Vaba eestlane , March 23, 1982

              , VABA EESTLANE teisipäeval, 23. märtsü 1982 - Tuesday, March 23,. 1982
lilüiHlMIIU
Troopiliste toalillede Josvaiamisd
s Toronto Eesti Aiandusklubi kok^
kutulekul 25. veebruaril Toronto-to
Eesti Majas esinesid Timberline
Nurseries and Landscaping Ltd.
omanikud Lia ja Erik Hess'id tee^
mai: „Troopilised toalüled".
Esmalt vaadeldi troopiliste toalil­lede
kasvatamiseks vajalikke mul-lasegusid.
Kerge ja õhurikka mul­la
saamiseks kasutatakse segudes
vermiculate ja perlite aineid. Müü­gil
olevates potiinuldades on neid
aineid vahest liiga vähe jal seepä­rast
peab muldadele lisama per^
lite'i juurde, õhuvaestes muldades
võib tekkida juurte mädanik. Ka
mulla happesus on oluline. Mõned
taimed nagu asalead vajavad kas-i
vamiseks happelisi muldasid. Müü-gilolev
potimuld on sageli sterili­seeritud,
mis on samuti vajalik.
Järgnevalt Erik Hess vaatles lä­hemalt
väetisi ja nende kasuta­mist.
Kokkuvõttes rõhutas väetisel
olevate numbrite tähtsust. Esime­ne
number näitab lämmastiku hul­ka
väetises, teme fosfori (superr
forfaati) ja kolmas kaali. Esime­ne
soodustab lehtede kasva, teine
aga juurte ja õite arengut Esi­mest
korda väetades pärast istuta­mist
peaks kasutama väetist millel
m keskmine number suurem, see
paneb juured kasvama. Aegamöö­da
mõjuvaid väetisi segatakse otse
iriullasegudesse. Mikroelementide
(Trace Elements) nagu raua või
mõne teise puudumine mullas võib
pidurdada taimede kasvu. Vajadu-sekorral
tuleb ka mikroelemente
sisaldavaid väetisi kasutada, üheks
mullasegudes kasutatavaks väeti­seks
on Ösmocote. Parein väeta­mise
aeg on kevadel ja suvel.
Lia Hess andis põgusa pildi ar­vukatest
troopilistest toalilledest,
mis olid Timberlm kasvuhocmetes
kasvatatud ja loenguks Torontosse
toodud. Ta vaatles 'esmalt kaunite
roheliste ja väriviliste lehtedega
dekoratüvseid toalilli, mida kasva­tatakse
lillepottides ja ka rippuva­tes
korvides (Dieffehbachia, Dra-caena,
Rubberplant, Croton, Pepe-romia,
Wandering Jew, Baby's
Tears, Spider Plant jt:) Need kõik
vajavad kasvamiseks niisket mul­da.
Begooniad moodustavad suure
grupi. Sün on kaunite lehtedega ja
ka kaunite õitega taimi, Rex be­gooniatest
raudrist begoonia (Iron
Gross Begoonia) on üks kaunimaid.
On kasutusel suur valik toas ja väl­jas
õitsevaid lilli, õitsevatest toalil­ledest
-esmjBsid Aafrika kannikene,
gardenia, asalea, orhidee jt. Kohal
oli ka kaunite viljadega dekoratiiv­ne
apelsinipuu. Samuti oli esitatud
vilus hästi kasvav ja õitsev Spat-hiphyllum,
mis aga vajab küllal­dast
kastmist jä rikkalikku toitu.
ILMXJ@s
Ei jäänud ka nimetamata kaktused
jt. Demonstreeriti mitmesugustelil-,
ledega, istutatud liUepotti.
Erik Hess andis järgnevalt üle-vaatliku
pildi ' taimekahjuritest,
haigustest ja nende tõrjest. Viirhai-guste
osas ta leidis, et tõrjevahen-did
on puudulikud ja vahest tuleb
taim paratamatult ära visaga. Lõ­puks
selgitas taimede paljundami­se
^juures pistikutele jia pistokstele
juurte kasvatamise kiirendamiseks
kasutava hormoone sisaldavatolmu
StimRöofi kasutamist. Kogemuste
põhjal leidis ta, et uuem aine Root
Stämolatorannab paremaid tulemu­si.
Ka oli vaatluse all noori tjaimi
kahjustava (taimed närbuvaid —
Damping Off) haiguse tõijeaine No
Damp. Tänapäeval on võimalik os­ta
lülepoti mulla niiskuse määra­miseks
I vastavat niiskuse mõõtjat
(Moisture Meter). T.M. Täiendusjjooli Eesti Vabariigi 64. aastapäeva aktusel seisid koo­linoored
oma isade maa Upu valvel. PMdM vasakult Trina Läte, Mw^
Järgnes arutlus, kus lektorid vas- ^p^mm ja Tamara Tambre. * Foto: Ilme Lillevars
tasid mitmesugustele küsimustele.
Hesside ettevõte asub Barrie linna ; " — — — — — —
juures ja nü mõnigi osavõtja lubas
järgmisel korral suusatama yõi
suvilasse sõites seda külastada, et
oma sumaga näha kuidas need
troopilised toalilled seal kasvuhoo- ^
nes kasvavad. i •fffllWIW «
FRED irMBERG
ISAMAA EEST
lesti Vabariigi sõjajöudiidj©
organisatsioon ja julitkond.
Lag^ telftb sellett raaiaabst 1028 nime, keda logedee teUA
küslmos: biha nad ön Jäiaad? Koigi mõni nelsl on oniA valw
teekonna lopeCannd ISftnes, on enamas hftTtneiiiid koot Bealt
rilklifea išeseisvnsega. SeUes raam^ on tuhat meie iftjameea-test
leidnud sel viisu tagasihoidlikku meenntnit
Hind $18.00 pluss saatekulu 70 centi
' MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSEfi
Loengu vältel tegi esimees M.
Lepik teatavaks, et 25. märtsü esi­neb
loenguga õie Kuris teemal»:
„LõikQlilledega dekoreerimine".
Lõpuks tänas esimees lektoreid hu­vitava
ja sisuka ettekande eest.
Mitmed koduaednikud lahkusid
loengult troopiliste toalüledega,_ mi­da
tuli teel koju hoolikalt külma il­mastiku
eest kaitseda.
, ' EK.S
ILMUS
Oskar Lutsu KEVADE
Saadaval ^VABA EESTLASE*" taIHnses Ja kooUõhtnteS Eesti
Majas raamatate müfigUanaL
HIND $6.00 — postiteel $6.50
Stokholmis mängiti
Tammsaare „Ma
armastasin sakslast"
STOKHOLM (EPL) — Eesti
Kultuuri Koondis tähistas oma
20 aasta juubelit muu hulgas teat­rietendusega
14. ja 15. veberuaril.
EKK Teatritoimkonna juha­taja
Lensi Römmer lavastas -oma
dramatiseeringu «Armastuse tähis­tel"
A. H. Tammsaare romaani
„Ma armastasin sakslast" ainetel.
Kuna see romaan on Tammsaare
peenekoelisim psühholoogiline
teos, siis on selle dramatiseering,
väga nõudlik. Romaanis on vähe
välist dramaatilisust, küll aga häid
dialooge. Teos on eesti üliõpilase
Oskari ja saksa panmipreili Erika
armulugu. Lavastuses manasid
Veera Särgava, Edmar Kuus, Jü­ri
Nerepi Siiri Kriisa-Arras,Elniar
Nerep, Katrin Paabo ja Väino
Konga.
Kalev Estienne
võimlejad edukad
27. ja 28. veebruaril toimusid
Sudburys väikelaste, kuni I2-aas-taste
rütmilise võistlusvõimlemise
võistlused. Kalev Estiennest oli
võistlusel 12/ kes tuhd esimeseks
grupivõimlemises. Kijldmedalid
võideti kõikides järkudes.
Teises järgus (8—^lO-aastased)
võistles eesti tütarlaps V^rve Otta-wast
ja kohalik eesti tütarlaps
Kangas.
6. ja 7. märtsil peeti St. CJatha-rineses
Ontario rütmilise võistlusH
võimlemise meistrivõistlused, j Ka
selles oliä Kalev Estienne võimle­jad
edukad. Eestlasi võistles ka
teistest keskustest, esimeses järgus
tuü Linda Värve vabavõimlemiscs
6.50 punktiga kaheksandale koha­le
ja hüpits rutiinis 6.55 p. viien­dale
kohale. , ,
III järgus oli Anita Edervaba-
Võimlemises neljas (7.75), palliga
rutiinis . kuues (7.25), hüpitsaga
viies (7.35) ja lindiga võimlemises
kuues (7.30), mis andis talle üld­kokkuvõttes
neljanda koha 29,65
'punktiga; Juunioride finaalis olr A.
Eder rõngaga vües (14.70), palliga
kuues (14.40) ja vabavõimlemises
neljas (15.40) ,
Juunioride meisterklassi grupi­võimlemises
(13-aastased ja noo­remad)
OÜ Kalev Estienne 16,5 p.
esimene, samuti üldkokkuvõttes;
grupp oli esimene ka sama grupi
eel- ja finaalvõistlusel kokku 32,9
punktiga. ^
Seenioride meistrijärgus (15-
aastased ja vanemad) oli Kalev Es­tienne
pallirutünis teine 16;0 p.,
sama ka üldkokkuvõttes.
Seenioride meisterklassis oli
Kathy Tihane kõhnas hüpitsaga
(8.65), neljas rõngaga (8.45),
kolmas palliga (8^:80), viies nuiaga
(8.50), kolmas lindirutiinis (8.60),
mis andis talle üldkokkuvõttes tei­se
koha 43,0 punktiga.
Kalev Estiennel ei ole kavas
mitte ainult võistlusvõimlemine,
vaid ka rütmiline võimlemme. Nii
on meie tähelepandavaim moodne
võistlusvõimleja Kathy Tihane kä
hea rütmilises võimlemises ja esi-nel^
eeloleval Euroopa- ja India-
' matkal just selles võimlemises.
Kalev Estiennel on rütmüise
võimlemise programm, ^uhu ooda­takse-
noori ja mis ei tähenda, et
valik oleks tehtud vaid ühel alal.
Alati võib sealt edasi minna võist­lusvõimlemisele.
• Kalev Estienne juht Evelyii
Koop ootab just nüüd eesti noori,
et nad alustaksid võimlemisega, et
1984. aastal toimuvail Ülemaailm-seil
Eesti Päevadel rohkeafwiliselt
suudaksid ettenähtud,valguspeo si­su
täita.
ANDRES KÜNG
MIS TOIMUB SOOME;
Kirjastas VSlis-Eesü & EMP
m lk. Hind $14.10 br. -f- saatekola m
Eesü ajaktrjanüm teos põhineb kdaldsisele aUilaatterJalie. Ta
analflfisib Soome sise- Ja T&UspolUtlkat, riigi tlaapftmst eli-korda
Ja snimda, Naidsognde LUda Soome^liltikat, Soone Talit-sost
presldeBdist partelelaiii Ja paljn maad, taaes Soome «aata-sest
hävitatud lageja^e palja oasl andmeid.
Müügil Vaba Eestlase talituses
VABA EESTLASE TALITUSES müügil
stereo heliplaat
INGEMAR KORJUS bass-barilon
CHARLES KIPPER — klaveri«oade
Metsateel (A. Kapp), Ennemoiste (M^ Saar), Üks saa (M; Saar).
Muremaa (R. Päis), LaalsSnaJala SiestCT. VettOt»), Sind tervi­tame
kaldapäike (A. Karina) Ja Rändaja õhtulaul (J. TaU) Ja
rahTali|a]e:K.Raidi seadesLaulu mdjur Kui ma^to lau-lemaieriüii
Tiies jaKivikasukasVL. Virkhausi seades Kus on
kus on kurva kodu, V. Kappi seades — Linakatkuja Ja J. Zeigeri
seades — Kanneldajast vend.
Hind $9.50 pluss postikulu
ODAMEVALLUTAJiU
in
13.
Tundub, et olen neid kuidagi
pahandanud, kuid millega nimelt,
sellest mul pole aimugi. Teiste ini­mestega
sobin päris hästi, kuid sel­les
suunas ma olen võimetu. Kat­sun
käia Teie kena nõuande järgi
ajada joont juustese. Ega ei või ju
kunagi teada, millega yõib mõjuda
naiste juures!
Imestab mind aga see, miks
Teie siis nii k:ole tige olete sellele
õnnetule ohvitserile, kes Teie juu­res
elab.
Ütlete, et tunnen ennast ehk Üle
olevat seUest, et võtta arvesse ühe
naise vaateid. Uskuge, nii see küll
es ole. Olen kaugel mingist üleole­kust
ja olen tõsiselt huvitatud vaa-teist,
millest mulle ehk kirjutate.
Jeie kiri oli mulle vist kõige hu­vitavamaks
kirjaks mu elus. Ja
palun^-vaid järge. Kirjutage mulle
veel, millega võiksin rohkem või­ta
naiste silmis. Kas kirjutate?
Oldksia Teile fcüll viga tänulik»
Ja veel üks asi. ma ei võiks
Teilt saada pilti? Tahaksin väga
näha, mis nägu on naine, kes nii
lahkelt vastas mu lollile kuulutuse­le.
Kujutlen Teid endale tõsisfc, ra­huliku
näoga. Võib-oUa kannate
prille? Kirjutate, et olete tänulik
saatusele^ et olete kõik enam-vä-hem
kena välimusega. Kas selle all
on mõeldud korrapäraste näojoon­tega
klassikalist ja kuidagi passiiv­set
ilu?
Enam ei võinud, viskusin naeru­krampides.
Mina ja prillid! Ja tõ­sine?
Piilusin peeglisse tualettlaual
ja kiikasin enda peegeldust nähes:
roosa, lohukestega lapsenägu pii­ratud
käharate kuldjuuste krooni­ga.
«Korrapäraste näojooiitega?
Klassikaline? Passiivne?" Ei, ei,
ma ei või lubada vaesel ohvitseril
mõelda midagi sääriast. Pean talle
seletama.
i.Nagu näete, pole mul midagi,
miUest haarata klmi (ütleb kiri
kaastunnet äratavalt). Nii et palun
lubade niulle mingi pilt Teist en­dast.
Kas lubate?
Kuidas nfi^id teha? Saata või
mitte saata? Ei tea, mida teised tü­tarlapsed
teeksid? Näib, et võiks
saata. Mul on ju see postkaardi-suurune
ülesvõte ,mida too väike
mees jaama lähedal võttis. Kas
saata mahajäetud ohvitserile, üks
neist piltidest? Võib-olla oleks see
talle lohutuseks ta niiskes kaitse­kraavis,
kui ta peaks kuskil säära­ses
kohas' olema. Ta ei kirjuta sel­lest;
Ei: kaitsekraavis ta, ei saa ol­la,
sest ta' kirjutab tütarlapsest, ke­da
ta vihastanud. See näitab, et ta
veel kuskil kodus teenib, kui too
tütarlaps ei ole mitte mõni prant­suse
daam. Võib-olla tumedasil-maline
korteriperenaise tütar kus­kil
endises rahulikus prantsuse kü­las?
Nagu näete, ei kirjuta ta rida­gi,
kus ta on või mida ta teeb, ja
lõpetab lihtsalt:
Palju tänu Teie lahkuse eest.
Olen Teie tänulik
mahajäetud ohvitser.
.Või arvab,ta, et olen liiga va­na
ja „tõsine", et kirjutada mulle
pisiasjust? Ja, võib-olla on nii.
Võib-olla annah see talle julgust,
kui näeb, et olen vaid blond tü­tarlaps
suurte silmadega ja lohu­kestega?
Asi on otsustatud.
Evelyn ütleks võib-olla jälle, et
„parera olla" teadmata neist pisi­asjust,
mida teevad, mahajäetud
Ohvitserid. Ja et teisest küljest oh­vitseril
oleks „parem olla", kui tal
ei oleks tütarlapse pilti^ kes talle
nii kaastundlikult kkjutab. Ah tlih-ja.
Las Evelyn puhastab pealegi
lauahõbedat tänaseks õhtuks. See
asi ci puutu ei temasse ega Isfan-eysse,
see on mu oma väike sala-dm:
Ja pealegi tmmee, ©t mina ka
mõnekski asjaks siin maailmas kõl­ban,
kui saan sääraseid kirju ük­siku
ja mittetunnustatud noorme­he
poolt.' Saadan talle pildi!
Lähen toon ülesivõtte siia.
Hm... See näib tõepoolest
kooliplika näona. Pean talle näi­tama,
et ma pole nii kooliplikalik,
andes talle neid keni õpetusi elust,
armastusest ja nieeldivusest. Tean,
mida teha. Kirjutan vaid väikese
kirjakese ülesvõttega kaasa^ nagu:
Armas mahajäetud ohvitser!
Tänan Teid liigutava kirja eest,
millele tahan varsti vastata pike­malt.
(Pean nimelt kohe rõivastuma.)
Väga kahju, et mul pole endast
mingit uut ülesvõtet, kuid saadan
Teile selle, mis võeti mõni aeg ta^
gasi —
(Käisin —-käisin pildistamas
maikuus ja nüüd on detsember.)
— kui olin veel päris plikake.
(Niiviisi saan asjast üle.)
Ülesvõte on veel päris minu
moodi, nii et saate mingi kujutlu­se.
Palun ärge tänage mind nõu­annete
eest, mis ma Teile anda
võin. Kui mu kogemused ja vaa­ted
võivad olla kasulikud meie
vahvale isamaakaitsejale —
(Nii! See kõlab'Idillalt elukoge-oleks
see mulle suureks rõõ­muks.
Teid tervitab, armas mahajäe^
tud ohvitser.
Teie sõbralik
, Eliisabet.
Nii. Jõuan just veel õigeks jajaks,
enne kui post välja läheb Porikü-last.
(Hiljemini.) Kui sibasin mööda
teed postkasti juurde oma liuudu-lise
palituga, oleksin peaaegu luu­painaja
pikali joosnud.
Ta sammus kodu, poole oma sõ»
javäelase hõljuva käiguga. Ta oli
pealaest jalatallani savine. Ta te­retas
ja küsis: „Noh, preUi Eliisa­bet,
kas viite kirja kasti?" MiUine
mõttetu küsimus, kuna ta ju nägi,
et jooksin kasti poole, suur valge
ümbrik käes. Ja ma ei saanudki
jätta talle sähvatamast:„Oh ei, is­tun
ju kamina juures ja loen." Siis
aga kahetsesin oma ütlust, sest sofc^
tundus nii idiootne ja kooliplika­lik.
Tema aga tegi asja veel hulle­maks,
sirutades käe ja öeldes: „No
olgu, aga kas ma ei saaks viia teie
kirja postkasti?"
. Ega seda võinud lubada!
Kui ta oleks vaadanud aadressi!
Ega mu "käekiri just väike ei ole.
Oletame, et tal tuleks mõte, et
olen ka niisugune tütariaps, kes
kirjutab mahajäetud (ohvitseridele?
Ei, ei. Ta on just seda sorti
loom, kes mmd siis narriks ilm-lõpmata,
ja ma jooksin temast
mööda, peatumata "enne kui olin
visanud kasti pildi mu väikesest
minast jä kirja vaesele sõdurile.
Jõudnud majja, oli luupainaja ka­dunud,
ja kui tahtsin endale natu­ke
sooja vett tuua vannitoast, oli
tema muidugi sees ,Jarvitades kõüc
kuuma vee enda jaoks nagu tava­liselt.
Sulistades vannis ta laulis
oma vastikut laulu:
Ära püüa muga flirtida,
ära katsu seda teha,
sest oleks väga kole,
kui keegi saaks sest teada.
Nii siis Evelyn, Nancy ja ma
ise olitoe sunnitud fcühna veega
pesema. .
Arvan, et igaiüks teist, või vä^
hemalt iga tütariaps tahaks kÜll
teada saada, mis meÜ seljas oli tol
õhtul. Võin kinnitada, et mitte
t. Ja kuidas
saakski, kui teete oma sisseoste
kataloogide kaudu ja ise olete veel
palju suurem kui tavaline ikeskmi-iie
suurus. Kuid leidus kolm päris
kena kleiti läinud suvest. Evely-nil
oli õrnroosa vuaal • roosiliste
tippudega sees. Ta nägi välja kui
puritani neiu, sest ta ei- armasta
'kunagi moe „äärmusi" ja kleit oli
tal palju pikem kui sel ajal moes
oH.
Minul oli valge kleit pisut lühe-maks
tehtud ja Nancyl oli kena
sirelikarva kleidike.
Soengud olid meü tõesti kenad
ja olen veendunud, et meie näo­värv
pidi noormeestele tõehseks
naudinguks olema pärast seda kui
naa päev otsa muud polnud näi­nud
kui vaid meeste tumedat näo­nahka,
tedretähti ja mudast maad.
Ma jutustan aga parem noor­meestest
ja .sellest, mis kõik juhtus
olengul.
Tädi Viktboria on tõepoolest
veidraim vanaeit. Ta valmistab
sulle üllatuse, kui seda kõige vä­hem
ootad. Kas võite arvata, mida
ta tegi? Ta vajus õhtulaua juurde
pärast seda kui olune lõpetanud
katmise, ja pani iga külalise klaasi
kõrvale paksu pudeli kuldpaberist
„mütsikesega".
«Jumala eest, shampus," kuul­dus
härra Frank Lascelles'i huul­telt.
Tädi aga säras talle otsa ja üt­les:
„Kohn pudelit shampanjat,
mis jäid järele väikese Eliisabeti
ristsetest" (Mind hüütakse väike;
seks Eliisabetiks, kas kuulete?)
„Nad on kogu aeg oodanud oma
aega."