Vaba Eestlane, November 20, 1968

              Mi
f!
r 2
KUS ON LOOGIKA!
Kanada peaminister Pierre Tru-ilea- u
on viimasel ajal äratanud
ajalikkuse tähelepanu oma kont-roversiaals- ete
Ja teataval määral
Isegi ebaloogiliste viljendu&tega
mis on tihedalt seotud Kanada va-litsuse
praeguse slse- - Ja välispo-liitikaga
Kui varajasemad selle-laadillse- d
sõnavõtud Ja sammud
on jiänud sisepoliitilisele pinna-l- e
Ja annud kommenteerimise ai-net
peamiselt Kanada ajalehtede
Juhtkirjade lehekülgedele siis
peaministri v limane selles zhanris
peetud kõne mis toimus ligemale
paar nädalat tagasi Kingstonl
Queen'sl ülikooli üliõpilastele on
rindanud kiiresti Cle maailma Ja
tekitanud erilist meelehärma
Brüsseli kokkutulnud NATO vl-lismlnls-trlte
konverentsil
Peaminister Trndeau kommen-teeris
Klngstonls praegust välis-poliitilist
olukorda Ja viis selle
seosesse Ameerika Ühendriikide
sisepoliitilise olukorraga Trndeau
kinnitan oma kuulajaskonnale sõ-naselgelt
et tema arvamise koha-delt
Kanadale on palja ohtlikumad
need sGndmused mis tolmuvad
New Yorgis Ja Chicagos kui need
mis toimuvad Berliini valli Mres
Sellega andis peaminister mõista
et Ühendriikide rassi Ja noorte
rahutused on Põhja-Ameeri- ka mandrile palju kardetavamad kui
Ida-Euroopa- st ähvardav
Peaministri väljendused on mõ
junud ühest köljest häirivalt
ühendriikides kus uus president
on oma programmi võtnud korra
ja rahu taastamise Ameerika lin-nades
ja teisest küljest ka NATO
riikide peres kus seoses Tsheh-hoslovakk- ia
okupeerimisega on
pievakorrale veetud NATO sõja-jõudude
suurendamine ja tõhusam
relvastamine Lääne-Euroop- a kait-seks
Trudeaul on kahtlemata tea-taval
määral õigus kui ta tunneb
muret Ühendriikide linnades tol-munud
veriste rahutuste pärast
kuld ta satub ilmselt valele teele
kui ta neid rahutusi ülehindab Ja
kommunistlikule ohule küllalda-selt
tähelepanu ei põtra eriti kus
paljud tundemärgid lasevad ole-ta- da et Ühendriikide linnades or-ganiseeritud
rahutuste taga on sa-geli
ka kommunistid millele mit-mel
puhul on vihjanud Ühend-riikide
föderaalse politsei Olem
E lloover Kanada ja teiste vaba
de riikide võitlus peaks seega te-gelikult
algama Berliini valli juu
res ning selle võitluse intensiivsus
la panus aitaks kahtlemata tun
duvalt leevendada Ja korrigeeri
VENE „HIPPID" LÄTIS
23-e- st miljonist liikmest koosnev
N Liidu komsomoli organisat-sioon
tähistas käesoleval aastal
oma viieteistkümnendat aastapäe-va
Sel puhul toonitati erilise või-durõõmuga
et sama] ajal kui ka-pitalistlikus
maailmas pidevalt
suureneb Jiipplde" ning teiste
noorte logardite arv on nõukogu-de
noorus täiesti vaba sellistest
mõjutustest Välisturistid räägi-vad
siiski N Liidust tagaslsaabu-ile- s
pisut teistsugust juttu ja vii-davad
et ka Venemaal paistab tä-navapildis
silma noori kes ilmselt
ri tee mingit tööd Nad ei näe
küll võibolla just nii karvased väl-ja
kui nende mõttekaaslased lää-neriikides
ja loomulikult puuduvad
neil ka sellised peaaegu piirama-tud
eksistentsi ning eneseviljen-damts- e
võimalused kui liäncmaa-ilm- a
nippidel" kuld ühiskond-likult
täiesti kasutud on nad sa-masugusel
viisil
Nüüd on aga olukord läinud
ilmselt nii kaugele et ka N Liidu
oma ajakirjandus ei saa enam vai-kimat-ult
Jilpplde" probleemist
mõõda minna ja tundub et kesku-seks
kus neid leidub eriti oht-ralt
on Just tänapäeva Liti Vene-keelne
Riias ilmuv Jtavctskaja
LatvU" pühendas hiljuti sellele
pikema artikli milles kirjutatakse
muu hulgas: Jtlia tänavatel pais-ta- b
silma pikajuuksel isi olevusi
kes kannavad mitmevärvilisi pük-se
naeruväärselt kirevaid pint-sakuid
ja naiste kostüümjakke
mis on kaunistatud lillede hel-meste
ja vMkeste kellukestega
Mõnedel on kotid üle pea tõm-matu- d
ja sellesse silmade suu
ning nina Jaeks augud sisse lõi-gat- ud
ning teistel on seljale maa
da Ühendriikides tekkinud sise-poliitilist
pinevast
Kiiresti kuhjuvad sündmused on
andnud Kanada peaministrile ko-hese
võimaluse oma tõekspidamis-te
ja poliitilise filosoofia prakti-liseks
rakendamiseks ning tema
sammud kinnitavad et ta on oma
poliitilise kreedo ühes osas loogi-line
kuid teises osas laseb kaugelt
märgist mõõda Loogiline on pea-minister
kommunismi ohtlikkuse
alahindamisega seoses tehtud sam-mude
sooritamisel ning sellega on
seletatav ka ta vastuseis Kanada
sõjajõudude suurendamisele Eu-roopas
mis on mõjunud masenda-va
löögina NATO riikide peres
kus valitsevad põhjendatud kartu-sed
N Liidu uute agressiivsete
sammude suhtes Berliini ja Vahe
mere sektoris Ebaloogiline on
peaminister ühendriikide rahu-tuste
ülehindamisel kui ta laseb
Kanadasse oma kihutuskõnesid pi-dama
kaks Ühendriikide tuntui-mat
segaduste rahutuste Ja vas-tuhakkude
organiseerijat — nn
Black Poweri propageerija Sto-kel- ey
CarmlchaePi ja Ühendriiki-de
revolutsiooniliste üliõpilaste
juhi Jerry Rubln'1 Tekib küsimus:
kui peaminister Trndeau kardab
New Vorgl ja Chicago rahutusi
rohkem kui Ida-Euroopa-sse
koon-datud
nõukogude mitme miljonist
hambuni relvastatud armeed —
miks laseb ta Kanadasse sisse sel-lised
rahutuste organiseerijad ja
pahempoolsed Olesässltajad nagu
seda on Põhja-Ameerik- a mandril
relvastatud ülestõusu propageeriv
Carmichael ja anarhist Rubln? Kui
peaminister kaitses parlamendis
nende Kanadasse laskmist sõna
vabaduse printsiipide alusel siis
tundub see väide liiga kergekaalu
lisena ja otsituna
Peaminister Trudeau komplit-seeritud
poliitiline filosoofia ja
tema sammud seni uue ja seni
proovimata välispoliitilise Uini ot
singul ei ole tekitanud muremot
teid mitte ainult Kanada liitlaste
ja Kanada rahva hulgas vaid pea
ministri seisukohtadesse suhtu
vad kritiseerivalt ka ta oma partei
Juhtivad liikmed nagu see selgus
Brüsselis avaldatud Kanada par
lamendilllkmete sõnavõttudest
Kõigile on see arusaadav et Igal
peaministril ja igal valitsusel on
õigus ja vajadus riigi sise- - ja vi
llspollitika ümberhindamiseks ja
meie arvates ei ole praegune vä-lispoliitiline
ohtlik periood siiski
sobiv selliste kaugeleulatuvate
eksperimentide rakendamiseks
nagu neid plaanitseb senitundma-tuid
radasid tallav Pierre Trudeau
litud õöpolid milledes kasvavad
kaktused See ei ole mingi kar-nevalirong- kiik vaid need on
hippid" meie kodukasvanud jäl-jendajad
Ameerika ning Inglismaa
logardeile kes Ise peavad end ise-seisval- ks
ning sõltumatuiks Nii
nagu Ameerika ja Inglismaa Jilp-pld- "
arvavad ka meie omad et
nad võivad kõigele lihtsalt süli-tada
Kes need nõukogude Jilppid"
siis on? Sovjctskaja Latvija" esi-tab
Che nime ja selle järele ot-sustades
ei ole see littane vaid
venelane Selles pole ka midagi
imestada sest venestamine on ju
Lätis olnud kõige eesrindlikuni"
ja Riias hulgub massiliselt vene
noori Ajalehes lisatakse et nime-tatud
poiss on kooli pooleli jät-nud
ei ole juba terve aasta lask-nud
enam enesel Juukseid lõigata
ja ei tee ka mingit tõõd sest ta
isa on arst ja peab teda üleval
Hiljem on toodud veel teisigi näi-teid
ja nimede jirele otsustades
on siingi asjaosalisleks peamiselt
venelased Ja juudid
Miks N Liidus ei ole sellise ele-mendi
vastu veel kõige karmima-te
vahenditega võitlusse astutud
oleneb peamiselt kahest asjaolust
Kõigepealt ilmneb et suur osa
nõukogude Jiippidest" on kõrge-masse
hierarhiasse kuuluvate va-nemate
lapsed Teiseks on pikka-de
Juuste Ja kirevate riiete kand-mine
koos joomapidude korralda-misega
vaevalt põhjusteks millede
alusel saab kedagi ilma lisasSü-dlstaste- ta
vastutusele võtta Vas-tandina
läänemaailma Jilppide1eM
kes eelistavad alkoholile narkoo-tilisi
aineid joovad nõukogude
noored viina sest uimastusaine- -
VABA EESTLANE kolmapäeval 20 novembril 1968 — Wednesday Nov 20 1968
— "'' ""UMfc 'mMtf 1PLM' n — -- i _ - i m
~ž& _f nifif~i _ 5s-i!--- sr't ™ ~js £t'#+~x&wjr H '-sr- r-i Ht v - j ±2fZytwT'- - S Z+% - &" ~%#£"r~- - "" J!-r- 5' 'Ailrf - -- '
ityö?! v"iT&- - 1 lmS~—t 'jhfgAäVVBjIljBBjBBBLBv - ~ ' - P - &' 2ü -- Bfcw CJBBBBJBB T -- j"_ jiwsw A—%yjAr sIPbbwjvsBBBBBB J_ __- -! BWT Ir-- - 3-- - vai „ „ vvnBjBjBjBjm' -i- -d 3
fV --- #l1S ~ '-- :7 ihSRiBsBBBBBBBBBlBHuttlBBBBBBaUBB
teraBBaBiaBÄK-rrar-mjc:"- ': wkBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjBjBJi
i—' ' "? ')JbbbbbbbbbbM%i3bbbbbbb1
'--
w£?KÄtI'%-' "i'?' iÄ'JfäK rv TL'sA BBBBBBBBBBV?msBBBBVB Ai-- N BBBBBBBBBBB-'iBBBBBB'''- "Ju'Ul ' BvavavavavavaiV--- J " auiia)K-- ] i£j%M'aluk sBBBBmwBWkvia -- bbbbbbbbbbbbbbbVI mk E!llTBnBBBBBBm' aVBCtdiAvPIBSaBBE VSiBvSvSvSBBBl -
--BaVBaBVBMVeaBBBBBBBs'44PiBBBvIaSeBEŠlBrB£BaBiil
s1bBBbXSBBBBW£BBbT9bBBV-C- jBTasBBBBBBBBBfa£Ck:' 4
BJLJflkrjBJkpBBBBBBBBBBEgLM aaBj!BBBBBJBjHfrjFeBBBBA2
BSUbIBSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSS miUvJi jBSSSSSSSSSSSSS9SanF BSvjUIHRHb BwrBBBBBBBBBBBBBBBBBBBi ♦ -- jr""" -- BBBBBBBBBJBffiBBBBW'!1!
ebBBBBBBBBBBBBbhBTBBBBVt-'1- - 'tlBBBBBBBBBBBBBBkiaLBBBBLi
pypBBBBBJBBBBBBBBVBBBBä _™? ä: -- 3rHIIBHHbm
BBBBsWlBBBBBBBBBBBMPirlBBBBBBBBBBBBlBp BbbbbbbbbbbbSmbbbbbbbbbibbbbbbbbbh
BJBJBJBJBJBBJBBJBJBBBSSJBBBJBBBJbBBBJBJhIsB
Taas on saabunud aastaaeg kus õhk muutub külmemaks ning uue aastaaja saabumist on tunda
kogu Kanadas Haned ja kajakad tormavad sööst ennul maiuspalade järele mida helded käed on vi
sanud vette Paljud kanada hanedest loobuvad pikalt rännust lõunasse ja veedavad kogu talve Kanada
järvede kallastel Telegram'1 foto
50 aasfaf Esimesest mooimasõjasf
11 november 10 miljoni surnu mälestuspäev
Viiskümmend aastat tagasi — 11 novembril 1918 a kell 11 enne lõunat lõppes Esimese maa-ilmasõja
sõjategevus Hakkas kehtima Prantsus-naa- l allakirjutatud vaherahu leping Saksa- - ja
Prantsusmaa vahel millega loodeti et tervet maailma haaravat sõda enam kunagi ei kordu Kuid
see lootus ei täitunud: esimesele kohutavale sõjale mille taolist varem maailma rahvad pole üle-elanud
järgnes paarikümne aasta pärast teine ja palju kohutavam maailmasõda mis paiskas kogu
maailma segamini Kuna 1 maailmasõda oli nagu mingiks eelmänguks või eelprooviks II maailma-sõjale
siis tuletame allpool lähemalt meelde viiekümne aastasest minevikust Esimese maailma-sõja
lõpusündmusi vaherahu kehtima hakkamise tähtpäeval mis on ühtlasi enam kui kümne mil-joni
surnu mälestuspäevaks Seda on meil põhjust teha sedaenam sellepärast et I maailmasõda
nõudis ka eesti rahva hulgast suuri ohvreid Kui palju?— Selle kohta puuduvad täpsemad andmed
kuid igal juhul oli see rohkem kui Eesti Vabadussõja ohvrite hulk ja väiksem kui olid meie kao-tused
II maailmasõja lahinguväljadel
Nii nagu II maailmasõja puh- - Kreeka ja Austria-Unga- ri jne
kedes arvestati ka 1914 aastal vahel
I maailmasõja algul et uueaegne
sõjatehnika juures ei kesta sõda
kuigi kaua Loodeti et kuue kuu-ga
on kõik möödas Ainult Briti
sisepropaganda
sõjamlnlster lord jul-ldel- e riputati mitmel puhul külge
ges väita Ja ennustada et sõda plakatid: võetakse veel sõ
kestab vähemalt kaks aastat
Kuid temagi eksis
Tervelt neli aastat ja kolm kuud
mõõdus enne kui verest tüh- - ha-Ameerl-ka
Ja Kesk-Ameeri- ka Jaksjooksnnd Euroopa tõstis Oles riigid astudes Saksamaa Ja
rahulipud
Samuti ei aimanud keegi millise
ulatuse võtab 28 juulil 1914 a
puhkenud konflikt Austria-Serbi- a
vahel Oli küll ette näha arvesta-des
tolleaegseid sündmusi et osa
Euroopa suurriike satuvad sõja-möllu
kuid üsna võimatuna näis
ennustada et sõda võtab ülemaa-lise
ulatuse Sõjakuulutusi 3a- -
rohkem
Rindele
Väikesed
hiljem
nii rohkesti et hutasld sellega et alla
hiljem tegemist sead- - na maailm oli vastu!"
mistega õigesse järjekorda Sel- - I
le tüüpilise 65 miljonit
augusti kuu kes ei võidelnud rin-kest- el
tolmus või tagala
suhete katkesta- -
mist Esimese sõjaaasta kestel toi
mus sõjakuulutusi või diplomaa-tiliste
suhete 31 rii-gi
vahel kuna 1917 a mil maa-ilmasõtta
sekkus Ameerika puh-kes
sõjakuulutusi 17 riigi vahel
nagu Kuuba ja Saksamaa Peruu
ja Saksamaa Siiami ja Saksamaa
te müük pole seal veel
kuigi laialdaselt maad võtta
I on aga uus vahend
kuldas „hippisld" kor- -
raie kutsuda on selgunud
et organiseerivad oma grup-pe
ja valivad Juhte
Juures kommunistlikul parteil ei
ole loomulikult midagi kaasa rää-kida
Selline tegevus on aga N
Liidus rangelt keelatud ja komso- -
(molil on ainsana õigus noorte
Kuna on
pealegi selgunud et vene Jilppid"
salajasi koosolekuid
kus lauldakse läänemaise pärit-oluga
omavad võimud juba
mõjuvama ettekäände sellise va-baduse"
armutuks
Kõige pidi sõjakuulutusi
võtma Saksamaa Sellest
tehti seal isegi va-hend
sõitvatele väerongi- -
Kltchener
„Siin
jõudnud
jakuulutusi vastu!"
Osa sõjakuulutusi omas
vormilise tähtsuse Lõu
sõtta
ta liitlastega elsaanudnlmetamis- -
väärselt mõjutada sõja käiku
Küll aga andis see õigusliku
aluse nende sadamatesse varju-le
läinud saksa kaubalaevade
samuti saksa kodanike ettevõte-te
Ja varade konfiskeerimiseks
Sellest kõigest oli sakslas-tel
isegi „hea meel" kuna nad lo- -
das" ajaloolastel Jäbne ku-o- ll
nende kogu meie
Maailmasõtta mobiliseeriti
kohta annab näite üldse ümmarguselt sõ-kas- võl 1914a millejdurit kõik
13 sõjakuulutust netel kuna vajas samuti
diplomaatiliste mobiliseeritud sõjaväelasi Kuna
katkestamist
Nüüd leitud
nõukogude
Nimelt
need
kelle valiku
or-ganiseerimiseks
nüüd
korraldavad
laule
vastu
ainult
sellised tohutud inimmassid pan-di
üksteist hävitama andes neile
kasutada tolle aja kohta parimad
relvad siis pidid ka tulemused"
üsna verised olema Ja olidki
üldse arvestatakse I maailmasõjas
langenute üldarvu üle 85 miljoni
millele lisanduvad mitmed miljo-nid
nende arvel kes varisesid
hauda puuduliku toidu või isegi
nälja tõttu Blokaadi tagajärjel
oli toiduainete puudus eriti terav
Saksamaal ja Austrla-Ungar- ls
Sakslased nSteks arvestasid
oma kaotusi surevuse näol ala-toitlusest
700000 kuni 1000000
inimese peale
Kuigi kogusummas arvestatakse
I maailmasõja ohvrite arvu küm-nele
miljonile ei tohi unustada
et sellesse pole arvestatud jäi-Jet- ult kaotsllälnuid Viimaste ar-vu
kindlakstegemine ei ole enam
iialgi teostatav
Kõige rohkem mehi mobilisee-riti
I maailmasõtta Venemaal —
12 miljonit Prantsusmaa pani lipu
alla 8410000 meest Suur-Britan-- nia
üle 8 miljoni ja 900000 mehe
ja Ameerika 4199810 meest Kok-ku
oli liitriikide poolt sõtta mobüi-seerit- ud 42199810 meest Kesk-riikid- est
oli Saksamaal mobilise-eritud
11 miljonit Austria-Unga- ri
üle 7 miljoni mehe jne kokku
22850000 meest Liitriigid kaota-sid
surnutena 5152115 meest
neist Venemaa üksi 1 miljon ja
700 tuhat meest Väga suured kao-tused
lahinguväljadel surnute näol
oli ka Prantsusmaal — 1357800
meest
Saksamaa kaotused olid suure-mad
kui Venemaa kaotused ula-tudes
1773700 mehele
Ameeriklased kaotasid I maailma
sõjas 126000 meest Haavatuid oli
kokku 21219452 kusjuures liit
riigid üksi omasid haavatuid Ilge
male 13 milj Vangilangenute Ja
kaotslläinute arv Venemaa osas
oli kõige suurem — üle 9 miljoni
(Saksamaal üle 7 miljoni)
Need mõned kõige Iseloomus-tavamad
arvud I maailmasõja ohv-ritest
olid 50 aastat tagasi seni-kuulmatud
ja kohutavad kuld
võrreldes ohvrite hulka II maa-ilmasõjaga
oli I ülemaaltaillne
sõda siiski „väike sõda"
I maailmasõja verisemad lahin-gud
löödi läänerindel Põhja-Prant-susma- al
kus kuulmata arvul suur
tükkide ja muude tehniliste vahen
dite kuhjumine pidi hävitama kõik
elusolevused Tarvitseb vald mee-nutada
1916 a mis mõne kuu kes-tel
nõudis 400000 sakslase ja
700000 prantslase elu Sama hävi
tavateks kujunesid liitlaste rün-nakud
Somme'1 ääres mis võeti
ette olukorra kergendamiseks
Verdunl all Ka siin ohverdati üle
1 miljoni inimelu Mõlemal juhul
olid aga sõjalised tulemused hoo-pis
väikesed
MU puutub I maailmasõja lõpe-tamlss- e
ja rahu tegemisse sõdi-vate
riikide vahel siis polnud see
nii kerge kui sõja alustamine
Peaaegu terve Euroopa tuli uuesti
Jagamisele" et saavutada igavest
rahu nagu siis loodeti Alganud
nllnlmet rahukonverentside ajas-tul"
tegi enne teisi keskriikidega
rahu Venemaa (3 märtsil 1918)
Rahukonverentside ajastul loo- -
Amterika-Saksama- a ttlit
j William S ScKacaj ♦- -- poliitiline publitsist ja
I avaldab Juhtivates saksa lt-£- L
' reeglipäraseid ülevale i i
noose poliitilise m-me-ndi
bh?
dTaevmaad ülseevaaljauteudresonagpaaigüustnia v&tiabi
täppi Uinud Nüüd võttis ta jZJ
sõna Ja püüdis n-ti- ata frj
lsaaabnepaJnutlgeEoulerokoupkas ♦)ualevikku-Js- u 'i
pole olemas Toome sellest ka- tusest olulisi tsitaate '
Käesoleva aasta poonpn bsdeeedkrs pEoinsnig:meve21saehleanupdguaurmsutissteaiasid5 vnokv£ts poL-ti- i
Põhja-Ameeri- ka '-'fce-ndrJufc
presidendiks Atlandi Liidu o otsa asub mees kes on Joha Fcs-te- r Dullesi õpilane
Need kaks päeva muudavad täielikult ja radikaalselt naaiäa
senise olemuse
Nixoniga tuleb USA valitsusväl
mu juurde mees kes ernedes Trumanist Eisenhowerist Kea
nedyst Ja Johnsonist saab s-- u Saksamaa kesksest osast naaü-m- a saatusemangus Jä ta on zal
leldi valmis Saksamaa euroopa liku initsiatUvi sekundeerib
Selle uue mehe võimu Juuri!
tulemisega peab Saksamaa
tarna Kui Üldse uskuda Sak
maa kaitsemise võimalusele sa
võib see toimuda ainult USA Sa-ksamaa
liidus ja seega tuleb va-adelda
Saksamaa kereet flirti Pj
riisiga kui möödaminevat episo-odi
( V6itl#ii
VABA EESTLANl
TOIMETUS JA TALITTS
avatud esmaspäevast re
deni kell 9--4
Telefonid: toimetus 3647521
talitus 364-76T- 5
Toimetajad kodus vilju
pool tööaega:
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar KUlvet 425-980-5
Heino Jõe 766-510-7
Talitu väljaspool töo
aega:
Helmi Liiv-and-i 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTIASFS
M tsaar ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll Ühel veerul
kuulutused tekstis 1175
esiküljel KX
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU'
1 Vaba Eestlane talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Sta C
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marlev
149 Bishop Ave
Wlllowdale Ont
Tel 223-008- 0
dud rahulepingutega kujundati
täiesti „uus Euroopa" Tekkisid
uued riigid nagu Eesti UH
Leedu Poola Tsnennosio- -
kla 4a lWr{
Soome iseseisvus oli juba vares
tunnustamist leianua uu —
nimelt Montenegro kadas hw
maakaardilt kuna see uweu -u-i-
_t --U- oct oUt sealt f£
sisteerib Jugoslaavia nlae u
Ameerika ühendriigid kelle ?
-- j 4 if:i~- - „n VorsailkS le- ?-
gu Isa ja kes Rahvasteliiduga loo- -
tis maaiimaranu jaiua —
uj-- aj-ua jiakimw ivap„- v - rahule?--?3- 5' „
j n„v-fHM- nct eemale- - "
- j rVti-Mli- l ühendriigid soimisia -
rahu alles 1921 asxai
Kõige traagilisemalt k-a-
I maailmasõjas Saksamaa —
nagu Teises maaioiaj"
_ i torniiteni P Ranuiepmguvr —
Saksamaa andma oma m-- £
BdesetIgsuüulrieTosai aFnWeitjSS
j Poo ale nm !"—
Uale kokku uc -- -
kilomeetri enam kui -
ni elanikuga yJ
Rahuleping Saksamaa ja Ta-rnas
vahel millega --- tt
lõppu tuleb an-esada-"
löögiks Saksamaale jals P (
mend aastat hiljem Ita£
sõjamöllu Teise ai- a-- ft
metuse all