Vaba eestlane , December 30, 1986

              » 1
VABA; :EESTLÄNE-teis
Uydoseid Tl
Kaks päeva ja ühe öö sõitsid
okt(j)obri lõpus Lõuna-Eesti tee­del
N. Liidu tugevaimad auto-rallimehed.
Peeti ,N. Liidu meist­rivõistlused
spetsiaal masinate
(A-2) klassis. Startis 35 autot.
Võistlused lõppesid eestlaste kak­sikvõiduga.
Meistritiitli omanda­sid
Eedo Raide—Georg Valdek,
hõbemedali said Ilmar Raišsaar
—Rein Talvar. Ka meeskondlik
võit kuulus Eesti autosportlaste-
,,ifalevi" võrkpallikoondis võt­tis
osa Ida-Saksamaal Schwerinis
peetud rahvusvahelisest turnii­rist.
Saavutati teine koht Tsheh-hi
meistri „Vitkovice" järel, kel­lele
kaotati geimidega 2:3.
Oktoobri kuus peeti Tal 1 i nnas
„bünamo-' üleliidulised meistri­võistlused
epeevehklemiscsr mis
lõppesid Tallinna meeskonna
(Kajak, Kaaberma, Taiivee, Zaz-hitski,
Zuikov) võiduga. Et ,,Dü-oai|
iosse'' kuulub kogu N. Liidu
epee-eliit, siis võib seda turniiri
vaadelda kui N. Liidu meistri­võistlusi.
, millal Eestis selle vastu uues­ti
huvi tekkis. Võib oletada, et
21.23 on heidetud kergema ras­kusega,
sest viimane kinnitatud
(1912. a.) maailmarekord 25 ki­loga
oli veidi üle 12 meetri . , .
Oli t-eatud üllatuseks, et Jüri,
Joller on 21.23 meetriga püstita­nud
uue Eesti tippmargi raskus-heites.
Endine rekord kuulus ka
temale ja oli meeter vähem. Ras-kusheide
(15 ja 25 kg kaaluvate
pomniidegaon ala mis ammu
oli ^kolikambrisse" visatud. Ala
esines 25 kg raskustega blümpia-mängude
kavas ainult kaks kor­da
(1904 ja 1920. a.) Pole tea-
EEWK LAIDSAAR
Kanadas on kriitikat ja nuri­nat
tekitanud teatud pääsmete
jagamise ja müümise moodus.
Need on piletid huvitavamatele
aladele nagu jäähoki ja uisutami­ne,
kus pealtvaatajate hulk on
piiratud.
Lausanneis toimunud Rah­vusvaheline
Olümpiakomitee 91.
istungijärgul oli kavas ligi paar­kümmend
küsimust, nende hul­gas
uued alad tulevastel mängu­del.
Soulis 1988. aastal on kavas
esmakordselt 50 meetri vabauju-mine,
lauatennis (ping-j)ong) ja
10 000 meetri jooks naistele. V i ­bulaskmine
suureneb võistkonna-harjutustega
nii meestele kui
naistele. 1992. aastast peale
võisteldakse ka pesapallis ja
„softballis'' (üks pesapalli ,^peh­mem"
vorm). Kavast võeti välja
dzhuudo vabaklass.
1992. aastast alates hakatakse
jälle jagama auhindu sporditee-maliste
kunstitööde eest, nagu
seda tehti aastail 1912—1948.
1988. a. suvemängude kavas 00
üldse 23 ala.
Uute liikmetena Rahvusv.
Olümpiakomiteesse võeti Aruba,
Cooki ja Guami saarte Olümpia­komiteed.
Üldse kuulub ROK^i
I
Aastalõpul on. peetud kaks
väiksema osavõtuga klubi sise­mist
malcvõistlust; neist üks sat­tus
tänavusele esimesele lume­tormile,
mis takistas osavõtjate
kohale tulekut. 20. nov. peetud
võistlusel, 2 x 15 min. viis voo­ru,
tuli esikohale Jaak Järve 4
punktiga; järgnesid Jüri EIken
3,5, Valdeko Pikkand ja Tarvo
Toomes jagasid 3.—4. kohti 3
punktiga.
•.... 11. dets. peetud võistlusel, 2 x-
15 min. 4 voorus, jagasid esikoh­ti
Endel Talve ja Jaak Järve 3
punktiga; kolmandal ja neljan­dal
kohal olid Andrus Kõresaar
ja Lembit Jošelin. Osa võtsid
veel H. Aun, H. Aavik, E. Roo-
Neli eesti paremat maletajat võistlemas makedoonlaste
vastu. Pildil paremalt J. Järve, V. Pikkaod, T. Kõhelik ja
ToomeSo Foto: H.
mets, E. Tani, Ü.
Türner.
lOf meeskondci
Tamm. ja E. sembri esimesel: nädalal Dubais,
Ühendatud. Araabia Emiraadis.
Osavõtvad 109 meeskonda
murdsid eelmise rekordi; 1982.
a. oli Luzernis; Shveitsis, osavõt­jaid
88 riigist.
Suurim maleolümpiaad, mis
, lõppes det-
Esimcsel päeval müüdi 1.6 mil­jonist
piletist 30 tuhat. Korralda­jad
loodavad saada eelmüügist
30 miljonit dollarit.
21-aastane Desiree
(Lõuna-Aafrika Vabariik) ületas
esimese naisena Aafrikas 2 meet­rit
kõrgushüppes. Tema saavutus
2.01 on selle kontinehdirekor--
Calgarys on alanud i 98^ aas­ta
taliolümpia piletite eelmüük.
Viimased mängud on male-olümpiaadidel
alati põnevad.
Mõukogudelased on tavaliselt
kaugel teistest ees; ainult mõni­kord
on nendega tasavägisuse
saavutanud üksikud riigid. See
toimus aastal 1978, kui Ungari
tuli võitjaks, ja 1980, kui ungar­lased
jagasid esikohta venelaste­ga.
. ^
Tänavu oli see siiski kolme
meeskonna vaheline lahing. USA
juhtis poole punktiga N. Liidu
ees, Inglismaa x)li pool punk^
rel. Lõpuringis N. Liit^^^^^ TO^
Poolat 4--0, kuna lnglisma:ä või­tis
Brasiiliat; ÜSA mängis 2—2
JUTUSTUS! SÕDURIELUST
Mina, härra rühmavanem o o ^
imavanem, rühmavanem .
kudel. Hiljuti toimusid Brasiilias
maailmameistrivõistlused sel alal
juba 27. korda! Itaalia niees-kond
võitis kõiki üheksat vastast
üleolevalt üldskooriga 63:19. Ka
muud medalid tulid Hispaaniaga
iialica Euroopasse.
ariaga, mistõttu venelased
lõpetasid esikohaga, saades 40
punkti võimalikust 52-st, Inglis­maa
oli teine 39^5 p. ja USA
laiiges kolmandale kohale 38,5
punktiga. Ungari oli neljas 34,5
p . j ä Kanada tuli 31,5 punktiga
iesf i ifici!@t€ijad
võltsid makedoonlasi
7. detsembril toimus Eesti
Majas Makedoonia ja Toronto
Eesti maleklubide vaheline
meeskondlik malevõistlüš 16
laual 2 X 60 min. süsteemis. Kui
alul oli eestlasil märgatav edu­maa,
vähenes vahekord lõpupoo-le
ja Toronto Eesti Maleklubi
meeskond tuli i võitjaks ühe
punktiga, tasudes eelmisel aastal
sama klubiga peetud võistlusel
saadud kaotuse.
Eesti meeskonda kuulusid
Taavi Joonase, kes mängis 1956.
a. TE Maleklubi võidukas mees­konnas,
kui tuldi Toronto meist­riks;
vahepeal on ta olnud aas­taid
eemal. Järgnesid j^ak Tfie-feldty
Hans Jürman, George Or-gusaar.
Endel Talve, Jaatk Riga,
Andrus Kõresaar, Alfred Kuus,
Jaak Järve, Valdekp Pikkand,
Toivo Kõhelik, Tarvo Toomes,
J üri EIken, Enno Türner^ Max
Pentre ja WalterLeis. Neist to­peltvõidu
saavutasid A. Kõre­saar,
J. Järve, T. Kõhelik ja E.
Türner. Kokku oli eestlasil 15
võitu ja: 3 viiki.
; mis
rühmayänemaid Te seal loetlete? Tule issand--
Jumal.,.. No kas^Te ei tea, mis aukra mul on?"
: — Allohvitser, härra rühmavanem]
. -'Tule.iss * i^::
— Älloh^
Noortekompanil teise rühma vanem jä kõige
poorsõdurite otsekohene ja lähim ..suurem üle-;
müs'V-— (jaoülemad ehk ,4upijumal^^ maga-^
vad lihtsõduritega koos rühmaruumis ja .selle­tõttu
respekteeritakse alluvate poolt neid lca>
parajasti vaid niipalju, kui see kõige häcjapära>
semalt vajalik) — vahem-allohvitser Villigart
pühib laubalt higipisara. Ta alahuul tõmbleb
närviliselt ja ta ümmargused, hallid silmad vaa­tavad
ringi nagu abi otsivalt. Sest — tule
issandjumal ise appi — kui tarvitada Villigardi
lemmiklauset — Jcüll näeb tema vaene mees
vaeva selle Pensioniga. Tulgu, oähku ja vaa­daku
kõik, milline noorsõdur on tema rühmas,
tema oma heas, neljajaolisestühmas, mis on
kogu kompanii uhkuseks; tulgu ja vaadaku |a
tundlcu kaasa vaese rühmavanema närvidele!
Nii haletseb rührhavanem end hommikusel
ülevaatusiel ja kui ta on põgusa pilguga märga­nud
kogu rivisseisva rühma ilmset huvi selle
peaaegu traditsioonilise seiga — Pensioni noo­mimise
— vastu, köhatab ta oma hääle ametli-
Noor Pension, tulge siia;
Pension astub rivist välja. Ta
keskmisest, xuu
ninakuurikaL
pn valmistatud standardmõõdu iä
pikkuselt küll
ihm on vastavalt^ sisekorrale ja sõd^
hustuslikule kombele tõmmatud nii pin^
talle iihtkikeerdu sisse pööratä^^ jääb
mulje sellest poisist niisugune, nagu seisaks^r
ees kahvtanis venelane.; kelle^l^
keegi iialjahaniniasmalia-.lõiganud.,^
Sääresidenied sel noorsõduril on seotud lõd--
vait ja nii paistavad ta jalad olevat ülemäära:
jämedad — igatahes vägagi kohatus proport­sioonis,
vöörihma abil peenekstõmmatud pihaga.
noorsõdur Pensioni "silmad. Tumedate kulmude
alt vaatajad nad oma ülemusele vastu kui kaks
naiivset, süütut sinilillekest/ kellele on võõrad
kõik selle patuse maailma mured jäf^^
des allohvitseri ette seisma, Pehsioni rüht ja
ilme meenutab märtrit, kes, naeratus huulil,
vaatab vastu lõukpcrale, palvetades: anna talle
aiideks> sest ta on mõistiiiatü ja ei tea mis teeb. ^
; . E n t , s e e pilkja' alistuv ilme,, ffiis-teeks^
pehmeks ka kiviseima südame, kui selle omanik
terasemal vaatlemisel teise silmist kõige selle
'istavuse kõrval ei märkaks pisikest, üsna til-irooniä
ja mingi elevusliku üleoleku
kõrvalhelki. jätab rühmavanema külmaks. Ja
nagu mingit vägisi peale tulla tahtvat hfe^^^
hoogu tagasi surudes, allohvitser käratab kur«
jasti — igatahes küllalt ettevaatamatult kurjasti
selleks, et terasem kõrv ei märkaks selles kur­juses
tublit annust teesklust:
—;Kas nii Teie: vilmute?';--
Bud Teie kä
kott on lahti ja külili; peensühkur vedeleb kapi-põhjal.
Selle sees asub saapamäärde karp, mis
on Teil millegipärast poolavali; padrunipesa
puhastamise pulk oii võitoosis, püssipuhastamise
nöör läigib õlist jä lebab puntra
ning kogu seda šigadust kroonivad jalanartsy^
milhsed olete visanud kõige üle. Ma ki^
noor Pension, kas see on sõduri isiklik kapp või
on:''see:;prügikast?.\"':>;";// •^•^•••^.•'••'^^
ust nii isiklik kapp, härra allohvi
^öri. Kas teate mitu karistustoimko
¥Õib määrata rühmavanem?
ei
Bud, siis oleksime homm^ hommikuna
liahekäiipaniahä kaubelnud. ^^^T
ise appi, kas Teile sisekorra tundidest siis mi"
dagi meelde ei jää? Noh, hea^^^^te
need kolm toimJkonda. |a kohe,\ kui ülevaatus
, lähete jätee^^^
ning ^elle järele seate pr^
korda, sest mustem töö tuleb^^^^^^^ a!:v.:----^-•:•:::;•:: v-: •••••^ ;.::::./:::-::;:::.:
süü. eks ole?
0 •
oma onnesi
teravmeelsuse üle allohvitser Villigart va<
ringi ja nähes kõigi muigavaid nägusidiHiuhe^^
leb seesmisest hearueelest. See asjaolu e^
teda aga märkam
minnes teeb v,ümberpöp^^
Ja tulemuseks on, et Pehsionika^
karistustoii
Abi eesti rahvu:
Ontario Kodakondsui
ministeeriumi toetus
Ontario Kodakondsi
(Ontario Ministry of Citi^d
tario kaudu eesti rahvuski
mist 6400 dollariga.
Juba kauemat aega on Ül|
maailmnc Eesti Rahvatants
Juhtide Koondis kavatseni
mingil viisil jää^dvustada mc
populaarsemaid rahvatantse (vii
jaspool kirjasõna) ja helilindist
da orkestreeritud muusikat rai
vatantsude esitamiseks. ,
Eirti tugeva tõuke andis sell
suunas ESTO *84 Torontos,- k|
ilmnes tugevaid eritõlgendi
kirjelduste järele õpitud tantsu|
juures. Teiseks, tantsurühma<
on ikka rohkem ja rohkem pr<
leeme elava muusiku saamise
ja kasutatakse üksiku muusil
poolt lindistatud muusikat. Hi
jutusteks oleks sellega kõik k(
ras, kuid esinemistel jääb sellij
muusika natuke hõredaks",
jadus on suur tüsedama saal
muusika järele, eriti esinemii
otstarbeks.
Nüüd ongi saamas teoks kj
paralleelset programmi. On tu|
mas õppefilm (video) umbes
^ tantsuga, milline oleks toeks
jasõnale, andes põhisammud
pimiseks, tantsude esitamise
ted ja valmis-produkti^tanti
esinemisekorras. Umbes sami
arvule tantsudele tuleb ka org(
reeritud muusika. Orkestreerii
se on endale võtnud dr. Roi
Toi. Ansamblis mängivad kai
meie selle ala parimad jõudj
ansamblit juhatab Ene Siili
Rahvatantsu osas ori iiistrj
toriteks Harald Sei^n ja Härn)
Toomsalu, viimane neist ühti
ka mõlema programmi kördini
tor, olles samal ajal ka Ü.E.f
J .K. esimees. Tantsijad on
Elisabeth Haavaniit,^K
kodumaale. Toronto 1*
100 lk.
Aastal 1969 ilmus Toro
luuletuskogu „Kirjad kodu
le" lahkunud Elisabeth Ha
niidu loomingust. Kirjastav
kaasa oli raamatu pühenda
vastavalt autori varem avald
soovile, eesti gaididele v
maailmas. Seda soovi on aa
jooksul täidetud sellega, et
matuid on jagatud eesti noo
gaidluse ridades.
E. Haavaniidu luulenäitei
mus kunagi ^Tulimullas";
dega piirduski tema avalik e
mine. Autor oli aga aastate j
su! oma tundeid sõnastänu
iieedsalvestäruid ajaks- ku
ise enam polnud raamatu i
misest rõõmu tundmas. H
kah dateeritud luuletused
vad aastaga 1946 ja lõp
1963, kusjuures üksiknäid
; pärit kooliõpilase ajast. N
kogu luuletused maapag
elumuljeist, mis lüürilise tä
ga päevikulehekülgedele jää
tatud, kas kaotusevalust või
lestusena mõnest ilusast pä