Vaba eestlane , August 20, 1986

              EESTLANE v^20. augustil 1986 ~:.Wed
Nr.-6f
GCCQDQDX
KABADE EESTLASTE
Ö/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leisile St.
: Free Estpniari Publishers Ltd. 1955
: Don Mills,; Ont.- M3I
^: Hannes Oja;
^TOIMETUSE; K O ^ ^ Arro, Heino Jõe,; Olev Iräss'
lELEFÖNiP: toimetuse 4^ talitus (tellimised, kuulütusgd,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3^ni
TELnMISHINNAÖ^^^^K^ .aastas ' $57.•
poolaastas $32.-— ja yeeraodaastas
postikulu -^vastavalt
TELLIMISHINNAD
tas $42.-^ ja veerandaastas $22.^
hinnad
Imso Koliiiapäey õhtu
televisiooffilreldaame, mis hakkasid ilmuma tele^
Pressikonveresits äratas suu
is CITY-TV ette pikema reportaazhi Musta Undi
Torosito ajaleht® toid ära pikemad artiklid Musta
Aadressi muudatus $1.-
KUULUTUŠIE H
jel $6.-—.; KualiDtMsi yõefakse vasto nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp, hõmm. tella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap,
homm. kella 10-ni. ¥äSias0^^^
Pressikonverentsil Musta
Päeva komitee esimees Markus
Hess ja abiesimees David Sõmer-ville
selgitasid Musta Lindi aktsioo­ni
ja selle tagapõhja. Televisiooni-rekiaamide
suhtes nad ütlesid, et
koopia reklaamist videolindil saade­ti
N . Liidu suursaadiku Alexei Ro
dianõvile Ottawas koos kirjaga, kus
nõutakse Molotov-Ribbentrop'i
pakti tühistamist ja Ida-Euroopa
ikestatud rahvaste ja riikide enese­määramise
rakendamist laita le­pingu
alusel.
N. Liidu reaktsioon, mis toodi
ära Toronto ajalehtedes, oli kiire
ja vihane. Saatkonna pressiatashee
L Lobanov ütles, et see aktsioon
on „musta projsaganda" päev. Sa­ma
atashee riimetas Vladimir Bu-kpvsy'it,
endist ppliitvangi, kes
pääses mõne aasta est läände ja
kes korraldab Pariisis Musta Lindi
aktsiooni, terroristiks".
Intervjuud Hess^iga ja Somer^
ville'iga on avaldatud CBC raadios,
f ; -••.'GKO raadios,•.vaba-kuubalaste räa-
See, mis eesti ühiskonda koos jekindlat võõrsõnade tõlkimist ja dios Floridas. Ritchener kaabe;l-te-hoiäb
on nieie keel. Keel on ühen-as^n^aniist eestikeelsete västa^^^ näidatakse dr. G. Hes-davakš
sillaks, m ^apsekõnekeelesV Täiesti ^1^
pokeanide ja niis ühendab: k^^^ matu oh lapsega mitte eesti ke^^ seoses Musta Lindi Päevaga.
ees^lrahväkilde üksteisega ja meie rääkida või aktsepteerida seda, et^^^^^x^^ Musta Lindi Päeva eesti-pool
ralivaia kodumäal.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ v^^^ räägib eesti keeles ja laps päeVa^^^^^^^^^^^
Kui eest^ Koorüiiieenja
i võõrsil lapsr^^^^^v^^^ ainult ei kao lapsel võir^^^ 2 p.l Programmis ph et-a
või eesti kirikusse, sest mu- sõnavara laieridamiseks, vaid temas tenähtuij tunniajaline muusikaline
on lapsi viia lähimasse las- kaob k^^^^^^^ eeskava millest osa võtavad„EstOT
teaeda,. kooli v^^^^^^^^ liia" koor, ,,Estonia" orkester ja
Eesti keel oh meie; ühiskonna Hoopiski raske on rnõistavane- teiste rahvusgruppide koorid; Valis
vundamendiks.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ n^^^ on kutsutud Kanada
Ei ole vaja eriti suurt p^ iMazähkowski,
õppimaks ära rohkem kui üht võõrkeelt räägivad. Need vä^
keelt. See generatsioon, kes kasvas ees^
Eestissja generatsicK)n enne seda;{)^
valdas' suures enamuses peale eesti les oniandab upuvad ülejäänud n kirjanik losef Skvo-kefele
veel vähemalt kahte vwr-dala kestel võõrkeelde. recky. Teadustajaks on kutsutud
keelt: Euroopas on üsna tavaline, Lugemine on parimaks sõnavara ajakirjanik Peter Worthington.
et räägitakse kolme, nelja keelt.^^^^^^^^^^^^^^ Demonstratsioonist võtavad ka
Keeleõppimihe oleneb tate§t. vahendiks. Meie ajalehed siin Ka- teatud Kanada väeosade vete-
Meilön näiteid, kus vaevalt kahe- nad^^s:on kõige kättesaadavamaks y-gpj^jarahy^
kümnene võõrsil sirgunud eesti eestikeelseks sõnavaraks. Lühiartik-ü^ liikmed lippudega Päl-nopruk
Icirjutab teatriarvustusi ja Ute lugemine e ka kpnarli- ^y^^ pg^g kohaliku katoUikliku ki-kuJtuürilisttegeyust
käsitlevaid ar-^^^k^
ne
Jüri Ruus.
CITY-TV
t J O H
KUUPÄEV; . •
Aug>' 16..
' Aug. 23
A EG
10.30--12.30 õ.
.30—12.30 ö.
U
Aüg.M
Aug. 16
Aug. 11—15
Aug. 16
6.00—7.00 õ.
11.21—12.00 h.
hilisõhtul
1 - ^ p.l.
l---4..a!.r-^^
siae.
CFTO-^
jid eesti lehtedele; Samuti on jõu käiaV Sellest võib edasi minna
meil näiteid, kus eestlasega abielus <eesti raamatute lugemisele, näiteks
mitte-eestiane on soravalt ära Tamnisaare „ T õ d e j ä Õigus" või
eesti keele jä sellest pere- paljude teiste eesti klassikute juur-;
konnast sirguvad eesti keelt kõnele- de. Ka pool tundi nädalas lugemist
vad lapsed. on suureks abiks.
Vaataniataeesü lasteaedadele,^^^^T^ noored
koolidele, täienduskoolidele ja ees- vanemad, k^^^ read mõel-ti
.noorteorganisatsioonidele on ees- dud on, ei loe eesti lehte. Siin saa­ti
kpdu see koht, kus alus pannak-^ vad vana-vanemad appi tulla, ko­se
efesti keele oskusele. Ülaltoodud pütades oma laste šüdametele, neid
kpöHÄ ja organisatsioonid toetavad oma lastega eesti keelt l^õnelema
eesti kodus alustatud eesti keele^rnanitsed^^^^ endale
oskuse arengut. Keel pn nagu meie nõuks võtame
k^ha. Selleks, et teda arendada ja valvsust
tervena hoida on vaja pidevat kä-da- vaja on, võime üsna palju; kor^
sutamist ja harjiitamist^ sest muidu da saata eesti keele püsinFiise alal.
hääbub ja lõpuks sureb ta; Neile, kes on libastunud, koputa-^
Eeskuju on suurimaks õpetajaks.^ m
Vanemad on lastele kõige tähtsa- me neid eesti keelt lugema, rääki-maks
ja suurima mõjuga eeskujuks, ma jä noortele õpetama. See pin-
Seiletöttu on eriti tähtis, et Vane-^^utus, mida see meilt nõuab pn
madipmavahelkõneledes eesti keelt nii yäike^^ suur
räägivad ja seda ka kasutavad teis- eestlusele^ Tähtis on see, et igaüks
te eesti keelt oskavate isikutega, teeb oma osa, et Mm. teen seda
Kui Seda « j u h t u , iiis:^
ebamäärane arimamineeestr^ k^^^^ p J ^
kasutamise vaja(tosest.^^^^^^
vara areng kestab kõnelema hakka- nuputa p^^^
Aug. 11
Aug. 13
Aug. 15
Aug. 22
Aug. 11—15
Aug. 11—15
Aug.'ll—15
11—15
Aug. 15
Aug. 17
Aug. 11—23
Aug. 16
Aug; 17
11—15
.6—7. õ. • • :
7—10 0.
4.30 p;l.
5.30 p.l
ll;15—12.00 õ.
12—1 p.l
6:30-9.00 h.
6.28—7.30 0.
7.00—11 0. :
8.59—10^00 ö.
11.18—12.30 5.
1—4 p.l.
1—4 p.l: . :
6.28—9.30 h.
film
i film
uudised
^Nightline
sport
film
; tennis
tennis
uudised
pesapall
jalgpall
jalgpall
uudised
uudised
CANADA AN4
uudised
jalgpall
MacGyver
uudised
tennis
tennis
AM
operatsioonid Kabulist edelasse
osa suuremast ofensiivist, niis on alusta-
60
. 1 ^~ J • 1 X , . ea 7000 meest Viiakse
misest kunrtaisk^^^
seni, kuna yäimne areng riouabbas maailmas jä selletõttu on^
üha suuremat sõnavara. See nõuab yajaorn '
vanemate poolt kannatlikku ja jar- T.T. Käesoleval suvel on aktiivsemalt
er-kahurlaeva ja reaktiiv,
lendavat Kabulist ede­lasse,
tulles tagasi 60—90 minutit
ÜRO (AP) — tJ-RO ,jahupuu^V
mis toodi Kostariika „Surnute
mäelt" ja istutati ühte ttRO pea­korter
i aeda, närbus hiljuti.
Noore küpressi kuivamist vaadel­dakse
kui halba ennet 1986 aasta­le,
mis kuulutati ametlikult rahu­aastaks.
Tegelikkus pn seda ka ^näi-danud
veriste kokkupõrgete näol
Afganistanis. Kesk-Ameerikas.
Pärsia lahes, Liibanonis Ja Lõuna-
Aafrikas. Puu • istutati vastava tse­remooniaga
kaks kuud tagasi ÜRO
peasekretäri Javier Perez de Qiel-aa
Diplomaadid ütlesid, et üks ede-plnud
tegevad soomustatud mees- lasse liikuv söomuskölönn tüli Ka
konna veokid, kahuritega helikop- bulisse tagasi, kusjuures viis tanki
terid ja reaktiiv-võitluslennukid, mis oli hävitatud partisanide poolt Lo­on
hinnalisemad nõukogude relva- gari lähedal, 25 km Kabulist, kus
arsenalist. 75-st tankist koosnev ko- partisanid hävitasid 4 sõidukit
lonn ja soomustatud meeskonn^veo- ühest teisest kolonnist ja võtsid 10
kid mürisesid läbi Kabuli linna nõukogude sõdurit vangi.
Kabulit on viimastel päevadel
mitu korda raputanud tugevad
plahvatused, on toimunud rakettide
rünnakuid ja kuulipilduja tulega
võitlusi. Mõned rünnakud toimusid
N. Liidu saatkonnahoone lähedal.
Nr. 62
Miks Reagan ei
USA president andis pook
se pressikonverentsi Chll
Muude küsimuste huBgas ol(
tn, mis seotud Reagani vas(
põhjenduste leidmiseks, sank(
de kasutamiseks Lõuna
Vabarügi vastu, kiisijad näisil
selt toetavat Lõuna-Aafrikal
ristamist^^
Reagan andis väga selgepil
pildi, miks USA ei või asud
mete riikide poliitikat to(
vaid koos Inglismaaga ori
ilmse mõistlikkuse liinile. Pn
ütles lihtsalt, et USA ei saa
iseseisva rügi siseasjasse s(
Majanduslikke sanktsioone
Aafrika vastu toetavad radil
mad mustad, kes tahavad t(
nälga ja meeleheitlikku oh
selleks, et haarata sellises olu|
ypim küsimusealuses riigis.
Vastukaaluks promineni
mustad juhid LÕuna-Aafril
täiesti sanktsioonide vastu.
Üks grupp, kes nõuab
Aafrika vastu sanktsioonide
damist on radikaalsed, komi
liku vaatega mustad, kes so<
et riigis tekiks massiline tööt^
põhjustaks näljahäda, ja mi
nnimesed mässulisteks valitsuj
tu, et siis loodud olukorras f
ta võim oma kätte.
Reagan on tugevalt olnui
ÜSA majanduslikele sanktsi<
le valgete valitsuse vastu Pr<
sundimaks rassipoliitikast U
seks, väites et sanktsioonid!
hakse suuremat kahju just
Aafrika mustadele.
Ta lisas uuesti, hagu {ui
on öelnud et sanktsioonid
kiahjustadä majanduslikult
tl seotud naaberriike. Res
süski jäänud oma seisukol
üsna üksinda, kuna Esindaja
on juba nõudnud tugi
sanktsioone ja Senatis tuli
sustamisele möödunud nädi
rast presidendi pressikon^
Reagan on iseloomustani
parlamendi seaduseelnõu,
„heakavatsuslik see ka on,
sivad midagi, mis ei aita-lal
olukorda^
Reagan ütles, et tema kJ
taarid radikaalseist Lõun-j
mustadest ei ole siiski n
Nobeli rahuauhinna laurea
kop Desmond Tutu osas,
olnud üks ägedamaid sank
nõudjaid. Kui seda võidav
väljendusest lugeda, siis v
ta oma läbimõtlemata sõn
rast. Tegelikult on Tutu si
rem poliitilise agitaatorina
mulikuna. Yiimaseria on t
naüvne tutu.
Reagan nimetas oma va|
põhjuseks sanktsioonidele
kuidas kommunistid on m^
suurt osa Aafrika Rai
Kongressi liikumises. Nad o|
kümneid õõnestanud korda|
kihutanud meeleolusid ja
aastatel N. Liidult saadud
ga teostanud terroriaktsiooi
vastust aga suuremad ajal
toonud ära, kuna ajalehei
ilmse sihilikkusega olevat
Toeta allkirja andi
vaatleja staatuse nõi
Eesti Vabariigile
I I I
' I I