1983-07-12-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\
VABA EESTLANE teisipäeval, Ig/jy^^i i983 Tuesday, July 12, 1983 Nr. 51 Nr. 51
Torn Petrai^off" Lõuna-J
mast püstitas mai keskel Los An-geleses
uue odaheite maailmarekordi
tulemusega 99.72 m, ületades
eelmise ungarlase F. Paragi
rekordi 3 meetriga.
Torontolane Desai Williams parandas
Ka^iada rekordit 100 m
jooksus, 01 sek. võrra, saades
10,17 sek. Bri^am Young ülikoali
võistlusel, Ütali'is.
Mai alul p^^^^ Tokios esimene
kergejõustiku võistlus, kus lAAF
loaga maksti amatööratleetidele
nn. esinemise (appearance) tasu,
milline seisab trustfondis kuni atleedi
erruminekuni.
1^2.9 a, Jesse Owensi kergejõustiku
auhinna said ameeriklased Carl
Lewis ja Mary Tabb-Decker ning
inglane Däley Thompson.
1984 olümpiaadi korraldajad arvavad,
et kuna igale pealtvaataja
köhale iõppvöistlusile saabub 25—
50 eelteilimust, siis tuleks pileteid
jagada loosimisega. Müügile tuleb
ka 2000 piletit millega pääseb kõikide
alade lõppvõistlusile. pileti
hhmaks $25.000!
Tiina Lillak viskas Los Angele-ses
oda 72.78 m (16. aprillil), mis
on naiste kõigi aegade teine tulemus.
See oleks olnud uus Soome
rdkord (endine tema nimel 72.40
m) kui Tiina poleks võistelnud
koos meestega sest naisyõii
Spordiyudiseid
kodumaalt
Maailma kergejõustiku 1982
edetabelis 50 paremate hulgas leidub
eestlasi;
5000 m — 46) T. Turb 13.30,53o'
20 km kõnd — 24) V. Matve-jev,
1:23.27.
Kolmik — 9) J. Uudmäe, 17.17,
Oda — 5. H. Puuste, 90,72.
lO-võistlus — 24) T. Kaukis,
8104. 29) V. Kühret, 8060, 38) T.
Pahker, 7994
Naiseds/.
Ketas — 31) E. Kubi,62,94o
Oda --2) T. Lillak, 72.40.
7-võistius — 30) S. Oja, 6156o
Talviseks N. Liidu meistriks odaviskes
tuH Heino Puuste tulemusega
87,56 m pärast pingsat heitlust
olümpiavõitja ^ Damis Kulaga, kes
saavutas teisena 86.50 m.
Rahvusvahelisel murdmaajooksul
(11395 m) Shveitsis tuü esimeseks
T. Turb N. Liidust ajaga
•'M^ho Suun võitis N. Lüdu jalgrattasõidu
meistrivõistluse 85
punktiga, olles lätlasest U. Anson^-
'ist 84 p. ees. Martin Aun jagas
12.-^15, ja Arvi Tammesalu 16.—
19. kohta aprilli alul peetud võistlusel
Adleris»
Underi kohta varem ilmunud. Raamatuke on välja antod seo-
Raamatnke on koostatud Helmi Rajamaa poolt Tdatajas avaldatud
artiklite seeriast, avaldub uusi aspekte meie suurluuleta-tast
kui inim^est ja on iäiendusekis neile teostele, mis
ses Marie Underi 100. a. sünnipäeva tötiistamisega.\
- SAADAVAL VABA EESTLASE TAIiTÜSES
Hind $4.— pluss saatekulu 50 0
MtJÜGIL
Saadaval „VABA EESTLASE" talituses ja kooliõhtutcl
Majas raamatute müügUaual.
SUND $6.00 — postiteel $6.S0
I L M A R KÜLVETI
A, Trwiavertkuuliltõiiielo
Tõnu Oim kirimale
Cliff Young, 61-aastane talunik
Austraalias, võitis 875 km pikkuse
ülimaratoni Sydney ja Melbourne
linnade vahel, olles ees 40km võr^
ra noorematest jooksjatest. Võitja
aeg 5 päeva, 14 tundi ja 36 minutit
mis oli üle ühe päeya kiirem
täiemasest parimast ajast! ,
Erika Salmnäej püstitas maailma-rekordi
1 kilomeetriM lendstar^
diga trekisõidul ajaga 1.12,365 minutit.
Rahvustevähelme võistlus
peeti 10. sept. 1982 Jerevanis. Aprillis
1983 kinnitati see resultaat
RahvusvaheHseJalgrattasprdi Föderatsiooni
poolt.
Anne Õberg oli esimene Mehhikos
17-ne riigi laskurite võistlusel,
saavutades õhupüssis 382 silma ja
^rdipüssis (3 x 20) 573 sihna.
Eestlastest kuldmedali toojaid N.
Liidu meistrivõistlustelt 1982:
Allan Runnel, karates, absoluutses
kaalukategoorias;
Olav Kivirand, karates^ 85 kg;
Tiit Haagitia, jääpurjetamises;
Heino Puuste, odas (talvel),
85,82; •;-^r:
Aino Tarasey, kirikabes;
Katrin Viikant, allveeorieiiteeru-mises;
Kersti Veer, vibulaskmises;
Aldo Kanepi, ratsutamises;
Toomas Napa, autospordis (3
klass); •
Luule Tüll, mootorrattasõidus
(175 kuupcentimeetris);
Lembit Teesalu, mootorratta sõidus
(125 kuupcentimeetris);
Jüri Raudsik, mootorrattasõidus
(350 kuupcentimeetris); A
Rein %nnij veoautode mitmevõistluses;
Lembit Aaslav-Kaasik, ^eemoo-torispordis
350 kuupcm. skuutril;
Nikolai Põwat, veemootorispor-dis
250 kuupcm. skuutril;
Aldur Raudva, yeemootorispor-dis
500 kuupcm.
Nagu teame, ei saanud Paul Keres
kunagi maailmameistriks, vaatamata
sellele, et ta kuulus 40 aastat
malemaailma absoluutse paremiku
hulka. Selle põhjuste kohta
on palju spekuleeritud, kuid täpset
vastust me vast kunagi ei saa. Peale'
kõige muu oli Faul Keresel palju
ebaõnne juba seUes mõttes, et
„parajal ajal" kerkis maleareenile
alati mõni uus andekas malegee-nius
nagu Bronstein, Tal, Petrõs-jan,
Spasskij, Fisher, ja Kerese
saatuseks sai olla,, alaline teW.
Oma elu lõpuaastail ei olnud'Päü-lil
ka enam vajalikke ambitsioone
maaümameistriks saamiseks.
Rein Lindriiäe, lauatennis, meeste
paarismängus V. Submiga;
Viljar Loor, AKSK võrijpalli-meeskonnas;
jRiho Suun, jalgrattaspordis, 194
km grupisõidus ja
Ilmar Vesiallik, autcmudelismis,
F-1 klassis.
Nüüd on aga igal juhul üks maailmameistri
tiitel eesti maletaja
käes. Tema nimi on paljudele tundmata
— Tõnu Õim, kel läinud aasta
lõpus läks korda saada kirimale
maaümameistriks. See võistlus
(järjekorras üheksas) kestis ajavahemikul
1977-82.
Tallinna maletaja võitis 16 partiist
10, viigistas kuus ja ei kaotanud
ühtegi! •
13 punktiga edestas ta teisele! kohale
tulnud sakslase Baumbachi
DDR-ist' poole punktiga. Kolmandale
kohale tuli rumeenlane Anton
10,5 punktiga ja talle järgnes Mih-haÜov
N. Ludust 10 punktiga. Parimaks
skandinaavlaseks osutus
taanlane Ekeberg, kes tuli kuuendale
kohale.
Tõnu õim on 41 a. vana. Ta on
sündinud 16. juunU 1941 ja ametis
maletreenerina Eesti NSV Malelü-dus,
olles ühtlasi Paul Kerese nimelise
klubi admmistraator Tallinnas.
Malet hakkas uus kirimale
maailmameister mängima kuue^
aastasena.
Otsemales tuli ta 18-aastasena
Eesti noorte esimaietajaks. Ta on
ka eduga osalenud nii ENSV male-esivõistlustes
(alates 1968) kui ka
mõnes rahvusvahelises turniiris.
Tema parimaks saavutuseks otsemates
on jagatud 2—3. koht 1967. a.
Eesti esivõistlustel koos Etrukiga.
sisaldab § siäidendit fotodega:
PARADnSI PÄRISPEREMEES i SULETUD AKEN
LAMP EI TOHI KUSTUDA MENNING
ŠÜLDÜLEMERE
Hind $15^--pluss saatekulu 70 €
Saadaval VABA EESTLASE talitusest
ILMUS TEINE TRÜKK mGLISKEELSEST KOKARAAmTUOT
Cooking Estonian Style"
Hilja TreumuHi i« Viivi PiirisiM
retsepti i^ Hind koos saatekologa Can. $15.—
Tolimisi võtab vastu Vaba Eesilase'' talte
Raamatud saadetakse välja Los Angelesist
m koi^nstriikis T. E. S. Täienduskoolide XVH
väljaandena hvivitav lasite- ja nooisooji
M . S I L L A O T SA
postiteel: L. Marley, 9 Parravano Court, WiUowdalis,
Vi2R 3S8 või „Val)a Eesflase" talitusest
HIND $4.00 — postiteel $4.75
iiniiseMiRiiHMfitiiiwmnmHimutm^
B
0 •
D
D
O
D
0
D
O
a
6
a
o :
a
a
a
a:
'a'
a
a
a
tn
a
(D • m
n
a
: ID n
B
ID-
09
O
a
. a
m
a
m'
. 0 .
(0
' 0
10
ID'
O
IMEVMKLIKUD,: VÄGA^^
KUUptATAIA TÄNIM WEL ÜLESKIMJUTi
• l U T^
teeMiuaakeelde tõlgitud ja meie
mõnes tiiMs ümber solgiM^
0
n "
D
D
0
D
•
D
D
D
D
D
0
•
D
•
•
• •
•
D
a
0
: a
a
a
. a
d
a
a
a
a
a
a
_a
D
• a
a
o
El
O
0
' B-a
B
' n
Önda,'oli siis
nõukoda korrapärast ehitatud ja
peale selle kõige alpuse auga sisse
seatud. —
Kui nad sellepeale, kui ilmad
juba kübnaks läinud, üht nõupäe-va
ja kohtuseletaniist tahtsid pidada,
ja igaüks — kogukonna kulu
vähendamise pärast — oma puuhalu
kaasa oli toonud, miska nad
tuba tahtsid soojendada, vaata,
seal olid nad ahju tegemata unustanud,
ega ka kuhugi ruumi jätkud,
kuhii nad tuleaset oleksid
võmud seädal
Selle üle ehmatasid mehed jälle
väga ja hakkasid kogemata uue
inetuse päirast arapidamia ja asja
läbi mõtlema, kus jälle mõnesuguseid
arvamisi kuuldi. Mõned andsid
nõu ahi ukse taha teha, kus ta
vähemalt risuks jalgade ees • ei
oleks. Aga teistele ei näinud see
arvamine mitte meelepärast olevat.
Lõpuksi pärast seda kui äsja pikalt
edasi-tagasi küllalt oli arvatud
ja kõik kohad läbi katsutud, kiitis
üks tarklane nõuks, ahju akna alla
majast väljaspoole teha, l^ust, kui
sooja tarvis, võiks akna vallali teha
ja sooja tuppa lasta. See nõu
võeti igalt poolt ühel meelel kiites
vastu ja lubati asja nõnda korda
seada;
"Üks vana Aga-alp nende hulgas,
kes kauem- kui, teised
tit oli ütles vastutõrkli-kult:
„Aga ma jätan trepi tegemise
nimetamata, ehk küll muidu kellelgi
võimalik ei oleks maast kõrge
ahjuni kassiküüsil seina mööda
üles ronida; aga olgu sellega kuidas
on, kuid kallis ahju soe, rnis
muidu üksnes toa tuluks tarvitatakse,
läheks sel kombel kõik ahjust
raisku, ja ei tõuseks sest meile
pikemalt kasu."
„Sina muistne-alp ei oska sest
midagi," kostis üks; teine. „Käs sa
ei kuuhiud, kuidas me akent lahti
tehes ahju sooja niisama hästi võime
tuppa lasta kui suvel päevate-räde
sooja. See oleks, nagu rääkida
võiks, otsekui läheks suitsuga
korstnast kõik toa soe ühes välja.
Aga et sul selle asja pärast pikemat
muret ei oleks, et soe ilmaaegu
raisku läheb, nagu sa ütlesid,
tahan ma kodunt oma vanad jäne-sepüüdmise
paelad süa tuua ja kogukonnale
kinkida; need padad
paneme siis ahju suu ette, et soe
ahjust yälja ei pääse; — kas mõistad
nüüd, vennike, mis rumal sinu
vastutÕrkumine oli?" ~
Kõik kiitsid ühest suust jutume-he
tarkust jä tänasid teda helduse
eest, et ta oma vanad jänesepae-lad
kogukonna tuluks oli lubanud
kinkida, mille eest temale ja temš
lastele ja lastelastele üks soe iste-pink
ahju suu kõrval lubati. Sedaviisi
lõpetati siis pikk arupidamine,
tehti ahi väljaspoole seina külge,
ja nüüd oli kena nõukoda hoopis
valmis.
K o i me te i s tk:ü m n e s
peatükk.
, , V A B A E E S T L Ä MI
oa vahrel eeirtlaskonffia
öldhnvide eest!
kaugelt linnadest tuua, veel vähem
kaupmeeste pettust karta, kes par-sü
kuivatatud kmd! soola sisse se-
Kuidas kilplased iiht põldu 600° gävad ja sellega soola magedaks
laga külvavad, et tsool omal maal teevad.
kasvaks ja mis sealjuures pikemalt Seda nõupidamise otsust hakka-juhtus.
sid kilplased kiiresti jalule toimeta-
' ma, täis hüva lootust, et seeläbi
Kui nüüd nõukoda igapidi täie- edaspidi mitte üksnes soolahäda
likult valmis ehitatud ja alplastega otsa- ei lõpe, vaid et nad pealegi
täidetud oH, hakkasid nad iga päev veel kaubaajamisel palju soola
koos kauna ja enda päid kõige muule võõrale rahvale võiksid
kogukonna asjadega vaevama ja müüa, mis neile suurt kasu saaks
piinama. Nüüd juhtus, et sõja kur- tooma. Niisuguses kindlas usus
natuse kitsikul — nagu paari aasta oHd nad soola^õllu eest hoolsat
eest meie maal—- soola hind kör- muret pidanud, iga nelja nurga
raga väga kalliks öU läinud. peale ühe väljavahi pannud, ja
Kilplastel ei olnud veel „kasulišt igale vahile püssi kätte andnud,
kailendrit", kus lck)tust antakse miska see linde võiks väljalt maha
maa-oherdiga oma maapõhjast lasta, kui need soolaivi.peadest tu-soola
aegamööda hädakitsikul üles levad välja nokkima,
puurida, sellepärast pidid nad tar- Ei väldanud kuigi kaua aega,
ka nõu selle puuduse abiks ette seal läks soolaväli väga kenasti
võtma ja korrale toimetama, kuni haljendama, mis kilplastele väga
selles asjas mõnesuguseid arvamisi suurt rõõmu tegi. Nad mõtlesid,
peetud, ning mõnd teed ja rada tä- nüüd on meÜ ometigi üks uus
hendatud, kiist aegamööda võiks tükk kenasti korda läinud, mis tei-abi
saada. sed veel ei oska teha, läksid iga
Viimaks löödi ühendatud nõu päev üheskoos väljale vaatama,
sedaviisi kokku: et küllalt teada ja kuidassool kasvas, ja kiitsid üks-avalik
on, kuidas mitte üksnes teisele, kuidas nemad soola kasva-kõik
muu vili, vaid ka suhkur, mis mist oma kõrvaga olid kuulnud,
pealtnäha soolaga pea ühte värki Mida lopsakamalt see kasvas,
näib, kasu andes väljal kasvab, siis seda enam kasvas ka nende lootus;
võib ju sedamööda igamees ise ar- ja ei olnud kedagi kõikide hulgas,
vata, et sool niisamuti väljal peab kes mitte juba enda arus üht tünd-kasvama.
Sellepärast ei maksa rit soola ei oleks söönud, mis
praegu, kus soola hind kallimaks omal nurmel oli kasvanud,
läinud, midagi paremat nõu otsida, Aga et kallis soolapõld mitte ei
kui ise soola külvama ja nurmel saaks ära sõtkutud või muidu ri-kasvatama
hakata. Üks tükk kogu- kutud, sellepärast seati veel rbh-kontia
põldu pidi küntud, äestatud kem vahte sooläpõllu ümber ja an-jasoolaseemnega
külvatud saama, ti neile kindel käsk, kui juhtuks
misläbi kogukond edaspidi soola lehm, hobune, kits või lammas
niisama hästi kui rukist ja otra soolapõllule tulema, siis pidid va-oma
põllult võiks korjata, nii et hid neid lükates, ajades, kihutades
kellelgi tarvis ei oleks seda kaupa MMieSi nuiates, kõpsides, torkides
humutades, või kuidas neil iial
võimalik näib, ära tõrjuma, aga
sealjuures ise hoidriia, et nad jalgadega
põllule kahju ei teeks. Väl-jahoidjad
tõotasid kohtu ees kindlasti
kuuldud käsku truusti täita»
N e l j a t e i s t k ü m n es
p e a t ü k k .
Kuidas mõned lojused soolapõl«
lule tulid, ja kuidas Aeid (sealt ära
aetio
Vahtidel Võis ehk küll tahtmine
hea olla, põldu kahju eest hoida,
aga igamees teab: vaun on tahtlik,
liha nõder. Olgu nüüd, et nemad
kas liha nõtruse pärast magama
uinusid või midagi muud kogemata
viga juhtus, niipalju tõusis
korraga avalikuks, et hulk võõraid
mõistmata lojuseid ühel hommikul
kenasti haritud ja soolaga külvatud
põllul leiti, kes põldu rikkusid
ja ära sõtkusid. Siin oli kahekordne
kahju, niihästi kena, seemneks
külvatud soola pärast, kui selle
soola pärast, mis külvist alles pidi
kasvama. Väljavahtide ehmatus ei
olnud pisuke, kui nad unest ärgates
ja silmi hõõrudes lojusekarja
väljal nägid: suure hirmuga jook-^
sid nad otsekui peata kanad Üksteise
vastu, ja ei teadnud, mis nad
pidid tegema; niipalju nägid nad
selgesti, et sündinud kahju veel
laiemaks läheks, kui nad ise lojuste
hulka põllule läheksid, et lojuseid
ära tõrji^da. Viimaks võtsid
mehikesed nõuks, mis neile küll
raske oli, fclplasse minna ja targale
nõuisandate kogudusele seda
kurja lugu kuulutada.
1
il
Vaipadel
keemiliiK
„Staingni
Söögituba, ell
$5j
FensioDäridc koi
te. Samuti
Peetei
Tel. 6!
Hllllliilillililiiiilllllliilülll
MAALID MÜÜGI
Helistage ette 2^
m Princes
MtniiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiti^
eesüascd
eil
et teen i(
raud- jal
knmtidi
B. RISTMÄGI
DR.S.BR<
OPTOMETt
•Tel. 5]
412 RONCEsi
AT HOWi
ADVOl-
ENN
ADVOI
Room 1002y
Toronto D(
PofltiaftdrestR
Ont. (Biy &
Tekfon:
24-tundi telefoi
VABA EES1
..NELJJ
— kvartett: Juta
sa, Ausma Tavc
Hind $9.50-1-
VABA El
TOIMETUS
avatud esil
reedeni ke
Telefonid: toii
talil
Toimetaja I:
tel, 481
KUULul
VABAEl
on tasuv aj a|
levik.i
üks toll ühel
kuulutuste kül
tekstis
esiküljel .. •
Kuulutusi v(
nädala esimess
emasp. homm.
nädala teise aj
. map. homii
tel. 441
Väljasi
HehniVLüvanI
Leida Marle^
Postiaadress:
9 Parravano
Willowdale,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 12, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-07-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830712 |
Description
| Title | 1983-07-12-06 |
| OCR text | \ VABA EESTLANE teisipäeval, Ig/jy^^i i983 Tuesday, July 12, 1983 Nr. 51 Nr. 51 Torn Petrai^off" Lõuna-J mast püstitas mai keskel Los An-geleses uue odaheite maailmarekordi tulemusega 99.72 m, ületades eelmise ungarlase F. Paragi rekordi 3 meetriga. Torontolane Desai Williams parandas Ka^iada rekordit 100 m jooksus, 01 sek. võrra, saades 10,17 sek. Bri^am Young ülikoali võistlusel, Ütali'is. Mai alul p^^^^ Tokios esimene kergejõustiku võistlus, kus lAAF loaga maksti amatööratleetidele nn. esinemise (appearance) tasu, milline seisab trustfondis kuni atleedi erruminekuni. 1^2.9 a, Jesse Owensi kergejõustiku auhinna said ameeriklased Carl Lewis ja Mary Tabb-Decker ning inglane Däley Thompson. 1984 olümpiaadi korraldajad arvavad, et kuna igale pealtvaataja köhale iõppvöistlusile saabub 25— 50 eelteilimust, siis tuleks pileteid jagada loosimisega. Müügile tuleb ka 2000 piletit millega pääseb kõikide alade lõppvõistlusile. pileti hhmaks $25.000! Tiina Lillak viskas Los Angele-ses oda 72.78 m (16. aprillil), mis on naiste kõigi aegade teine tulemus. See oleks olnud uus Soome rdkord (endine tema nimel 72.40 m) kui Tiina poleks võistelnud koos meestega sest naisyõii Spordiyudiseid kodumaalt Maailma kergejõustiku 1982 edetabelis 50 paremate hulgas leidub eestlasi; 5000 m — 46) T. Turb 13.30,53o' 20 km kõnd — 24) V. Matve-jev, 1:23.27. Kolmik — 9) J. Uudmäe, 17.17, Oda — 5. H. Puuste, 90,72. lO-võistlus — 24) T. Kaukis, 8104. 29) V. Kühret, 8060, 38) T. Pahker, 7994 Naiseds/. Ketas — 31) E. Kubi,62,94o Oda --2) T. Lillak, 72.40. 7-võistius — 30) S. Oja, 6156o Talviseks N. Liidu meistriks odaviskes tuH Heino Puuste tulemusega 87,56 m pärast pingsat heitlust olümpiavõitja ^ Damis Kulaga, kes saavutas teisena 86.50 m. Rahvusvahelisel murdmaajooksul (11395 m) Shveitsis tuü esimeseks T. Turb N. Liidust ajaga •'M^ho Suun võitis N. Lüdu jalgrattasõidu meistrivõistluse 85 punktiga, olles lätlasest U. Anson^- 'ist 84 p. ees. Martin Aun jagas 12.-^15, ja Arvi Tammesalu 16.— 19. kohta aprilli alul peetud võistlusel Adleris» Underi kohta varem ilmunud. Raamatuke on välja antod seo- Raamatnke on koostatud Helmi Rajamaa poolt Tdatajas avaldatud artiklite seeriast, avaldub uusi aspekte meie suurluuleta-tast kui inim^est ja on iäiendusekis neile teostele, mis ses Marie Underi 100. a. sünnipäeva tötiistamisega.\ - SAADAVAL VABA EESTLASE TAIiTÜSES Hind $4.— pluss saatekulu 50 0 MtJÜGIL Saadaval „VABA EESTLASE" talituses ja kooliõhtutcl Majas raamatute müügUaual. SUND $6.00 — postiteel $6.S0 I L M A R KÜLVETI A, Trwiavertkuuliltõiiielo Tõnu Oim kirimale Cliff Young, 61-aastane talunik Austraalias, võitis 875 km pikkuse ülimaratoni Sydney ja Melbourne linnade vahel, olles ees 40km võr^ ra noorematest jooksjatest. Võitja aeg 5 päeva, 14 tundi ja 36 minutit mis oli üle ühe päeya kiirem täiemasest parimast ajast! , Erika Salmnäej püstitas maailma-rekordi 1 kilomeetriM lendstar^ diga trekisõidul ajaga 1.12,365 minutit. Rahvustevähelme võistlus peeti 10. sept. 1982 Jerevanis. Aprillis 1983 kinnitati see resultaat RahvusvaheHseJalgrattasprdi Föderatsiooni poolt. Anne Õberg oli esimene Mehhikos 17-ne riigi laskurite võistlusel, saavutades õhupüssis 382 silma ja ^rdipüssis (3 x 20) 573 sihna. Eestlastest kuldmedali toojaid N. Liidu meistrivõistlustelt 1982: Allan Runnel, karates, absoluutses kaalukategoorias; Olav Kivirand, karates^ 85 kg; Tiit Haagitia, jääpurjetamises; Heino Puuste, odas (talvel), 85,82; •;-^r: Aino Tarasey, kirikabes; Katrin Viikant, allveeorieiiteeru-mises; Kersti Veer, vibulaskmises; Aldo Kanepi, ratsutamises; Toomas Napa, autospordis (3 klass); • Luule Tüll, mootorrattasõidus (175 kuupcentimeetris); Lembit Teesalu, mootorratta sõidus (125 kuupcentimeetris); Jüri Raudsik, mootorrattasõidus (350 kuupcentimeetris); A Rein %nnij veoautode mitmevõistluses; Lembit Aaslav-Kaasik, ^eemoo-torispordis 350 kuupcm. skuutril; Nikolai Põwat, veemootorispor-dis 250 kuupcm. skuutril; Aldur Raudva, yeemootorispor-dis 500 kuupcm. Nagu teame, ei saanud Paul Keres kunagi maailmameistriks, vaatamata sellele, et ta kuulus 40 aastat malemaailma absoluutse paremiku hulka. Selle põhjuste kohta on palju spekuleeritud, kuid täpset vastust me vast kunagi ei saa. Peale' kõige muu oli Faul Keresel palju ebaõnne juba seUes mõttes, et „parajal ajal" kerkis maleareenile alati mõni uus andekas malegee-nius nagu Bronstein, Tal, Petrõs-jan, Spasskij, Fisher, ja Kerese saatuseks sai olla,, alaline teW. Oma elu lõpuaastail ei olnud'Päü-lil ka enam vajalikke ambitsioone maaümameistriks saamiseks. Rein Lindriiäe, lauatennis, meeste paarismängus V. Submiga; Viljar Loor, AKSK võrijpalli-meeskonnas; jRiho Suun, jalgrattaspordis, 194 km grupisõidus ja Ilmar Vesiallik, autcmudelismis, F-1 klassis. Nüüd on aga igal juhul üks maailmameistri tiitel eesti maletaja käes. Tema nimi on paljudele tundmata — Tõnu Õim, kel läinud aasta lõpus läks korda saada kirimale maaümameistriks. See võistlus (järjekorras üheksas) kestis ajavahemikul 1977-82. Tallinna maletaja võitis 16 partiist 10, viigistas kuus ja ei kaotanud ühtegi! • 13 punktiga edestas ta teisele! kohale tulnud sakslase Baumbachi DDR-ist' poole punktiga. Kolmandale kohale tuli rumeenlane Anton 10,5 punktiga ja talle järgnes Mih-haÜov N. Ludust 10 punktiga. Parimaks skandinaavlaseks osutus taanlane Ekeberg, kes tuli kuuendale kohale. Tõnu õim on 41 a. vana. Ta on sündinud 16. juunU 1941 ja ametis maletreenerina Eesti NSV Malelü-dus, olles ühtlasi Paul Kerese nimelise klubi admmistraator Tallinnas. Malet hakkas uus kirimale maailmameister mängima kuue^ aastasena. Otsemales tuli ta 18-aastasena Eesti noorte esimaietajaks. Ta on ka eduga osalenud nii ENSV male-esivõistlustes (alates 1968) kui ka mõnes rahvusvahelises turniiris. Tema parimaks saavutuseks otsemates on jagatud 2—3. koht 1967. a. Eesti esivõistlustel koos Etrukiga. sisaldab § siäidendit fotodega: PARADnSI PÄRISPEREMEES i SULETUD AKEN LAMP EI TOHI KUSTUDA MENNING ŠÜLDÜLEMERE Hind $15^--pluss saatekulu 70 € Saadaval VABA EESTLASE talitusest ILMUS TEINE TRÜKK mGLISKEELSEST KOKARAAmTUOT Cooking Estonian Style" Hilja TreumuHi i« Viivi PiirisiM retsepti i^ Hind koos saatekologa Can. $15.— Tolimisi võtab vastu Vaba Eesilase'' talte Raamatud saadetakse välja Los Angelesist m koi^nstriikis T. E. S. Täienduskoolide XVH väljaandena hvivitav lasite- ja nooisooji M . S I L L A O T SA postiteel: L. Marley, 9 Parravano Court, WiUowdalis, Vi2R 3S8 või „Val)a Eesflase" talitusest HIND $4.00 — postiteel $4.75 iiniiseMiRiiHMfitiiiwmnmHimutm^ B 0 • D D O D 0 D O a 6 a o : a a a a: 'a' a a a tn a (D • m n a : ID n B ID- 09 O a . a m a m' . 0 . (0 ' 0 10 ID' O IMEVMKLIKUD,: VÄGA^^ KUUptATAIA TÄNIM WEL ÜLESKIMJUTi • l U T^ teeMiuaakeelde tõlgitud ja meie mõnes tiiMs ümber solgiM^ 0 n " D D 0 D • D D D D D 0 • D • • • • • D a 0 : a a a . a d a a a a a a _a D • a a o El O 0 ' B-a B ' n Önda,'oli siis nõukoda korrapärast ehitatud ja peale selle kõige alpuse auga sisse seatud. — Kui nad sellepeale, kui ilmad juba kübnaks läinud, üht nõupäe-va ja kohtuseletaniist tahtsid pidada, ja igaüks — kogukonna kulu vähendamise pärast — oma puuhalu kaasa oli toonud, miska nad tuba tahtsid soojendada, vaata, seal olid nad ahju tegemata unustanud, ega ka kuhugi ruumi jätkud, kuhii nad tuleaset oleksid võmud seädal Selle üle ehmatasid mehed jälle väga ja hakkasid kogemata uue inetuse päirast arapidamia ja asja läbi mõtlema, kus jälle mõnesuguseid arvamisi kuuldi. Mõned andsid nõu ahi ukse taha teha, kus ta vähemalt risuks jalgade ees • ei oleks. Aga teistele ei näinud see arvamine mitte meelepärast olevat. Lõpuksi pärast seda kui äsja pikalt edasi-tagasi küllalt oli arvatud ja kõik kohad läbi katsutud, kiitis üks tarklane nõuks, ahju akna alla majast väljaspoole teha, l^ust, kui sooja tarvis, võiks akna vallali teha ja sooja tuppa lasta. See nõu võeti igalt poolt ühel meelel kiites vastu ja lubati asja nõnda korda seada; "Üks vana Aga-alp nende hulgas, kes kauem- kui, teised tit oli ütles vastutõrkli-kult: „Aga ma jätan trepi tegemise nimetamata, ehk küll muidu kellelgi võimalik ei oleks maast kõrge ahjuni kassiküüsil seina mööda üles ronida; aga olgu sellega kuidas on, kuid kallis ahju soe, rnis muidu üksnes toa tuluks tarvitatakse, läheks sel kombel kõik ahjust raisku, ja ei tõuseks sest meile pikemalt kasu." „Sina muistne-alp ei oska sest midagi," kostis üks; teine. „Käs sa ei kuuhiud, kuidas me akent lahti tehes ahju sooja niisama hästi võime tuppa lasta kui suvel päevate-räde sooja. See oleks, nagu rääkida võiks, otsekui läheks suitsuga korstnast kõik toa soe ühes välja. Aga et sul selle asja pärast pikemat muret ei oleks, et soe ilmaaegu raisku läheb, nagu sa ütlesid, tahan ma kodunt oma vanad jäne-sepüüdmise paelad süa tuua ja kogukonnale kinkida; need padad paneme siis ahju suu ette, et soe ahjust yälja ei pääse; — kas mõistad nüüd, vennike, mis rumal sinu vastutÕrkumine oli?" ~ Kõik kiitsid ühest suust jutume-he tarkust jä tänasid teda helduse eest, et ta oma vanad jänesepae-lad kogukonna tuluks oli lubanud kinkida, mille eest temale ja temš lastele ja lastelastele üks soe iste-pink ahju suu kõrval lubati. Sedaviisi lõpetati siis pikk arupidamine, tehti ahi väljaspoole seina külge, ja nüüd oli kena nõukoda hoopis valmis. K o i me te i s tk:ü m n e s peatükk. , , V A B A E E S T L Ä MI oa vahrel eeirtlaskonffia öldhnvide eest! kaugelt linnadest tuua, veel vähem kaupmeeste pettust karta, kes par-sü kuivatatud kmd! soola sisse se- Kuidas kilplased iiht põldu 600° gävad ja sellega soola magedaks laga külvavad, et tsool omal maal teevad. kasvaks ja mis sealjuures pikemalt Seda nõupidamise otsust hakka-juhtus. sid kilplased kiiresti jalule toimeta- ' ma, täis hüva lootust, et seeläbi Kui nüüd nõukoda igapidi täie- edaspidi mitte üksnes soolahäda likult valmis ehitatud ja alplastega otsa- ei lõpe, vaid et nad pealegi täidetud oH, hakkasid nad iga päev veel kaubaajamisel palju soola koos kauna ja enda päid kõige muule võõrale rahvale võiksid kogukonna asjadega vaevama ja müüa, mis neile suurt kasu saaks piinama. Nüüd juhtus, et sõja kur- tooma. Niisuguses kindlas usus natuse kitsikul — nagu paari aasta oHd nad soola^õllu eest hoolsat eest meie maal—- soola hind kör- muret pidanud, iga nelja nurga raga väga kalliks öU läinud. peale ühe väljavahi pannud, ja Kilplastel ei olnud veel „kasulišt igale vahile püssi kätte andnud, kailendrit", kus lck)tust antakse miska see linde võiks väljalt maha maa-oherdiga oma maapõhjast lasta, kui need soolaivi.peadest tu-soola aegamööda hädakitsikul üles levad välja nokkima, puurida, sellepärast pidid nad tar- Ei väldanud kuigi kaua aega, ka nõu selle puuduse abiks ette seal läks soolaväli väga kenasti võtma ja korrale toimetama, kuni haljendama, mis kilplastele väga selles asjas mõnesuguseid arvamisi suurt rõõmu tegi. Nad mõtlesid, peetud, ning mõnd teed ja rada tä- nüüd on meÜ ometigi üks uus hendatud, kiist aegamööda võiks tükk kenasti korda läinud, mis tei-abi saada. sed veel ei oska teha, läksid iga Viimaks löödi ühendatud nõu päev üheskoos väljale vaatama, sedaviisi kokku: et küllalt teada ja kuidassool kasvas, ja kiitsid üks-avalik on, kuidas mitte üksnes teisele, kuidas nemad soola kasva-kõik muu vili, vaid ka suhkur, mis mist oma kõrvaga olid kuulnud, pealtnäha soolaga pea ühte värki Mida lopsakamalt see kasvas, näib, kasu andes väljal kasvab, siis seda enam kasvas ka nende lootus; võib ju sedamööda igamees ise ar- ja ei olnud kedagi kõikide hulgas, vata, et sool niisamuti väljal peab kes mitte juba enda arus üht tünd-kasvama. Sellepärast ei maksa rit soola ei oleks söönud, mis praegu, kus soola hind kallimaks omal nurmel oli kasvanud, läinud, midagi paremat nõu otsida, Aga et kallis soolapõld mitte ei kui ise soola külvama ja nurmel saaks ära sõtkutud või muidu ri-kasvatama hakata. Üks tükk kogu- kutud, sellepärast seati veel rbh-kontia põldu pidi küntud, äestatud kem vahte sooläpõllu ümber ja an-jasoolaseemnega külvatud saama, ti neile kindel käsk, kui juhtuks misläbi kogukond edaspidi soola lehm, hobune, kits või lammas niisama hästi kui rukist ja otra soolapõllule tulema, siis pidid va-oma põllult võiks korjata, nii et hid neid lükates, ajades, kihutades kellelgi tarvis ei oleks seda kaupa MMieSi nuiates, kõpsides, torkides humutades, või kuidas neil iial võimalik näib, ära tõrjuma, aga sealjuures ise hoidriia, et nad jalgadega põllule kahju ei teeks. Väl-jahoidjad tõotasid kohtu ees kindlasti kuuldud käsku truusti täita» N e l j a t e i s t k ü m n es p e a t ü k k . Kuidas mõned lojused soolapõl« lule tulid, ja kuidas Aeid (sealt ära aetio Vahtidel Võis ehk küll tahtmine hea olla, põldu kahju eest hoida, aga igamees teab: vaun on tahtlik, liha nõder. Olgu nüüd, et nemad kas liha nõtruse pärast magama uinusid või midagi muud kogemata viga juhtus, niipalju tõusis korraga avalikuks, et hulk võõraid mõistmata lojuseid ühel hommikul kenasti haritud ja soolaga külvatud põllul leiti, kes põldu rikkusid ja ära sõtkusid. Siin oli kahekordne kahju, niihästi kena, seemneks külvatud soola pärast, kui selle soola pärast, mis külvist alles pidi kasvama. Väljavahtide ehmatus ei olnud pisuke, kui nad unest ärgates ja silmi hõõrudes lojusekarja väljal nägid: suure hirmuga jook-^ sid nad otsekui peata kanad Üksteise vastu, ja ei teadnud, mis nad pidid tegema; niipalju nägid nad selgesti, et sündinud kahju veel laiemaks läheks, kui nad ise lojuste hulka põllule läheksid, et lojuseid ära tõrji^da. Viimaks võtsid mehikesed nõuks, mis neile küll raske oli, fclplasse minna ja targale nõuisandate kogudusele seda kurja lugu kuulutada. 1 il Vaipadel keemiliiK „Staingni Söögituba, ell $5j FensioDäridc koi te. Samuti Peetei Tel. 6! Hllllliilillililiiiilllllliilülll MAALID MÜÜGI Helistage ette 2^ m Princes MtniiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiti^ eesüascd eil et teen i( raud- jal knmtidi B. RISTMÄGI DR.S.BR< OPTOMETt •Tel. 5] 412 RONCEsi AT HOWi ADVOl- ENN ADVOI Room 1002y Toronto D( PofltiaftdrestR Ont. (Biy & Tekfon: 24-tundi telefoi VABA EES1 ..NELJJ — kvartett: Juta sa, Ausma Tavc Hind $9.50-1- VABA El TOIMETUS avatud esil reedeni ke Telefonid: toii talil Toimetaja I: tel, 481 KUULul VABAEl on tasuv aj a| levik.i üks toll ühel kuulutuste kül tekstis esiküljel .. • Kuulutusi v( nädala esimess emasp. homm. nädala teise aj . map. homii tel. 441 Väljasi HehniVLüvanI Leida Marle^ Postiaadress: 9 Parravano Willowdale, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-07-12-06
