Vaba Eestlane, April 10, 1968

              10IDID
jurüdüinr Büroo
PETER A VESA
BA LLB
ADVOKAAT NOTAR
IKS Danforth Ave
Toronto Kanada
Telefon HO 3-33- 92
FRANK YASS BA
(DVOKAIT NOTAR
C College st
(Spadina Juures)
Itl ff4 2-fi- lll wa tsm
kodus CL t-06-
51
lõlCK HETHERINGTON
FILUSTRIVFTT&PARK
AdTOkaadid notarid
ADO PARK LLI
"
EESTI ADVOKAAT
r St Süite 401 EM 3-44- 51
õhtuti HI -- 2017 või 929-342- 5
K1NDLUSTUSBCROO
ILMAR HEINSOO
Insurance
261 Datenport Rd
Kõik kindlustusliigid
Tel 924-735- 1
ItS TERENDAV RAVIM -
ÖMBAB KOKKU HEMOR- -
IErakorraline tenendav ravim
ii tõmbab kokku hemorroidid
i parandab kahjustatud koed
Uus uurimisinstituut on leiuta
lii erakorralise tervendava aine
i tõmbab hemorroidid valutult
iltu Ravim leevendab kihele- -
ja ebamugavust minutita
stel ja parandab vigastatud Ja
Mikust haaratud koL
Valu vaibumisel Järgneb hemor- -
ciiide Järk-Järguli- ne kokkutõm- -
oine
Ja mis kõige tähtsam — ravi- -
tagajärjed on niivõrd põh
ud et häda ei anna ennast
sda mitme kuu jooksul
Cus ravim koosneb uuest tere-ndavast
ainest (Bio-Dyne- ) mis
parandab vigastatud ra
hu ja ergutab uute kudede kasvu
Bo-Dyne'- 1 on võimalik saada toa või arstimpulkadena mil--
nimetatakse Preparation H
fistare neid kõigist rohukaup- - sest:Kul ravim ei rahulda an- -
1 raha tagasi
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
ntud esmaspäevast rea-äen- i
kell 9--4
Telefonid toimetus 364-753- 1 talitus 864-76-75
Toimetaiad VnHn miim
?ool tööaega
Krl Arro 766-205- 7 Eraar KUlvet 425-980- 5 Heino Jõe 766-510- 7 Talitu väljaspool töö-uja- :
Helmi Liivandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTIASES HJf" aaeh Maldas
iku tõttu
KOttlutUStfc hlnnirf
tkl tnTI ivi
alutusM Lv
saajei
KorteiVvui -- j
$175
$320
--- — alam-- -- uiusea ™uie organi-foonid- e ja isikute teada
i oo tollilt
KULUTUSI VÕTAVAD
1 Jba Elave talitas
Teeurnseth St Tel-
- 3S4-T6T-
5
iorosto 3 Ort
1 &!} "~~ap Ave
TeL223O080
?5 Lutsu surmas
Arstid kirjaniku viimastest elupäevadest
Kirjaniku eluküünla kustutas kurguvähk
suri LTaaurptus märtsil mõõdus aastat meie kirjaniku 0kar Lutsu surmast Ta 66-aastase- na Hilisemates mälestustes ning matuasutetostrist märgoisba: tu„hKaondpeidTatartrutlaseeladnikykõoinndaguolüi kstualuntuodr otemdaa
saatma Rooka-Tamm- e kalmUnU ie :_jv _jii_ d~i inimuii
Kuidas möödusid kuni surma
"tunnini humoorikaks jäänud Os-jk- ar Lutsu viimased elupäevad? —
Selle kohta annab ilmeka vastuse
j prof Herbert Normanni pikem
I kirjutis pealkirja all Arsti pilgu-ga"
mis ilmus koguteoses Mä-- '
lestust Oskar Lutsust" (1966 Ees-ti
Raamatu kirjastusel Tallin-nas)
Esitame viimasest mõned
iseloomulikumad väljavõtted ku-na
laiemal lugejaskonnal pole
üldse teada kadunud
viimane võitlus mis lõppes
surmaga Olgu tähendatud et
prof N Normann oli juba ise-selsvusea- jal hästituntud arst sise-haiguste
alal ning ka tema ei vii-bi
enam elavate hulgas kuna ta
suri ise Oskar Lutsust seitse aas
tat hiljem
' Oma mälestusi Oskar Lutsu
viimastest elupäevadest alustas
prof H Normann järgmiselt:
1953 a 4 veebr saabus Tartu
Linna Kliinilisse Haiglasse Oskar
Luts Teda oli aidanud ravimise
vajaduses veenda dr Elmar Haid-r- e
„Mina ei ole enam Oskar Luts"
oli vanameister seletanud „olen
nüüd Oskar Vähk" Mõelnud siis
hetke Ja lisanud: „Mis te minust
öleti haiglasse veate mis inimene
mina veel olen — laske mul surra
parem kodus"
I „Ravi on teile siiski vajalik"
vastanud seepeale dr Haldre
' „Nii räägivad arstid alati"
vaielnud vanameister vastu „kui
ma arst oleksin räägiksin ma sa- ma"
Kirjeldanud haiglasse toodud
Oskar Lutsu tervislikku olukor-da
õigemi küll — ta haiguse näh-teid
märkis prof N Normann
kokkuvõtet tehes:
hakkasid ilmnema 3—4 kuud
tagasi Need väljendunud hääle
kadumises Südame piirkonnas
tunneb ängistust
Sagedane on ka südamepeksle-mine
mis esineb juba aastaid
eriti pärast alkoholi
loobunud kolm
kuud tagasi"
Külastades paar päeva hiljem
Oskar Lutsu ta haigevoodis küsi-nud
prof Normann Lutsult „Kui-da- s
veetsite möödunud öö? Kas
magasite?" Luts vastanud: Siin
loomaaias ei saa keegi magada
Siin teeb igaüks omamoodi
häält"
' Samaaegselt tulnud palati kee-gi
naishaige paludes vanameist-rilt
luba teda pildistada „Mis te
minust kiusate?" küsinud Luts
väsinult
Tahan teist mälestuseks üles-võtet
olen lugenud kõik teie teo-sed!"
„Mis te prahti loete!" torkas
vanameister ja kutsus õe Kui vii-mane
ilmus öelnud Luts: „Palun
Õde mulle viina! Prof Normann
lubas mulle praegu ühe korraliku
käraka"
õde ei uskunud lubamist ja
viin jäi andmata Kuid aegajalt
anti O Lutsule haiglas siiski vii-na
nagu seda kinnitavad prof
Normanni mälestuste read haige
olukorrast mõni päev hiljem:
VABA EESTLANE kolnttpaml 10 aprillil 1S63 - Wednesday April 10 1968
9Q$tat Oskar
23 15 populaarsema
ta võtsid
Tootsilugude
suurkirja-niku
Haigusenah-te-d
Suitsetamisest on
— Mavs c?w muiciiuau ruuiKic amun i'uir
„Oskar Luts on Jäänud jõuetu-maks
räägib tasa aeglaselt Saab
viina 5 korda päevas hilisõhtul 1
kord Igakordne annus on 30—10
grammi Kaashaigete andmeil ta
öösi ei maga näeb sageli vaime
Sellekohasele küsimusele vastab
ta et ainuke vaim kes talle il-mub
on dr Riiv
Kuigi arstid igati püüdsid O
Lutsu eest hoolitseda ei taht-nud
ta haiglas olla ja ta lahkus
10 veebr koju et „vanni võt-ta"
sest kodus olevat see või-malik
Haiglas „on mind halb voodis
korrastada" oli Luts kojumine-kul
öelnud Ja prof Normann kü-sinud
vähe üllatunult: „SUs ei
meeldi teile põetus? Või ei meeldi
meie arstid?"
Pole arstidel viga midagi ai-nult
kuivad natuke!"
Kas siis huumorit kellelgi po- le?'
„On küll naeratab vanameis-ter
„aga seegi on kuiv!"
„Nii lahkunudki Oskar Luts ko
ju sest ta lootis kodus kuivusest
üle saada teiste sõnadega roh-kem
viina saada kui talle seda
haiglas anti
Mida ütles tol korral arstlik
diagnoos O Lutsu tervislikust
olukorrast? H Normanni sõna-dega:
Oskar Luts ei teadnud et
aeglaselt halveneva üldseisundi
tõttu dr Haldre keeldus kiiritus-ravis- t
ja meil polnud põhjust te
da haiglas enam pidada Haigus-loos
fikseerisime dr Riiviga lõp
liku diagnoosina kõri- - ja alakõri--
vähi alkoholinärtsimuse intellek-ti
tunduva nõrgenemisega kar-diosklero- osi
südame-veresoon-konn- a
puudulikkusega ja
KINK
kooli lõpetamise
või
leeripäeva
puhuks mis püsib aastaid
on saksa kvaliteet- -
kirjutusmasin
YORK BUSINESS
MACHINES
605 Yonge St WA 5-24-
91
Los Angelesis tähistas oma 50
a sünnipäeva Leo Padjus kes on
energiliselt tegev kohalikes orga-nisatsioonides
Samuti on ta esi-nenud
solistina loendamatuil
MUUD VÄHEMAD
krediit on avatud teile
1639-4- 5 Queen Street West Toronto 3 Ont
Kui dr Riiv paar päea hiljem
Oskar Lutsu ta kodus külasta-nud
hüüdnud haige oodist
sisseastujale: Ma ei taha haig-lasse
tagasi minnal"
See oi' O Lutsul asjata kartus
et teda uuesti haiglasse viiakse
Arst tuli teda lihtsalt külastama
Ja küsis Kuidas läheb?'
„Kui naine ei kiru siis läheb
hästi'" vastanud Luts mispeale
kirjaniku abikaasa küsinud oma
haigelt mehelt- - „Kas viina ta
had?'
„Ei taha" vastanud vanameis-ter
peaaegu hääletult Siis aga Jä-rele
mõelnud öelnud: Kuule an-na
mulle siiski natuke "
Rüübanud seepealte pisikese
lonksu Ja tähendanud: Võta
klaas ei Jõua!"
Kui prof H Normann 21 vebr
Lutsu külastas leidis ta haige vä-he
kosununa kes küsimusele —
kuidas läheb? — vastanud: Lä-heb
nagu lükkad aga alati viltu!"
Haige kaebanud raskest hingami-sest
ja väljaköhimise raskusest
Kopsude ja sildame järelvaatusel
selgunud et süda töötab hästi
kuid kopsudes olnud rohkelt vi-lesid
ja raginaid"
Kui haige abikaasa läbivaatuse
lõppedes arsti kätele odekolonni
valanud sirutanud Luts oma
käed teki alt välja Ja öelnud:
Mulle kah!"
„Milleks siis sinule? küsis abi-kaasa
Nii ahvikombe täitmiseks"
„Ma hõõrun sind pärast üleni
ära" lubas abikaasa
Parem hõõru mind seest'"
muianud Luts lõ-busalt
Prof Normanni küsimusele
kas viin on hea vastanud O
Luts krimpsutava näoga- - „Mis ta
nüüd hea on hea pole ta sugugi
aga kui võtad siis on seejärele nii
rahulik olla "
Kui prof Norman mõni nädal
hiljem Ja mõned päevad enne O
Lutsu surma haiget külastas lei-dis
ta kirjaniku üsna Jõuetuna
eest Ta rääkinud vähe vaevalt-kuuldav- a
häälega Kõrva lähene-des
saab temaga siiski vestelda
Ta süda töötab endiselt rahulda-valt
Kiunud ja viled on kopsu-dest
kadunud Tülikad on pide
vad seedehäired Neid põhjustab
ilmselt Kaela
vasemal poolel on
kõva sile moodustis See vastab
sõrmuskõhre kõrgusele millest
kasvaja lähtunud" — nii võttis
kokku prof Normann O Lutsu
tervisliku olukorra mõistis
O Luts isegi öeldes: Jlnl on tun-ne
nagu oleks kaela ümber kuum
rõngas "
Nii see oligi Vähjahaigus nii
jõudmas ja kui
prof II Normann oma viim-ast
visiidil haigele käe ulatas
ütles viimane: „0!en teile väga
tänulik Ega ma sellest
toodist rnam tõuse "
Ta ei' eksinudki 23 märtsil Jäi
ta süda seisma Ja mõni päev hil-jem
olid tuhanded tartlased teda
saatmas endisele Pauluse kalmis-tule
Osv
RUTH FROCKS
JUHTIV DAAMIDE MOESALONG TORONTOS
Saabunud täielik valik uusimaid moeloomingu id kevadeks
KLEIDID KOSTÜÜMID
MANTLID SPORDIRIIETUS
RUETUSTARBED
Meie
Mfftcto
napsiarmastaja
vastu
alkoholigastriit
ploomisuurune
mida
lõpustaadiumi
Trö vA
as nz SaJ? -- --
Tel LE 3-355-
6-7
Seitsmekümnene Helmi Mäelo
' --KM3:yi m
Helmi Mäelo
Eesti rahvusliku nais- - ja kars-kusliikumise
veteraan kirjanik
ajakirjanik ja poUitik Helmi Mäe-lo
sündis 13 aprillil 1898 Tartu-maal
Uderna vallas taluniku tüt-rena
Oma sünnikohta ja vane-maid
kirjeldab ta ise mälestusi
esitavas raamatus Talutütar"
(195!)) mis näitab meile ka seda
et Helmi Maeln korraldas Uderna
koolimaja — aastal 1922 — esi-mese
emadepäeva aktuse Eestis
Sellest aktusest kujunes tradit-sioon
ja sellest ajast peale haka-ti
ka Eestis taas mõistma et tões-ti
Jcodu on rahva süda ja ema sel-le
hing"
Oma haridusteed alustas Helmi
Mäelo (siis veel — Tett) Uderna
ministeeriumikoolis mille juhata-jaks
oli siis kuulus pedagoog Jaan
Roots Udemast siirdus Helmi
Mäelo Tartu kus ta jätkas õppi-mist
Eesti Noorsoo Kasvatuse Selt-si
tütarlaste keskkoolis Ka oma
kooliteest jutustab juubilar pike-malt
raamatus Falutütar" Kuld
mõnevõrra käsitleb ta ka oma
Tartus õppimise ajajärku noorsoo-romaanis
Tcras" (1936) mis il-mus
paguluses ümbertõõtatuna
pealkirja all „Kul oli kevad"
(1952)
üldiselt on kõik Helmi Mäelo
teosed arvult kahekümne Umber
väärtuslikuks täienduseks eesti
kultuuri- - ja haridusloole mis an-dis
meie rahvale kaasa terast
terast mis ei paindu" Omalt poolt
seda „terase andmist" (rahvuslik-- 1
ku ja ajakirjanduslikku tegevust)
alustas Helmi juba kooliõpilasena !
Ta esimene artikkel mis käsitles j
Uderna olusid ilmus ajalehes)
Postimees" ja ta rahvuslik tege
vus algas Eesti Noorsoo RahvuslP
kus Liidus mis asutati aastal 1917
Selle organisatsiooni deviisiks oli:
esti keel eesti meel Kõik see oli
eelduseks et kohe pärast kooli lõ-petamist
— kevadel 1918 — Hel-mi
Mäelo sukeldus seltskondlikku
tegevusse mis läbi viiekümne aas--
ia juua i-c-i m-siii- u jkuo ii-&t:vu-
3b
ta alustas Eesti Karskusseltside
Kesktoimkonnas (alates 1922 aas--' 14 r_i t~-1i- :u l I lasi — r3ii niiisnuMiuf uikkiii- -
saatorina- - välisjõuna
ülikoolis õppis Helmi Mäelo õi
gusteadust Ja tegutses Eesti Nais-üliõpilaste
Seltsis ning pärast
sealt lahkumist üliõpilasseltsis ( Jlmatar" mille Uks asutajaid ta
ka oli Samuti oli ta Uks Eesti
üliõpilaste Karskusühingu asuta-jaid
Ka asuti Helmi Mäelo Tartu
Naisseltsi Hiljem sai temast üldse
Rõõmsaid kevadpühi!
Silver Dry Gln nr 277D
Lakka-llköö- r nr 1192C
Lk
Üks aktiivsemaid naisliikumise
juhte kellena ta toimis Eestis Nais-liidus
Kodumajanduskojas Eesti
Naiste Karskusliidus ja mujal Ka
oli Helmi Mäelo Eesti Rahvusliku
Keskerakonna nalsosakonna esi-meseks
esinaiseks Tartus
üldse sukeldus Helmi Maelo
meie omariikluse aastail täielikult
Ühiskondlikku ja rahvuslikku elu-tegevus- se
Seda perioodi ta kir-jeldab
oma raamatus „Elutegeu-ses- "
(1931) Kongressid ja kõne-reisi- d
naisliikumise ja karskus-liikumine
need moodustasid Hel-mi
Mäelo peategevusala Neile li-sandus
ajakirjanduslik tegeus
milles ühe osa moodustas kaastöö
Postimehele" Hiljem sai Helmi
Mäelost ajakirja „Eesti Naise" toi-metaja
Kuld Helmi Mäelo oli ka
poliitik kellena ta kuulus Eesti
Rahvaerakonna esindajana Tartu
linnavolikokku üldse oli ta tege-vus
vabas Eesti mitmekesine laia-haardeline
ja sisurikas Sellele li-sandus
veel abielus oma kodu
lapsed ja välisreisid Sügisel 1944
järgnes kõigele sellele lahkumine
kodumaalt ja sitrdumlne Rootsi
kus Helmi Mäelo jätkab nüüd oma
aktiivset ja loovat rahvuslikku te-gevust
Peame imestama et kõige selle
nii laiaulatusliku tegevuse kõrval
jätkus Helmi Mäelol aega ka veel
kirjanduslikuks tegevuseks Selle
tulemusena ilmusid kodumaal ta
sulest romaanid Isata" (1928)
Tänapäeva lapsed" (1933) Val-laslaps"
(1934) „Eevi Allmaa abi-elu"
üliõpilane Soomest" (1940
teises trükis 1944) ja Kevad al-gab
jälle" (1944) Neile lisanduvad
veel noorsooromaanid „rirt on mi-nu
sõber" (1935) „Tcras" (1936)
Salme astub ellu" (1937) ja Soo-hü- tl
Liine" (1938) Kuld märki-mist
väärib ka reisiraamat „Täna- -
päeva Ameerika" (1938)
Paguluses jätkub Helmi Mäelo
kirjanduslik looming Ilmub ta
eriti haarav teos noortele „San-gar- "
(1945) mis tõlgiti ka rootsi
ja islandi keelde mälestusteosed
Talutütar" (1959) ja Elutege-vuses- "
(1961) monograafia Eesti
naine läbi aegade" (1957) ning
romaanid Oma veri" (1965) ja
Võõras veri" (19C0) Need kaks
romaani moodustavad Helmi Mäe-lo
loomingus kõrgpunkti ning
jäädvustavad ta nime eesti kirjan-dusloos
Selle vereküsimusc" kol-manda
osana ilmub juubeli puhul
veel romaan Kecrdsõlmed" üldse
on see triloogia tihe ja ulatuslik
ning jäädvustab ühe olulisema
perioodi eesti elust väga erine-vaist
vaatekohtadest nähtuna
Kirjanikuna on Helmi Mäelo
eepik kes kirjutab usutavalt ja
veenvalt Alati on ta teoste sünd-mustik
pingeline ja eluline taus
taks meie sotsiaalolud Kuid ei
puudu ka psühholoogilised kecrd-sõlmed
ning see lal haaravus mis
annab pildi kogu ajajärgust ja sel-le
probleemest
Sellele suurele eesti naisele: kir-janikule
poliitikule ajakirjaniku-le
kõnelejale võitlejale ja Idea-listile
kelle panus meie rahvusli-kus
elutegevuses hindamatu Ja
harukordne kuulub ta 70 sünni-aastapäeval
eesti rahva tänu Eri-ti
südamlikult ja soojalt tervita-vad
teda ka kõik ta aastakaasla-se- d
Ja sõbrad ning kõik endised
elvaiased kellede südameis ta ala-ti
— suur Uderna tütar ühtlasi
on see tervitus õnnesoov ja loo-tus
et Helmi Mäelo annab meile
veel palju ning et üsna varsti saab
teoks ka see kavatsus: avaldada
pealkirja all Võõrsil" veel oma
memuaaride kolmas osa
uu- -
TEIE PÜHADELAUALE
SOOME JOOGID
KüsUr lähemast LCHO ärist Soomest imporditud tndkat
Koskenkorva vodka nr 1197B Hind $615
$5 65
$380
Peale selle on veri austria veine ja õlle sorte
Blue Danube — valge vein nr 1144D 34untsine pudel $270
Puntigam Export Lager Beer nr 1122C 1 pudel 40 centi
Kast õlut 24 pudeliga „ $9 60
Pidude Ja koosviibimiste puhul nendega varustamine Ja
litsentsi muretsemine
GYAKI AGENCIES
23U MacPherson Ave„ Toronto 7 Ont
9
Tel WA 3-39-
18
'
a='J