1986-08-20-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EESTLANE v^20. augustil 1986 ~:.Wed Nr.-6f GCCQDQDX KABADE EESTLASTE Ö/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leisile St. : Free Estpniari Publishers Ltd. 1955 : Don Mills,; Ont.- M3I ^: Hannes Oja; ^TOIMETUSE; K O ^ ^ Arro, Heino Jõe,; Olev Iräss' lELEFÖNiP: toimetuse 4^ talitus (tellimised, kuulütusgd, ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3^ni TELnMISHINNAÖ^^^^K^ .aastas ' $57.• poolaastas $32.-— ja yeeraodaastas postikulu -^vastavalt TELLIMISHINNAD tas $42.-^ ja veerandaastas $22.^ hinnad Imso Koliiiapäey õhtu televisiooffilreldaame, mis hakkasid ilmuma tele^ Pressikonveresits äratas suu is CITY-TV ette pikema reportaazhi Musta Undi Torosito ajaleht® toid ära pikemad artiklid Musta Aadressi muudatus $1.- KUULUTUŠIE H jel $6.-—.; KualiDtMsi yõefakse vasto nädala esimesse ajalehte kuni esmasp, hõmm. tella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap, homm. kella 10-ni. ¥äSias0^^^ Pressikonverentsil Musta Päeva komitee esimees Markus Hess ja abiesimees David Sõmer-ville selgitasid Musta Lindi aktsiooni ja selle tagapõhja. Televisiooni-rekiaamide suhtes nad ütlesid, et koopia reklaamist videolindil saadeti N . Liidu suursaadiku Alexei Ro dianõvile Ottawas koos kirjaga, kus nõutakse Molotov-Ribbentrop'i pakti tühistamist ja Ida-Euroopa ikestatud rahvaste ja riikide enesemääramise rakendamist laita lepingu alusel. N. Liidu reaktsioon, mis toodi ära Toronto ajalehtedes, oli kiire ja vihane. Saatkonna pressiatashee L Lobanov ütles, et see aktsioon on „musta projsaganda" päev. Sama atashee riimetas Vladimir Bu-kpvsy'it, endist ppliitvangi, kes pääses mõne aasta est läände ja kes korraldab Pariisis Musta Lindi aktsiooni, terroristiks". Intervjuud Hess^iga ja Somer^ ville'iga on avaldatud CBC raadios, f ; -••.'GKO raadios,•.vaba-kuubalaste räa- See, mis eesti ühiskonda koos jekindlat võõrsõnade tõlkimist ja dios Floridas. Ritchener kaabe;l-te-hoiäb on nieie keel. Keel on ühen-as^n^aniist eestikeelsete västa^^^ näidatakse dr. G. Hes-davakš sillaks, m ^apsekõnekeelesV Täiesti ^1^ pokeanide ja niis ühendab: k^^^ matu oh lapsega mitte eesti ke^^ seoses Musta Lindi Päevaga. ees^lrahväkilde üksteisega ja meie rääkida või aktsepteerida seda, et^^^^^x^^ Musta Lindi Päeva eesti-pool ralivaia kodumäal.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ v^^^ räägib eesti keeles ja laps päeVa^^^^^^^^^^^ Kui eest^ Koorüiiieenja i võõrsil lapsr^^^^^v^^^ ainult ei kao lapsel võir^^^ 2 p.l Programmis ph et-a või eesti kirikusse, sest mu- sõnavara laieridamiseks, vaid temas tenähtuij tunniajaline muusikaline on lapsi viia lähimasse las- kaob k^^^^^^^ eeskava millest osa võtavad„EstOT teaeda,. kooli v^^^^^^^^ liia" koor, ,,Estonia" orkester ja Eesti keel oh meie; ühiskonna Hoopiski raske on rnõistavane- teiste rahvusgruppide koorid; Valis vundamendiks.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ n^^^ on kutsutud Kanada Ei ole vaja eriti suurt p^ iMazähkowski, õppimaks ära rohkem kui üht võõrkeelt räägivad. Need vä^ keelt. See generatsioon, kes kasvas ees^ Eestissja generatsicK)n enne seda;{)^ valdas' suures enamuses peale eesti les oniandab upuvad ülejäänud n kirjanik losef Skvo-kefele veel vähemalt kahte vwr-dala kestel võõrkeelde. recky. Teadustajaks on kutsutud keelt: Euroopas on üsna tavaline, Lugemine on parimaks sõnavara ajakirjanik Peter Worthington. et räägitakse kolme, nelja keelt.^^^^^^^^^^^^^^ Demonstratsioonist võtavad ka Keeleõppimihe oleneb tate§t. vahendiks. Meie ajalehed siin Ka- teatud Kanada väeosade vete- Meilön näiteid, kus vaevalt kahe- nad^^s:on kõige kättesaadavamaks y-gpj^jarahy^ kümnene võõrsil sirgunud eesti eestikeelseks sõnavaraks. Lühiartik-ü^ liikmed lippudega Päl-nopruk Icirjutab teatriarvustusi ja Ute lugemine e ka kpnarli- ^y^^ pg^g kohaliku katoUikliku ki-kuJtuürilisttegeyust käsitlevaid ar-^^^k^ ne Jüri Ruus. CITY-TV t J O H KUUPÄEV; . • Aug>' 16.. ' Aug. 23 A EG 10.30--12.30 õ. .30—12.30 ö. U Aüg.M Aug. 16 Aug. 11—15 Aug. 16 6.00—7.00 õ. 11.21—12.00 h. hilisõhtul 1 - ^ p.l. l---4..a!.r-^^ siae. CFTO-^ jid eesti lehtedele; Samuti on jõu käiaV Sellest võib edasi minna meil näiteid, kus eestlasega abielus <eesti raamatute lugemisele, näiteks mitte-eestiane on soravalt ära Tamnisaare „ T õ d e j ä Õigus" või eesti keele jä sellest pere- paljude teiste eesti klassikute juur-; konnast sirguvad eesti keelt kõnele- de. Ka pool tundi nädalas lugemist vad lapsed. on suureks abiks. Vaataniataeesü lasteaedadele,^^^^T^ noored koolidele, täienduskoolidele ja ees- vanemad, k^^^ read mõel-ti .noorteorganisatsioonidele on ees- dud on, ei loe eesti lehte. Siin saati kpdu see koht, kus alus pannak-^ vad vana-vanemad appi tulla, kose efesti keele oskusele. Ülaltoodud pütades oma laste šüdametele, neid kpöHÄ ja organisatsioonid toetavad oma lastega eesti keelt l^õnelema eesti kodus alustatud eesti keele^rnanitsed^^^^ endale oskuse arengut. Keel pn nagu meie nõuks võtame k^ha. Selleks, et teda arendada ja valvsust tervena hoida on vaja pidevat kä-da- vaja on, võime üsna palju; kor^ sutamist ja harjiitamist^ sest muidu da saata eesti keele püsinFiise alal. hääbub ja lõpuks sureb ta; Neile, kes on libastunud, koputa-^ Eeskuju on suurimaks õpetajaks.^ m Vanemad on lastele kõige tähtsa- me neid eesti keelt lugema, rääki-maks ja suurima mõjuga eeskujuks, ma jä noortele õpetama. See pin- Seiletöttu on eriti tähtis, et Vane-^^utus, mida see meilt nõuab pn madipmavahelkõneledes eesti keelt nii yäike^^ suur räägivad ja seda ka kasutavad teis- eestlusele^ Tähtis on see, et igaüks te eesti keelt oskavate isikutega, teeb oma osa, et Mm. teen seda Kui Seda « j u h t u , iiis:^ ebamäärane arimamineeestr^ k^^^^ p J ^ kasutamise vaja(tosest.^^^^^^ vara areng kestab kõnelema hakka- nuputa p^^^ Aug. 11 Aug. 13 Aug. 15 Aug. 22 Aug. 11—15 Aug. 11—15 Aug.'ll—15 11—15 Aug. 15 Aug. 17 Aug. 11—23 Aug. 16 Aug; 17 11—15 .6—7. õ. • • : 7—10 0. 4.30 p;l. 5.30 p.l ll;15—12.00 õ. 12—1 p.l 6:30-9.00 h. 6.28—7.30 0. 7.00—11 0. : 8.59—10^00 ö. 11.18—12.30 5. 1—4 p.l. 1—4 p.l: . : 6.28—9.30 h. film i film uudised ^Nightline sport film ; tennis tennis uudised pesapall jalgpall jalgpall uudised uudised CANADA AN4 uudised jalgpall MacGyver uudised tennis tennis AM operatsioonid Kabulist edelasse osa suuremast ofensiivist, niis on alusta- 60 . 1 ^~ J • 1 X , . ea 7000 meest Viiakse misest kunrtaisk^^^ seni, kuna yäimne areng riouabbas maailmas jä selletõttu on^ üha suuremat sõnavara. See nõuab yajaorn ' vanemate poolt kannatlikku ja jar- T.T. Käesoleval suvel on aktiivsemalt er-kahurlaeva ja reaktiiv, lendavat Kabulist edelasse, tulles tagasi 60—90 minutit ÜRO (AP) — tJ-RO ,jahupuu^V mis toodi Kostariika „Surnute mäelt" ja istutati ühte ttRO peakorter i aeda, närbus hiljuti. Noore küpressi kuivamist vaadeldakse kui halba ennet 1986 aastale, mis kuulutati ametlikult rahuaastaks. Tegelikkus pn seda ka ^näi-danud veriste kokkupõrgete näol Afganistanis. Kesk-Ameerikas. Pärsia lahes, Liibanonis Ja Lõuna- Aafrikas. Puu • istutati vastava tseremooniaga kaks kuud tagasi ÜRO peasekretäri Javier Perez de Qiel-aa Diplomaadid ütlesid, et üks ede-plnud tegevad soomustatud mees- lasse liikuv söomuskölönn tüli Ka konna veokid, kahuritega helikop- bulisse tagasi, kusjuures viis tanki terid ja reaktiiv-võitluslennukid, mis oli hävitatud partisanide poolt Loon hinnalisemad nõukogude relva- gari lähedal, 25 km Kabulist, kus arsenalist. 75-st tankist koosnev ko- partisanid hävitasid 4 sõidukit lonn ja soomustatud meeskonn^veo- ühest teisest kolonnist ja võtsid 10 kid mürisesid läbi Kabuli linna nõukogude sõdurit vangi. Kabulit on viimastel päevadel mitu korda raputanud tugevad plahvatused, on toimunud rakettide rünnakuid ja kuulipilduja tulega võitlusi. Mõned rünnakud toimusid N. Liidu saatkonnahoone lähedal. Nr. 62 Miks Reagan ei USA president andis pook se pressikonverentsi Chll Muude küsimuste huBgas ol( tn, mis seotud Reagani vas( põhjenduste leidmiseks, sank( de kasutamiseks Lõuna Vabarügi vastu, kiisijad näisil selt toetavat Lõuna-Aafrikal ristamist^^ Reagan andis väga selgepil pildi, miks USA ei või asud mete riikide poliitikat to( vaid koos Inglismaaga ori ilmse mõistlikkuse liinile. Pn ütles lihtsalt, et USA ei saa iseseisva rügi siseasjasse s( Majanduslikke sanktsioone Aafrika vastu toetavad radil mad mustad, kes tahavad t( nälga ja meeleheitlikku oh selleks, et haarata sellises olu| ypim küsimusealuses riigis. Vastukaaluks promineni mustad juhid LÕuna-Aafril täiesti sanktsioonide vastu. Üks grupp, kes nõuab Aafrika vastu sanktsioonide damist on radikaalsed, komi liku vaatega mustad, kes so< et riigis tekiks massiline tööt^ põhjustaks näljahäda, ja mi nnimesed mässulisteks valitsuj tu, et siis loodud olukorras f ta võim oma kätte. Reagan on tugevalt olnui ÜSA majanduslikele sanktsi< le valgete valitsuse vastu Pr< sundimaks rassipoliitikast U seks, väites et sanktsioonid! hakse suuremat kahju just Aafrika mustadele. Ta lisas uuesti, hagu {ui on öelnud et sanktsioonid kiahjustadä majanduslikult tl seotud naaberriike. Res süski jäänud oma seisukol üsna üksinda, kuna Esindaja on juba nõudnud tugi sanktsioone ja Senatis tuli sustamisele möödunud nädi rast presidendi pressikon^ Reagan on iseloomustani parlamendi seaduseelnõu, „heakavatsuslik see ka on, sivad midagi, mis ei aita-lal olukorda^ Reagan ütles, et tema kJ taarid radikaalseist Lõun-j mustadest ei ole siiski n Nobeli rahuauhinna laurea kop Desmond Tutu osas, olnud üks ägedamaid sank nõudjaid. Kui seda võidav väljendusest lugeda, siis v ta oma läbimõtlemata sõn rast. Tegelikult on Tutu si rem poliitilise agitaatorina mulikuna. Yiimaseria on t naüvne tutu. Reagan nimetas oma va| põhjuseks sanktsioonidele kuidas kommunistid on m^ suurt osa Aafrika Rai Kongressi liikumises. Nad o| kümneid õõnestanud korda| kihutanud meeleolusid ja aastatel N. Liidult saadud ga teostanud terroriaktsiooi vastust aga suuremad ajal toonud ära, kuna ajalehei ilmse sihilikkusega olevat Toeta allkirja andi vaatleja staatuse nõi Eesti Vabariigile I I I ' I I
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 20, 1986 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1986-08-20 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e860820 |
Description
Title | 1986-08-20-02 |
OCR text |
EESTLANE v^20. augustil 1986 ~:.Wed
Nr.-6f
GCCQDQDX
KABADE EESTLASTE
Ö/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leisile St.
: Free Estpniari Publishers Ltd. 1955
: Don Mills,; Ont.- M3I
^: Hannes Oja;
^TOIMETUSE; K O ^ ^ Arro, Heino Jõe,; Olev Iräss'
lELEFÖNiP: toimetuse 4^ talitus (tellimised, kuulütusgd,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3^ni
TELnMISHINNAÖ^^^^K^ .aastas ' $57.•
poolaastas $32.-— ja yeeraodaastas
postikulu -^vastavalt
TELLIMISHINNAD
tas $42.-^ ja veerandaastas $22.^
hinnad
Imso Koliiiapäey õhtu
televisiooffilreldaame, mis hakkasid ilmuma tele^
Pressikonveresits äratas suu
is CITY-TV ette pikema reportaazhi Musta Undi
Torosito ajaleht® toid ära pikemad artiklid Musta
Aadressi muudatus $1.-
KUULUTUŠIE H
jel $6.-—.; KualiDtMsi yõefakse vasto nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp, hõmm. tella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap,
homm. kella 10-ni. ¥äSias0^^^
Pressikonverentsil Musta
Päeva komitee esimees Markus
Hess ja abiesimees David Sõmer-ville
selgitasid Musta Lindi aktsiooni
ja selle tagapõhja. Televisiooni-rekiaamide
suhtes nad ütlesid, et
koopia reklaamist videolindil saadeti
N . Liidu suursaadiku Alexei Ro
dianõvile Ottawas koos kirjaga, kus
nõutakse Molotov-Ribbentrop'i
pakti tühistamist ja Ida-Euroopa
ikestatud rahvaste ja riikide enesemääramise
rakendamist laita lepingu
alusel.
N. Liidu reaktsioon, mis toodi
ära Toronto ajalehtedes, oli kiire
ja vihane. Saatkonna pressiatashee
L Lobanov ütles, et see aktsioon
on „musta projsaganda" päev. Sama
atashee riimetas Vladimir Bu-kpvsy'it,
endist ppliitvangi, kes
pääses mõne aasta est läände ja
kes korraldab Pariisis Musta Lindi
aktsiooni, terroristiks".
Intervjuud Hess^iga ja Somer^
ville'iga on avaldatud CBC raadios,
f ; -••.'GKO raadios,•.vaba-kuubalaste räa-
See, mis eesti ühiskonda koos jekindlat võõrsõnade tõlkimist ja dios Floridas. Ritchener kaabe;l-te-hoiäb
on nieie keel. Keel on ühen-as^n^aniist eestikeelsete västa^^^ näidatakse dr. G. Hes-davakš
sillaks, m ^apsekõnekeelesV Täiesti ^1^
pokeanide ja niis ühendab: k^^^ matu oh lapsega mitte eesti ke^^ seoses Musta Lindi Päevaga.
ees^lrahväkilde üksteisega ja meie rääkida või aktsepteerida seda, et^^^^^x^^ Musta Lindi Päeva eesti-pool
ralivaia kodumäal.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ v^^^ räägib eesti keeles ja laps päeVa^^^^^^^^^^^
Kui eest^ Koorüiiieenja
i võõrsil lapsr^^^^^v^^^ ainult ei kao lapsel võir^^^ 2 p.l Programmis ph et-a
või eesti kirikusse, sest mu- sõnavara laieridamiseks, vaid temas tenähtuij tunniajaline muusikaline
on lapsi viia lähimasse las- kaob k^^^^^^^ eeskava millest osa võtavad„EstOT
teaeda,. kooli v^^^^^^^^ liia" koor, ,,Estonia" orkester ja
Eesti keel oh meie; ühiskonna Hoopiski raske on rnõistavane- teiste rahvusgruppide koorid; Valis
vundamendiks.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ n^^^ on kutsutud Kanada
Ei ole vaja eriti suurt p^ iMazähkowski,
õppimaks ära rohkem kui üht võõrkeelt räägivad. Need vä^
keelt. See generatsioon, kes kasvas ees^
Eestissja generatsicK)n enne seda;{)^
valdas' suures enamuses peale eesti les oniandab upuvad ülejäänud n kirjanik losef Skvo-kefele
veel vähemalt kahte vwr-dala kestel võõrkeelde. recky. Teadustajaks on kutsutud
keelt: Euroopas on üsna tavaline, Lugemine on parimaks sõnavara ajakirjanik Peter Worthington.
et räägitakse kolme, nelja keelt.^^^^^^^^^^^^^^ Demonstratsioonist võtavad ka
Keeleõppimihe oleneb tate§t. vahendiks. Meie ajalehed siin Ka- teatud Kanada väeosade vete-
Meilön näiteid, kus vaevalt kahe- nad^^s:on kõige kättesaadavamaks y-gpj^jarahy^
kümnene võõrsil sirgunud eesti eestikeelseks sõnavaraks. Lühiartik-ü^ liikmed lippudega Päl-nopruk
Icirjutab teatriarvustusi ja Ute lugemine e ka kpnarli- ^y^^ pg^g kohaliku katoUikliku ki-kuJtuürilisttegeyust
käsitlevaid ar-^^^k^
ne
Jüri Ruus.
CITY-TV
t J O H
KUUPÄEV; . •
Aug>' 16..
' Aug. 23
A EG
10.30--12.30 õ.
.30—12.30 ö.
U
Aüg.M
Aug. 16
Aug. 11—15
Aug. 16
6.00—7.00 õ.
11.21—12.00 h.
hilisõhtul
1 - ^ p.l.
l---4..a!.r-^^
siae.
CFTO-^
jid eesti lehtedele; Samuti on jõu käiaV Sellest võib edasi minna
meil näiteid, kus eestlasega abielus |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-08-20-02