Vaba eestlane , November 1, 1979

              VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
• • /
VÄUi^I^JA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecum^^
, PEATOIMETAMr^^ X v'. •
TOIMETAJA::-Haim^^^^^^^
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn.C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7
TELEFONro: toimetus 36
ekspeditsioon) 364-7675
TEIIJMISHITOAB Kanadas: aastas $35.-^ poolaastas $19.50 jä
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $56.—^
ja veerandaastas $16.~
TELLmiSHiraAD väljaspool Kanadat:^
tas $21.— ja veerandaastas $11.—.Kiripostiga USA-s: aastas
$61.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.—
LENNUPOSTIGA üiemere-mäadesse: aastas $72.-,
$36.— ja veerandaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. — ükslknuinbri hind 4& c.
Published I^Free Estonian Publisher Ltd., 135 Teoumseth St.
Toronto3, Ont.M6J2H2
Lõima-Korea president Park pn| m
mõrvatud, kuid seni ei ole antud
veel raliuldavat, seletust võika teo
lüotiivide kohta. Senised ametli­kud
seletused on üksteisele vastu­käivad,
ehalbögilised ja läbipaist­valt
naüvsed, mis võtab neilt usu­tavuse
ning laseb oletada, et selle
müstilise Ja pentsliku mõrva ta­ga
on rohkem kui ametivõimud
seda tahavad tunnistada.
Kogu see oniapärante mõrva-draama
arenes lihe vaiitsusasutu-
Lõu-na-
Korea põllumajanduslikust
riigist õitsvaks tööštusrügiks.
Ameerika Ühendriikidega sobitas
president Park häid vahekordi ja
ühendriikide sõjajõud viibivad
veel praegu tugevas koosseisus
Lõüna-Koreas, et abistada teda
võimaliku kbmmunistlilai Põhja-
Korea kallaletung vastu.
President Parki! ei olnud kerge
oma kavatsusi läbi viia ja riigis
rahu jä stabiilsust kindlustada,
§e in^tüinrestorani Söögisaalis, kuna tema vastu töötasid pidevalt
kus • omavahel lõunalauas vestles liberaalsed ja pahempoolsed ring­konnad,
kellede vastu president
oli sunnitud sageli tarvitama kar­mi
kätt, mille tulemusena teda ha­kati
süüdistama autokraatias Jä
Viimaste ringküsumJste tulemused eime Ühendriikide p!r esidendivalimisi.
väike seltskond president Park,;
Lõuria-Korea Keskluure Agentuu­ri
ülem Kim Jae-kju ja p^^
ihukaitse iÜent Cha Ghtchoi. Kõr-valmumis
vübis grupp presidendi' dikatuuris. Viimaste nädalate
ihukaitse sõdureid ja salaluure j kestel toimus tema rezhiimi vasta
agente. Korea valitsuse esimese. mitmes linnas üliõpilaste ja pa-versioorii
kohaselt tulistas Kim | hempOolsete ringkondade rahutu-
„kogemata" surnuks presidendi sl, miHede iHeskütmisel oli oma
ja tema ihukaitse ülema, kuid an- osa täita ka kommunistlikel agen-dis
ebamäärase sseelleettuussee selleiMdel. Korra säilitaimse^ts^^^l^
kohta, Imidas k9ivalruuniis said
surma vüs presidendi ihukaitse-väelast,
kes langesid tõenäoliselt
samas ruumis asuvate salaluure
agentide kuulidest.
I Lõuna-Korea valitsus muutis
hiljem oma seisukohta ning sele- parlamendist,
tas, et tegemist oli organiseeritud ühe versiooni
tas president Park Pusanis välja
kaitseseisukorra ja lasi arreteeri­da
sadu demonstrarite, kes pro­testeerisid
ParkUe opositsioonis
oleva XJusdemokräatliku juhi Kim
Young Sam'i väljaheitmise pärast
kohaselt
vandenõuga: Kim mõrvas sihili- Keskluure Agentuuri ülem vastu j
kult president Parki ja tema ihu-, sellistele kõvakäelistele sammude-,,
kaitseülema ning käsilased kõr- le, pooldades liberaalsemat polii-1
valruunüs mõrvasid presideiidivtikat. Seda peetakse ka Parki
ihukaitseväelased. Selle mitme- j mõrvamise põhjuseks. Kuid see
kordse mõrva motiivide kolita an-, oletus tundub siiski võrdlemisi
i i ka omapärane seletus: liberaal-1 otsituna ja kas ei oleks õigem iia-sete
vaadetega salaluujreülem Kön! kata presidendi - kõrvaldamise
oli vihavaenus karmikäelise presi- põhjuseid otsima sügavamalt —'
dehdi ihukaitseülema €ha'ga Ja kommunistlikust PõhjarKoreasi
ikartes, et teda temia kõrgelt ko-'S^ tõik, et Korea'
halt vallandatakse, mõrvas nii armee ja Lõuna^Koreas viibivad
Caia kui ka presidendi. Ei ole va^ Ühendrükide üksused pandi pa­ja
erilisi diplomaatilisi talente,' rast mõrva häireolukorda, kartes
et lükata iimber sellist põhjen-' Põhja-Korea rünnakut või riigi-dust
—ükski vastutaval kohal pöörde katset. Esialgu vaHtses
teeniv Ja töötav isik ei lähe mõr- siiski kõilgal vaikus ja tundub,
vama riigi presidenti Ja kuut ini- et kommunistide taktika kohaselt
mest põhjusel, et ta kardab oma ei hakka nad Lõuna-Koread val-vallaildamist,
lutama sõjaliste operatsioonidega,
eriti kus Hiina selliseid aktsioone
praeguses olukorras ei toeta, vaid
^, . , ^ , , sisemise õõnestustööga, mis on
nende põhjuste, kohta T?* t e h a^
^ .r", v"^ pärast Parki summ võtoiE-hedale
küündivaid oletusi. On ui- tüjiiijjy^ võlljOlla ised hävitav
diselt teada, et President Park oli, võimüvSitlus, Ä
raudse kafiga vaSteja ja tuntud ^ kommunistidele võimalusi
suure antAommuuBtina, kes oh j^^^^^a^^^^^^^
Ma usun, et meie kõife pleime
iiliel larvamisel itoui meie maailmas
silmi ringi käia ilastes kinnitame,
et lääneojiaailm ei ole pärast Teist
maailmasõda olnud välispoliitili­selt
nii raskes olukorras kui
praegu, kus ta täiel rindel on de­fensiivi
surutud ja. ootab hirmu­nult
igat uut N. Liidu ja tema
drabantide sammu uue ofensiiv-laine
Astaimiseks ja uute vallu-"
tuste tegemiseks. See olukord on
seda .masendavam, et pärast Teist
maailmasõda oli maailmas üksai­nus
suurjõud, üksainus suurvõim,
kes o|elks võinud kogu maa^na
oina: kontrolli alla paigutada 3a
seda kuni tänapäevani säilitada.
Selöks suurvõimuks oli Ameerika
tjihendriigid, kes oimasid tohutu
sõjalise potensiaali jä prestiizihi
ning kelle käsutuses oü ainsana
aatompoanm — suurim ihävitus-relv,
niida maailma ajalugu 'kuna­gi
on tunnud.
•• Mõrva põhjused, peavad 'peitu- -'
ma tunduvalt sügavamal ning
pinnaks silmas Põhja-Korea kom- töomiseks, suurte rahutuste teki-mjmlstltkule
MMe, keUe e.»m^^ äntikommmUstllke
giks j on painutada Louna-Korea
Lõuna Vietnami eeskujul rezhiimi kiikutamiseks.
. Kahtlemata läheb Korea vastu
"*7^'ä'^.,^'f'™'' ' ' " ^ f „ ! * f • uutele pinevatele sündmustele,
dada, see uhel^ kommumstlikuks ^ ^ ^ WasMng-
Koreaks President Park oh Pe=;-, toni murede karikasse,
miseks takistuseks nende plaani-j
läbiviimisel, organiseerides K.Ä.
ECominiiiiisfeci
KOPENHAAGEN — Taanis toi­munud
parlamendivalimistel jäid
sotsialistid kõige tugevamaks i>ar-teiks,
saavutad)8S 17& lükmeÜses
parlamendis 69 kohta, seega neli
kohta rohkem kui edlniises par-lamenidis-
Konservatiivid võitsid
valimistel juurde 7 kohta, vües
oma iparlamendignipi arvu 22
liikmele. Kwnmunistid,: fcedledel
Aidake kaasa
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säüitamisele!
©eümises parlamendi koosseisus-oli
jseitse kohta, kaotasid kolk ko­had
ja ei viinud uude parlamecnti
ühtegi esindajat. Taanis moodus-
Itaib tõenäoliselt uue väaÄnisvalit-sTise
senine peaminisiter sotsiäl^-
tiide juht Anker
näeme; aga. tänapäeval?
Ligemale 35 aasta kestel on selle
Siuurvõimu vaimne ja materiaalne
potensiaal niivõrd: kokku kuiva­nud,
et Lääne-Safesamaal nimeta­takse
ühendriike juba päris awar
likult pilkavalt ,;paberist tiig­riks",
tJhendriikide juhtiva posit­siooni
maailma poliitilisel areenil
on saimm-sammult enda kätte kis­kunud
N. Liit, kes kuubalastest,
idasaifcslastest' j a teistest koosne­vate
võorleegionite abil vallutab
ühe Tiigi teise järele, nõrgendades
pidevalt ühendriikide juhipositsi­ooni
ja surudes demokraatliku
maailma; kaitsapositsioonid .üha
kitsamale rannikuribaie.
Teikib paratamatult küsimus —
kuidas see kõik on juhtunud?
:. Me teeksime suure eksituse ja
võtaksime asja vaga lihtsalt kui
meie ütleksime,. et suurim süüd-
Isne on Ühendriikide praegune
•president Canter, kelle välispolii­tika
ori ikindlasti: mannetum kui
mitmel tema eelkäijal, kuid ikeile
raskused on teaAud nmäral seotud
miney|kT;is tehtud suurte järeland­mistega
ja väjlispoliitüiste eksitus­tega.
Meie ei jiõua üles lugeda kõi­ki
neid asjatuid järelandniisi
kuid meie võiksime siiäki mõned
neist esile tõsta. Suur viga tehti
juba Teise maailmasõja' lõpufaa­sis
Jalta konverentsil kui vastava
kolltol9ppe| alusel lubati punaar­meel
tungida Euroopa südameke
ja painutada kommunistliku ru­sika
alla Ida-Euroopa riigid. Ber­liini
hlokaadiga panid venelased
ameeriklased esmakordselt tõsise
katsumise ette ja kui s&Me vägi-vallaaktile
ei järgnenud vajalikku
sõjalist aktsiooni vaid kuluka
õhusilla organiseerimine, süs oli
Kremlile selge, et ameeriklastel
puudüh otsustaiv tahe ja energia
oma huvide kaitsmiseks ja oma
läbi sumimasaks.
Korea laõda on blnud ainus hel­gem
punkt ühendriikide ja lääne­riikide
järeländmiste alhelifcus,
kuna seal 'õnnestus punaste peale­tungi,
ja vaÜutussõda pidurdada.
Kuid siis järgnesid uued tagasi­löögid
— konmiuništliku riigikoir-ra
kehtestamine Kuubal; Berliini
valili rajamihe. Ungari, Ida-Saksa-maa
ja Tshehhoslovakkia ülestõu­sude
mahasurumine, Vietnami
^õda. Afganistani bolsheviseerimi-ne,
tugevate baaside loomine Adi-rikas
— Angoolas ja Etioopias
ning Araabia poolsaarel Lõüna-
Jeemeni ..manfcsistlitou ..valitsuse
abistamine ja selles piirkonnas
oma toetuspunkti rajamine. Kaht­lemata
OÜ venelaste käsi kohaliku,
kommunistliku partei ikaudu män­gus
ka Iraani siindm ning
Moskva on teinud ka kõik võima­liku
pahempoolsete Araabia riiki­de
relvastamiseks ning Kesik-Idas
araablaste ja juutide vahel uute
öõdade organiseerimisel, kuna sõ­jad
ja rahutused annavad agres­siivsetele
venelastele ailati võima^
lusi oma võimupiire laiendada:
Kremili viimasteiks saavutusteks
on oma positsioonide kindlustami­ne
Kuubal oma aiimee üksuste
toomisega saareriigi territooriu­mile
ning Kuuba kaudu Nikaraa­guas
rügipöörde sooritamine, mis
annab kommunistidele esimese
tugeva baasi Ameerika mandril.
35 aastat ei õle rahvusvaheliste
sündmuste ahelikus eriti pikk aeg
kuid meie peame konstateerima,
et Kremli juhid on saavutanud
šelie ,aja jooksul paiju oma võimu­piiride
suurendamiseks ning sa­mal
ajal on läänerügid eesotsas
ühendriikidega saanud vastavalt
N.: Liidu võitudele sama suurte
kaotuste osaliseks. •
areenil, ühendrükide komplitsee­ritud
valitsemissusteem, 'kus pre­sidendi
otsused on tihedalt seo­tud
kongressi paindumatute sei­sukohtadega
ja aeganõudvate
protsetuüriküsimustega, pidurdab
sageli presidendi tegevust krüti-listel
momentidel, mis nõuavad
kiiret reageerinnst. Sealjuures on
president kujunenud nagu mingi­suguseks
avaliku arvamise märk­lauaks
ja mängukanniks, kellelt
ühest küljest nõutakse 'rangeid ot­suseid
ja respiluutseid samme,
kuid teisest kül:''est haikajtakse
teda kohe nendejsamniude raken­damisel
huirjutama ja süüdista-taikse
teda tulega ja aatoimisõja
vodinialusega mänginiises. Ainult
erakordselt tugevad ja jõulised
isikud lon võimelised selliseid eda-si-
tag^si larvustusi ignoreerima ja
oma tahet läbi suruma, kuid selli­seid
isikuid ei oie viimastel aasta­tel
kahjuks Valgesse Majja pääse­nud.
:
'Kõiges selles pikas tagasilööki­de
rivis ning ühendrükide taandu­misel
maailma juhipositsioonilt
ei ole ainult üks põhjus, ivaid neid
põhjuseid iõn mitu ja; need on
komplitseeritud. Tähtsamiate põh­juste
esiletoomisel võiks mainida
tugevate; juhtide puudumist,
ühendriikide keerulist valitsus-ja
valimissüsteemi, radikaalsete
elementide mõju massimeediates
ja /ülikoolides, üldist naiivsust
maailma poliitilisteie probleemi-
.dele lähenemisel, eba)5nnestunud
yietnami slõda, hirmu hävitava
aatomsrõja pärast ja Õlikrüsi.
Kui vaadelda Ühendriikide pre­sidentide
pikka rivi pärast Teist
maailmasõda, süs tundub, et nen­de
hulgas ei ole ühtegi erakordse­te
võimetega jõulist isikut, kellel
oleks vajalikku prestiizhi nii ko-durindel
kui ka rahvusv^elisel
Kuna Kongressil on väga palju
ütelda ühendriikide välispoliitika
kujundamisel ja välispoliitiliste
otsuste tegemisel, süs peab presi­dent
alati Esindajatekoja liikme^
te ja senaatorite seisukohtadega
arvestama. Kongressil esitatud sõ­navõttudest
ja seisukohtadest vä-lisipoliitüistes
küsimustes võib sa­geli
järeldada, et ühendrükide
rahvaesinduse liikmed ei ole kül­lalt
kompetentsed välispoliitilistes
küsimustes ning : nende arusaa­mad
ja ideoloogia on rajatud
soovunelmatele j a ülusoorsetele
ettekujutustele. Kongressüe aval­davad
oma erinõudmistega mõju.
ka suuremad ja tugevamad etnili­sed
grupid, kes ei pürdu mitte
ainult sisepoliitiliste probleeanide
lahendamise mõjutamisega, vaid
"laiendavad oma mõju märgata­valt
ka välispoliitikale, mida või­me
järeldada juutide ja mustade
energilisest tegevusest Kesk-Ida
ja Aafrika probleemide lahenda­misel.
Selle illusoorse välispoliitika
yüj elemisel on läinud Ühendrii­gid
oma liitlastega ka detente po-lütika
võrku, lootes N. Liiduga
koos töötades ja rahvusvahelist
pinget lõdvendades lahendada
maailmaprobleeme ja säilitada
rahu. Praktilised kogemused näi­tavad,
et detente polütika on ai­nult
üks tühine silt ja silmakir­jatsemine,
millega N. Liit maskee­rib
omä pealetungipoliitikat. Mis
alust on meü rääkida edukast de­tente
poliitikast kui N. Liit on jät­kanud
pärast selle_poliitika välja-
^kuuiutamist oma. vallutamisope-ratsioone,
põrandaaluseid lõhes-tamisaktsioone
ja heitnud ülbelt
nurka kõik Helsingi kokkulepped,
Knilledele lääneriigid oma suures
(Järg lk. 7)
See tundub 20. sajandi lõpul us­kumatuna,
kuid ometi on see tõsi:
Ida-Saksamaa teenib igal aastal
inimeste müügiga Lääne-Saksa-maaie
sadu miljoneid dollareid.
Need tehingud seisavad selles, et
Ida-Saksamaa vabastab igal aastal
1000 kuni 150j) inimest oma vangi­kongidest
ja saadab nad LääAe-
Saksamaale, kasseerides iga hinge
pealt 20.000 kiini 30.000 dollarit su- '
larahas. Käesoleval aastal on sel­laste
tehingutega vabastatud 700
inimest ning Ida-Saksamaa punane
diktaa-tor Erich Honecker on nen­de
tehmgutega tasku pannud 200
miljonit dollarit. Umbes 780 vangi
ootavad veel käesoleVal aastal sel­liste
kummaliste operatsioonidega
vabastamist, kuid praegu ei ole
veel selge, millal see vabastamine
toimub ja kas see üldse kunagi
aset leiab.
Ametlikult nimetatakse sellist
vanglatest vabastamise protseduu­ri
ja vangide saatmist Lääne-Sak-samaale
vabastamiseks ,Junara-ha"
vasti^ kuid tegelikult on siin
tegemist kõige primitiivsemate
inimeste müügiöperatsioonidega.
Nendele tehingutele pandi alus ju­ba
kantsler Konrad Adenaueri ajal
1962, aastal — üks aasta pärast se­da
kui kommunistid lahutasid hä-bimüüriga
Ida-Berliini Lääne-Bef- -
liinist. Ida-Saksamaa kommunisti­dele
oh see väga kasulikuks äriks,
kuna nad on teeninud inimeste
müügiga' igal aastal umbes, 500
miljonit dollarit, riiulist summa oa
kasutatud läänest masinate ja tar­bekaupade
ostmiseks.
See kummaline äritsemine on
kestnud jubav seitseteist aastat
kuid nüüd näib sellele tulevat lõpp.
Ida-Berlünis asuvad lääneriikide
ajakirjanikud on saanud informat­siooni,
et selle kaubavahetuse ta­havad
lõpetada Idä-Saksamäa
kommunistid. Miks sellisele kerge­le
rahateenimise moodusele kriips
peale tõmmatakse, ei ole selge.
Mõned andmed lasevad oletada, et
Erich Honecker on sunnitud selle
äri lõpetama teiste riikide kommu­nistlikkude
parteide survel, kes ni­metavad
seda „orjakauplemiseks*'.
Kuid kas siin ei ole liht$aU tege­mist
teiste punaste riikide kadedu­sega:
nemad saadaVad ka küm­neid
tuhandeid inimesi orja- ja
sunnitöölaagritesse, kuid keegi ei
osta neid välja ja ei maksa nende
eest sadu mUjoneid dollareid. N.
Liidul oleks neid mUjoneid praegu
hädasti vaja läänemaailmast leiva­vilja
ostmiseks!
Po61a dissidentide tegevust pee­takse
kõige suuremaks ja paremi­ni
prganiseeritud sellelaadiliseks
liikumiseks raudeesriide taga.
Poola dissidentide tegevusvabadus
on ilmklt suurem jä laiaulatusli-kiim
kui nende ideekaaslastelN.
Ludus ja Tshehhoslovakkias, mida
juba seegi t^ik, et poola
; (Ä^ 3)
Tallinna Realil
nadas pidas om^
viibünise möödj
Torontos Tartu
Tähistati kooli 91
ja meenutat koe
si. Tervitusi sek<
nud realistid Vi
Inglismaalt Loil
Vesk'i poolt oli
seks tervitus
õpetaja Resev-]
kes-momendil
sellest koosviibii
genud ja palus
seks tervitada;
ma ajaline asi
saatuse t^tel
siin olema ja k(
de poolt suurim]
selle tervituse
i-ealisti ja aeg
vas vestiuses.
23 WESTMOl
Rexdale.
Tel.
dissidendid ani
daalust ajalehtj
ne), mille ti
20.000 eksemplJ
Käesoleval aj
korraldanud Vi
kui kolm surn*
demonstratiooni
dud suured i>öli
teravalt jälgini)
saatmiseks ja
tutusele võtmisi
nud vajalikke
monstratsioonii
nud otse uskui
peetud N. Liidij
mis veel mõne
Poolas täielikul
31. JHuIil toi
suurem meeleJ
histati Varssavi
tapäeva^natsid
banemiscks. S(
ni kestel ei k(
nelejat oma -
kritiseerimisel
test nõudis ise]
tahvel, mis mi
de võitu N. Li
1920. aastal jj
võimule tuleki
uuesti üles seal
1; septeriibri
järjekordne d(
leks ametivõii
nud. Selle
suureks üUatuj
mivastase polj
kerkimine. Li|
kogunes VÕi
marssiti loosul
Poola konföd(
märk on vabai
Partei, mis
meste tähtede
välja massilise
liitab, et ta
oma kandidaaj
toimuvateks 01
lamendivalimiil
Arvatakse,
rohkem sümbl
Iga päev oodaj
jieed katsed j£
asja<)salised \1
pole senini j
andmine siin
dub, et poolaki
saama ja vali|
atakk võibes
ülestõusu. Sl
võimumehed
vad esialgu
ootavale seisi