Vaba Eestlane, November 20, 1968

              Lk 4
K Ristikivi: pagulasnoorte eesti keel on hea"
Kirjanik refereeris Torontos kirjanduse kommunikatsioon-ivahenditest
paguluses
Kirjanik Karl Ristikivi kt Stokholmii saabus Torontosse möödunud reedel olles enne
viibinud New Yorgis MJlmingtonis Philadelphias Montrealis mujal Montrealis tutrunes
Ristikivi mitmete ajalooliste kohtadega ja külastas ka kuulsat 18 sajandi Abrahami lahinguvälja
(Juebec City lähedal Saadud muljete põhjal oli kirjanik ütelnud: „EI ole sugugi võimatu kui mu
järsmlne romaan tuleb Kanada ainestikul" Reede õhtul andis K Ristikivi tunni Toronto Eesti
Täienduskeskkoolis mille pere oli tiies koosseisus kogunenud klassiruumi Kirjanik rääkis oma
loomingulisest tööst ja õpilased kuulasid huviga esitades hiljem ka küsimusi
Torontos tutvustas külaliskir-Janiku- le
linna EKS esimees Han-nes
Vaadati muu hulgas ka
siinset traditsioonilt jõuluvana-paraa- di
Külaline käis eesti kuns-tinäitusel
ja ühenduses sellega
näitas õp 0 Puhm talle kiriku
ruume Ajaloolase J Olveti kodus
selgitas K Ristikivi lähemalt oma
loomingut ja see jäädvustati he-lilindile
Pühapäeval oli külaline Eesti
Majas K Vabadussõja juubeli --
aktusel ja esbes samal õhtul
Kesti Majas temale pühendatud
kirjandusõhtul
Kirjanik sõitis esmaspäeva hom-mikul
tagasi USA-ss- e kust koju-sõit
Rootsi on ettenähtud det-sembri
alguses
Pühapäeval EKS poolt korral-datud
Ristikivi õhtul oli Eesti Ma-ja
keskmine saal rahvast tulvil ja
külallsklrjanikku tervitati tema
saabumisel kestva aplausiga Kir-janik
A Viirlaid! tütar Helle kin-nitas
K Ristikivile rinda punase
roosiõie ja EKS esimees Hannes
Oja tutvustas külalist kui kirja-nikku
kes jätkab eesti kirjandu-ses
A H Tammsaare poolt ra-jatud
proosakirjanduse tradit-sioone
K Ristikivi luuletuse
_Maa Ja rahvas" esitas Hilja Viir-laid
kuna katkendeid tema äsja-ilmunud
proosateosest JSigtuna
väravad" lugesid Oudi Kalm ja
llo Mai Lipping õhtu muusikalist
osa täitis noor pianist Kristi Al-lik
esitades Mart Saare „Laul
männile" Ja Heino Elleri Kellad"
K Ristikivi ettekande teemaks
oli Kirjanduse kommunikatsioo-nivahendid
paguluses" kusjuu-res
käsitluse raskuspunkt oli kir-janiku
ja lugeja omavahelisel
mõistmisel keele kui vahendaja
kaudu Kommunikatsiooniprob-leem
on seega eeskätt keeleprob-leem
üllatusena paljudele kuulajatele
ütles kirjanik et tema isiklike
kogemuste varal on noorte ees-ti
keele tundmine ja hääldami-ne
paguluses erakordselt hea
Eesti keele õpetajad võivad olla
selles suhtes erineval arvamusel
aga nende meelest räägime me
kõik eesti keelt valesti" ütles K
Ristikivi kelle ettekanne oli al
V Kargaja suri USA-- s
New Yorgis suri 7 novemb-ril
end Eesti ev luteri kiriku kon-sistooriumi
abipresident ja Ise-seisvusaegne
Pikalaenu Panga di-rektor
Viktor Kargaja 80 a vana-duses
Viktor Kargaja sündis 6 ok-toobril
Karulas Valgamaal
Pärast gümnaasiumi lõpetamist
Tartus asus ta õppima õigustea-dust
alul Tartus ja hiljem Mosk-vas
A 1913 asus ta elama Tallin-na
tegutsedes vandeadvokaat
Jaan Poska abina Sealt siirdus ta
peagi panganduse alale algul Tal-linna
Vastastikuse Krediit ühisu-se
juures prokuristina 1933 nime-tati
ta Eesti Vabariigi valitsuse
poolt Pikalaenu Panga direktoriks
kus ta oli kuni N Liidu okupat-slooniniO- ma
otsese tegevuse kõr-val
oli V Kargaja tegev ka palju-des
organisatsioonides Eriti sü-damelähedaseks
kujunes temale
meie rahvakiriku arendamine ja
ehitamine kindlamale alusele Ju
ba a 1919 valiti ta Konsistooriu
mi liikmeks ja assessorina piis-kopi
kaastööliseks Hiljem pandi
temale kirikuvalitsuse abipresi-de- nl ülesanded
Ka paguluses on ta olnud kogu
aeg tegev meie kiriku Juhtkonnas
Kuuludes New Yorgi praost R Ki-viranna
kogudusse kus ta oli
kauaaegne koguduse revisjoni-komisjoni
esimees 1 novembril
valiti ta koguduse nõukogu au-liikmeks
Akadeemiliselt kuulus ta EUS-- l
perre
Aidake kaasa et
VABA EESTLANE"
Irviks kõikidesse eesti kmludrssr
gusest lõpuni vürtsitatud mõnusa
huumori ning satiiriga
Noorel lugejal on eesti kirjan-dusest
sageli raske aru saada ku
na seal leidub mõisteid mis kuu-luvad
meie varasemasse ja primi-tiivsesse
kultuuri Noortel on ras-ke
mõista mida tähendavad kõik
need rehealused vommid" ja tei-sed
sellised minevikku kuuluvad
sõnad mida vanemllegi on neile
raske selgitada See on aga alg-substants
millest oleme väljakas-vanud
ja neid sõnu tuleb lihtsalt
õppida Noori võlub loomusunni-liselt
kõik mis on kauge ja eksoo-tiline
Võibolla on nad selle tõt-tu
tahtelised õppima ka neid ter-mineid
mis kuuluvad meie vara-semasse
kultuuri niisamuti nagu
meie olime oma nooruses kohe
valmis tundma õppima kõiki neid
skalpe vlgvameid" ja teisi sõnu
mis kuulusid indiaanlaste elu kä-sitlevasse
kirjandusse
Vanem generatsioon omalt poolt
ei tohiks seda ajastut noortele
ebameeldivaks teha selle Ideali-seerimise
ja võltsilt sentlmen-- t
taalse ilustamisega
Kirjanik lisas et edaspidi teki-vad
paratamatult uued kommuni-katsiooniprobleemid
kuna elame
võõraste keelte keskel ja nendest
tuleb paratamatult sõnu meie iga-päevasesse
keelepruuki Sealt eda-si
lähevad need ka kirjandusse
Pidulikel puhkudel harjame küll
oma keele puhtaks kuld igapäeva-ses
elus on lugu paraku juba prae-gu
nii et Rootsi eestlane poetab
oma jutusse sõnu mida Kanada
eestlasel on raske või koguni või-matu
mõista ja ümberpöördult
Nii näiteks ei saanud Rootsi eest-lased
kuidagi aru kui 0 Kopvil-le- ml
satiirilisel heliplaadil esines
järsku köögimiljöõs ingliskeelne
sõna sink" Küllap see pidi suit-susink
olema Inimesed arva-nud
Kodumaa aakirjandus valab
tihti meie keele saatuse pärast
paguluses krokodillipisaraid Te-gelikult
kubiseb aga ka sealne aja-kirjandus
sõnadest millede juures
ka kõige fantaasiaküllaseni kee-leamat- õor
ei oska märgata mingi-suguseid
soome-ug- ri algupära tun-nuseid
Selle varal võib ennustada
v?? LnJc_ilul_c~m_iu:_c -n- _oo_r_s_o_o
rcamat inglise keeles
Veel enne kui G Helbemäe
noortele ja loomasõpradele kir-jutatud
ning autori fotodega illus-treeritud
Minni ja Miku- - kaks
vöötoravat" on jõudnud eesti kee-les
Ilmuda tutvus Inglise kirjastus
Angus & RobertsonLondonis sel- -
lle Ingliskeelse käsikirjaga ja fo-todega
leides et teeemist on
väljaspool
riseid sellest
~ ---- „- -- - — -- - ja värskelt teo- -
sega uudsel ainel ning sõlmis au- -
toriga lepingu mille põhjal raa- -
Ilmub tuleval aastal inglise j keeles ja levitatakse
Commonwealth riikides I
Kiriastus astub ühtlasi samme
USA kirjastustega raamatu väl-jaandmiseks
Ameerikas ing-lise
väljaande järeltrüklna või
kujunduses USA raamatuku
junduse maitsele vastavalt
Peale seda kui raamat on ilmu- -
nud Inglismaal köites fotodeca
illustreerltult kavatsetakse sama
hiljem välja anda ka popu-laarses
paper back" väljaandes
Eesti keeles on raamat
trükkimisel ja Ilmub Ees-ti
Kirjanike Kooperatiivi väljaan-del
ligi paarikümne fotoga Illu-streeritult
kujunedes nii
noortele loomasõpradele jõu-luraamat- uks
Eksliibriste nimekiri
III
1963 aastal ilmus varalahkunud
publitsisti A Kaelase sulest bros-hü- ür
Eesti eksliibris I" mis si-saldas
nimekirja Ilgemale
eksliibrisest mis valmistatud
väljaspool kodumaad asuvate eest-laste
poolt või väljaspool kodu- -
VABA EESTLANE kolmapäeval 20 novembril 1968 Wednesday Nov 20 1968
elab
seda ja
Oja
1886
olid
shar
et tuleviku eesti keel ja kirjandus
I kujunevad kummaliseks seguks 'arhailistest sõnadest ja
Lõpuks j6udis reercnt üldisele
teesile et väljendusvõimaluste
mitmekülgsus ning rikkalikkus
õib keelele ainult kasuks tulla
Kõige sõnaderohkemaks keeleks
on inglise keel ja see eeskuju ei
peaks küll olema noortele liialt
hirmutav eesti keele õppimisel
Järgnenud diskussioonis aval-das
llo Mai Upping arvamust et
referendi väide eesti noorte heast
keeleoskusest tundub liialt op-timistlikuna
ja üldine tase on te-gelikult
madal Aino Soots pani
kirjanikule südamele et ta kirju-taks
eesti noortele veel ühe sellise
huvitava raamatu nagu oli ta Se-mud"
Noortel on praegu väga vä-he
huvitavat kirjandust Samale
asjaolule juhtis tähelepanu ka To-ronto
Eesti Täienduskeskkooll ju-hataja
Edgar Marten ning ka tei-sed
sõnavõtjad käsitlesid peami-selt
meie noorsookirjanduse krii-siproblee- me
A Lepismaa ja pr L Marley
andsid lõpuks kirjanikule ta
koduvalla Varbla rahva nimel
ute kingituse — maali rahvarii-des
neiust mille oli valmistanud
kodukandi mees Fellx Mets
Lõppsõna ütles EKS esimees H
Oja
Oma sõnavõtu alguses jutustas
K Ristikivi ühe äsjakuuldud
anekdoodi mis meeldis rahvale
ja on kokkuvõttes järgmine: N
Liidust käis Rootsis mingisugune
ametimeeste delegatsioon ja roots-lased
küsisid kas külalised en-dile
ka midagi kaasa ostavad enne
kui nad Venemaale tagasi lähe
vad?
Ei meil N Liidus on kõike mi
da vaja läheb" olid venelased vas
tanud
Aga kui me välismaal käime
ostame ikka midagi mälestu
seks kaasa Ka seda mida meil te
gclikult sugugi vaja ei ole" olid
aga rootslased märkinud Järgne-nud
vaikus mille peale vene-lane
kostnud kõigi eest: Xl meil
N Liidus on kõike mis meil vaja
ei lähe"
maad asuvaile eestlastele 1966
aasta raamatunäituse taustal il
mus Eesti eksliibris välismaal II"
mille koostajaks oli fil kand Ma-dis
üürike ja sisaldas nime-kirja
217-- st eksliibrisest koos
illustratsioonidega
Nüüd on sama autori poolt ka-vatsetud
välja anda käesoleval
aastavahetusel Eesti eksliibris
välismaal IH" Selles on kavatsus
registreerida jällegi kõik eksllibri
vad mitmed eksliibrised selles ko- -
gus puududa Sellepärast palub
koostaja kõiki on valmista-nud
või kes omab eksliibriseid
vastavad ülalnimetatud tin-gimustele
ja ei ole kahes varem- -
nimetatud nimekirjas ilmunud
neIst saata vähemalt kaks
Parl (võimalike illustratsioonide
jaoks) koostajale Ühtlasi ära
märkides valmistaja tehnika ja
aastaarvu millal eksliibris vai-mln-ud
Koostaja aadress: Fil
kand Madis üürike Angstorps-väge- n
6 B 191 47 Sollentuna Sve-rl- ge
Kalifornia ülikoolis Los Unge-les- es
õpetatakse sel sügissemest-ril
esimest korda soome-ug- ri
folkloori ja mütoloogiat mille raa-mides
käsitletakse ka eesti rahva-luulet
ja Kalevipoega õpetajaks
on Inkeri Ränk on soome
keele kirjanduse ja rahvaluule
lektoriks UCLA's Inkeri Ränk on
professor dr Richard Ränga abi-kaa-sa
ja soomlanna kuid ta valdab
eesti keelt
5ea- - mlle valmimisel üks pool —
kas eksliibrise looja või omanik —
j°n kodumaad asuv eest-m- at
'ane- -
Nimekirja autor kogub eksliib-nin- g
kuld hoolimata või- -
mikalt kirjutatud
Inglismaal I
kas
uues
raamat
praegu
Lundis
novembris
kui
500-- st
kas
—
siis
üks
mis
mõningate
kes
mis
eksem- -
kes
ARMAST SUGULAST
i
i
surnud 4 novembril 1968 Hannoveris
mälestavad kurbuses
L
7tt Mt PUiunt Rd
(Peetri kiriku juure)
Ttlefon: HU 94111
I T41-- I Ill-J-- J
- TORONTO ESIMENE EESTI
EVLUT USU KOGUDUS
Vana-Andres- e kirik Carltonl ja
Järvise nurgal
}[ Otmar Pello 90 Belsiie Dr
Tel 489-772- 8 Kirik: 923-517- 2
pühap 24 nov kell 4 pl
Armulaud Mälestamised Kogu
duse meeskoor Harry Toi juha-tusel
Orelil Roman Toi
Pühap 8 dets k 4 pJ Vana-
Andrese kiriku aastapäeva
Segakoor
Leelo" Eerik Purje juhatusel
Solistid
ÕPETAJA igal
teisipäeval ja neljapäeval kella
6—8 õhtul kiriku käärkambris
muul ajal kodus
EESTI EV-LUTE- KI USU
PEETRI KOGUDUS
117 Mt Pleasant Rd Toronto 12
Kiriku tel HU 35847
õp Oskar Puhm
õpetaja tel HU 3 4103
U Dinnick Cresc Toronto 12
Surnute
pühapäeval 24 nov:
Esimene kell 11 hommikul Armu-laud
Samal ajal
Lastekoori harjutus
Teine kell 6 õhtul Armulaud
Jutlustab õp B Ederma Mõle-mal
solistiks '
Helmi Betlem Mälestamisi
I Kristuse (ad- - i
vent) pühap 1
dets k 11 hommikul Laulab Hel-mi
Betlemi laulustuudio ansambl
teisipäe-viti
Ja neljapäeviti kl 6—8 õhtul
TORONTO EELK JAKOBI
KOGUDUS
Kirik: 1573 Bloor St W
(Alhambra)
Op A Raidur 89 Bedford Prk
Ave Tel 481-838- 2
armulauaea ia lahkunute mäles
tamisega pühapäeval 24 nov k I
4 00 pl Solist sopran E Kuusk- -
ne j õp kättesaadav '
ja õhtuti !
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
883 Broadvlew Ave
Tel 4650639
Jutlustaja Kaljo Raid
„VABDUSE
raadiosaated Igal kell
3— 330 pl WHLD t270 kc
Laupäeval 23 nov kell 730 õ
Kõneleb külali-sena
misjonär W Viekman
Pühapäeval 24 nov kell 11 eJ
Kõneleb W
Viekman Kell 6
õ kuulutus Kõne-leb
W Viekman Koor
MAALRITÖÖD
JA
Töö kiire ja puhas
Tasuta hindamine
ED ja M TOBRELUTS
Tel :67-€60- 4
dr med vet HUGO PAIS
MiMHHHBB
MURRAY
NEWIIGGING
MATUSIMAJA
SURNUTEPUHA jumalateenis-tus
Püha-päevakool
kont-sert-jumalateenls-tus
KÕNETUNNID
mälestuspüha jumala-teenistused
pühapäevakool
Jumalateenistusel
tulemisepüha
jumalateenistus
KANTSELEITUNNID
Surnutepüha jumalateenistus
Pühapäevakool
hommikupooliti
KUULUTUSE"
pühapäeval
kuulutuskoosolek
jumalateenistus
Pühapäevakool
evangeeliumi
TAPETSEERIMINE
ARMAST
ELLA
MARTA
Vendurid — uus
skautluse vorm
Kanada skautluse reformiga
loodi uus vaheaste skautide jja
vanemskautlde vahele — ventu-re- rs
Uus nimetus eestindati ees-ti
skautluses kasutamisel — ven-duri- ks
(vend vennastaja) Vendu-rid
on noored mehed 14-1- 7 aasta
vanuses kannavad uut hästi õn-nestunud
välimusega vormiriietust
ja tegelevad aladega mis täna-päeval
huvitab selle-eali- sl mehi
Esikohal on kogemuste omanda-mine
seltskondlikus lävimises
moodsatel spordialadel kõnelemi-ses
vaidluses tutvumine kutseva-liku
huvides mitmesuguste teadus-e-
ja kutsealadega ning ühis-kondlik
teenindamine Skaudikat-set- e
sooritamist ei ole astmetes
edasiviimine toimub arengut ar-vestades
Vendurite pered — venturer
companles — võivad ise valida
ka lemmikharrastust mis moo-dustab
siis tegevuse peaala Pered
tegutsevad ka Torontos kõikide
eesti skautide lipkondade Juures
Lembitu llpkonnas kannavad
vendurid nulameeste pere" ni-metust
ja alustasid katselist te-gutsemist
juba aasta eest Möö-dunud
aastal korraldati autome-haanik- u
kiirkursus Endel Tigase
garaazhis ja tema juhtlmsel Sel-le
aasta kavas on samm edasi —
vigursõidu auto muretsemine
Talv pühendatakse tallspordile
suusatamisele ja hokile koos sise-tegevus- ega
Suvises tegevuskavas
on kanuumatkad mootorpaadi kä-sitamine
veesuusatamine laske-spo- rt
väliraadio treening sukel-dumine
Ja väljasõidud Praegu toi
-- VABA EESTLASE4 TALITUSES
RAAMATUID
müügil
kunstnahka köites
ehtnahka köites
lastele
ja
H Jõe
Lindakese päev
H aabits
fca
MAIMO LIMIOX perekemun
HILDA PETERSON
AUKSIt
mälestavad kurbuses
ja JtRi öVNlrTC
Majandusklubi peo õhtul 100 pidulist
Eesti Majandusklubi Ki- -i
korraldas möödunud la-ri- n!
Fantasy Farmi peora-mide- s ühise mardi-han- e söov
õhtu millest võttis osa ligeui
100 klubi liiget ja külalist Kori
dajad olid ilmselt arvestab
väiksema osavõtuga mille West
sena peoruumid kippusid Jüa
kitsaks Külalisi tervitas Kjä
esimees A Pajuste kes kriipsM
alla eraettevõtluse tähtsast ee-laste
majanduselu ülesehitiaisd
Eeskavalises osas kandis ORTO
direktor Andres Laur lijeiale
tunni aja vältel ette vana silu-gerel-d ja tema kvee-ri- s
suur aplaus õhtu ao&a
hoogsas meeleolus Harry liir or
kestrihelide saatel
A ALFRED-AASLEP- P
MAALER
Kõik valis- - ja sisetõM
nnm uivn
KORRALIK TOO CL 56451
muvad konstitueerimiskoosolefci
koostatakse Derc pohiseac
kodukorda ja viimistletakse'
gevuskava — need on uues ter-raldus- es
liikmete oma asjaks j
tud — kuivõrd see ei lähe cm-l- a
skautluse põhialustest N- -
mehe kes soovivad venduntf t-egevusega
(nulameeste peres) E-tiir-fa
võtku telefonlkontakt: Ar
nold Kukk - 536-238- 6 või HM
Jõe — 766-51- 07
AU Kubbo — TuUses katlas
Tuudor Tamm — Need teod süüdistavad
Ella Ilbak — Kumisev kannel
Eesti Kunstnike Koondis Torontos —
Kunstialbum
Jaan Tõnisson
H Mlchelson — Skautlikul teel
E Krants — Tungalterad (luuletuskogu)
Nimetu (üliõpilaskonna ajakiri) Nr 2
Harry Asi — Pärast plahvatust
Laulik
Emakeele lugemik koolile ja kodule
J Bunyan — Kristlase usurännak
(Abel Lee illustratsioonidega)
J Laks — Mälestusi eluteelt ja töömaalt I
J Laks — Mälestusi eluteelt ja töömaalt II
Ilme Ivandi — Pargi
A Niit — Pool kaelakeed
Anna Ahmatova — Requiem
(Marie Underl tõlge)
Triinu — kevad 1968
Urve Karuks — Sari (luulekogu)
Betti Alver — Uued luuletused ja poeemid
Mana aastaraamat 1967
Raamatuid
Tuttsaba Vuttsaoa
Kalevipoeg
— Ritükiri
muinasjutuline
Rajamaa —
—
H
HEIMAR
Torontos
lõpetamist
Hind Saateta
_$ t--
465 20
525
4T5 20
450 20
6- - 30
3- - 1°
3- - '°
-- 50 10
425 20
-- 5 1°
$- 5- 1°
2 75 W
5- - 3
150
IV
230 15
150 1°
5D 20
3i05 - !
5- 5-
IJ0 J
2M :5