Vaba eestlane , December 13, 1984

              Nr. 93 yABA EESTLANE neljapäeval, 13. detsembril 1984--Iliürsday, December^B
FALL5S.
>'.5 ll'5y St., Süite;401. 363-44S1
447-2017 või 929-3425
— NOTAE
,,Kaluriiieii!" tegelasi äsjasel kokkutulekul. Pildil esi reas dr. R. Toi, Ä. Käärid akordioniga, Lydia
Liina Purje-Lepilf ja Ilmar Lepik, viimased kaks võtsid operetist idee ja täitsid selle abiellumisega.
Foto: Tommy Tomsoii
r'4<l^le PSace, 1 Yorkdale Road,
Süite 207
'fi^?'Qiito,'pHt. M6Ä' 3A1 . '.
Telefon 789-7579
kodns 762-2367.
Y LÄNDRA,
must Üksikasjalikult Idrjeldama, lõppedes kõlas vägev lõpukoor: me
siis kujun'eks sellest mitut ajalehe- saar nii armas väikene ... . sa meie
numbritläbivjoonealuiie. Esitati kodulcs ikka jääd!
ju „Ealurineius" üle kahekümne
Sellest on juba mitu kuud, kui
ühel varakevadisel päeval kogunes
Eesti Majja rühm inimesi, et haka­ta
„Kalurineiut" tegema. Mõned
tundsid (üksteist, ent oli ka küllalt muusikalise pala^ mis juba ajaliselt
võõrastamist ja, takseerimist: kes esindavad suurt, osa operetist. L i -
see küllon ja mida^ ta oskab? Oli saks solistide ja ansamblite ette-kogemustega
lavategelasi ja veel kannete viilimiselej tulid ka koori
enam neid, keda rambivalgus poi- poolt esitatavad laulud seada, välja
nud pimestanud - i läbilõikes võis kirjutada, paljundada ja eSinemis-märgata
kolmesugupõlve esinda- küpseks muuta, rääkimata orkest-
Tuntud eesti seltskonna- ja kars­kustegelane
Bemhard Mäelo sai 12.
detsembril 90-aastaseks: Vaata­mata
kõrgele eale võtab t^ elavalt
osa Stokholmi eesüaste organisee­ritud
elust.
B. Mäelo Sündis 1894. ä. Sangas­tes.
Teismelisena vüdi Tartusse
kingsepa õpipoisiks, kuid lahkus
peatselt 'ja oli.mitmes vallamajas
vallakirjutaja abiks. Olles Pühajär­ve
valla teenistuja algas ka tema
seltskondlik tegevus ja ta võttis
omaks karsklase põhimõtted. Hil­jem
oli ta vallakirjutajaks mitmes
vallas. Maailmavaatelt oli sotsialist
ja kuulus Tartu osakonda juhatus-liikmena.
1919—20 oli ta Tartu maa-
' valitsuse administratsioõniosakoimä
asjaajaja ja Tartu maavolikogu; lii-
Töö kõrval õppis gümnaasiumis
ja pärast Tartu Ülil<:ooli mäjänäus-teaduskonna
lõpetamist oli Mäelo
. 1927—1944 Tartu Linnapangadirek-
.tor. ••',>•„ \ •
' Ametiühingulisel alal oli ta Tartu
Linnateenijate, Ühingu esimees.
Eesti Omavalitsuste Teenijate Lu­du
asütajaj esimees ja sekretär ku­ni
ludu sulgemiseni..
Ennekõike on ta tuntud karskus:
tegelasena, kes oli aastaid Eesti
Karskusliidu juhatusliige, laekur ja
viimaseid abiesimehi. Selles tege­vuses
ta tutvus ka Helmi Pettiga j a
tutvusest kujmies aastat kestnud
harmooniline ja õnnelik abielu.
JOHNE.SOOSAR
.C.A.;
CNrtered Accoimtsmt
1§1 Mi^ersity Ave.^jSfe. 1802
ToroBito, Ont. M5H 3M7
Tel. 864-0099
KõHODEKS
KINDLUSTUSTEKS
INSURANCE BROKÜ^ ;
1482 Sathuist St.^ 4 kord
(Bathurst—St. Clair)
Telefon kontoris 653.7815 |a
653-7816
(§19)794.3096
Rootsi jõudsid nad Saksamaa
kaudu ja jätkasid seal koos aktiiv-; sõbralikuks koostööks
set seltskondlikku ning rahvuspolii- inimestega. ;
tuist tegevust, kus esimeseks ürituv
seks oli Eesti Karskuškomitee or­ganiseerimine.
.1
Ta on veel praegugi umbes paa­rikümne
eesti organisatsiooni lii­ge,
kuuludes akadeen^iliselt üliõpi­lasselts
„ühendusse". Ta teisi sal­liv
suhtumine on olnud eelduseks
iga grupi
Jäid.
Kuuskümmend neli harjutust ja
kolm etendust hüjem seisis see ini­meste
kogu eesriide langedes laval
tihedasti kokkukasvanud perena.
Oli raske lahkuda ja nagu meelega
vüvitati grimmi imahavõtmise ja
ümberriietumisega — ei tahetud
ennast mUlestki üusast lahti öelda.
Lahkuda tuli süsM, kõrvus Lydia
Viksteni viimased
teen teile peo!
reerimisest. Leiti, et maestro poolt
moodustatud, orkester oU üUatavalt
hea kõlaga ja paindlik. Peolised
tundsid ka puudust väsimatust re-petütorist
Liina Teosest, keda elu­tee
oli vahepeal vünud Ameerika
ühendriikidesse. ^
sõnad:
KALURINEIU SUNDIS!
JÄRELETEGEMISELE
, Ja süs jõudis kätte Roman Toi
kord oma sõnad öelda. Maestro
esitas enesele küsimuse: kumb pn
šiigisel toredam, ühe muusikalise lavastuse
ettevalmistamine või lõpptoode? Ta
leidis, et ettevalmistav osa on palr
ju põnevam. Sa näed akuutselt mil­legi
arenemist-kujunemist. Lähened
. inimestele ja nemad sulle, iähen-
See pidu leidiski äsja aset, leebe dad muusikat tegelastele ja tege-sugisilma
Ja suviselt i^õõmsa tuju- lasi muusikale. Kirjutatud partituu-ga.
Peosaali sisenedes' tunnetasid, rid muutuvad elavaks,'töötad ja
et vahepealsed kuud olid selle pere higistad kuni lõpuks on lapsuke v.al-veelgi
kompaktsemaks muutnud — mis — seekord säärane, mis näis
jälleleitud tütreid ja poegi, õdesid publüaüe olevat meelepärane. Eriti
jä vendi oK tuba'täis. Huulile ker- rõhutas Roman Toi suurepärast ja
Mnud sõnu ei jõudnud nagu piisa- rahulikku koostööd opereti valmi-,
va kiirusega teise jcõrva paisata ja misprotsessis kui ka esitamisel,
kaelustamine oü väga populaarne Taoline leplik õhkkond olevat ka-tervitusvüs
— ;JCalurineiu" pere nädalasest kontsert-meistri päris
oli ennast jäUeleidnud!
Kui oldi üksteist'küllalt kaelus-tanud
ja mõne kangei^ia joogiga
vere ringvoolu edendatud, algas
ametlik osa nagu ikkai taolistel kok­kutulekutel.
Seekord seda päris
oodati, sest pohiud'ju lavastajal va­rem
olnud võimalust tegelaskonna­le
oma muljeid põhjalikumalt aval­dada
ja ainsaks edu mõõdupuuks „Kalurineiu" kordusetenduse. Kogu
OÜ senini ohiud publiku aplausi mü- tegelaskond oü nõus kaasa lööma,
ha saalis. Tuli väljaj et asi oli kor- ent lavastaja arvates ja arvestuste
da läinud — peategelased, dekoraa- kohaselt oleks vajalik minimaalselt
tor ja Hikumisjuht said teenitult kuuesajalist kuulajas-vaatajaskon-kiita
ja teistelegi jätkus Lydia Viks- da. Kas suudab Toronto ja seUe
tfenil palju südantsoojendavaid sõ- ümbruskond seda välja parina? Kü-nu.
tJmmarguselt oU „Kalurineiu'" simust vaagiti mitmest küljest ja
üldmõju ESTO-84'le kokku võetav leiti, et oleks vajalik mingu moel
ühe Rootsist tulnud külalise sõna- määritella publiku suhtumist kor-tummaks
üUatanud. üldiselt
mulje, et Kalurineiu muusikaline
päälik jäi oma. alluvatega rahule.
„KALURINEIU"
KOEDUSETENBUSELE?
Ametliku osa viimase punidina
tõstatas Lydia Viksten võimaliku
dega: „Kalurineiu" pärast üksin­da
tasus juba Torontosse tulla! M i ­da
sa hing, ikka enam tahad! Sel­gus
ka üks teine huvitav seik. Kaks
noort inimest olidi mi haaratud ope­reti
raamistikus asetleidva Ingli ja
Aasa armastuse arenemisest, et
nad kukkusid seda matkima. Kui
aga opereti lõppedes Aas alles alus­tab
võitlust Ingli südame pärast,
siis meie noored armastajad sõitsid
lõppjaama välja. Kalurüieiu pro­dutseeris
uue eesti abielu: Lüna
Purje ütles Ilmar Lepikule: jah ja
kõik märgid näitasid, e:t nad elavad
nagu turteltuvikesed. Loo moraa­liks
võiks olla: iga eesti noor ees­ti
teatrisse, see kindlustab Eesti
tuleviku.
MUUSIKAJUHI SUUE TÖÖ ••
Muusikajuht Roman Toile jagati
mõlema. lavastaja poolt rohkesti
kiitust. See oli ka põhjendatud^ sest
kui halckaks Roman Toi töökoor-dusetendusse,
tegelaskond oli igata­hes
valmis operetti uuesti lavale
tooma.
Järgneva õhtusöögi jooksul esita­sid
Valve Taü ja.Olaf KopviUem
paar humoorikat laulu, Raoul Eda-ri
vaatles „Kalurineiu" lavaletoo­mist
humoristlikust vaatevinklist ja
lõpuks vaadeldi telefümi — ava­mängust
kuni lõpptseenini. See oli
põnev, vaatamata mõningatele teh­nilistele
puudustele, eriti heli osas.
Pärastises omavajielises jutlemises
kerkis kõige teravamana esüe üld­arv
amine, et see lavastus „Kaluri-neiust"
oli läbinisti eestüilj, tänu
lavastajale, muusikajuhile ja osade
kujundajatele. Oleks olnud võõras
süstida sellesse austria-ungari ope­reti
vahtu. Isegi balliotseenid olid
eestilikud, kuna neis peegeldusid,
tolleaegsed ühiskondlikud suhted,
tavad ja intrügid.
Polnud midagi parata, kurku tek-
Ids annus ängistust, kui telefilmi