1986-12-30-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 97
^'õistlemas makedoonlaste
|V. Pikkand, T. Kõhelik ja
Foto: H .
sti maletajad
itsid
[7. • ^detsembril toirnus : Eesti
ijas Makedoonia Ja T^^
fsti^^X m vaheline
jeskondlik malevõistlus 1^
|ial 2 X 60 min. süsteemist Kui
il õli eestlasil märgatav e
La, vähenes vahekord lõpüpoo»
j: jä Toronto Eesti Mäle^
leskond tuli võitjaks ühe
|aktiga, tasudes eelmisel aastal
na. klubiga peetud võistlusel
idud kaotuse.
lEesti meeskonda kuulusid
favi Joonase, kes mängis 1956.
TE Maleklubi võidukas mees-innas,
kui tuldi Toronto meist-
:s; vahepeal on ta olnud aas-
Id eemal. Järgnesid Jaak Trie-
Idt, Hans J ürman, George Or-
|saar, Endel Talve, jaak Riga,
rusferesaar,; Alfred Kuus^
|ak Järve, Valdeko Pikkand,
)ivo Kõhelik, Tarvo Toomes,
Iri Elken, Enno Tümer, Max
jntre ja Walter Leis. Neist to-
'oidu saavutasid A, Kõre-ar,
J. Järve, T. Kõhelik ja; E.
jirner. Kokku oli €e;stlasil 15
itu ja 3 viiki.
iiiiiHHiiiiiiifiiiiiiriiiiHiiiiiiiiiitiiiiiitiinitHi
peensunKur veacieo Kapi-
|ub saapamäärde kärp, mis
;t poolavaH; padru^^
IvõitoõsisVpüssipiihastamise
lebab puntrana leivayiil
ii ust kroonivad jalanar 1
kõige üle. M a küsiii.'
|e on sõduri isiklik kapp või
kapp. j i ä r r a allohvitser. :
Xt mitu karistustoi)
.vanem?
liivitser.
;d; Õnn, et Te tuhat ei
homme hommikuni arvusi
luBelnüd. Tule
sisekorra tundidest siis mi-
Noh. hea küll Saate täna
idä. ja kohe. kur ülevaa^t^^^
teet^ kompanii väljakäigu^
selle järele seate oma kapi
töö tuleb ikka pärästi
naeratades oma õnnes
dlohvitser Villigart V
[i muigavaid nägusid, muhe-leelest.
See asjaolu ei takista
last, et noor Pension rivisse
üriber parema õla
^ensioni karistusraama
veel üks karistustoimkond.
Nr. 97 • V A B A EESTLANE teisipäeval, 30. detsembril 1986 — Tuesday, December 30,1986
;rr^vv:y^fe-5^'^••^•^^./.>*
minisfeeriymi
Onl
(Ontario
fario
Juba kauemat aega on
maailmne Eesti Rahvatantsu
Juhtide Koondis kavatsenud
mingil viisil jäädvustada meie
populaarsemaid rahvatantse (väljaspool
kirjasõna) ja helilindista-da
orkestreeritud muusikat rahvatantsude
esitamiseks.
Eirti tugeva tõuke andis selles
suunas ESTO '84 Torontos, kus
ilmnes tugevaid eritõlgendusi
kirjelduste Järele õpitud tantsude
juures. 1eiseks,tan
on ikka rohkem ja rohkem probleeme
elava muusiku saamiseks
ijä kasutatakse üksiku muusiku
poolt lindistatud muusikat. Harjutusteks
oleks sellega kõik korras,
kuid esinemistel jääb selline
muusika natuke „hõredaks". Vajadus
on sujir tüsedama saatemuusika
järele^ eriti essnemiste
otstarbeks. •
Nüüd ongi saamas teoks kaks
paralleelset programmi. On tüle-mas
õppefilm (video) umbes 40
tantisuga, milline oleks toeks kirjasõnale,
andes pohišammudõp-piniiseks,
tantsude esitamise näited
ja valmis-produkti, tantsud
esinemisekorras. Umbes samale
arvule tantsudele tuleb ka brgest-reeritud
muusika. Orkestreerimi-se
on endale võtnud dr. Roman
Toi. Ansamblis mängivad kaasa
meie selle ala parimad jõud ja
ansamblit
suurte; /kogemustega, •.olles:.enda--'
sed Toronto ,,Kungla" ja Hamiltoni
„Kandali-' tantsijad.
Et sellist suurt ettevõtet hästi
läbi viia, nii kunstilisest kui tehnilisest
küljest, on vaja tugevat
majanduslikku alust. Selle aluse
panid ESTO '84-st osavõtnud
rahvatantsu rühmad, annetades
15% enda saadaolevast ESTO
ülejäägist Ü.E.R.J.K. kassasse,
millele lisandus nüüd toetus Win-tarioMt,
Ontario Kodakondsuse-ja
kultuuri-ministeeriumi kaudu,
Wintario toetuse ettevõttele hankis
Hamlitörii Eesti Rahvatantsu
Rühm„Kandali", kes on ka programmi
vastutav läbiviija, tehes
seda Ü.E.R.J.K. patronaazhi all.
Kogu programmiga loodetakse
valmis saada 1987. aasta varasuvel,
millest muusika valmib kindlasti
varem, kuna yideö osa võtab
rohkem aega, sest selle juures
tuleb
Pärast TEMeeskoori isamaalikku rit lilledega. Pii-
Foto: H. Oja
Mõlemad programmid peaksid
uma suurt abi meie rahvus-kultuun
edasises edenemises; seda
eriti õppefilmi osas, andes
meie noortele juhtidele kirjasõna
kõrvale ka visuaalse õppematerjali.:
V •
osas on
toriteks Harald Seren ja Harnald
Toomsalu, viimane neist ühtlasi
ka mõlema programmi kordinaar
tor, olles samal ajal ka Ü.E.R.J.
K. esinliees. Tantsu
õn amult, et
ainult osalise materjaliga teha ja
mitte kogu meie rahvatantsude
repetuaäri ulatuses. See nõuaks
palju suuremat majanduslikku ja
energia panust, kui see j meil
praegu saadaval on. Ehk leiab
esimene katsetus vastukaja^ mis
võimaldab ka ülejäänud materjaliga
sama teha, jäädvustades niimoodi
meie rahvuskultuuri ühe
Elisabeth Haaväniit; Kirjad
kodumaale. Torooito 19B6o
Aastal 1969 ilmus Torontos
luuletuskogu „Kirjad kodumaale"
lahkunud lElisabeth Haava-midu\
loomingust. Kirjastav abikaasa
õli raamatu pühendanud,
vastavalt autori varem avaldatud
soovile, eesti gaididele vabas
maailmas. jSeda soovi on aastate
jooksul täiäetudsellegaj et raamatuid
on jagatud eesti noortele
gaidluse ridades.
E. Haavaniidu luulenäiteid i l mus
kunagi „Tulimul|as"; nen-dega
piirduski tema avalik esine-niine.
Autoroli aga aastate jooksul
oma (tundeid sõnastanud ja
need salvestanud ajaks, kui, ta
ise enam pqlnud raamatu ilmumisest
rõõmu tundmas. Hoolikalt
dateeritud luuletused algavad
aastaga 1946 ja lõpevad
j 963, kusjuures üksiknäide on
pärit kooliõpilase ajast. Nii on
luuletused maapagulase
luljeist, mis lüürilise tämbriga
päevikulehekülgedele jäädvus»
tatud, kas kaotusevalust või mälestusena
• mõoest' üusiiist päevast.
Omasena maapiagulasele on
need noorusmaa poole suunduvad
igatsused, mis saanud mõtte-lisiks
kirjadeks kodumaale. See
on olnud päevade kauneimaks
hetkeks, kui õhtul süüdatud tule
juures ta alustas pikka matka
omastele käe ulatamiseks.
Haavaniidu luuleloömiogu intensiivsem
ajajärk ongi esimeste
pagulasaastate muljetetiheduse
ületulvasuses, kui kõik oli veel
värske ja haavad valusad. Hiljem
laieneb temaatika üsna igapäevasele
tegevusele ja lillede
eest hoolitsemisele. Lüüriline
meeleolu on mõneti lähedane
Ündcri maailmale, kellelt on
jlmseidniõjutusi vaimsuses kui
ka vormis; Häid teekaaslasi osi
veel teisigi, mis ei tähenda, et ta
pärisüksi poleks suutnud astuda.
Oma elu viimaseil raskeil päevil
peab ta argust c)ma„pärispa-tuks'';
võibolla see põhjustas ta
loomingulise eraklusegi. Faran-dämatu
haigus andis teada; et
„laulüaeg on möödas^V aeg mil
„meeletu igatsus jäi ja kaskede
helendus üle tumeda mustava
jõe, milles! .• mimgit silda..üle d'
toBiiietaiBHisel IBBIIÖV raia- ja I. Ivask ülevaatega möödunud
ilpe yijaiidMsajayri 60 aasta tööle; endine ajakirja
„Worid Literature Today*V toimetaja W. B.v Fleischmann
onia 60. juubeliaastat, meenutab varasemat algust, tei-tähistati
eriiiiBiiibrigaj sed artiklid on kirjutatud prae-
" lks oli esIiMese guse WLTtöimetusliikmete poolt
" ja käsitlevad mitmesuguseid asus.
See oli esialgul iiõei" pekte tänapäeva kirjanduses
mitmete maade kirjanike loomingus.
Juubelinumbri eesti raama-ajakirjaks.
Ajayri Oli tute rubriigis vaatleb^^^^^^^^G^^
sellest peale ilmuriud Oklahoma Kurman Jaan Kaplinski luuletusi
. šias- Sea in Us AU", leides et luule-
BiiEBii praeguse tuste tõlkimine on raske ülesan-vaski
tegevuse ne, aga koostöö autoriga on tõl-ajai
„worlci Literature To#y% kijale Sam Hamillife võiks".
Samuti on see kasvanud Bpa» maiuse edukalt oma tööd teha,
hukaks suureiaaõõduliseks 160— nii et eesti originaali keelt võib
200 !k, Täljaandeks, hõlmates kuulda inglise keeles, mis oo tä-kogu
maailma klrjandissllp helepanuväärne saavutus.
1986. ä.suvenumber oli juu- Ilse Lehiste vaatleb Kalju Le°
belinumbriks, millega 1. Ivask piku luuletuskogu ^,Kadunud kü-andis
ülevaate ajakirja ilmumise- lad'V öeldes et^^^^^k^^^^^^^^
le kuuel aastakümnel. Ajakirja pikuli-es luuletuskogu, jääb see
toimetus on teinud nõudlikku sama värskeks ja uuenduslikuks
nad _on töötahtelised nagu alati. „Kadunud külad" on
õpetajad mit- asjasse pühendätu raamat, luge-meis
institutsioonides, kelle abita ja peab teadma erilisi sündmusi
ja kogemusteta sellist hiigeltööd Eqsti ajaloos mõistmaks millest
poleks suudetud teha. Tuleb vaid räi
tähelepanu osutada üle 250-le
retsensiionile igas numbris, mis ^'
käsitlevad enam kui 50 keelt. I. Rummo valitud luuletuste raa-
Ivask on töötanud toimetaja ko- matut„Oo, et sädemeid kiljuks
hai 19 aastat ja selle aja jooksul hing" (aastaist 1957—1985).
leidnud ruumi ka sadadele eesti Rummo luulel ja näidendeil pol-raamatuid
käsillevaile rdšensioo- nüd 15 aastat avaldamisvõimalu-si,
kuna ta ei teinud kompromissi
partei nõudmistega; siis töötas
la sel ajal tõlkijana. Valitud kogus
on luuletusi esimestest kogu-
Lahkunu mälestuseks kirjasta- dest ja ootele jäänud kogust, näi-i
raamat on elanud edasi ela- Mes teda eesti keele virtuoqsi-vana.
Esimene trükk on lõppe- na, ja et ta on oma juurtega sü-nud
ja uusi noori astub eesti gai-gavalt rahvuslikus m
dide ridadesse, kellele kodumaa- olevikus. Aga samal ajal ^
le suunatud mõtted peaksid ole- ka, et ta on aktiivselt põiminud
ma eeskujuks, süütamaks elava maaÜmakirjahduse elemente,
tunnetusega, mõttetulega, mis möödaolevaid ja pwgusi, oma
haarab ja soojendab. See tingis- pärandisse, tehes sellega oma
ki teise, välimuselt muutmatu loomingu enam ja enam univer-uue
trüki, saalseks.
9» • raamatut: Mati Unti
teosed" kahes köites ja Enn Ve?
temaa „Möbiuse leht". Esimest
hindab ta tänapäevase eesti kirjanduse
absoluutsesse eliiti kuuluvaks,
olles eesti rahvusvaimu
väljenduses võrreldav Jaan Krossiga,
eesti ajaloolise romaani
meistriga. Valitud teostesse on
võetud ta looming kuni 1977.
aastani, kaasa arvates näidendid.
Enn Vetemaa on oma teosega
loonud uue narrlikuzhanri, mida
võiks nimetada „r6maaniks i
info püramndis"; teos koosneb
suures osas pisiloehguist mitme-suguseil
teemadel, Vetemaa ön
jäänud tänapäevaseks N. Eesti
kirjanduse vaimukuse vahemeheks.
Tema uusim töö näitab
vähem ja vähem kahemõttelisuseta
vaimsuse siduvust ja enam
ning enam sümbolistlikku topelt-väljendust,
mida mõnikord õn
raske tõlgitseda; Tema romaan
„Hõbedaketrajad" (1976) toetas
ilmselt selgelt parteiliini podiitl"'
vn.
i Mikiverilt on veel kommentaar
Nikolai Batürini armastusromaanile
,,Noor jää". See õn armastuskolmnurgast
nõukogude ühis^
konftas, harva-räägitava erootikaga
ja uusrikaste elu kirjeldusega.
Baturin, murdeluuletaja,
kasutab romaanis rohkesti murdesõnu,
mis raskendab lugemisto
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 30, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-12-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861230 |
Description
| Title | 1986-12-30-07 |
| OCR text | Nr. 97 ^'õistlemas makedoonlaste |V. Pikkand, T. Kõhelik ja Foto: H . sti maletajad itsid [7. • ^detsembril toirnus : Eesti ijas Makedoonia Ja T^^ fsti^^X m vaheline jeskondlik malevõistlus 1^ |ial 2 X 60 min. süsteemist Kui il õli eestlasil märgatav e La, vähenes vahekord lõpüpoo» j: jä Toronto Eesti Mäle^ leskond tuli võitjaks ühe |aktiga, tasudes eelmisel aastal na. klubiga peetud võistlusel idud kaotuse. lEesti meeskonda kuulusid favi Joonase, kes mängis 1956. TE Maleklubi võidukas mees-innas, kui tuldi Toronto meist- :s; vahepeal on ta olnud aas- Id eemal. Järgnesid Jaak Trie- Idt, Hans J ürman, George Or- |saar, Endel Talve, jaak Riga, rusferesaar,; Alfred Kuus^ |ak Järve, Valdeko Pikkand, )ivo Kõhelik, Tarvo Toomes, Iri Elken, Enno Tümer, Max jntre ja Walter Leis. Neist to- 'oidu saavutasid A, Kõre-ar, J. Järve, T. Kõhelik ja; E. jirner. Kokku oli €e;stlasil 15 itu ja 3 viiki. iiiiiHHiiiiiiifiiiiiiriiiiHiiiiiiiiiitiiiiiitiinitHi peensunKur veacieo Kapi- |ub saapamäärde kärp, mis ;t poolavaH; padru^^ IvõitoõsisVpüssipiihastamise lebab puntrana leivayiil ii ust kroonivad jalanar 1 kõige üle. M a küsiii.' |e on sõduri isiklik kapp või kapp. j i ä r r a allohvitser. : Xt mitu karistustoi) .vanem? liivitser. ;d; Õnn, et Te tuhat ei homme hommikuni arvusi luBelnüd. Tule sisekorra tundidest siis mi- Noh. hea küll Saate täna idä. ja kohe. kur ülevaa^t^^^ teet^ kompanii väljakäigu^ selle järele seate oma kapi töö tuleb ikka pärästi naeratades oma õnnes dlohvitser Villigart V [i muigavaid nägusid, muhe-leelest. See asjaolu ei takista last, et noor Pension rivisse üriber parema õla ^ensioni karistusraama veel üks karistustoimkond. Nr. 97 • V A B A EESTLANE teisipäeval, 30. detsembril 1986 — Tuesday, December 30,1986 ;rr^vv:y^fe-5^'^••^•^^./.>* minisfeeriymi Onl (Ontario fario Juba kauemat aega on maailmne Eesti Rahvatantsu Juhtide Koondis kavatsenud mingil viisil jäädvustada meie populaarsemaid rahvatantse (väljaspool kirjasõna) ja helilindista-da orkestreeritud muusikat rahvatantsude esitamiseks. Eirti tugeva tõuke andis selles suunas ESTO '84 Torontos, kus ilmnes tugevaid eritõlgendusi kirjelduste Järele õpitud tantsude juures. 1eiseks,tan on ikka rohkem ja rohkem probleeme elava muusiku saamiseks ijä kasutatakse üksiku muusiku poolt lindistatud muusikat. Harjutusteks oleks sellega kõik korras, kuid esinemistel jääb selline muusika natuke „hõredaks". Vajadus on sujir tüsedama saatemuusika järele^ eriti essnemiste otstarbeks. • Nüüd ongi saamas teoks kaks paralleelset programmi. On tüle-mas õppefilm (video) umbes 40 tantisuga, milline oleks toeks kirjasõnale, andes pohišammudõp-piniiseks, tantsude esitamise näited ja valmis-produkti, tantsud esinemisekorras. Umbes samale arvule tantsudele tuleb ka brgest-reeritud muusika. Orkestreerimi-se on endale võtnud dr. Roman Toi. Ansamblis mängivad kaasa meie selle ala parimad jõud ja ansamblit suurte; /kogemustega, •.olles:.enda--' sed Toronto ,,Kungla" ja Hamiltoni „Kandali-' tantsijad. Et sellist suurt ettevõtet hästi läbi viia, nii kunstilisest kui tehnilisest küljest, on vaja tugevat majanduslikku alust. Selle aluse panid ESTO '84-st osavõtnud rahvatantsu rühmad, annetades 15% enda saadaolevast ESTO ülejäägist Ü.E.R.J.K. kassasse, millele lisandus nüüd toetus Win-tarioMt, Ontario Kodakondsuse-ja kultuuri-ministeeriumi kaudu, Wintario toetuse ettevõttele hankis Hamlitörii Eesti Rahvatantsu Rühm„Kandali", kes on ka programmi vastutav läbiviija, tehes seda Ü.E.R.J.K. patronaazhi all. Kogu programmiga loodetakse valmis saada 1987. aasta varasuvel, millest muusika valmib kindlasti varem, kuna yideö osa võtab rohkem aega, sest selle juures tuleb Pärast TEMeeskoori isamaalikku rit lilledega. Pii- Foto: H. Oja Mõlemad programmid peaksid uma suurt abi meie rahvus-kultuun edasises edenemises; seda eriti õppefilmi osas, andes meie noortele juhtidele kirjasõna kõrvale ka visuaalse õppematerjali.: V • osas on toriteks Harald Seren ja Harnald Toomsalu, viimane neist ühtlasi ka mõlema programmi kordinaar tor, olles samal ajal ka Ü.E.R.J. K. esinliees. Tantsu õn amult, et ainult osalise materjaliga teha ja mitte kogu meie rahvatantsude repetuaäri ulatuses. See nõuaks palju suuremat majanduslikku ja energia panust, kui see j meil praegu saadaval on. Ehk leiab esimene katsetus vastukaja^ mis võimaldab ka ülejäänud materjaliga sama teha, jäädvustades niimoodi meie rahvuskultuuri ühe Elisabeth Haaväniit; Kirjad kodumaale. Torooito 19B6o Aastal 1969 ilmus Torontos luuletuskogu „Kirjad kodumaale" lahkunud lElisabeth Haava-midu\ loomingust. Kirjastav abikaasa õli raamatu pühendanud, vastavalt autori varem avaldatud soovile, eesti gaididele vabas maailmas. jSeda soovi on aastate jooksul täiäetudsellegaj et raamatuid on jagatud eesti noortele gaidluse ridades. E. Haavaniidu luulenäiteid i l mus kunagi „Tulimul|as"; nen-dega piirduski tema avalik esine-niine. Autoroli aga aastate jooksul oma (tundeid sõnastanud ja need salvestanud ajaks, kui, ta ise enam pqlnud raamatu ilmumisest rõõmu tundmas. Hoolikalt dateeritud luuletused algavad aastaga 1946 ja lõpevad j 963, kusjuures üksiknäide on pärit kooliõpilase ajast. Nii on luuletused maapagulase luljeist, mis lüürilise tämbriga päevikulehekülgedele jäädvus» tatud, kas kaotusevalust või mälestusena • mõoest' üusiiist päevast. Omasena maapiagulasele on need noorusmaa poole suunduvad igatsused, mis saanud mõtte-lisiks kirjadeks kodumaale. See on olnud päevade kauneimaks hetkeks, kui õhtul süüdatud tule juures ta alustas pikka matka omastele käe ulatamiseks. Haavaniidu luuleloömiogu intensiivsem ajajärk ongi esimeste pagulasaastate muljetetiheduse ületulvasuses, kui kõik oli veel värske ja haavad valusad. Hiljem laieneb temaatika üsna igapäevasele tegevusele ja lillede eest hoolitsemisele. Lüüriline meeleolu on mõneti lähedane Ündcri maailmale, kellelt on jlmseidniõjutusi vaimsuses kui ka vormis; Häid teekaaslasi osi veel teisigi, mis ei tähenda, et ta pärisüksi poleks suutnud astuda. Oma elu viimaseil raskeil päevil peab ta argust c)ma„pärispa-tuks''; võibolla see põhjustas ta loomingulise eraklusegi. Faran-dämatu haigus andis teada; et „laulüaeg on möödas^V aeg mil „meeletu igatsus jäi ja kaskede helendus üle tumeda mustava jõe, milles! .• mimgit silda..üle d' toBiiietaiBHisel IBBIIÖV raia- ja I. Ivask ülevaatega möödunud ilpe yijaiidMsajayri 60 aasta tööle; endine ajakirja „Worid Literature Today*V toimetaja W. B.v Fleischmann onia 60. juubeliaastat, meenutab varasemat algust, tei-tähistati eriiiiBiiibrigaj sed artiklid on kirjutatud prae- " lks oli esIiMese guse WLTtöimetusliikmete poolt " ja käsitlevad mitmesuguseid asus. See oli esialgul iiõei" pekte tänapäeva kirjanduses mitmete maade kirjanike loomingus. Juubelinumbri eesti raama-ajakirjaks. Ajayri Oli tute rubriigis vaatleb^^^^^^^^G^^ sellest peale ilmuriud Oklahoma Kurman Jaan Kaplinski luuletusi . šias- Sea in Us AU", leides et luule- BiiEBii praeguse tuste tõlkimine on raske ülesan-vaski tegevuse ne, aga koostöö autoriga on tõl-ajai „worlci Literature To#y% kijale Sam Hamillife võiks". Samuti on see kasvanud Bpa» maiuse edukalt oma tööd teha, hukaks suureiaaõõduliseks 160— nii et eesti originaali keelt võib 200 !k, Täljaandeks, hõlmates kuulda inglise keeles, mis oo tä-kogu maailma klrjandissllp helepanuväärne saavutus. 1986. ä.suvenumber oli juu- Ilse Lehiste vaatleb Kalju Le° belinumbriks, millega 1. Ivask piku luuletuskogu ^,Kadunud kü-andis ülevaate ajakirja ilmumise- lad'V öeldes et^^^^^k^^^^^^^^ le kuuel aastakümnel. Ajakirja pikuli-es luuletuskogu, jääb see toimetus on teinud nõudlikku sama värskeks ja uuenduslikuks nad _on töötahtelised nagu alati. „Kadunud külad" on õpetajad mit- asjasse pühendätu raamat, luge-meis institutsioonides, kelle abita ja peab teadma erilisi sündmusi ja kogemusteta sellist hiigeltööd Eqsti ajaloos mõistmaks millest poleks suudetud teha. Tuleb vaid räi tähelepanu osutada üle 250-le retsensiionile igas numbris, mis ^' käsitlevad enam kui 50 keelt. I. Rummo valitud luuletuste raa- Ivask on töötanud toimetaja ko- matut„Oo, et sädemeid kiljuks hai 19 aastat ja selle aja jooksul hing" (aastaist 1957—1985). leidnud ruumi ka sadadele eesti Rummo luulel ja näidendeil pol-raamatuid käsillevaile rdšensioo- nüd 15 aastat avaldamisvõimalu-si, kuna ta ei teinud kompromissi partei nõudmistega; siis töötas la sel ajal tõlkijana. Valitud kogus on luuletusi esimestest kogu- Lahkunu mälestuseks kirjasta- dest ja ootele jäänud kogust, näi-i raamat on elanud edasi ela- Mes teda eesti keele virtuoqsi-vana. Esimene trükk on lõppe- na, ja et ta on oma juurtega sü-nud ja uusi noori astub eesti gai-gavalt rahvuslikus m dide ridadesse, kellele kodumaa- olevikus. Aga samal ajal ^ le suunatud mõtted peaksid ole- ka, et ta on aktiivselt põiminud ma eeskujuks, süütamaks elava maaÜmakirjahduse elemente, tunnetusega, mõttetulega, mis möödaolevaid ja pwgusi, oma haarab ja soojendab. See tingis- pärandisse, tehes sellega oma ki teise, välimuselt muutmatu loomingu enam ja enam univer-uue trüki, saalseks. 9» • raamatut: Mati Unti teosed" kahes köites ja Enn Ve? temaa „Möbiuse leht". Esimest hindab ta tänapäevase eesti kirjanduse absoluutsesse eliiti kuuluvaks, olles eesti rahvusvaimu väljenduses võrreldav Jaan Krossiga, eesti ajaloolise romaani meistriga. Valitud teostesse on võetud ta looming kuni 1977. aastani, kaasa arvates näidendid. Enn Vetemaa on oma teosega loonud uue narrlikuzhanri, mida võiks nimetada „r6maaniks i info püramndis"; teos koosneb suures osas pisiloehguist mitme-suguseil teemadel, Vetemaa ön jäänud tänapäevaseks N. Eesti kirjanduse vaimukuse vahemeheks. Tema uusim töö näitab vähem ja vähem kahemõttelisuseta vaimsuse siduvust ja enam ning enam sümbolistlikku topelt-väljendust, mida mõnikord õn raske tõlgitseda; Tema romaan „Hõbedaketrajad" (1976) toetas ilmselt selgelt parteiliini podiitl"' vn. i Mikiverilt on veel kommentaar Nikolai Batürini armastusromaanile ,,Noor jää". See õn armastuskolmnurgast nõukogude ühis^ konftas, harva-räägitava erootikaga ja uusrikaste elu kirjeldusega. Baturin, murdeluuletaja, kasutab romaanis rohkesti murdesõnu, mis raskendab lugemisto |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-30-07
