1980-09-30-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 73 VABA EESTLANE teisipäeval, 30. septembrill^SO^Xuesday, September 30,
CHICAGO (VE) - Kesk-Lääne
Eesti Noorte Koondise XXIII Sõp-ruspäevad
toimuvad käesoleva aasta
tänupüha nädalalõpul (28.--29.
iiov.) siiski Chicagos^ mitte Co-lumbuses,
Ohios; nagu jnöödunud
aasta Sõpruspäeväde ajalj oli kavatsetud.
Ööbimiseks on jälle reserveeritud
Eesti Majast paar miili
põhja pool asuv Marrioltfs Lin-colnhireResort
hotell, kust võib
KLENK'i kaudu tube saada alandatud
hinnaga: tuba üksikule $34.00,
kahele kuni neljale 538.00.
Sydney^Eesti Maja aväpidia: Mmns IT/ augustil 1940. See oia seega esimetje selletaoline maja väi-
_ Eestit. Oma maja ehitamine oli pikema aktiivse seltskonäliku koostöö tulemus ja selle tegevuse
alguseks tuleb lugeda aega^ kui Sydney Eesti Seltsi ,,Eesti Eodu Lipda" juhatug oma koosolekul
25. mai! 1936. a. otsustas avaldada üleskutse kaasmaalasile toetamaks piäSajnuretsemiseks loodavat
:fondi/;miUeks; tuH legaalsei^^ osaühing asutafc. , ' . ' ' .^^^^^^
Vajalikuks krundiks osteti kinnis- penud, siis peab imestama eestlas- uis, jhiljem a, 1938. Veel on juttu
vara 13, märtsü 1938, millele sisse te elujulgust, ettevõtlikkust ja va- kultuur-teadusliku ringi olemas-maksti
käsirahana 25 Austraalia jadust, et pingutada end selleks, et olust 1936. a^, kuid ka Meeste ehk
naela. Maja ehituse plaanid v^eti tulla seltskondlikuks koosviibimis- Vanapõistering asutati a 1938.
peakoosoleku poolt vastu 15. aprillil teks kokku oma majja. Rohkem tu- Noorte kunstiringist on juttu alles
Kõik ja pärast nurgakivi tseremoo- leb veel seda rahvuslikku vaimu 1946. a., joonistuse ja maäli-päevased
koosolekud peetakse mai- ^^^^ ^^^^^ ^- ^ielen'i poolt alus- ja elujõudu imetleda, kui arvesta- kunsti kursusi kunstnik August Ja-nitudhotelHs
õhtused üritused Chi-^^^^^^v^^^^ rahvaloenduse and- kobsonr juhtimisel pii korralda
cago Eesti Majas; Kavas bn täna- ^wstöödegä, kusjuures ehitajaks õli meü oli Sydneys-Eestis sündinud juba a. 1926. Pidevamalt töötas see
• A. Trmoam., ^^^/^^^^ ^ ^^^^^^^^ ; ]
Kuigi krundi himd .pärandustombuna
oli juba varem kaetud, oli
ehituse alguseks korjandus|e ja
muul teel saadud
Austraalia naela,
tööd alustati.
vu tähtis osa teatrü. .Bältimore'i
teatritrupp tuleb kohale ja esitab
A.H. Tammsaare näidendi, ,^Kuningal
on külm". Neljaliikmeline
noorte teatrihuvili^ grupp toob
lavale Elmar Maripilü moodsa näidendi
;,Sündmusel sureval planeedil,"
autori enda juhatusel jä kaa-išikuid
B53 ja järgmisel loendusel 1946. a. Sydney Eesti Majas, kus
1947. a. ikka yeel ainult 600 isikut, igal aastal korraldati kunstinäitusi.
Arvestada tuleb ka, et enamik „ ^ J «hiwal ikui -mi ^ üle..v aade. kuida.s
eestlasi töötasid palgalistena või ^ olid Eesti Maja saami-yäike-
ettevõtjaina ja eriti r i ^ ^ ^^
nende seas ei teatud olevat.
Aktiivsus ja ühiskondlik-selts-samängimisel
Mõlemad näidendid ^^^a raha oli suure ehituse püsti- kondlik tegevus oli enne depressi-voiksid
huvi pakkuda ka Chicago ^^miseks vähe ja tuli teha nii pan- ooni, selle ajal ja hiljemgi lühe-ja
ümbruskonna eestlastele. - galaenu kui ka eravõlga nmg ša- maks ja pikemaks ajaks üüritud
Loengute kaya on praegu viimist- ^^^^J^J maja osatähti müüa. Ra- keskustes olnud aktiivne. Nii oH
lemisel ja teatatakse hiljem oktoob- hapuudus sundis kä esialgsest soo- eestlastel Sydneys 1927. S; alates
riš, samuti kui lähem informatsi- vist, 500 istmega ,peosaalist Ja see oli u - • i - \
oon: Käsitläakse eesti kultuurilu- kõrvalruum^^^^^ mislauag^,'informatsiooni-toimkond
EttevStlikkust,. aktiivsust, rahvuslikku
kökkukuuluvustungi ja
-soovi nmg üksteise abistamise
ühisüritusi teostada on
iärne, et kõige sellega,
ka oma maja ehitamisega tulid
toime vähem kui 600 eestlast.
Käsitletakse kultuuri kü- kõrvalruumidega loobuma, sest mislauaga:,^informatsiooni-toimkond ^^^^^
simusi,: ei puudu ka rahvatants ja selline ehitus lämuks eelarve koha- rahvuskaaslaste informeerimiseks,. -^f^^"?^^', ^?
muusika. selt maksma 6000 naela. Selle sum- peotoimkond, laulukoor ja -kvar-
Möödunud laupäeval alustas arye 2500 naela.
T.E.S. Lasteaed oma eelolevat õppeaastat.
Eesti Maja alumine korrus
oli täis. noori lastevanemaid,
kes oma lastega tulid lasteaeda,
noored käed enamuses vanemate
käest kinni hoides. Vanemad klassid
asusid otsekohe oma kiaspides-praegugi
austraallastele hbmuvä-ma
kokku saamine aga polnud või- tett, näitemüügi- ja näitetrupid, " " " ^ ^ j ^ ^ topb. Ka eestiasist oUd
malik. Selletõttu jäädi siis 250 is- spordi-,^ m
tekohaga peosaali ja kõrvalruumi- jem büjardimängu osakonnaga, j
de plaani juurde, milleks oli eel- balletitrupp Ja laste edutusgrupp,
millega ühenduses oli ka laupäevane
eesti keele kopi lastele alates
Ehitamise ajal tõusis see summa 14. juunist 1929.
kahekordseks, kuigi osa töid nagu
vana maja lammutamine, ehi-tiisplatsi
puhastamine jm;
koriräs.
Kooperatiiv Eesti Maja osaühin-se
mänguasjade juurde ja tuttava- gu juhatusse niirgakivi paneku ajal
te sõpradega mängima. I^oordmail kuulusid konsul Arved Mielen esi- nüd juba varem, kuid see teostus
aga pidid emad esimese tunni klaš- mehena, Leo Viru, Arnold Lond, alles 1938. a., kus nad rakendusid
siš istuma kimi kohanemine tuli Louis Norrak, liikmed Ernst Jür- väga suure hooga rahvusgrupile
püd^amisi ja kasvatajad neid teis- genson,ljeinrich Saar ja Jüri olulist majanduslikku osa täitma:
nida 6 shülingut!
Imeüusväärsem oli veelgi, et
üksteisele vabadest võimalikest
töökohtadest teatamine oli nagu
üks rahvuslikke kohustusi, kuigi ai-
Viimane on; mõningate andmete ntüt^paaril - eestlasel oli- sel. ajal
Järele pidevalt töötanud kuni M- oma isüdik telefon. Esimene ning
täienduskooli alguseni 8» ainus autoomanik oli Sydneys Toomas
Varik, kes põgenikelaine Aust-
. raaliasse tulekul oli Sydney Eesti
Nai^ringi asutamise mote oh ol^ seltsi esimees.
õppetööd T.E.S. Täienduskoolis alustasid vennad Peter (vasakul)
Ja Erik Noolandi, kelle tähtsat momenti õpilaseks registreerimise
puhul Jagasid ema Ja Isa, Kristina J a ^^^i^^
Foto: Vaba Eestlarae
Temale oli langenud muude Eesti
Majaga ühenduses olevate ker-tega
mängima sobitasid.
Ontario Art Gallery jä
Sildver. Nurgakivi paneku ajal keedeti, küpsetati, tehti käsitöid ja
loodeti kaht maja kõrvalruumi osteti kõik ise ja kaasatoodud sõp-
Eesti konsulaadi koduks kujunevat^ radega tagasi, ühepäevase basaa-mis
aga Ipolütiliste muudatuste ja ri sissetulek oli sel ajal 400 Aust-sõja
puhkemiise tõttu kunagi ei raaüa naela, ajal kui nadalapalk oli
teostunud. eestlastel ikka veel ainult paar-Maaümapolvii.
t.ilri selitv uued oo.t ama Mm Äustr
sm]
reö's Sunday Night kaasaegse olukorrad tõid kaasa ettenäge- Rähvatantsütrüpp on tegutsenud teti-teväl olev vana maja lisa-muusika
progranina „Twö New matuid lahendusi jä probleeme. Kui pidevalt ja ka esinenud kohalikel krundiks jä majale ehitati juurde
HouTs" esitas neljast kontserdist j^gjggjji^jjjjji^^ kavade tekkimisel Austraalia üritusü, esimest korda 4500 mutjalga lisaruume, mis val-koosneva
kammermuusika seeria oli just kriisiaeg Austraalias lõp- olevate andmete põhjaU
„AutimmNoiva". Esimene kontsert -
toimus 7. septembrü kaasaegsest • . ^,. ^ ^- . - •
ungari muusikast. Seerias oli 16
Eut helitööd, mis olid esmakordselt
kanadäs esitam^jsel. Neist
kaks, Briti Kolumbia helilooja
Paul Crawfprdi ja Torontos
nud, kuid praegu Los
doktoritööd tegeva iKristi Alliku
helitööd olid maailmaeslettekan-
•des.;,-- V •
; Reedel, 19. sept, esitas The Com-posers
Brass Grojip, kelle juures
trompetisoloistiks oli ameeriklane
John Aley, -mängis Kristi Alliku
uue kammermuusikalise helindi.
Möödunud laupäevaõhtul toimus Eesti Maja suures saalis siM-asutus„
Võitleja*' lõbusa sisuline tuluõhtu, millest paarsada endist
sõdurit, nende abikaasad Ja sõbrad osa võtsid.
õ h t u kavalise osa avas T.E.V.Ü. süüdistatakse sakslastega koos-gemate
remonttööde kõrval ka esimees ja Sihtasutus„„Võitlejä" töös. Ka see on koht, kus tuleb
laupäeviti lapsi oma autoga ko- üks direktoreist H; Kivi, avaldades abi anda. Me ei tohi lubada, et
hale tuua eesti keele õppimiseks, üllatust rohkearvulise osavõtu üle meie hulgast ükshaaval hakatakse
jä märkis, et sünnipäevade pida-meM v ä l j a noppimas Nüüd on ^^U^
mine ei tohiks takistada endiste kohtuministeerium alust^ud, uut
S'õjameeste kokkutulekut, sest Ees- aktsiooni, saates kõigile Tartust
tist lahkumisel andsime lubaduse pärit olevaile USA eestlasile küsi-kõigi
abmõudega võidelda sinna muslehed, kus päritakse andmeid
tagasipääsemise eest. Kõneleja sakslastega koostööta j ateCkohta,
märkis, et ta põgenes just sel päe- nende poolt sooritatud kuritegudest
vai 1944. aastal kodumaa pinnalt, ja muust. Kohtuminister nõuab
- . nende ankeetide tagastamisrkasvõi
Korrai aja .Qg^jiggij- täidetuna ja on lisanud ta-
See eestlaspere ei võinud ettenä-ha
eesti ühiskonna arvulist suurenemist.
Kuid koheselt 1946. a, nähti,
^t vajadus suuremale majale
on tulemas, mistõttu aastal 1946 os-
Sihtasutus „VõitleJa" ülesandeid,
mainis ta ,et esimeseks ülesandes
ori kõigi: abinõudega kaasa aidata
meie
seks.
gastamiseks postmargistatud ümbriku.'
Lõpuks H. Kivi ütles, et meie
hulgast on lahkunud vanemad,
kuid me jääme nende põhimõtete
juurde, mis me kodumaalt lahkudes
omaks võtsime.
1944. aastal evakueeriti Tallinna linnaarhiivi osad sõja • tõttu Saksamaale.
Pärast sõja lõppu avastati need ühes kaevanduses Mag-deburgi'lähedal,
kust vildi Saksa lüduarhüvi Koblensis. '
Nüüd kus puudub võimalus tulirel-ŠTOKHOLM
— EELK Üsutea- vade kasutamiseks, peame kasuta-duslik
Instituut pidas oma esime- ma vaimurelva ja selleks on .aja-se
kursuse 14.—25. juulini suveko- leht „VõiÜeja". Sihtasutusel on Muusikalises osas laulsid jendis-dus
,,Kungia*',BjÖrkör, Rootsis, üheks eesmärgiks endiste sõja- te sõjameeste abikaasad Hilda
Osavõtjaid oli'11, neist 9 Rootsist ^^este abistamine, on vaja: saada Sepp ja A^^^
Tegemist on umbes 1600 ajalooli- helm Lenz, kes vastavale küsimuse
üriku, aktide ja ametialaste raa- sele avalikult ütles, •
matutega. Vanim ürik pärineb aas- ^^^^^^^^^^^^^^
tast 1238, uusim aastast 1922.^^^^^^^^^^^^^^ j^^^^
Enamuses kuuluvad need aga 13. , kiiduväärselt toitlustamise eest.
kuni 19. sajandisse nmg kanna- põhjuseks olevat ka Tallinna linna- Prof. dr. A Vöõbus juhatas õppe-vad
TäUinna^^^^m arhiivi 100. juubel 1983. Tulevat tööd. Loenguid pidas ühtekokku
re Gildi pitsateid. vaid teha mõlemapoolseid jõupm- seitse' lektorit. Administratsioon
g"tusi. • ^ asus piiskop K. Rausepa kindlates
aasta jaanuaris pee-tnSte^
l^^ä^S arenemise probleemid. Mõned S«b«;l«ü umb^s sama ajaltol- po kirjutamine 20 masinaMrja
^ ^ i i l s ^ k ^ ^ ^ ^ äärsete ^ mm-^^^ oinwbveel kirjalik yasU kasutaotlevate ' organisatsioonide
ueib., is.umxas -iu. j t a ^ . • , vataksc, et Laano-Saksä kavatsob tatud kusimustelc Soejärelo ä^^^^^ v i.-u ,
10. ja 11/ap- HüudUiU««fa.i^P«^^^ ..rf. fov.. miUe tõttu on vK)imalus välja
anda tõendeid annetuste kohta
maksusoodustuste taotlemiseks.
Toronto linnaosa East York Sümfoonia
orkester kuulutas välja oma
1Q9A/R1 iirvnnin Hnoap? vavatakse Kirjutatud on need saksa, ladina ja • ^ : , , . ; .f^"^ pusKop
ja 2 Saksamaalt 'Töö ^ l i intensiiv- sissetulekuid korjandusist, kingi- laule kas soololauhidena või clue-ne,
iiieeleolu hea, sobimine kursus- susist ja päranditest, mida ollakse tidenä,elektriorem saatis G. lital,
kaaslaste endi vahel ja lektoritega malmis alati vastu võtma. Igaüks Teisena Kitcheneri tantsugrupp
süvenes päev päevalt Peapiiskopi ^^^^ Sihtasutuses; kaasa töötada esitas neli hoogsat revüütantsu.
liku koguduse daamid hoolitsesid igaaastasel peakoosolekul.; Kuna tantsijate hulgas oli ka en-kiiduväärselt
toitiustamise eest. Ta käsiües eestlaste päranduse dise eesti sõduri, tiitar; Ene Reba-probleemi,
sest pärast surma on ne, siis nende küllatulek|Oli tuluõh-selle
järele kätt ulatamas teine tu eesmärkide teenimisel mini-vöim.
N. Liidu valitsus on väga maalsete kulude piires. ^
kiire eestlaste varanduste järele „ , o-iui V
kätt sirutama, tihti ..leides" selleks ««^«^^^ lopul^ Sihtasutuse
vajalikke ..sugulasi", keUe olemas- f ' » ^ ^ ^-f^:^^"^ ^"T^^' o1lu Kanad1a ametViv õÄim- ud võtavad utulaseta sk anveail e taü..i.lt eja iplue najase idE .r oLomsed. aA1ja .
usaldusväärsena.
13. ja 14.
veebruaril ja
Baltimere rükide ajalugu. ^ . , ,
: . vatakse, et Laane-Saksa kavatseb tatud küisimüstele. Seejärele asu-
Nüüd külastas Eestit sealse Teat- nen^e kättesaamiseks välja anda takse teise kursuse kava täitmise-riUil.
^ • ; Tallinna ürikuid. le.
Kolmas õhtu kannab pealMrja ^.jjy^jj^Q^ji^^hi arhiivi refereM^ ^ (EE).
„An Estonian Eveningwith Roman
Toi" (Eesti õhtu Roman
Sümfoonia orkester esitab Beethoveni,
Bachi ja R; Toi: uue ,,Over-ture",
missugune on kirjutatud
East York Symphony Orchestra
tellimisel. Teisena esitab Eesti
Koori Föderatsioon R. Toi kantaadi
koorile ja orkestrüe.
Pärast arutamist kirikukongres-sü
ja peapüškoplikus nõukogus
ning heakskiitmist nende poolt
võttis konsistooriumi täiskogu 11.
juulü 1980 vastu ,,EELK õpetaja
äbüiste seadluse" ja kinnitas „Usu- Ta
teadusliku Instituudi põhikirja
H. Kivi ütles, et algus on raske
Ja käesolev õhtu ongi üheks tuluõhtuks;
kuid tulu saamiseks on
osavõtjaskond siiski väike.
tõi eeskujuks kahte eakamat
Jurs rõhutas, et meü sõjameestel'
on oma ajaleht, mis täidab meie
vajadusi ja loodame, et s^e peagi
võiks ilmuda vabal kodumaal.
Järgnes õhtu lõbusam pool G.
Iltali orkestri rütmide saatel ja oli
võituderohke loterü, seegi tuluõhtu
eesmärkide teenimisel.
E.N.K.S.T.€;TODIŠTE.^
ÕPILASTE
Usuteadusliku Instituudi: nõuded
osalise ajaga. Tasu
EELK Peetri kbg. kontor tel. 483
^847 voi esimees tel. 626-3227
Vanem eestlanna soövib
siimpaatset
Pühapäeval, 9. novembril^ toimub Juba möödunud kevadel kutsuti
Torontos Lawrence Collegiate'i au- venelasi partei poolt vüsakämalt
las kontsert^aktus helüooja Mihkel käituma: Eesti rahvas on nüüd vastavad tänapäeva teoloogiliste
Lüdigu 100. sünnipäeva tähistami- „vene vennale" appi läinud, lina koolide omadega Euroopas ja mu-seks.
Kontsert koosneb eranditult Aasamaa käsiraamat „Käitumi- 3^1* Sellele lisaks antakse võima-
Mihkel Lüdigu löömingust., Kont- sest" on L. Batarini ja J. Matke-'^^^^ vanade keelte omandami-u
serü on kaastegevad Toronto Ees- vitshi poole vene keelde tõlgitud, ^fj^^ seega klassilises mõttes
i r ^ T ^ i " 1 tl ;Meeskoor, Toronto Eesti Sega- Kolmandat parandatud väljaannet täieliku usuteadusliku ettevalmistu-daami,
prouasid Kaunismaad ja
Kasemetsa, kes on alati olnud SÖ- jjQQgyjjijinfjjjjg JJ^Q^JI aastapäeva pu-durite
pidudel R^^ ^ kviteeris ^ul toimub laupäeval, 4. okt.r keU
nende kohalolekut aplausiga. ; , ....
Edasi märkis ta Ameerika 4 P.i: vihstlase EUen Irsi kodus,
.Ühendriikides toimuvat: kohtuprot- 132 Humbererest Bulevard. Tel.
sessi eesti sõjamehe vastu, keda 762-5329. Kõik kooliõed teretulnud.
, Peetri koguduse noortekoor trükiti 200,000 eks. Võib-olla on ti-
„Lootus", selleks puhuks organi- raazh kohaldatud Eestis olevate
seeritud sümfoonia orkester ning venelaste arvu vajadustele,
solistidena Irene Loosberg Ja ön- ; '
ne Laikve. ^ J-^
saamiseks E.V. Tartu Ülikooli
i õppekava kohaselt.
KONRAD VEEM .
EELK peakiiskop
Kuulutamine
aastates 65 ja üle. Autojuhtimine
soovitav. Kii'jad slt. „Sügis 1980" täidab oma eesmargi!
® 25. septembril peetud Wintario
loterii loosimisel langesid 100.000-
dollarilised peavõidud pileteile nr.
375777.
võitsid numbritega
04780, SlOO numbrid 3977, $10
§25.000 võitsid piletid numbrid 186 Ja tasuta piletiraama-
435820, 111716 Ja M3830. tu numbrid S)2.
ilus TALVEKINDEL elumaja, — õliküttega, — aluminiumkatte-ga
seinad,—- suur elutuba kaminaga. — Kaks magamistuba, —
köök, — vannituba, esikud Ja garaash. Kahe krundi suurus 116*s
130'. Teise krundi peal SAUN toaga ja garaash. Hind soodne, kok-kuIeppeL
© Helistada teL (716) 856-1688 või tel. (705) 437-2022
õhtul kl. 7 - kl. lO-ni.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 30, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-09-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800930 |
Description
| Title | 1980-09-30-05 |
| OCR text | Nr. 73 VABA EESTLANE teisipäeval, 30. septembrill^SO^Xuesday, September 30, CHICAGO (VE) - Kesk-Lääne Eesti Noorte Koondise XXIII Sõp-ruspäevad toimuvad käesoleva aasta tänupüha nädalalõpul (28.--29. iiov.) siiski Chicagos^ mitte Co-lumbuses, Ohios; nagu jnöödunud aasta Sõpruspäeväde ajalj oli kavatsetud. Ööbimiseks on jälle reserveeritud Eesti Majast paar miili põhja pool asuv Marrioltfs Lin-colnhireResort hotell, kust võib KLENK'i kaudu tube saada alandatud hinnaga: tuba üksikule $34.00, kahele kuni neljale 538.00. Sydney^Eesti Maja aväpidia: Mmns IT/ augustil 1940. See oia seega esimetje selletaoline maja väi- _ Eestit. Oma maja ehitamine oli pikema aktiivse seltskonäliku koostöö tulemus ja selle tegevuse alguseks tuleb lugeda aega^ kui Sydney Eesti Seltsi ,,Eesti Eodu Lipda" juhatug oma koosolekul 25. mai! 1936. a. otsustas avaldada üleskutse kaasmaalasile toetamaks piäSajnuretsemiseks loodavat :fondi/;miUeks; tuH legaalsei^^ osaühing asutafc. , ' . ' ' .^^^^^^ Vajalikuks krundiks osteti kinnis- penud, siis peab imestama eestlas- uis, jhiljem a, 1938. Veel on juttu vara 13, märtsü 1938, millele sisse te elujulgust, ettevõtlikkust ja va- kultuur-teadusliku ringi olemas-maksti käsirahana 25 Austraalia jadust, et pingutada end selleks, et olust 1936. a^, kuid ka Meeste ehk naela. Maja ehituse plaanid v^eti tulla seltskondlikuks koosviibimis- Vanapõistering asutati a 1938. peakoosoleku poolt vastu 15. aprillil teks kokku oma majja. Rohkem tu- Noorte kunstiringist on juttu alles Kõik ja pärast nurgakivi tseremoo- leb veel seda rahvuslikku vaimu 1946. a., joonistuse ja maäli-päevased koosolekud peetakse mai- ^^^^ ^^^^^ ^- ^ielen'i poolt alus- ja elujõudu imetleda, kui arvesta- kunsti kursusi kunstnik August Ja-nitudhotelHs õhtused üritused Chi-^^^^^^v^^^^ rahvaloenduse and- kobsonr juhtimisel pii korralda cago Eesti Majas; Kavas bn täna- ^wstöödegä, kusjuures ehitajaks õli meü oli Sydneys-Eestis sündinud juba a. 1926. Pidevamalt töötas see • A. Trmoam., ^^^/^^^^ ^ ^^^^^^^^ ; ] Kuigi krundi himd .pärandustombuna oli juba varem kaetud, oli ehituse alguseks korjandus|e ja muul teel saadud Austraalia naela, tööd alustati. vu tähtis osa teatrü. .Bältimore'i teatritrupp tuleb kohale ja esitab A.H. Tammsaare näidendi, ,^Kuningal on külm". Neljaliikmeline noorte teatrihuvili^ grupp toob lavale Elmar Maripilü moodsa näidendi ;,Sündmusel sureval planeedil," autori enda juhatusel jä kaa-išikuid B53 ja järgmisel loendusel 1946. a. Sydney Eesti Majas, kus 1947. a. ikka yeel ainult 600 isikut, igal aastal korraldati kunstinäitusi. Arvestada tuleb ka, et enamik „ ^ J «hiwal ikui -mi ^ üle..v aade. kuida.s eestlasi töötasid palgalistena või ^ olid Eesti Maja saami-yäike- ettevõtjaina ja eriti r i ^ ^ ^^ nende seas ei teatud olevat. Aktiivsus ja ühiskondlik-selts-samängimisel Mõlemad näidendid ^^^a raha oli suure ehituse püsti- kondlik tegevus oli enne depressi-voiksid huvi pakkuda ka Chicago ^^miseks vähe ja tuli teha nii pan- ooni, selle ajal ja hiljemgi lühe-ja ümbruskonna eestlastele. - galaenu kui ka eravõlga nmg ša- maks ja pikemaks ajaks üüritud Loengute kaya on praegu viimist- ^^^^J^J maja osatähti müüa. Ra- keskustes olnud aktiivne. Nii oH lemisel ja teatatakse hiljem oktoob- hapuudus sundis kä esialgsest soo- eestlastel Sydneys 1927. S; alates riš, samuti kui lähem informatsi- vist, 500 istmega ,peosaalist Ja see oli u - • i - \ oon: Käsitläakse eesti kultuurilu- kõrvalruum^^^^^ mislauag^,'informatsiooni-toimkond EttevStlikkust,. aktiivsust, rahvuslikku kökkukuuluvustungi ja -soovi nmg üksteise abistamise ühisüritusi teostada on iärne, et kõige sellega, ka oma maja ehitamisega tulid toime vähem kui 600 eestlast. Käsitletakse kultuuri kü- kõrvalruumidega loobuma, sest mislauaga:,^informatsiooni-toimkond ^^^^^ simusi,: ei puudu ka rahvatants ja selline ehitus lämuks eelarve koha- rahvuskaaslaste informeerimiseks,. -^f^^"?^^', ^? muusika. selt maksma 6000 naela. Selle sum- peotoimkond, laulukoor ja -kvar- Möödunud laupäeval alustas arye 2500 naela. T.E.S. Lasteaed oma eelolevat õppeaastat. Eesti Maja alumine korrus oli täis. noori lastevanemaid, kes oma lastega tulid lasteaeda, noored käed enamuses vanemate käest kinni hoides. Vanemad klassid asusid otsekohe oma kiaspides-praegugi austraallastele hbmuvä-ma kokku saamine aga polnud või- tett, näitemüügi- ja näitetrupid, " " " ^ ^ j ^ ^ topb. Ka eestiasist oUd malik. Selletõttu jäädi siis 250 is- spordi-,^ m tekohaga peosaali ja kõrvalruumi- jem büjardimängu osakonnaga, j de plaani juurde, milleks oli eel- balletitrupp Ja laste edutusgrupp, millega ühenduses oli ka laupäevane eesti keele kopi lastele alates Ehitamise ajal tõusis see summa 14. juunist 1929. kahekordseks, kuigi osa töid nagu vana maja lammutamine, ehi-tiisplatsi puhastamine jm; koriräs. Kooperatiiv Eesti Maja osaühin-se mänguasjade juurde ja tuttava- gu juhatusse niirgakivi paneku ajal te sõpradega mängima. I^oordmail kuulusid konsul Arved Mielen esi- nüd juba varem, kuid see teostus aga pidid emad esimese tunni klaš- mehena, Leo Viru, Arnold Lond, alles 1938. a., kus nad rakendusid siš istuma kimi kohanemine tuli Louis Norrak, liikmed Ernst Jür- väga suure hooga rahvusgrupile püd^amisi ja kasvatajad neid teis- genson,ljeinrich Saar ja Jüri olulist majanduslikku osa täitma: nida 6 shülingut! Imeüusväärsem oli veelgi, et üksteisele vabadest võimalikest töökohtadest teatamine oli nagu üks rahvuslikke kohustusi, kuigi ai- Viimane on; mõningate andmete ntüt^paaril - eestlasel oli- sel. ajal Järele pidevalt töötanud kuni M- oma isüdik telefon. Esimene ning täienduskooli alguseni 8» ainus autoomanik oli Sydneys Toomas Varik, kes põgenikelaine Aust- . raaliasse tulekul oli Sydney Eesti Nai^ringi asutamise mote oh ol^ seltsi esimees. õppetööd T.E.S. Täienduskoolis alustasid vennad Peter (vasakul) Ja Erik Noolandi, kelle tähtsat momenti õpilaseks registreerimise puhul Jagasid ema Ja Isa, Kristina J a ^^^i^^ Foto: Vaba Eestlarae Temale oli langenud muude Eesti Majaga ühenduses olevate ker-tega mängima sobitasid. Ontario Art Gallery jä Sildver. Nurgakivi paneku ajal keedeti, küpsetati, tehti käsitöid ja loodeti kaht maja kõrvalruumi osteti kõik ise ja kaasatoodud sõp- Eesti konsulaadi koduks kujunevat^ radega tagasi, ühepäevase basaa-mis aga Ipolütiliste muudatuste ja ri sissetulek oli sel ajal 400 Aust-sõja puhkemiise tõttu kunagi ei raaüa naela, ajal kui nadalapalk oli teostunud. eestlastel ikka veel ainult paar-Maaümapolvii. t.ilri selitv uued oo.t ama Mm Äustr sm] reö's Sunday Night kaasaegse olukorrad tõid kaasa ettenäge- Rähvatantsütrüpp on tegutsenud teti-teväl olev vana maja lisa-muusika progranina „Twö New matuid lahendusi jä probleeme. Kui pidevalt ja ka esinenud kohalikel krundiks jä majale ehitati juurde HouTs" esitas neljast kontserdist j^gjggjji^jjjjji^^ kavade tekkimisel Austraalia üritusü, esimest korda 4500 mutjalga lisaruume, mis val-koosneva kammermuusika seeria oli just kriisiaeg Austraalias lõp- olevate andmete põhjaU „AutimmNoiva". Esimene kontsert - toimus 7. septembrü kaasaegsest • . ^,. ^ ^- . - • ungari muusikast. Seerias oli 16 Eut helitööd, mis olid esmakordselt kanadäs esitam^jsel. Neist kaks, Briti Kolumbia helilooja Paul Crawfprdi ja Torontos nud, kuid praegu Los doktoritööd tegeva iKristi Alliku helitööd olid maailmaeslettekan- •des.;,-- V • ; Reedel, 19. sept, esitas The Com-posers Brass Grojip, kelle juures trompetisoloistiks oli ameeriklane John Aley, -mängis Kristi Alliku uue kammermuusikalise helindi. Möödunud laupäevaõhtul toimus Eesti Maja suures saalis siM-asutus„ Võitleja*' lõbusa sisuline tuluõhtu, millest paarsada endist sõdurit, nende abikaasad Ja sõbrad osa võtsid. õ h t u kavalise osa avas T.E.V.Ü. süüdistatakse sakslastega koos-gemate remonttööde kõrval ka esimees ja Sihtasutus„„Võitlejä" töös. Ka see on koht, kus tuleb laupäeviti lapsi oma autoga ko- üks direktoreist H; Kivi, avaldades abi anda. Me ei tohi lubada, et hale tuua eesti keele õppimiseks, üllatust rohkearvulise osavõtu üle meie hulgast ükshaaval hakatakse jä märkis, et sünnipäevade pida-meM v ä l j a noppimas Nüüd on ^^U^ mine ei tohiks takistada endiste kohtuministeerium alust^ud, uut S'õjameeste kokkutulekut, sest Ees- aktsiooni, saates kõigile Tartust tist lahkumisel andsime lubaduse pärit olevaile USA eestlasile küsi-kõigi abmõudega võidelda sinna muslehed, kus päritakse andmeid tagasipääsemise eest. Kõneleja sakslastega koostööta j ateCkohta, märkis, et ta põgenes just sel päe- nende poolt sooritatud kuritegudest vai 1944. aastal kodumaa pinnalt, ja muust. Kohtuminister nõuab - . nende ankeetide tagastamisrkasvõi Korrai aja .Qg^jiggij- täidetuna ja on lisanud ta- See eestlaspere ei võinud ettenä-ha eesti ühiskonna arvulist suurenemist. Kuid koheselt 1946. a, nähti, ^t vajadus suuremale majale on tulemas, mistõttu aastal 1946 os- Sihtasutus „VõitleJa" ülesandeid, mainis ta ,et esimeseks ülesandes ori kõigi: abinõudega kaasa aidata meie seks. gastamiseks postmargistatud ümbriku.' Lõpuks H. Kivi ütles, et meie hulgast on lahkunud vanemad, kuid me jääme nende põhimõtete juurde, mis me kodumaalt lahkudes omaks võtsime. 1944. aastal evakueeriti Tallinna linnaarhiivi osad sõja • tõttu Saksamaale. Pärast sõja lõppu avastati need ühes kaevanduses Mag-deburgi'lähedal, kust vildi Saksa lüduarhüvi Koblensis. ' Nüüd kus puudub võimalus tulirel-ŠTOKHOLM — EELK Üsutea- vade kasutamiseks, peame kasuta-duslik Instituut pidas oma esime- ma vaimurelva ja selleks on .aja-se kursuse 14.—25. juulini suveko- leht „VõiÜeja". Sihtasutusel on Muusikalises osas laulsid jendis-dus ,,Kungia*',BjÖrkör, Rootsis, üheks eesmärgiks endiste sõja- te sõjameeste abikaasad Hilda Osavõtjaid oli'11, neist 9 Rootsist ^^este abistamine, on vaja: saada Sepp ja A^^^ Tegemist on umbes 1600 ajalooli- helm Lenz, kes vastavale küsimuse üriku, aktide ja ametialaste raa- sele avalikult ütles, • matutega. Vanim ürik pärineb aas- ^^^^^^^^^^^^^^ tast 1238, uusim aastast 1922.^^^^^^^^^^^^^^ j^^^^ Enamuses kuuluvad need aga 13. , kiiduväärselt toitlustamise eest. kuni 19. sajandisse nmg kanna- põhjuseks olevat ka Tallinna linna- Prof. dr. A Vöõbus juhatas õppe-vad TäUinna^^^^m arhiivi 100. juubel 1983. Tulevat tööd. Loenguid pidas ühtekokku re Gildi pitsateid. vaid teha mõlemapoolseid jõupm- seitse' lektorit. Administratsioon g"tusi. • ^ asus piiskop K. Rausepa kindlates aasta jaanuaris pee-tnSte^ l^^ä^S arenemise probleemid. Mõned S«b«;l«ü umb^s sama ajaltol- po kirjutamine 20 masinaMrja ^ ^ i i l s ^ k ^ ^ ^ ^ äärsete ^ mm-^^^ oinwbveel kirjalik yasU kasutaotlevate ' organisatsioonide ueib., is.umxas -iu. j t a ^ . • , vataksc, et Laano-Saksä kavatsob tatud kusimustelc Soejärelo ä^^^^^ v i.-u , 10. ja 11/ap- HüudUiU««fa.i^P«^^^ ..rf. fov.. miUe tõttu on vK)imalus välja anda tõendeid annetuste kohta maksusoodustuste taotlemiseks. Toronto linnaosa East York Sümfoonia orkester kuulutas välja oma 1Q9A/R1 iirvnnin Hnoap? vavatakse Kirjutatud on need saksa, ladina ja • ^ : , , . ; .f^"^ pusKop ja 2 Saksamaalt 'Töö ^ l i intensiiv- sissetulekuid korjandusist, kingi- laule kas soololauhidena või clue-ne, iiieeleolu hea, sobimine kursus- susist ja päranditest, mida ollakse tidenä,elektriorem saatis G. lital, kaaslaste endi vahel ja lektoritega malmis alati vastu võtma. Igaüks Teisena Kitcheneri tantsugrupp süvenes päev päevalt Peapiiskopi ^^^^ Sihtasutuses; kaasa töötada esitas neli hoogsat revüütantsu. liku koguduse daamid hoolitsesid igaaastasel peakoosolekul.; Kuna tantsijate hulgas oli ka en-kiiduväärselt toitiustamise eest. Ta käsiües eestlaste päranduse dise eesti sõduri, tiitar; Ene Reba-probleemi, sest pärast surma on ne, siis nende küllatulek|Oli tuluõh-selle järele kätt ulatamas teine tu eesmärkide teenimisel mini-vöim. N. Liidu valitsus on väga maalsete kulude piires. ^ kiire eestlaste varanduste järele „ , o-iui V kätt sirutama, tihti ..leides" selleks ««^«^^^ lopul^ Sihtasutuse vajalikke ..sugulasi", keUe olemas- f ' » ^ ^ ^-f^:^^"^ ^"T^^' o1lu Kanad1a ametViv õÄim- ud võtavad utulaseta sk anveail e taü..i.lt eja iplue najase idE .r oLomsed. aA1ja . usaldusväärsena. 13. ja 14. veebruaril ja Baltimere rükide ajalugu. ^ . , , : . vatakse, et Laane-Saksa kavatseb tatud küisimüstele. Seejärele asu- Nüüd külastas Eestit sealse Teat- nen^e kättesaamiseks välja anda takse teise kursuse kava täitmise-riUil. ^ • ; Tallinna ürikuid. le. Kolmas õhtu kannab pealMrja ^.jjy^jj^Q^ji^^hi arhiivi refereM^ ^ (EE). „An Estonian Eveningwith Roman Toi" (Eesti õhtu Roman Sümfoonia orkester esitab Beethoveni, Bachi ja R; Toi: uue ,,Over-ture", missugune on kirjutatud East York Symphony Orchestra tellimisel. Teisena esitab Eesti Koori Föderatsioon R. Toi kantaadi koorile ja orkestrüe. Pärast arutamist kirikukongres-sü ja peapüškoplikus nõukogus ning heakskiitmist nende poolt võttis konsistooriumi täiskogu 11. juulü 1980 vastu ,,EELK õpetaja äbüiste seadluse" ja kinnitas „Usu- Ta teadusliku Instituudi põhikirja H. Kivi ütles, et algus on raske Ja käesolev õhtu ongi üheks tuluõhtuks; kuid tulu saamiseks on osavõtjaskond siiski väike. tõi eeskujuks kahte eakamat Jurs rõhutas, et meü sõjameestel' on oma ajaleht, mis täidab meie vajadusi ja loodame, et s^e peagi võiks ilmuda vabal kodumaal. Järgnes õhtu lõbusam pool G. Iltali orkestri rütmide saatel ja oli võituderohke loterü, seegi tuluõhtu eesmärkide teenimisel. E.N.K.S.T.€;TODIŠTE.^ ÕPILASTE Usuteadusliku Instituudi: nõuded osalise ajaga. Tasu EELK Peetri kbg. kontor tel. 483 ^847 voi esimees tel. 626-3227 Vanem eestlanna soövib siimpaatset Pühapäeval, 9. novembril^ toimub Juba möödunud kevadel kutsuti Torontos Lawrence Collegiate'i au- venelasi partei poolt vüsakämalt las kontsert^aktus helüooja Mihkel käituma: Eesti rahvas on nüüd vastavad tänapäeva teoloogiliste Lüdigu 100. sünnipäeva tähistami- „vene vennale" appi läinud, lina koolide omadega Euroopas ja mu-seks. Kontsert koosneb eranditult Aasamaa käsiraamat „Käitumi- 3^1* Sellele lisaks antakse võima- Mihkel Lüdigu löömingust., Kont- sest" on L. Batarini ja J. Matke-'^^^^ vanade keelte omandami-u serü on kaastegevad Toronto Ees- vitshi poole vene keelde tõlgitud, ^fj^^ seega klassilises mõttes i r ^ T ^ i " 1 tl ;Meeskoor, Toronto Eesti Sega- Kolmandat parandatud väljaannet täieliku usuteadusliku ettevalmistu-daami, prouasid Kaunismaad ja Kasemetsa, kes on alati olnud SÖ- jjQQgyjjijinfjjjjg JJ^Q^JI aastapäeva pu-durite pidudel R^^ ^ kviteeris ^ul toimub laupäeval, 4. okt.r keU nende kohalolekut aplausiga. ; , .... Edasi märkis ta Ameerika 4 P.i: vihstlase EUen Irsi kodus, .Ühendriikides toimuvat: kohtuprot- 132 Humbererest Bulevard. Tel. sessi eesti sõjamehe vastu, keda 762-5329. Kõik kooliõed teretulnud. , Peetri koguduse noortekoor trükiti 200,000 eks. Võib-olla on ti- „Lootus", selleks puhuks organi- raazh kohaldatud Eestis olevate seeritud sümfoonia orkester ning venelaste arvu vajadustele, solistidena Irene Loosberg Ja ön- ; ' ne Laikve. ^ J-^ saamiseks E.V. Tartu Ülikooli i õppekava kohaselt. KONRAD VEEM . EELK peakiiskop Kuulutamine aastates 65 ja üle. Autojuhtimine soovitav. Kii'jad slt. „Sügis 1980" täidab oma eesmargi! ® 25. septembril peetud Wintario loterii loosimisel langesid 100.000- dollarilised peavõidud pileteile nr. 375777. võitsid numbritega 04780, SlOO numbrid 3977, $10 §25.000 võitsid piletid numbrid 186 Ja tasuta piletiraama- 435820, 111716 Ja M3830. tu numbrid S)2. ilus TALVEKINDEL elumaja, — õliküttega, — aluminiumkatte-ga seinad,—- suur elutuba kaminaga. — Kaks magamistuba, — köök, — vannituba, esikud Ja garaash. Kahe krundi suurus 116*s 130'. Teise krundi peal SAUN toaga ja garaash. Hind soodne, kok-kuIeppeL © Helistada teL (716) 856-1688 või tel. (705) 437-2022 õhtul kl. 7 - kl. lO-ni. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-09-30-05
