1987-07-28-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
OTTAWA^ 0 « . t . ^
03j C/-
Second class mab
registration number ¥ Ä i A D E T L A S T E L E D C Ä N I D J Ä
ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JA NELJAPÄEVAL
Nr. 56 (3348) XXXVI aastakäik Teisipäeval, 28. juulil 1987 - Tuesday, July 28,1987 üksiknumbri hind 75 centi
SOED
» J o
MOSKVA (UPI) - N. Liidu
„boss'* Gorbatshov on esinenud
ameeriklastele uue relvastuse-kärpimise
ettepanekuga — viigu
USA oma-.keskWaaraketid • ära-ka
• Alaskast. Siis^ ei vii N . Liit
oma Euroopast ä r a toodud mobiilseid
ehk ratastele monteeritud
raketipatareisid mitte Aasiasse,
see. tähendab- Siberi
idarannikule ja Hiina piirile,
vaid jätab need Moskva ümbrusse
tagavaraks.
Kuid enne kui üldse saab asjade
üle lähemalt läbi rääkida,
ütlevad nõukogude diplomaadid^
peavad USA võimud oma
Lääne-Euroopasse paigaldatud
Pershing-rakettlde tuuma-lõhkelaengud
hävitama või
USA-sse tagasi vüma.
Pärsia lahes
le sojaij
eskortisid kaks Kuveidi tank-laeva,
mis nüüd USA lipu all
purjetavad, läbi Hormuzi väina
ilma et Iraani raketipatareid või
ründe lennukid neid oleks tülitanud.
Kuid üks tanklaevadest
jooksis miini otsa ja kuigi laeva
vajumist ei ole karta, aeglustas
plahvatus ja selle poolt tekitatud
vigastused laeva käiku. Kui
need laevad ilma edasise vahejuhtumita
Kuveidi sadamaisse
pärale jõuavad, tuuakse veel
teisi tanklaevu USA lipu all läbi
merekitsuse.
Lääne-Euroopa valitsused
Möödunud kesknädalal vabastati Halifaxis 118 sikhi
paadipõgenikku ja selle sõnumi ilmimiise! on neid arvatavasti
veelgi vaba^stäWd. Vabastamise tingimuseks näib olevat kautsjoni
sisse maksmine, Mmbes nagu kohtualuste vabastamise
korraso
Praeguseks tariifiks näib olevat organisatsiooni, mida kahtlusta-kolmtuhat
dollarit — kas rahas või takse terrorismis. See organisat-garantiidena.
See summa võib
paiguti kuni 9000 dollarini tõusta.
Sikhi ühiskonnad Vancouveris,
Torontos ja Halifaxis on nõustunud
põgenike toitlustamist ja
peavarju garanteerima ning selle
tõttu on paljud neist juba vabanenud
või vabanemas.
Esimene vabastatu oli 35-aasta-ne
Amrik Singh Dinsa, kelle eesi
maksti ^isse 3000 dollarit kautsjoni
ja kirjutat alla 2000-dolla-nline
maksukohustus (bond),
peaks ta mingit tüli tekitama.
Seni on kuus sikhi kinni
jäetud" — kaks tükki tervishoid-sioon
on ,, All-India Sikh Student
F e d e r a t i o n " (Üle-Indialine
Õpilaste Föderatsioon), mis India
valitsuse poolt on terrori-organi-satsioonina
märgitud. Kui mehelt
küsiti, kas, ta t|ipaks kedagi kui
föderatsioon" selleks käsu annab,
vastas ta ,,yes sir!" Ta emb-kumb
kas ei saa inglise keelest
hästi aru või on ta tõepoolest aus
terrorist.
•Nagu nüüd välja on tulnud,
pääsesid vähemasti neli paadipõgenikku
, kohe maabumispaigalt
minema. Seega oli maaletulijaid
178, mitte 174. Nende nelja vastu
üke probleiemide pärast, kolm- on antud välja kohtulikud arretee-muudel,
seniseletamata põhjustel rimiskäsud - nimede järgi ei
ja üks sellepärast, et ta kuulub (Järg lk. 12)
Faädipõgenikud lähevad bussBle. 3)9
i i
•0.
9 5
0
USA väiismmister võimlemisrühm Taanis
Möödunud neljapäeval tunnistas
USA Kongressikomisjoni
ees sealne välisminister George
Shultz. Shultz, kes OÜ haruldaselt
avameelne, kaebas et tal oli
,,Irangate'' afääri arenemise
ajal võimatu • efektiivselt oma
tööd teha ja ta andis kolm kprda
lahkumispalve sisse, mida president
Reagan aga vastu ei võtnud.
Kuigi Shultz otseselt
Reaganit ei süüdistanud, andis
ta siiski mõista, et president
tema soovitusi ei kuulanud. Kui
neil lahkarvamised tekkisid,
läks Reagan temast hoopis
mööda ning andis väSispoliitilisi
ülesandeid GIA päälikule ja
Julgeolekunõukogu-meestele.
Seetõttu ei teadnud Shultz ka
midagi relvakasumite üle kandmisest
Nikaraagua kontrade
toetamiseks: ning ei tundnud
lähemaid üksikasju relvamüügist
Iraanile. Seda olevat korrai-
Paar päeva tagasi jõudis
jaterühm tagasi Taanist,
Igaüks süüdistas mind, et
ma ei ole presidendile lojaalne,*'
kaebas Shultz telekaamerate
ees, ,,kuid oma meelest olin ma
palju lojaalsem kui teised/*
Herningu linnakesse olid
kogunenud 25-lt maalt üle 20.000
võimleja. Gymnaestrada avamine
toimus .7. juulil, kus isa maa oma
võimlejatega pidulikult sisse
marssis, kandes ees riigi-lippu ja
nime. Kanada „80-ne liikmeline
delegatsioon, kandes rahvusvärvides
treening-dresse. nägi seekord
väga sportlik ja ühtlane välja. Ka
Taani kuninganna oli tulnud
pidustusi avama.
Järgneval 3-el päeval toimirsid
8-s võimlas ja välisstaadionil, mis
kõik olid väga maitsekalt gymnaestrada
värvides ja lilledega
kaunistatud, esinemised kella 9-st
hommikul kuni kella 5.30-ni
õhtul. Et esinemist võimaldada
kõigile 20.000-le võimlejale, sai
iga rühm ainult 25 minutit esine-misaega.
Ritmika 25 min. kava jooksis
väga edukalt, saades pidevaid
aplause täissaalilt.
Peale esimest välja ilmumist anti
veel üks 15 min. etendus ning
samuti võtsid Ritmika 26 võimle-
TARTLASED
• o o Tartlaste Seltsi.SUVEPÄEV III
y
i
toimub Jõekäärul Udoras 8. augustil 1987. a.
Kogunemine juhataja Laine Kposti suvilasse.
Võtame kaasa nii palju toitu ja jooke, et jatkuboma perele ja
külalistele.
TEEJUHIS: Palume jälgida teetähiseid.
' JUHATUS |i
Ritmika 26-liikmeline võimle-
7.—11. juulini toimus
jat osa Kanada masskavast, mis
oli liniku kava, seatud Annely
Riga poolt ja esitatud 2 korda
gymnaestrada hiigellaval.
Peale 3-päevast esinemist tegi
Gymnaestrada komitee koos rahvusvahelise
võimlemisföderat-siooni(
FIG) esindajatega valiku
rühmadest, kes esindasid igat osavõtnud
maad lõpuesinemisel nn.
,,matineer' 11. juulil gymnaestrada
hiigellaval.
Kanadast oli 5 rühma gym-naestradal:
Kalev-Estienne (11
võimlejaga), Manitoba (19 võimlejaga),
Saskatchewan (12 võim-lejaga)
V Quebec (6 võimlejaga) ja
Ritmika (26 võimlejaga).
Ritmikale langes au olla valitud
esindama Kanadat sellel lõppesi-nemisel.
^,Matinee" 2-tunnine
kava esitati 2 korda ja oli'
otseülekandena edasi antud ka
Taani televisioonis.
Ritmikale oli see esimene osavõtt
rahvusvahelisest
Gymnaestradast. Peale Gym-naestradat
viibis rühin 3 päeva
Kopenhagenis, kus tutvuti linnaga
ja Taani eluga.
Kogu reis möödus Ritmikale
väga edukalt ja sujuvalt, saadi palju
uusi sõpru üle kogu maailma,
kellega lubati uuesti kokku saada
järgmisel gymnaestradal, mis
toimub 1991 aastal Amsterdamis
Hollandis. Eestlastest v. otsid Ritmika
rühniäs osa: Trina Läte, Rita[
Läte, Mia Tein, Katherine Sepp,
Leida Kilu, Marje Medri, Juta
Lugus, rühma treener Ajiiiely
Riga ja mšnedzher Siina Kase-kamp,
;
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 28, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870728 |
Description
| Title | 1987-07-28-01 |
| OCR text | OTTAWA^ 0 « . t . ^ 03j C/- Second class mab registration number ¥ Ä i A D E T L A S T E L E D C Ä N I D J Ä ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL JA NELJAPÄEVAL Nr. 56 (3348) XXXVI aastakäik Teisipäeval, 28. juulil 1987 - Tuesday, July 28,1987 üksiknumbri hind 75 centi SOED » J o MOSKVA (UPI) - N. Liidu „boss'* Gorbatshov on esinenud ameeriklastele uue relvastuse-kärpimise ettepanekuga — viigu USA oma-.keskWaaraketid • ära-ka • Alaskast. Siis^ ei vii N . Liit oma Euroopast ä r a toodud mobiilseid ehk ratastele monteeritud raketipatareisid mitte Aasiasse, see. tähendab- Siberi idarannikule ja Hiina piirile, vaid jätab need Moskva ümbrusse tagavaraks. Kuid enne kui üldse saab asjade üle lähemalt läbi rääkida, ütlevad nõukogude diplomaadid^ peavad USA võimud oma Lääne-Euroopasse paigaldatud Pershing-rakettlde tuuma-lõhkelaengud hävitama või USA-sse tagasi vüma. Pärsia lahes le sojaij eskortisid kaks Kuveidi tank-laeva, mis nüüd USA lipu all purjetavad, läbi Hormuzi väina ilma et Iraani raketipatareid või ründe lennukid neid oleks tülitanud. Kuid üks tanklaevadest jooksis miini otsa ja kuigi laeva vajumist ei ole karta, aeglustas plahvatus ja selle poolt tekitatud vigastused laeva käiku. Kui need laevad ilma edasise vahejuhtumita Kuveidi sadamaisse pärale jõuavad, tuuakse veel teisi tanklaevu USA lipu all läbi merekitsuse. Lääne-Euroopa valitsused Möödunud kesknädalal vabastati Halifaxis 118 sikhi paadipõgenikku ja selle sõnumi ilmimiise! on neid arvatavasti veelgi vaba^stäWd. Vabastamise tingimuseks näib olevat kautsjoni sisse maksmine, Mmbes nagu kohtualuste vabastamise korraso Praeguseks tariifiks näib olevat organisatsiooni, mida kahtlusta-kolmtuhat dollarit — kas rahas või takse terrorismis. See organisat-garantiidena. See summa võib paiguti kuni 9000 dollarini tõusta. Sikhi ühiskonnad Vancouveris, Torontos ja Halifaxis on nõustunud põgenike toitlustamist ja peavarju garanteerima ning selle tõttu on paljud neist juba vabanenud või vabanemas. Esimene vabastatu oli 35-aasta-ne Amrik Singh Dinsa, kelle eesi maksti ^isse 3000 dollarit kautsjoni ja kirjutat alla 2000-dolla-nline maksukohustus (bond), peaks ta mingit tüli tekitama. Seni on kuus sikhi kinni jäetud" — kaks tükki tervishoid-sioon on ,, All-India Sikh Student F e d e r a t i o n " (Üle-Indialine Õpilaste Föderatsioon), mis India valitsuse poolt on terrori-organi-satsioonina märgitud. Kui mehelt küsiti, kas, ta t|ipaks kedagi kui föderatsioon" selleks käsu annab, vastas ta ,,yes sir!" Ta emb-kumb kas ei saa inglise keelest hästi aru või on ta tõepoolest aus terrorist. •Nagu nüüd välja on tulnud, pääsesid vähemasti neli paadipõgenikku , kohe maabumispaigalt minema. Seega oli maaletulijaid 178, mitte 174. Nende nelja vastu üke probleiemide pärast, kolm- on antud välja kohtulikud arretee-muudel, seniseletamata põhjustel rimiskäsud - nimede järgi ei ja üks sellepärast, et ta kuulub (Järg lk. 12) Faädipõgenikud lähevad bussBle. 3)9 i i •0. 9 5 0 USA väiismmister võimlemisrühm Taanis Möödunud neljapäeval tunnistas USA Kongressikomisjoni ees sealne välisminister George Shultz. Shultz, kes OÜ haruldaselt avameelne, kaebas et tal oli ,,Irangate'' afääri arenemise ajal võimatu • efektiivselt oma tööd teha ja ta andis kolm kprda lahkumispalve sisse, mida president Reagan aga vastu ei võtnud. Kuigi Shultz otseselt Reaganit ei süüdistanud, andis ta siiski mõista, et president tema soovitusi ei kuulanud. Kui neil lahkarvamised tekkisid, läks Reagan temast hoopis mööda ning andis väSispoliitilisi ülesandeid GIA päälikule ja Julgeolekunõukogu-meestele. Seetõttu ei teadnud Shultz ka midagi relvakasumite üle kandmisest Nikaraagua kontrade toetamiseks: ning ei tundnud lähemaid üksikasju relvamüügist Iraanile. Seda olevat korrai- Paar päeva tagasi jõudis jaterühm tagasi Taanist, Igaüks süüdistas mind, et ma ei ole presidendile lojaalne,*' kaebas Shultz telekaamerate ees, ,,kuid oma meelest olin ma palju lojaalsem kui teised/* Herningu linnakesse olid kogunenud 25-lt maalt üle 20.000 võimleja. Gymnaestrada avamine toimus .7. juulil, kus isa maa oma võimlejatega pidulikult sisse marssis, kandes ees riigi-lippu ja nime. Kanada „80-ne liikmeline delegatsioon, kandes rahvusvärvides treening-dresse. nägi seekord väga sportlik ja ühtlane välja. Ka Taani kuninganna oli tulnud pidustusi avama. Järgneval 3-el päeval toimirsid 8-s võimlas ja välisstaadionil, mis kõik olid väga maitsekalt gymnaestrada värvides ja lilledega kaunistatud, esinemised kella 9-st hommikul kuni kella 5.30-ni õhtul. Et esinemist võimaldada kõigile 20.000-le võimlejale, sai iga rühm ainult 25 minutit esine-misaega. Ritmika 25 min. kava jooksis väga edukalt, saades pidevaid aplause täissaalilt. Peale esimest välja ilmumist anti veel üks 15 min. etendus ning samuti võtsid Ritmika 26 võimle- TARTLASED • o o Tartlaste Seltsi.SUVEPÄEV III y i toimub Jõekäärul Udoras 8. augustil 1987. a. Kogunemine juhataja Laine Kposti suvilasse. Võtame kaasa nii palju toitu ja jooke, et jatkuboma perele ja külalistele. TEEJUHIS: Palume jälgida teetähiseid. ' JUHATUS |i Ritmika 26-liikmeline võimle- 7.—11. juulini toimus jat osa Kanada masskavast, mis oli liniku kava, seatud Annely Riga poolt ja esitatud 2 korda gymnaestrada hiigellaval. Peale 3-päevast esinemist tegi Gymnaestrada komitee koos rahvusvahelise võimlemisföderat-siooni( FIG) esindajatega valiku rühmadest, kes esindasid igat osavõtnud maad lõpuesinemisel nn. ,,matineer' 11. juulil gymnaestrada hiigellaval. Kanadast oli 5 rühma gym-naestradal: Kalev-Estienne (11 võimlejaga), Manitoba (19 võimlejaga), Saskatchewan (12 võim-lejaga) V Quebec (6 võimlejaga) ja Ritmika (26 võimlejaga). Ritmikale langes au olla valitud esindama Kanadat sellel lõppesi-nemisel. ^,Matinee" 2-tunnine kava esitati 2 korda ja oli' otseülekandena edasi antud ka Taani televisioonis. Ritmikale oli see esimene osavõtt rahvusvahelisest Gymnaestradast. Peale Gym-naestradat viibis rühin 3 päeva Kopenhagenis, kus tutvuti linnaga ja Taani eluga. Kogu reis möödus Ritmikale väga edukalt ja sujuvalt, saadi palju uusi sõpru üle kogu maailma, kellega lubati uuesti kokku saada järgmisel gymnaestradal, mis toimub 1991 aastal Amsterdamis Hollandis. Eestlastest v. otsid Ritmika rühniäs osa: Trina Läte, Rita[ Läte, Mia Tein, Katherine Sepp, Leida Kilu, Marje Medri, Juta Lugus, rühma treener Ajiiiely Riga ja mšnedzher Siina Kase-kamp, ; |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-28-01
