Vaba eestlane , June 30, 1981

              Lk. 2
• • - • . ..
VABA EESTLANE teisipäeval, .30. juunil 1981 - Tuesday, Jujne 30, 1981 \ Nr. 49
VABADE EESTLASTE E M L E E A N B JA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135'Tecmnsetb Sl. Toroneos
PEATOIMETAJA: Karl Airo _
TODffiTAJA: Hana^ Oja
POSTIAADRESS: P 0 Box 70, Stn. C, Toronto Ont. MSJ 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (teUimis^i, kuulutused,
ekspeditsioon) 364^7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38.—» poolaastas $21.— ja
veerandaastas ^1.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaaÄ-^
tas $23— ja veerandaastas $12.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$67.— poolaastas §35.50 ja veerandaastas $1BÄ)
LENNUPOSTIGA lülemere-maadesse: aastas $7S.—, podaastas
$38.— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. ^ üksikmimbn hind 50 €.
Püblfeh©d by Free Estonian Publishw Ltd^, 1S5
Toroot^ Ost. M6J 2H2
Ee§ti
Sulg,
, . - v ^ ^ ^ ^ ^ l : v^^^^^mimmmn^mm^mmm^i^^mvtg^^ <
õpetajate Keskühing 1981 a. juhatus. Vasakult Edith Kotka-Nyman, Marje Lund, Meemo Mäelo, Udo luuno, Herman Rajamaa, Leida
Henno Kirikmäe (esimees) ja Paul Laan. PildiU puuduvad Villiam Muld ja John Ungerson. Foto: H. Trummer
Kanada 24,5 miljonit elanikku vat prantssise
I>äräst Teist mäaümasodätoi-^M
mus väliseestlu^es,^
Senise, vali^eesüaskoimaaseniele^^^^^^^
. . . . eestlaskond, kes ^^^^^^^ ^.^^^^^ ^^.^^^^^ .^^^
pühitsevad 1. Juulil oma riigi 114. Seni ei ole separatistide kihutustöö ideoloogia, mis ^..^ j^ootsis, kus mitmed rootsi kui
aastast sünnipäeva Dominioomi. siiski nende poolt soovitud vUja öjameetnUselt ennes. ^^^.^^ välislehed nägid meie
päeva või viimasel ajal Kanada kandnud, kuid küsimus pole kau- ^uud voorsüe saabunud oigemi- g^^j-garvutuste taga eesti keeie ole-
Päeva nime aU. See oli 1867. aas- geltki maha maetud ja võib uuesti f Põgenenud - ei tulnud sua mit- ^^^^^^ ^^^^ tähelepandavat säi-tal
kui Kanada idaprovintside esin- JõuHselt üles kerkida, eriti kui põ- te paremat elujärge, vaid varju- ^^^^.^^ ^..^^^
dajadtuHdSuurbritanmadomimoo. Mseaduse IngHsmaalt^^k^^^ . u • . „ cnn * •
urtjau iuuti o ^ . -.. . ... f . j J ;„-^^„rtUs oma kodumaalt välia^^^M^^^^ £.esti Keeie saiiiicamme aigao g^j^^umme hoopis teme, kogum soo-: pärasest ettevõtmisest teadlikud,
m raamides omavaheliseks noupi- küsimuses tekivad uued nmg ^mi- '''^.'^'^'•'^ "^"^^ pddbeuci, niotp*. on kodust Viima- J ^ - , ^^ -^.^^^i.^ y^^^r^r. f -J • • * T- i-i
r . v i n , ™nndn.f..id ..^n..r.u^ . lõik.v.m.d ^^da ei teata. Räägitakse 80.000 ' Zl ^«^^^^^^^^ ''^^ õpetamist majan- kuid pigistasid IisraeU huvides
või veelgi suuremast arvust. Kui sel ajal on ometi inargata meie susliku toetusega ja muul yusil. lihtsalt silma Mnnni ja teevad nüüd
paljudel ei õnnestunud kodumaalt ^õige nooremas põlvkonnas^ eesti j^üüd on mõnel pool küsimus sel- näo, nagu oleks kogu: higu nende
välja pääseda, seda teatakse veel- ^eele oskuse tugevat norgenemist^^:j^
gi Vähem. Eesti kooUdesse ja suvekodudesse/J^Q^J^I antavaid sooduste
tuuakse kõigu maadel — mõned ära kasutada. et kogu seUe afääri^^^^
Uue eesüaskonna koosseis erines rõõmustavad erandid välja a te^^
järjekordse haleda sissekukkumi-
Läänemaailma spionaazhieksper.
did on imestanud, miks ühendrii-ja
õpetuse saamise võimalust ku- kide salaluurel polnud andmeid lis-ni
sundusliku alghariduse omanda- raeli õhurünnaku kohta IraaM,inis
miseni: Eesti sakslased ja juudid lõppes teatavasti Bagdadi lähedale
ja teised vähemused on praegu rajatud tuumareaktori hävitamise-meie
suurimad sõbrad. ga. Ühendriikide kaitsemmisteeriu^
Ajad on nüüd sellel alal ka mu- mist mainitakse, et üsraellaste
jal muutunud. Kui pagulaspõlve. |al- rünnak tabas ameeriklasi „rabava
gul suhtuti eesti keelesse ja selle üllatusena*', kuld mõned skeptikud
õpetamisse näit. siin Rootsis ja kipuvad pead vangutades arvama,
mujalgi väga jahedalt, siis on nüüd et ameeriklased olid sellest oma-algab
gyj^tumine hoopis teine, koguni soo-: pärasest ettevõtmisest
damiseks kokku. ja moodustasid sest valusamad ja lõikavamad
nendest provintsidest konföderat- komplikatsioonid,
siooni, mis hakkas eksisteerima Kuid meil ei tarvitse Kanada
Horth America Aeti alusel. Hiljem günnipäevale vastu mmna amult
liitusid uue konföderatsiooniga ka tumedate mõtetega. Meie ei saa
Kanada lääneprovintsid ja kõige unustada, et Kanada on eriti pä-vümasena
Newfoundland. : rast Teist maailmasõda teinud rii- põhjalikult eelmistest. Kuigi olid. ^ järjest rohkem lapsi, kellede KAKSKEELSUS
1867. gi ülesehitamisel, modemiseerimi. esindatud kõik ühiskonnakihid - eesti keele oskus on väga Ehkki Kanada on teinud puudulik ^-.^^^^ saabusime, siis sega, eriti kui arvesse võtta, et
aastast alates läbi suure arengutee sel ja tööstuse väljaarendamisel to- lihtsast kalurist ülikooli rektorini või puudub 'üldse Meile' jäävad .""^ ^^iTT !!^' Tr""4 ' l ^^
ning on enda järk-järgult vabasta- hütid edusamme müIe tagajärjel kuid haritlaskonna osa oli ome- LldugM^^^^ f kakskeelsus vooras mois- Iisrael on Kesk-Idas ühendruhde
nud Suurbritamüa mõju alt, ei toi- endisest poolasumaast on kujune- ti suurem kui kunagi varem. See T e ^ r Ä ^ te Veel kaua aega ei tahtnud pai- suur m lutlanemng saab ame^^^^
mu käesoleva aastapäeva tähista- moodne iseseisev tugevatele uus väUseestlaskond kujundas vars- üW e e f 0^^^^^^ lapsevanemad kuuldagi lastelt oma relvastuse a tüseda
mine eriti õmielikus õhkkomias. demokraatlikele ^ alustele baseeruv ti hoopis uue väliseestluse ühes ?äfelL p u " ^ ^^fTl^l^J^^.'!^ l^^^^T^
Kanada riikliku struktun valja- rük. Suure Ja silmapaistvama osa uue ideoloogiaga. leiutaks sün nõiakepi, mille abil
me saaksime oma kodusid raken-misest
või õpetamisest, eriti juba dab tal jalul püsida ja oma eksis-eielkoolieas.
Eesti keele asemele^tentsi jätkata. Pentagonist kinnita-püüdsid
mitmed lapsevanemad takse oma vabaduseks, et Iisrael
jõutud. Vastupidi: nüüd on vasta- kidelt. Ka seekordne rünnak loi­vate
uurimuste, kogemuste ja tä- mus äärmiselt suure saladuse kat­ja
võimul olev überaaüüe janud eestlased,_kes alustasid oma ^^^^ ^^^gtu oma parimat tahtmist ju eesti emad. Kes suudab eesti
partei ei ole vaatamata^ kõigile elu piskuga ja peost-suhu elamise- ^^^^1^ kodumaalt põgenema julma emadele - ka segaabieludes -
pingutustele leidnud provmtsidega ga, kuid kes on koos loodusvara-omavahelist
koostööd ja kokkulep- ^est rikka Kanadaga arenenud ja rTeirm 2 n S - ia SigVrhuÄ^^^^^^^^ ^'^^ « f f rääkinud sellest
pe aluseid Kanada põhiseaduse majanduslikult kosunud. See annab j^n ...^ ^oda- Ja õhutust anda selles töös' Kas ^""^ eelkooheas mitme keele isegi oma koige sniirematele sop-
North America Aeti äratoomUeks feõigile süa elama asunud eestlas- Zil - " a ti m p a ^ meie naisor anLt^nirvõi fas - " ' ' " " ' t 'fT • M " K ^ H • , ,
Britt parlamendist ja seUe pohisea- tele põhjust kinnitada, et Kanada ku„„e Kuid uus asukoht ega tel- tavad koondised teiste organisatsi- . ™ ' - . "^'K t ü^f ' .
duse muntmiseks mis on pikema sks paremaid maid maailmas kodakondsus ei määra ometi oonide juures ei saaks seüel alal "^^"^^ selgesttaevast, sest eksperdid U.avad, et neea vaban-aja
jooksul mürgitanud Kanada si- i„h„ i,^„st väljapaisatud eestla- ^ . j , ,,hvust. Meie rahvuse on ju- midagi konkreetset algatada ja f ^ v"f > """^ f ^1° Tl l J'
sepolutüist õhkkonda. Põhiseaduse ^ed pärast Teist maaümasõda on määranud meie eesti päritolu, teostada? Nagu ajalehtede ja eriti Valis-Eestis. suuda ta. a paljusid luuki, N u e .
•^atoomise küsimus on antud nuud sattunud. kestab põlvest põlve. Oma ees- .Triinu" vümase naiskoagressi EESTI K E E L E STAATUS l«taseUele kuidagi seletust miks
Kanada MemkoMusse otsustada ja sMpäeva tähista- ti päritolu ja sellega eesti rahvuse kirjeldustest nähtus, peetud seal „ , rr / - U M " ^ — ^
kohtu otsust selles küsimuses on j ^ ^ ^ ^ p^,:^^^ kokkutulekutega,^ pä- säiütamine ei takista ometi meid üliüusaid ja sisukaid kõnesid ja "^""'^^ P^i""^^ probleemi- Uhpndrutode enüs e radansead-alles
loo a eeloleval sügisel eWtki a„3tustega ja tulevärkidega ramii- olemast kõigiti lojaalsed kodanikud võetud vastu veel Uusamaid reso- fe on meil Välis-Eestis üheks ras- metega vai-ustatnd luurelennukid ei
vahtsus lootis põhiseaduse aratoo- ^^^„y^„„._ ^^^^^^ ^^^j^ ^^^^^^ i^tgi^^^g _ ^-.^ ^^^^ ^^^^ keks probleemiks eesti keele staa- avastanud usraeU lennukeid, mis
„.„„,.„ ^^^^^ pidustustest osa võtta ja oleme elama sattunud. - Ja lootust koi&reetseUe algatustele ^^^^^ hoidmine. SeUe suundusid Bagdadi iUe Saudi .Araa-
Kanada suurpäevale kaasa elada. ja praktilistele sammudele kodudes madaldumine on väga kerge: kui waterntooriivmi, Kuid Pentagoiu
Kanada on meUe-olnud hea maa ja KODU-EESTI JA VÄLIS-EESTI tehtava eesti keele õpetustöö tõ- me hooletuses kasutame eestikeel- meestel On ka-siin: vastus, valmis:
„ ^ . . . „ V . eestlased on kahtlemata olnud Ka- väUsest paiknemisest tin-itult on austamiseks. Kuhu on jäänud meie •^''""Jäs võõrkeelseid, üsraeli lennukid lendasid nii mada-neleva
Kanada provmts. Quebec, ^^^3,^ ^^^^ ja-kohusetruud koda- t e t t S k a t e m S K^^^^^^^^^ vanavanemad, kes on veel elujõu- ^^nu, ise sel puhul rõhutades, et laH. et ühendrüHde luurelennuki,
küsimus. Quebeci ja mgtee keelt ^.^^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^ -.^ a V M s t Kufd neefon S i a «=^1? Kas ei peaks olema nende ^"^ ^' '«'^^i k u i d ^ see või see radarid neid ei registreerinud,
kõneleva ülejäänud Kanada vahe- rügitegelased pidevalt avalikult ai- pg^val osalt '«eograatüLr n^s- kohuseks pärandada oma keeles on, või kasutame ees- Samuti oli võimalik.^ et ameerika
korrad e. ole kunagi olnud ent, ja , „ Mptutanud. Koos kõigi teis- teTmis näitavad ao lastelastele head eesti keele oskust «'^^^l^^'" "g='«e^ vomüsti-'radarilennuHd ristlesid .sel .mc
harmoonihsed ja koige paremad, ^,^^3^^ ^'^^"^f 7 . ^^^^^ ^"^^^^^ ^ paiju kui see on nende võimu- -i"^- '"^•««' ^^"^««^ " ' " « ' '^ "
mida on põhjustanud mglaste Ja ^^^^ optimistlikult vastu Kanada edasfüL ia sama rahvnt Zl ses? Teiseks on eesti keele kõrge staa- Pärsia lahe piirkonnas. Kuid siis
prantslaste vahelised ajaloolised sünnipäevale, oleme uhked, et Lvad ühine P M ia vMt^^^^^^^^^^ Eesti keele õppimine la õuetami '"'"^ '^"'''"""^ ''^^''^ ''^S^ *ähtis tekib oletusi, et iisraeli rrnidajatel ^r:^-:^:rt::ZZ. meie knulume_kanada .hvaste P . :ralut"S« Ä Ä e ^ ne : i ^ fi"^^^^' '^^^
miseks rohelise tule näitamist ju­ba
Kanada Päevaks, s.t. 1 juuliks.
Sünnipäevataevas on teiseks tu­medaks
pilveks prantsuse keelt kõ-
I
mase aasta jooksul on need muutu- ^^^^^^^ ^^j^j^^^ ^ ^ ^ ^ j^
eud eriti teravateks Quebecis voi
red kuulevad ja märkavad, et nen- ^ondades ameerika luurelennukid
vuse tõttu See Toartei on teinud VT.V sel kodueestlased ja väliseestlased rast noorte murdeiga'kuni täiskas
suuri Pingutusi et lahutada- Oue- ''f' ^ ' " ' ^ "^^^^^'^^ ^^i^^^^^s meie asulcohta. vanuks saamiseni, s.o. noorte ko- , , , . „ re^mÄ K a n a " m l ^'^^^'^^^^ ^^^^^^^^ Niisamuti nagu näit. nimetused m kasvu- ja arengu lõpuni. SeUest T."^:!^^^^^^
austada Põhja-Ämeerikas iseseis
Ikantsleri kahab
ja nõuda vajalikku hooliküst ja niärkämatült mööda hiilEa.
^ Kuid kus. olid; M
g,^ HoUandi eestlased, iinadree^tla- eestrkeelek, eri^^^
sed, Austraalia eestlased jne näi- noored on omandanud kodus ja ^^f^^^^J ^^^^^al võõra rahva kes^ mis
— - - — — tavad lähemalt, kus maal Valis- koolis kuni murdeeani, ei jätku .^^^^^ jooksul paljudel lama tahke ja teisi sõjamasinaid ^
<© Seattle Eesti Selts annab välja Eestis keegi elab. nende hüisemas eas. Nad hakka- . ^^^^ ^^^^ tuhmuma või ja relvi,, kaasaarvatud isegi puna-
Washingtoni osarügi eestlaste m- vad häbekema varem omandatud ^7°^^^ ^^^^^^"^ ^^^^^^^^ ^^^^^^^^
formeerimiseks „Seattle Eestlaste. ..^^^^^^^ on valiseestiaste üheks eesti keelt, sest see on puudulik ^ ^ ' ^ f ^^^^ konarlikuks jäänud. Kuid ka sün on ameerika eksperti-
^ A x T X T n n . . . ^ ^ - . teated". Nende toimetajaks on ''^.^^ ""^'^^^ ^1'.^^^^^^ teha kõik, j,üüd n e n^
BONN (EPL) - Saksa sotsiaal» ^.^^ ^ j ^ ^ ^ ^ Möödunud aastal väi- f "^f võimuses, et Kodu- eluringis. Seetõttu on seiüne ^"^^ lastevanemaüe, luuresatellüdid avastavad maapin-demokraatide
liider ja SotsiaMi- i^formatsioonüehte olemas- ^esti vabaneks .M)orast väevõimust ..^ev ja kulu nendele eesti keele ^^^P^^^-^ti või pühapäeviti nai asuvaid väikseid esemeid, ei
i K u internatsionaali president Wil- ^j^^^^^ ^^^^^.^^ ..^^j^ ^42 ek- J^^^^^kasulastest ja Eesti riik ja õpetamisel nagu asjata olnud Need ^^'^^ ^"^^ lapsi eesti kooli ja oo- ole nad võimelised registreerima
ly Brandt kes asiiis 1974 mai- Seda arvu vähendati uuest ''^J'' ^^^^ iseseisvaks na- ^äga kibedad kogemused'ja tä- I'?^. ^^^^-^ ^^PP^^- ^el pu- kiirelt lükuvat jet-lennukit. Satel-
L T n L ^ r ' i i l ^ S f . n n " aastast 200-le. Alla seda välja saa- ^'''^ maaümasõda. helepanekud, mida tuleb kõigu as- ^^^^^^^^^s mõeldav neüe eesti lütide peamiseks ülesandeks on re-v
P . l T tes kaotatakse odavama postüügi Välis-Eesti on praegu ia neab Jaosalistel arvesse võtta. ^"^'^^ korraldad^v? Seda on gistreerlda kahjusid pärast rünna-naib
Ikka veel lootusi hellitavat ^^^^^^^^ ^^.^^^^^ ' ZlTvL mõnel pool tehtud, näit. Sault ,kut, kuid nad ei ole eriti head abi-nist.
Ka vaba Kodu-Eesti vajab -feti keele
mitte ainult majanduslikult tuge- Välis-Eestis me oleme kõikjal vä- lärjas ja eesti keM^ vVr^
• " - • KõUc need müstilised asjaolud ^j^^^^
kahtlustused annfavad Moskvale
head materjali ühendriikide ründa-misfeks.
Vene ajalehed ja teised
uudiste vahendajad vasardavad pi­devalt
ameeriklasi, kes mängivad
K^esk-IdaS peitemängu, plaanitse­des
koos Iisraeliga Iraagi ründa­mist^
kuid teheis pärast näo,^^^^n
Tegelikult on Saksa sotsiaalde-mokraatlüc
partei lõhenenud. Lü-dupäevas
on umbes 70-pealine va- kostjaks Schmidti kriitikutele ^ . , ^ , ^^.^ , -
sakpoolsete grupp, nmietatud SPD-s Ta avaldas oma respekti ja vat ja haruldaselt kõrge tasemega, hemusrahvas.-Vähemusrahvused ei - need on meie kõige kaUimad
^Moskva fraktsiooniks". Willy arusaamist sellistele vasakpoolsete- ^^^^ rahvushkult tugevat Valis- ole üldiselt armastatud olnud. Vas- aarded võõrsil!
Brandt on avaldanud avaÜkult le nagu Matthiesen, Eppler ja K l o - läidetakse küll, et õiged tupidi: neid on koguni taga kiusa-
Sümpaatiat sellele tiivale. Ta loo- se. Brandt ütles: „Nii kaua kui eestlased olevat ainult Kodu-Ees- tud ja seda tehakse mitmel maal
dab, et Schmidt oma mõõduka olen SPD esimees, tahan heamee- ^ga mü?s ei võiks ka Valis- veel tänapäevalgi. Eesti oü sellel
hoiakuga lõhestab partei, misjäre- lega selle eest hoolitseda, et me- ^^^tis õiged eestlased olla! Eesti alal hülgavaks teenäitajaks, andes
le^ ta võib saada Schmidti järgla- hed nagu Erhard Eppler meie te- ^^ad ja rahvast võib ja saab tee- sakslastele ja juutidele kultuuri­seks.
' gevuses aktiivselt kaasa lööksid, et ^ ^ a ka VäUs-Eestis, eriti selle omavaUtsuse ja andes teistele vä-
Brandt ei lase ühtki võimalust teha kindlaks selle t a s u v u s t . " ^ ^ e s t i ülesehitamisel pärast vaba-, hemustele, kes ei soovinud kultuur-mööda
minna, teha ennast eest- (EPL/KK) nemist. omavalitsust, rahvusliku kasvatuse
Herman Rajamaa
Aidake kaasa, et
le\iks kõikidesse eesti kodudesse!
Nr. 49
NÄI
I. jniilfl
dr.
4. ja 5. jn|
dr. M .
I I . ja 12.
dr. A.
CSEE
KomiiK
nemad polj
kuulnud,
lastel kaali
te puhtaks I
vabanduse
kindlad> etl
tattid kaht]
Kommui
üks peri<
nud. Sellele
nädalal
partei kc$
kus tehti
Guof engi
asendamise
se ju küsi(
ku, et parj
teise meh(
remgi juhti
lihtne: Huf
Mao Tse-
Valitud ter
kajaks nin|
on kuulilt:
tungi ideolj
tele, mis
lakkamatu^
mist ja
vä! jarookii
kamaks ni
HUnale tol
nud kultuu
Ehkki lill
laks ja juli
df\le järgii
vea, kuna
see dünaa)
tcet, kes oi
poolt alust
Passiivse
liitikuna
Mao vöimi
tud jõuduj
rast Mao
dude eeso]
kes oli ki|
kuid sattuf
tulevase
sel. Kui
naatlüseksi
Deng on
mehe omal
(es on Hi
ainult sisel
liscerimise
riikidega
Ta asus
uas tcguts
.on tihedatl
dc sidemel
ja teiste
mis peavl
tuua praej
suurte üu
sioonide
mateks
Zhao Zijal
meie parti
dideeriv I
Kuid 1)
mitte aim
janduslikij
vaid ka
mul suure
ei ole lii
mõtetega
nas üles
jud hünlaj
pool jumal
suurtele
ja kulti
vangistai
riiisi teg|
ki mõjtii
need oot|
mil Hiim
uued tui
Need
asjatutel
uue juht
teisele t<
likvideeri
„suurt ti|
distama
s6s*'. Ke
enam se^
maksid
tõid teisi
letsuse j|