Minister Roberts kutsus tä­navu
kõiki kaasa neid pidustusi pi­dama
üheaegselt Kanada Nädala-nendest
väljendustest sel­gub,
puuduvad detente poliitikal
mõlema poole poolt aktsepteeri­tud
põhialused. On imelik mõtel­da,
et Ühendriikide endine presi­dent
Nixon ja tema välismuiister
Kisshiger sõlmisid venelastega
mitmepalgelise jä kaugeleulatuva
polintilise ja majandusliku koos-tööpoliitika,
mille põhialused jäe­ti
küidlalts määramata j a lahti-seiks.
Sealjuures ei saa siiski
unustada, et Ühendriikide poliiti­kutel
on palju süüdi sellise kurn
malise ja laialivalguva polütika
ja kokkuleppe arendamiseks, ku­na
Brezhi^ev on juba varem mit­mel
puhul mainmud, et N . Liit ei
arvesta detente poliitikaga kui
pidurdava teguriga ,,rahvuslikku­de
vabadusvõitluste" abistamssel.
Aafrikas tounuväte vallutamis-operatsioonidega
on s e e „ v a b a -
dusvõitluste" abistamine läinud
aga luga kaugele j a Ühendriikide
president Carter on hakanud
oma taibuka nõuandja Brzezinski
pealekähnisel ja nõudmisel uuri­ma,
mida detente all tuleb mõis­ta.
Ning nagu nüüd selgub, et ve­nelastel
on detente poliitika jaoks
juba ammu kindlaks määratud
oma kmdlad põhfialus^id. Nende
põhialuste kohaselt saab N. Liit
ameeriklastelt majanduslikku abi,
vilja, krediite j a tehnoloogia kuid
võib samal ajal edasi ajada oma
maailmavallutamise poliitikat.
Praktiliselt peaks ameeriklastel
ja nende Jiitlastel juba ammu sel­ge
olema, mida venelased deten­te
poliitika all mõistavad, kuid
Ühendriikide massimeedium tegi
omal.ajal Nnxonl ja Kišsingeri
(Järg lk. 3)
N
dr.: M .
ESI
Akt
Wal^
145
Tc
Te
Komi
polütiks
viis de^
niivõrd I
vusessei
nü on
väljä
Nüüc
tonis 01
tuste
ajama
kat. K l
kill pai
omaett(
te poliil
pooldajl
mõ juvöj
ministi-j
del tööi
„ A m e j
Peter SJ
mise
Ü. S.
inilles
raudc
t i : N . .
K u i p l
kuulajs
Strausi
vastata,!
Saateid
70 kunil
üle poi
maades]
hemas
kuulaja^
rügid
mise
40 miljj
jaamadj
vade rai
sjas
vad viii
uutesse]
Kesk-I(
„Amej
nud ko^
saateid
.se. Sell
vad fcul
teises
prograr
Ludus
ameei*
nover,
le*'kauc
lise oz\
Kuul£
remad
nud
ka maal
pi ainulj
kogude
te serve
maSnib,
„Ameei
ja nend^
tatav.
praegu
saadete
olla pj
nõukogu
ühendrii
tohutuid
miseks,
seda mõl
ressiivsel
kat kasi
rika m
„hainbut
neid isei