1987-07-28-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 28. juulil 1987 - Tuesday, July 28, 1987 Nr. 56, Nr. 56
(Tl nn
Masterid edukad Spordiuudiseid
viievõistlusel
Selle-aastäsed masterite lahtised
Ontario viievõistluse
meistrivõistlused peeti 12. juulil
1 Scarboroughs\ Birchmount C.I.
staadionil. Umbes 150 osavõtja
hulgas nii USA-st kui ka pea igast
Kanada nurgast võttis osa meie
master-sportlastest A. Jaago, V.
Sadul ja V. Kõresaar.
Väga tasavägises ja konkurent-si-
rikkas .võistluses saavutati
kuumale ilmale vaatamata häid
tagajärgi. Eriti märkimisväärsed
on V. SaduKa kuldmedali
saavutus tavalises yiievõistluses
M60 Vanusegrupis 3341 punktiga,
tulles ühtlasi selle ala üldvõitjaks
ja uue Kanada rekordi omanikuks
ning A. Jaago kuldmedali
saavutus M60 grupis raskus-viiWõistluses
3536 punktiga,
milline tagajärg on samuti uueks
Kanada rekordiks ja ainult
mõnekümne punkti võrra vähem
selle ala ameeriklasest üldvõitja
saavutusest. V. Kõresaar M65
grupis 2205 punktiga jäi kolmandaks
ja sai pronks-medali.
TEHNILISED TAGAJÄRJED:
Normaal-viievõistluses — M60
- 1. - V. Sadul -'3341 p.
(kaugus 4.17, oda 29.43, 200 m
27.97, ketas 28.12, 1500 m
5:36.5)
V Raskus-viievõistluses — M60
— 1. — A. Jaago — 3536 p. (kuul
12.25, vasar 31.96, ketas 38.36,
oda 36.66, raskus 25 Ibs. 13.00)
M65 - 3. - V. Kõresaar -
2205 p. (9.43, 16.56, ,25.76,
Kuidas peletada eemale kurja
koera: Sellest käis j Poola jooksjatele
Ja teistele huvilistele
rääkimas Taani loomapsühholoog
Roger Abrantes. Poola koertele
jooksev inimene ei meeldi: mullu
puresid koerad 200 korral äärelinnas
või maal treenivaid jooksjaid,
kellest mitu sattus haiguslehele,
Abrantes soovitab toimida tigeda
koera eemalepeletamiseks nii:
laskuda kükakile, olles seejuures
surmtõsine (lipitsev naeratus ärritab
koera), ja teha 20 sekundi
jooksul valju matsutamist
matkivad häält.
(D
Kanadas mängivad jalgpalli ka
naised. Meistrivõistlustel Winni-pegis
tuli teist korda järjest võitjaks
Ontario naiskond, lüües
finaalis Albertat 1:0. Briti Kolumbia
jäi 2:1 võiduga Ouebecvi üle
kolmandaks. Juulis toimub Minneapolises
rahvusvaheline turniir,
millest peale Kanada võtavad osa
USA, Rootsi ja Hiina.
naastane
[ist püstitas . New Yorgis
Kanada tippmargi ultra-maratonis.
See on pikim distants,
milles võisteldakse. Võistluse
23.82 ja 7.12 m)
Järgmiseks suuremaks jõukatsumiseks
raasteritele on Ontario
kergejõustiku meistrivõistlused
25. ja 26. juulil East York
Memorial staadionil, 650
Cosburn Ave.
•'V.K.
Kahe aastaga kujundati skaudi
põhimäärused, vormiriietus,
katsekavad, organisatsiooni struktuur,
i asutati Skaudisõprade
Seltsid ja kujundati nende
ülemaaline liit.
Sõjameeslje asemele
kasvatustegelased
Muudatusi toimus ka skautluse
juhtivates isikutes. Kapten Leopold
Tõnson , kes oli peavanemaks
valitud ainult Tallinna poolt, tuli
asendamisele ülemaalise peavane-mäga.
Ettepanek selleks tehti kindral
Laidonerile. Soome skaudid
olid oma auvanemaks valinud
marssal Mannerheimi ja nende
skaudi hoolsus- ja eeskujuliku-märk
kannavad praegugi Mannerheimi
esimese ja teise klassi
märkide nimetust. See oli eeskujuks
ka Laidoneri kutsumisel.
Laidoner keeldus.
Eesti skautide peavanemaks
valiti siis kauaaegne truu
skaudisõber — ' koolidirektor,
hilisem haridusminister Nikolai
Kann, peastaabi ülemaks Jaan
Hünerson. Skautlus taas-asutati
nendes liililades, kus see vahepeal
oli kustlinud.
See oli tugev ja
ideoloogiliselt nõudlik ja rahvus-.
likult ning metoodiliselt otsiv.
Selles vaimus toimus ka I
suurlaager 1926 Pirita-Kosel,
mida siis nimetati Lükatiks.
Poolsada osavõtjat kõikidest
malevatest võistles omavahel
tublima nimele.
Skaudiliikumisele surmani
truu —
kes liitus skautlusega selle algusel,
tegi kaasa kõik mured
ja rõõmud ja lõpetas oma elutee
Saksamaal põgenikunao
« : 1 •,
;Üsna varsti pärast mitmevõistlejate
maavõistlusi toimus Tallinna
staadionil teine suursündmus
— 25. korda Erich Veetõusme
mälestusvõistlused. Paljud kindlasti
ei tea, kes on Veetõusme,
sest ta surmast on möödunud ligemale
30 aastat. V. ilmus Eesti
kergejõustikku 18-aastasena
1936, aastal ja juba kaks aastat
hiljem püstitas ta maavõistlusel
Ungari vastu 800 meetris Eesti
rekordi 1.55,8. Sõja puhkemise
päeval (22. 6. 41) läbis ta esimese
eestlasena 1500 meetrit alla 4
minuti. Ta hiilgeajaks olid aastad
1945-195K mil tegi 1500
meetris kaks N . Liidu rekordi parandust
(3.51,4 ja 3.50,4), tuli
samal distantsil neli. korda N.
Liidu meistriks ja esindas sama
palju kordi maavõistlustel ,,suurt
ajaks on 18 päeva. Teiseks tulnud
kanadalane kattis selle aja jooksul
1853,9 kilomeetrit, kuna võitja,
ameeriklane Sprengelmeyer saa--
vutas 2011,6 km.
©
Kanada võrkpall jääb esindamata
järgmistel olümpiamängudel.
Havannas toimunud kvalifikat-siooniturniiril
pidid nii mehed kui
naised leppima kolmanda kohaga.
Ainult kaks esimest võistkonda
pääseb edasi lõpuvõistlustele.
Nendeks osutusid USA ja Kuuba.
Kanada mees- ja naiskonnad kaotasid
mõlemale.
. . • •• : i
Meie lehe nr. 47 spordiküljej
leiduva odaviske uut maailmarekordimeest
kujutava pildi alla on
eksikombel sattunud valetulemus
(85.20). See on Zelezny eelmine
parim resultaat, uus maailmarekord
oli 87.66 m.
kodumaad''.
Mälestusvõistluste peaaladeks
on alati olnud V. lemmikdistant-sid
800 ja 1500 meetrit, kuid
nende kõrval on võistluste kavas
hulk teisi alasid, nii jookse, hüppeid
ja heiteid. Kuna osavõtjate
hulgas on alati olnud N. Liidu
tippatleete, siis on ka võistluste
tulemused olnud kõrgeklassilised.
Tänavu oli parimaks resultaadiks
V. Zintshenko 67.58 kettaheites
(N.L. 1987 a. tippmark).
Teivashüppes püstitas Tallinna
Polütehnilisc Instituudi tudeng
Valeri Bukarjev uue Eesti rekordi
5.61 — tulemus, mil on juba
rahvusvahelist kaalu. Jüri Tamm
saavutas vasaraheites 81.18-ga
oma hooaja parima tulemuse.
, Ülalmainitud 22. 6. 41 võisUu-sed
Tallinna staadionil tegi kaasa
Gustav Sule odaviskes, mis jäid ta
elu. viimasteks, sest mobilisceri-tuna
suri ta Siberis kopsupõletikku
järgmisel kevadel.
Neljakordne NSV Liidu meister 150Ö m jooksus Erich
Skautlus pahempoolsete
märklauaks
Samadel 1922—23-tel sisulise
ülesehituse aastatel sattus skautlus
pinnaks silma vasakpoolsetele poliitikutele.
Riigikogus rünnati
skaute kui ,,neetud kodanluse
kaardiväge** sotsialistide ja kommunistide
poolt. See oli aeg enne
1924.a. 1. detsembri mässukatset,
kui isegi kommunistid nautisid
super-demokraatlikus Eesti kõiki
kodaniku-õigusi. Ründajaid oli
rohkem kui skautluse kaitsjaid.
Jaan Hünerson pidas sel ajal
Riigikogus mitu ägedat kõnet, kus
ta kogu parlamendile selgitas
skautluse õilsaid põhimõtteid.
Ägedaid rünnakuid skautlusele i l mus
ka vasakpoolses ajakirjanduses.
Skautlust süüdistati militarismis,
progressiivse vaimu,
ideoloogia ja idealismi puudumises.
Sulega ründajate seas oli ka
eesti intellektuaale — isegi
Friedebert Tuglas. Tuglasele anti
küll andeks, sest ta kritiseeris
skautluses esinevaid väärnähteid,
pidas aga õigeks skautluse
põhimõtteid nagu need seisid
paberil.
Skautlusel oli ajalehtede
veergudel ka südisid kaitsjaid —
nimetamisväärseim neist Karl
August Hindrey Eesti suurimas
ajalehes Päevalehes'*.
Skaute ründasid „edumeelse''
nooruse ninamehed noorsoo-kongressidel.
Asi läks koguni terrorini
— salajaste summadega
organiseeritud kraadepoiste
jõugud ,,Must nool**, Punane
Käpp* t j .t, ründasid skaute
mõnda skauti. Politsei likvideeris
need jõugud kuid ei selgitanud asja
tagapõhja. Ilmsesti oli neil
teatud ühendus 1. dets. 1924 kommunistide
mässukatsega.
Indiaanlased eeskujuks
Koolis tuleb käia. Tänapäeval
kehtib kõikides kultuurmaades
koolikohustus, et kodanikele anda
maa vajadustele vastav haridus.
Skautlus on vabatahtlik noorteliikumine
ja vastavalt sellele
toimuvad pidevad otsingud —
kuidas skautlust noortele
huvitavaks teha, milliste võtetega
nendele anda vajalikke teadmisi ja
skautlikku südameharidust.
Esimeses suurlaagris ja selle
j ä r e l - a a s t a t e l püüti poiste
skautlemisel kasutada ameerika
skautide eeskujul indiaani-roman-tikat,
avastajate ja pioneeride jäljendamist.
Tekkisid kolme
allüksusega grupid: hundud,
skaudid ja vanemaskaudid, mida
nimetati suguharudeks. Mängu
ainestikku pakkus tõlkekirjandus
Ameerikast ja Indiast.
Eesti muinasmäng ja
rahvuskultuur
Indiaanimäng suutis paeluda
ainult nooremaid poisse. Juba
skaudiealine eesti poiss õli küllalt
kriitiline, et indiaanimähgu laste
narruseks pidada. Huvi Eesti
mineviku vastu, mis ajavaimu,
mõjutusel ikka enam kuivast
kooli-ajaloost kasvas elavateks
harrastusteks: rahvariiete kandmine,
rahvatants, kaevaniised
rahvusromantiline kirjandus —
,, Urmas ja Merike'', ,yLääneme-re
isandad"; , ,Ümerä jõel • •, j .t.
See kujunes skautluse sisuliseks
mänguks kolmekümnendate aastate
algul. Selleainelist lisa toodi ka
naabernaade suurlaagrite külastamisel
, kus rahvuskultuurilised
harrastused tõusid üha enam
esiplaanile.
Tugevaimaks rahvuskultuuriliseks
mõjutajaks olid soomlased,
kellega , .hõimukeele" kõnelemine
ja kogu nende soome!ik olemus
mõjiis suunavalt. Soome skautide
Kangasala suurlaager 1930
Tampere lähedal, kus eestlased
o l id esriiakordselt suurema
grupina oli osavõtvale nooremale
juhtkonnale ,,laadiv" ja inspireeriv.
Suguharud muutusid
Soome eeskujul 1 ipkondadeks.
Uus rahvuslik skautlus — /
Kaitseliidu Vanematekogu Otsusega
asutati 1930 uus Eesti noorte-organisatsioon
Noored Kotkad.
Organisatsiooni sihiks oli noorte
patriootiline kasvatamine ja
kaitseliidule järelkasvu kindlustamine.
Kogemused näitasid, et
noortel puiidüs huvi kaitseliitu
astumiseks.
Uue organisatsiooni vormiks
valiti skautlus kui kõige edukam
ja tunnustatum noortetöö •Organiseerimine
toimus vastupidiselt
skautlusele — ülalt alla. Värbamisele
ja juhtimisele rakendati
kooliõpetajaid, palgati skautide
organisatsioonist üksikuid tublisid
juhte instruktoriteks ja kasutati^
selleks Klk^Hidu riiklikke surn-'
. 1 * •
Eesti Kunstide Keskuse
suvekool Seedriorul
Üle neljaaastase ' ajavahei
Keskus 1982 ja 1983 aasta
kunstide suvekooli-programi
bruses. „Seitse Kunsti'' — mut
eesti keele ilu ja kõla, rahvata|
oma väravad laupäeval 8. aug.|
jäid igas vanuses.
Erilist rõhku on sel aastal pandud
rahvamuusika elustamisele.
Prof. Andres Peekna Illinois't
(USA) koos oma kandlemängijate
ja viiuldajaga annab ülevaatliku
kandleseminari õppida soovijatele.
Nendega ühinevad kohapealsed
kandlemängijad, Oskar
Haameri rahvapilli orkestri
liikmeid ja rahvalaulikuid. Nädala
jooksul valmib ka kaks videofilmi
Hans Westerblomi juhtimisel, mis
kirjeIdavad õppeprotsessi ja
mängutehnikat ning tutvustavad
erinevaid kandleliike ja muid
rahvapille.
Ryersoni õppejõud Hans
Westerblom õpetab video-filmi
„lõikamist" — kujundamistehni-kat
(editing) rting näitab mitmeid j
demonstratsioonfilme. Huviringist
osavõtjad võivad kaasa tuua
oma videovõtted. Analüüs-demonstratsioon
„Probleeme teatrietenduse
filmimisel" toimub ka
operett ,,Kalurineiu** videofilmist,
mis äsja valmis Eesti Kultuuripärandi
produktsioon.
Eesti keele ilu ja kõla eest hoolitseb
Lydia Vohu-Viksten,
siludes keelerütmi, vokaale ja
konsonante. Eesti keelt puudulikult
valdavad osavõtjad saavad
abi kassettidelt, aga päevad ära
õppima ja ettekandma ka ühe eesti
luuletuse.
Noor komponist Omair Daniel
tutvustab oma heliloomingut ning
a ha 1 üii s ib m 0od s a m u us ik a
sugemeid kuulaja seisukohalt.
Seitsme Kunsti,,vanameistrid**
Olavinlinna kindlus valge kat]
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 28, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870728 |
Description
| Title | 1987-07-28-06 |
| OCR text | Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 28. juulil 1987 - Tuesday, July 28, 1987 Nr. 56, Nr. 56 (Tl nn Masterid edukad Spordiuudiseid viievõistlusel Selle-aastäsed masterite lahtised Ontario viievõistluse meistrivõistlused peeti 12. juulil 1 Scarboroughs\ Birchmount C.I. staadionil. Umbes 150 osavõtja hulgas nii USA-st kui ka pea igast Kanada nurgast võttis osa meie master-sportlastest A. Jaago, V. Sadul ja V. Kõresaar. Väga tasavägises ja konkurent-si- rikkas .võistluses saavutati kuumale ilmale vaatamata häid tagajärgi. Eriti märkimisväärsed on V. SaduKa kuldmedali saavutus tavalises yiievõistluses M60 Vanusegrupis 3341 punktiga, tulles ühtlasi selle ala üldvõitjaks ja uue Kanada rekordi omanikuks ning A. Jaago kuldmedali saavutus M60 grupis raskus-viiWõistluses 3536 punktiga, milline tagajärg on samuti uueks Kanada rekordiks ja ainult mõnekümne punkti võrra vähem selle ala ameeriklasest üldvõitja saavutusest. V. Kõresaar M65 grupis 2205 punktiga jäi kolmandaks ja sai pronks-medali. TEHNILISED TAGAJÄRJED: Normaal-viievõistluses — M60 - 1. - V. Sadul -'3341 p. (kaugus 4.17, oda 29.43, 200 m 27.97, ketas 28.12, 1500 m 5:36.5) V Raskus-viievõistluses — M60 — 1. — A. Jaago — 3536 p. (kuul 12.25, vasar 31.96, ketas 38.36, oda 36.66, raskus 25 Ibs. 13.00) M65 - 3. - V. Kõresaar - 2205 p. (9.43, 16.56, ,25.76, Kuidas peletada eemale kurja koera: Sellest käis j Poola jooksjatele Ja teistele huvilistele rääkimas Taani loomapsühholoog Roger Abrantes. Poola koertele jooksev inimene ei meeldi: mullu puresid koerad 200 korral äärelinnas või maal treenivaid jooksjaid, kellest mitu sattus haiguslehele, Abrantes soovitab toimida tigeda koera eemalepeletamiseks nii: laskuda kükakile, olles seejuures surmtõsine (lipitsev naeratus ärritab koera), ja teha 20 sekundi jooksul valju matsutamist matkivad häält. (D Kanadas mängivad jalgpalli ka naised. Meistrivõistlustel Winni-pegis tuli teist korda järjest võitjaks Ontario naiskond, lüües finaalis Albertat 1:0. Briti Kolumbia jäi 2:1 võiduga Ouebecvi üle kolmandaks. Juulis toimub Minneapolises rahvusvaheline turniir, millest peale Kanada võtavad osa USA, Rootsi ja Hiina. naastane [ist püstitas . New Yorgis Kanada tippmargi ultra-maratonis. See on pikim distants, milles võisteldakse. Võistluse 23.82 ja 7.12 m) Järgmiseks suuremaks jõukatsumiseks raasteritele on Ontario kergejõustiku meistrivõistlused 25. ja 26. juulil East York Memorial staadionil, 650 Cosburn Ave. •'V.K. Kahe aastaga kujundati skaudi põhimäärused, vormiriietus, katsekavad, organisatsiooni struktuur, i asutati Skaudisõprade Seltsid ja kujundati nende ülemaaline liit. Sõjameeslje asemele kasvatustegelased Muudatusi toimus ka skautluse juhtivates isikutes. Kapten Leopold Tõnson , kes oli peavanemaks valitud ainult Tallinna poolt, tuli asendamisele ülemaalise peavane-mäga. Ettepanek selleks tehti kindral Laidonerile. Soome skaudid olid oma auvanemaks valinud marssal Mannerheimi ja nende skaudi hoolsus- ja eeskujuliku-märk kannavad praegugi Mannerheimi esimese ja teise klassi märkide nimetust. See oli eeskujuks ka Laidoneri kutsumisel. Laidoner keeldus. Eesti skautide peavanemaks valiti siis kauaaegne truu skaudisõber — ' koolidirektor, hilisem haridusminister Nikolai Kann, peastaabi ülemaks Jaan Hünerson. Skautlus taas-asutati nendes liililades, kus see vahepeal oli kustlinud. See oli tugev ja ideoloogiliselt nõudlik ja rahvus-. likult ning metoodiliselt otsiv. Selles vaimus toimus ka I suurlaager 1926 Pirita-Kosel, mida siis nimetati Lükatiks. Poolsada osavõtjat kõikidest malevatest võistles omavahel tublima nimele. Skaudiliikumisele surmani truu — kes liitus skautlusega selle algusel, tegi kaasa kõik mured ja rõõmud ja lõpetas oma elutee Saksamaal põgenikunao « : 1 •, ;Üsna varsti pärast mitmevõistlejate maavõistlusi toimus Tallinna staadionil teine suursündmus — 25. korda Erich Veetõusme mälestusvõistlused. Paljud kindlasti ei tea, kes on Veetõusme, sest ta surmast on möödunud ligemale 30 aastat. V. ilmus Eesti kergejõustikku 18-aastasena 1936, aastal ja juba kaks aastat hiljem püstitas ta maavõistlusel Ungari vastu 800 meetris Eesti rekordi 1.55,8. Sõja puhkemise päeval (22. 6. 41) läbis ta esimese eestlasena 1500 meetrit alla 4 minuti. Ta hiilgeajaks olid aastad 1945-195K mil tegi 1500 meetris kaks N . Liidu rekordi parandust (3.51,4 ja 3.50,4), tuli samal distantsil neli. korda N. Liidu meistriks ja esindas sama palju kordi maavõistlustel ,,suurt ajaks on 18 päeva. Teiseks tulnud kanadalane kattis selle aja jooksul 1853,9 kilomeetrit, kuna võitja, ameeriklane Sprengelmeyer saa-- vutas 2011,6 km. © Kanada võrkpall jääb esindamata järgmistel olümpiamängudel. Havannas toimunud kvalifikat-siooniturniiril pidid nii mehed kui naised leppima kolmanda kohaga. Ainult kaks esimest võistkonda pääseb edasi lõpuvõistlustele. Nendeks osutusid USA ja Kuuba. Kanada mees- ja naiskonnad kaotasid mõlemale. . . • •• : i Meie lehe nr. 47 spordiküljej leiduva odaviske uut maailmarekordimeest kujutava pildi alla on eksikombel sattunud valetulemus (85.20). See on Zelezny eelmine parim resultaat, uus maailmarekord oli 87.66 m. kodumaad''. Mälestusvõistluste peaaladeks on alati olnud V. lemmikdistant-sid 800 ja 1500 meetrit, kuid nende kõrval on võistluste kavas hulk teisi alasid, nii jookse, hüppeid ja heiteid. Kuna osavõtjate hulgas on alati olnud N. Liidu tippatleete, siis on ka võistluste tulemused olnud kõrgeklassilised. Tänavu oli parimaks resultaadiks V. Zintshenko 67.58 kettaheites (N.L. 1987 a. tippmark). Teivashüppes püstitas Tallinna Polütehnilisc Instituudi tudeng Valeri Bukarjev uue Eesti rekordi 5.61 — tulemus, mil on juba rahvusvahelist kaalu. Jüri Tamm saavutas vasaraheites 81.18-ga oma hooaja parima tulemuse. , Ülalmainitud 22. 6. 41 võisUu-sed Tallinna staadionil tegi kaasa Gustav Sule odaviskes, mis jäid ta elu. viimasteks, sest mobilisceri-tuna suri ta Siberis kopsupõletikku järgmisel kevadel. Neljakordne NSV Liidu meister 150Ö m jooksus Erich Skautlus pahempoolsete märklauaks Samadel 1922—23-tel sisulise ülesehituse aastatel sattus skautlus pinnaks silma vasakpoolsetele poliitikutele. Riigikogus rünnati skaute kui ,,neetud kodanluse kaardiväge** sotsialistide ja kommunistide poolt. See oli aeg enne 1924.a. 1. detsembri mässukatset, kui isegi kommunistid nautisid super-demokraatlikus Eesti kõiki kodaniku-õigusi. Ründajaid oli rohkem kui skautluse kaitsjaid. Jaan Hünerson pidas sel ajal Riigikogus mitu ägedat kõnet, kus ta kogu parlamendile selgitas skautluse õilsaid põhimõtteid. Ägedaid rünnakuid skautlusele i l mus ka vasakpoolses ajakirjanduses. Skautlust süüdistati militarismis, progressiivse vaimu, ideoloogia ja idealismi puudumises. Sulega ründajate seas oli ka eesti intellektuaale — isegi Friedebert Tuglas. Tuglasele anti küll andeks, sest ta kritiseeris skautluses esinevaid väärnähteid, pidas aga õigeks skautluse põhimõtteid nagu need seisid paberil. Skautlusel oli ajalehtede veergudel ka südisid kaitsjaid — nimetamisväärseim neist Karl August Hindrey Eesti suurimas ajalehes Päevalehes'*. Skaute ründasid „edumeelse'' nooruse ninamehed noorsoo-kongressidel. Asi läks koguni terrorini — salajaste summadega organiseeritud kraadepoiste jõugud ,,Must nool**, Punane Käpp* t j .t, ründasid skaute mõnda skauti. Politsei likvideeris need jõugud kuid ei selgitanud asja tagapõhja. Ilmsesti oli neil teatud ühendus 1. dets. 1924 kommunistide mässukatsega. Indiaanlased eeskujuks Koolis tuleb käia. Tänapäeval kehtib kõikides kultuurmaades koolikohustus, et kodanikele anda maa vajadustele vastav haridus. Skautlus on vabatahtlik noorteliikumine ja vastavalt sellele toimuvad pidevad otsingud — kuidas skautlust noortele huvitavaks teha, milliste võtetega nendele anda vajalikke teadmisi ja skautlikku südameharidust. Esimeses suurlaagris ja selle j ä r e l - a a s t a t e l püüti poiste skautlemisel kasutada ameerika skautide eeskujul indiaani-roman-tikat, avastajate ja pioneeride jäljendamist. Tekkisid kolme allüksusega grupid: hundud, skaudid ja vanemaskaudid, mida nimetati suguharudeks. Mängu ainestikku pakkus tõlkekirjandus Ameerikast ja Indiast. Eesti muinasmäng ja rahvuskultuur Indiaanimäng suutis paeluda ainult nooremaid poisse. Juba skaudiealine eesti poiss õli küllalt kriitiline, et indiaanimähgu laste narruseks pidada. Huvi Eesti mineviku vastu, mis ajavaimu, mõjutusel ikka enam kuivast kooli-ajaloost kasvas elavateks harrastusteks: rahvariiete kandmine, rahvatants, kaevaniised rahvusromantiline kirjandus — ,, Urmas ja Merike'', ,yLääneme-re isandad"; , ,Ümerä jõel • •, j .t. See kujunes skautluse sisuliseks mänguks kolmekümnendate aastate algul. Selleainelist lisa toodi ka naabernaade suurlaagrite külastamisel , kus rahvuskultuurilised harrastused tõusid üha enam esiplaanile. Tugevaimaks rahvuskultuuriliseks mõjutajaks olid soomlased, kellega , .hõimukeele" kõnelemine ja kogu nende soome!ik olemus mõjiis suunavalt. Soome skautide Kangasala suurlaager 1930 Tampere lähedal, kus eestlased o l id esriiakordselt suurema grupina oli osavõtvale nooremale juhtkonnale ,,laadiv" ja inspireeriv. Suguharud muutusid Soome eeskujul 1 ipkondadeks. Uus rahvuslik skautlus — / Kaitseliidu Vanematekogu Otsusega asutati 1930 uus Eesti noorte-organisatsioon Noored Kotkad. Organisatsiooni sihiks oli noorte patriootiline kasvatamine ja kaitseliidule järelkasvu kindlustamine. Kogemused näitasid, et noortel puiidüs huvi kaitseliitu astumiseks. Uue organisatsiooni vormiks valiti skautlus kui kõige edukam ja tunnustatum noortetöö •Organiseerimine toimus vastupidiselt skautlusele — ülalt alla. Värbamisele ja juhtimisele rakendati kooliõpetajaid, palgati skautide organisatsioonist üksikuid tublisid juhte instruktoriteks ja kasutati^ selleks Klk^Hidu riiklikke surn-' . 1 * • Eesti Kunstide Keskuse suvekool Seedriorul Üle neljaaastase ' ajavahei Keskus 1982 ja 1983 aasta kunstide suvekooli-programi bruses. „Seitse Kunsti'' — mut eesti keele ilu ja kõla, rahvata| oma väravad laupäeval 8. aug.| jäid igas vanuses. Erilist rõhku on sel aastal pandud rahvamuusika elustamisele. Prof. Andres Peekna Illinois't (USA) koos oma kandlemängijate ja viiuldajaga annab ülevaatliku kandleseminari õppida soovijatele. Nendega ühinevad kohapealsed kandlemängijad, Oskar Haameri rahvapilli orkestri liikmeid ja rahvalaulikuid. Nädala jooksul valmib ka kaks videofilmi Hans Westerblomi juhtimisel, mis kirjeIdavad õppeprotsessi ja mängutehnikat ning tutvustavad erinevaid kandleliike ja muid rahvapille. Ryersoni õppejõud Hans Westerblom õpetab video-filmi „lõikamist" — kujundamistehni-kat (editing) rting näitab mitmeid j demonstratsioonfilme. Huviringist osavõtjad võivad kaasa tuua oma videovõtted. Analüüs-demonstratsioon „Probleeme teatrietenduse filmimisel" toimub ka operett ,,Kalurineiu** videofilmist, mis äsja valmis Eesti Kultuuripärandi produktsioon. Eesti keele ilu ja kõla eest hoolitseb Lydia Vohu-Viksten, siludes keelerütmi, vokaale ja konsonante. Eesti keelt puudulikult valdavad osavõtjad saavad abi kassettidelt, aga päevad ära õppima ja ettekandma ka ühe eesti luuletuse. Noor komponist Omair Daniel tutvustab oma heliloomingut ning a ha 1 üii s ib m 0od s a m u us ik a sugemeid kuulaja seisukohalt. Seitsme Kunsti,,vanameistrid** Olavinlinna kindlus valge kat] |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-28-06
