1985-01-08-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ui' Nr. Wr. 2 VABA- EESTLANE teisipäeval, 8. jaanuaril 19§5 _ j^^^^^y^ January 8, 1985
laarid
lösitsioon?
laalid on värvide,
anarhia. Kuulus
|6 ^ 1944) püüdis
iusest Ja objekti-iTema
teostes näe-laike,
sirgeid ja
li, ringe, spiraale
Imas, pintslisähva-
Ija juhuslikku side-
} U ,
fa, et see maal m-
30 — kahuridas
ligemalks vaatlus-
I, et Kandinsky sel
objektist vabane-pooleks,
näeme
sidemete avasta-överikkude
ja vär-bhel.
maailmapolütika
lame, et võrdlus
liiga on enam-vä-litikaski
on palju
ja keerukaid jooni,
Islikult ristuvat, U-seoseta.
Kuid, kui
ja laiemalt, sü§
ledaid seoseid ja
le nägema kujuna
les^l vaatlemisel
ita.
Ott käimas palju
mõistatuslikke lär
ie vahely ühe- ja
itumisi ja leppeid,
sed Iisraeli väged©
is Liifoanonist;
iverentsü Jordaa-kuninga
lepitusesse;
Inglise pea-
|r räägib Iiri Fitz»
|t PÕhja-Iirimaal;
iik Inglismaal võ-lalsed
mõõtmed —
toetust välismaa-»
libüalt, N. liidult
I; avastatakse mit-
^amise plaanid
[eist midagi, nage
ident Buarte raali
Ungoga vahera-ja
USA peavad
^birääkimisi; sureja-
ja Lõuna-Ko-rahuläbirääkimisi;
lüdid otsivad hä-kontakti;
USA
|ima Iraagis, Hiina
relvaostu 3 mil-
Fitipilnidel ja
tmised rahutused
se järku; Lõuna-is
on mustad alus-lontsrätsioone;
sa-lividel
tapetakse
ktleja-preester., 0
^nnukid rikuvai
Itluvalt Rootsi ja
liputitumatust; äk-loopias
on 6,5 mil-
)kku nälga sure-jieitakse,
et kogu
on 35 miljonit
fdlsmeedia agaral
enne pole näh-läänemaailma
aitama, mis lööb
ihisema kui segada;
Nõukogude
nenko süda peh-
Imuudab meelt ja
relvade väheu-
|iirutama; meedia
ilt seUele uudise-lepanu
. , .
kd ainult mõnin-maailmapoliiti-it
neid, mis prae-lU
meedia poolt
l, vastavalt press!
kas liialdustega
rkides.
|aeg on tähtsatest
ja maailm on
vaikselt ja nagu
Id sandin^stad Niis
sõjamasinaid ja
iva ja kast kasti
H. Rlga»
iiiiiwniwo
ii
r
f,
I
i
VALVEARST
N£DAULÕPU tm
12. Ja 13. jaan,
dr. T. Malüiets, üeB. 4694322
. ja 20. Jaai. |
#. R. Pahapill, tel. 921-7777
Eyr@!opa! 'iissiik|akir|€Biiik@ Liidu ^asMongr®
Eksiilajaldrjanfke Etiroopa-kongressil Münchenis oii
Biikke mitmeist maadest ja rahvusist. Ka Saksa Ajakirjad
jad ja teiste maad© vaatlejad olid kohal. Saksa televisioon
^ erakordselt palju ajaMrja-
Liidu, valitsuse esinda-päeva-^
Portlandi pidupäevad
Inf ormcatsiooni erokokkutulekute, kuüsti»'
ncietuse. ja eesti poe kohta Portlandi Eesti
Päevadel L-5/|uulini 1985
Hamiltoni Eests
sõitlejate ühingi
peakoosolek
ühingu korraline aastapeakoos-olek
korraldatakse 13. jaan. 1985. a.
algusega keU 13 OO kirikla seltskondlikes
ruumes, 3. Mapleside
Ave., Hamüton. ühingu juhatus
loodab kõikide liikmete osavõttu.
EESTLASED ROOTSIS
® Boräsi Eesti Seltsi tegevuse 40.
aastapäeva tähistamiseks [toimus 1.
detsembril Garoli' koguiise maja
suures saalis vastav aktus. Avasõna,
ütles praegune Boräsi Eesti
Seltsi esimees Eralt Art, oma luulet
esitas Alide Saar, soololaule
laulis Hilja Ivalo, kuna aktusekõne
pidas Abti Pae. Göteborgi Eesti
Meeskoor laulis Eero Tarjuse juhatusel.
Sellele järgnesid, tervitused
ja lõppsõna Hefmilde Jakobsonilt.
Aktusele järgnes ühine 1 koosviibimine.
Samal ajal oli. kogudusema-jas
välja pandud näitus „Boräsi
Eesti Selts 40 aastat".
Lundis tähistati Eesti Vabariigi
Tartu Ülikooli aastapäeva aktusega,
mille korraldas Eesti Teadusliku
Seltsi Lõuna-Rqotsi Osakond
Linnaraamatukogu ' kuuldesaalis.
Teadusliku kõne pidas prof. Mart
Mägi, Chahners'i Tehnika-Ülikoolist
Göteborgist. Muusikalises osas e^i;
nes lauluga Mart Jürisoo Stokhol-mist
Marianne Mobergeji Idaveri-saafel.
Seoses Tartu Ülikooli aastapäeva
pühitsemisega anti üle stipendiumid,
prof. Edgar Kanti nimelisest
fondist. Aktusele järgnes
ühine kcosviibimine muusikaliste
ettekannetega: Lõuna-Rootsi Eesti
Majas. ' • • . - !
ylikooiide lõpetajaid
University^^ of Santa Clara Kali-fomias,
Santa Glara linnas lõpetas
Magna cum laude majandusteaduse
alal kolme aastaga nelja asemel
Mchael Kroon Honolulust. Heade
õppetulemuste eest sai. ta stipendiumi
kolmeks aastakk National
Science Foundationilt õpingute jat-kamis€
iks. Lõpetaja on meie kadunud
tuntud pedagoogi, matemaatik
Leo Ruumeti tütrepoeg. Lõpetaja
jätkab õpinguid Stanfordi ülikoolis
eesmärgiga saavutada Ph.D. teaduslikku
kraadi.
RonaM Lepik lõpetas Ghicagos
asuva De Paul ülikooli .kommerts-osakonna
magistrikraadiga arvepidamise
alal. R. Lepik elab vanematega
Morton Grove, Ill-s.
Helmi Lufsep lõpetas St. Olaf
Kolledzhi (Northfield, Minnesota)
bioloogia ja keemia teaduskonnad
BA kraadiga magna cum laude ja
. Phi Beta Kappa auseltsi valituna.
Ta tegutses, ka õpilaste esinduses
^ ja spordis, olles 4 aastat võrkpalli-naiskonna
kapteipiks. Tema stuudiumi
toetasid Lellepl Mälestusfond
ja 3M National Merit Scho-larship.
Ta taotleb arstikutset rahvusvahelise
kuulsusega Mayo Kliinikus
Rochesteris, Mn.
Pblytechnic Institute of N.Y. lõ-'
petas Eero Vaitkus Magna Gum
Laude BS kraadiga Computer
Science insenering- ja Electrical in-seneringu
alal. Ka määrati temale,
samal alal, kõrgeim rahaline professor
Rosenthali auhind, kui parimale
senior-projecti esitajale. Peale
paarinädalast puhkust asub Eero
Vaitkus insenerina tööle IBM
kompaniis East Fishkill,-N.Y., kus
ta jätkab õpinguid kompanii kulul
magistrikraadi saavutamiseks.
Muusika magistrikraadi saavutas
Kristma Vaska (korp! Fidentia)
Põhja-IUinõisi ülikoolis. Ta peaala-deks
on tshello ja muusilcja pedagoogika.
Tshellot õppis ta rahvusvaheliselt
tuntud prof. Raja
. Garbousova juures, kes on annud
kontserdi ka Tallinnas Eesti Vabariigi
ajal. Kristina Vaska on esinenud
.tshello! eestlaste kultuurilistel
üritustel Baltimores, New Yorgis,
Montrealis 1^ Torontos.. •; ^
Eestlasist võtsid seekord osa
peatoimetaja Juhan Kokla, kes
Eksiilzhurnalistika Euroopaliidu
teise presidendina kuulus kongressi
presiidiumi, poliitiline publitsist |a
Rootsi Eestlaste Esinduse saadik
lüri Adila, Ülemaailmse Eesti
Kesknõukogu Euroopabüroo Juhataja
Ants Luik ja Saksamaa eesti
ajakirjanike esindaja Arnold Kokk.
Neist esines sõnavõtuga Juhan
Kokla, tutvustades olukorda Balti
riikides Moskva erilise tähelepanu
taustalt, mis on väljendunud nende
maade nooruse venestamiseks väljastatud
ukaasides.
.Rahvuslikel yatoadase ja õiguse
MÕudleJad on vanglatesse ja vai-muhaigSatesse
paigutafud.
Kõik see on suurendanud põgene'-
misi, nüüd ka kommunistliku partei
kõrgemalt tasemelt.
Kõneleja meenutas, et; tänapäeva
vallutuste seas ön Balti .riigid eriseisundis
selle tõttu, et vabad läänemaailma
, riigid pole enam kui
40-e aasta jooksul N. Liidu okupatsiooni
tunnustanud ja toetus
Eesti, Läti ja Leedu vabaduse
taastamise vajadusele on kasvanud.
Balti rahvad ja nende vabaduses
asuvad eksiilgrupid ei ole kaotanud
lootust ja võitlus jätkub.
Teised kõnelejad olid eksiilaja-kirjanike
euroopaliidu eksekutiiv-president
bulgaariane dr. S. Mari-noff,
kes kõneles aktuaalseist saas-tamisprobleemidest
idariikides,
mille tulemuseks m, et põllud d
suuda enam toita N/Liitu ja sa-itelUltmaid,
mida suudetakse lahendada massiliste
teraviljaostudega Läänest.
Poolakas prof. F. Blachnick käsitles
totälitarismi ja vlabaduse vastuolu.
Afganistaanlane S. Kaimur
käsitles praegust olukorda N. Liidu
poolt; anastatud Afganistanis. Ta
märkis, et läänemaailma massimeediumi
raportides on. sageli ilmnemas
Moskva propaganda desinfor-matsioon.
Nii nimetatakse üldiselt
afganistani vabadusvõitlejaid „mäs-sulisteks"
ja „rezhiimivastasteks",
mulised väljendused annavad vildaka
pildi tõelisest olukorrast. Jääb
mulje nagu oleks tegemist võitlustega
mingi seadusepäraselt loodud
rezhiimi vastu Kabulis, kuigi tegemist
on Moskva poolt invasiooni-vägede
toetusega ametisse seatud
marionettvalitsusega, kes ei esita
afgaani rahvast, vaid sissetungijate
huvisid. Olukord ori praegu selline
Afganistanis, et Nõukogud on jätkuvalt
seotud raskete sõjaliste operatsioonidega.
Eesti EesknõiBtogi Ewöpawiijo juhataja õigiisteaila'
Hie Ants Luik.
Saksa ajakirjanik dr. H. Leh-mann
kõneles pinevuse tõusust ja
langusest, kus ta sõjaaegsete dokumentide
lähemal uurimisel on leidnud
ülihuvitavaid detaile juhtivate
riigimeeste dimensioonidest, mis
andsid tausta praegusele pidevale
pinevusele. .
NM oli president- Rooseyelt- ühes
kõneluses kardinal Spellmaniga
pidanud loomulikuks, et Stalin
okupeeriks Lääne-Euroopa Ja
„õpetaks sellele demokraatiat".
Kuna kongress toimus Baieris,
siis oli tervitajate hülgas Baieri valitsuse
esindaja dr. Kraus. Isikliku
läkituse oli saanud Baieri minister-president
dr. Josef Strauss, kes
kutsus kõiki üles tõelist maailmarahu
ohustajat tutvustama.
Konverentsi lõpetajaks ölieksill-aj
akirj anike liidu abipresident uk-ramlane
W.: Lenyk.
Euroopa Eksülajakirjanike Liidu
aastakongressil Münchenis võeti,
vastu resolutsioon, kus öeldi, et ainult
ikestatute vabaduse toetamirje
. viib püsiva rahuni. Reagan admi-,
nistratsioon on vastu astuimd N.
Liidu globaalsele väljakutsele ja
kinnitanud, et nüüdsest peale USA
on üle maailma vähnis toetama
rahvaste võitlust marksistlik-leni'
nistliku totälitarismi vastu. Küi sellest
eelseisvail aastail kinni peetakse
ja sõnadest teod saavad, siis
võib vabaduse asi mitte väga kauges
tulevikus taas triumfeerida. N.
Liit ei ole loobunud, nagu Lääs on
lootnud, oma maaümarevoiutsioooi
eesmärgist ja kasutab otseste agressiivsete
sammude kõrval, nagu seda
on .Afganistani invadeerimine ja
endiste vabade riikide, nagu seda
olid Balti .ja Ida-Euroopa riigid annekteerimine
ja satelliidistamine,
rohkeid kaudseid abinõusid, süüdates
kogu maailmas rahutusi, selleks
kasutades, sotsialistlikke, rahvuslikke
ja usulisi vastuolusid.
.ERAKOKKUTULEKU0 .
Portlandi Eesti Päevade ajal on
võimalus eraalgatusel korraldatud
koosolekute/kokkutulekute läbiviimiseks.
Vajaliku aja ja ruumide varumiseks
on eehregistreerimine tarvilik.
Mida varem, seda parem. Päevade
esialgses kavas on varutud aega ja
ruume selleks 4. juulil.
•Palutakse asjast huvitatud isikuid
ja organisatsioone pöörduda
erakokkutulekute koordineerija
poole aadressil: Fred Haas, 11960
SW. Bowmont Street, Portland,
OR. 97225. Tel.: (503) 644-7743.
KUNSTINÄITUS.: ^ •y^^/y^-
lsikuil, keda muusa puudutus on
rikastanud kunstiloomingulise andega,
on võimalus oma töödega
esineda Portlandi Eesti Päevadel.
Kunstinäitus hõlmab järgmisi
kujutava kunsti alasid: maal (õli,
akrüül, vesivärv, segatehnika),
graafika, skulptuur j ä keraamika.
Eelregistreermiine osavõtuks oh
nõuetav. Kunstmkud, kes soovivad
oma töid müüa, lisada müügihind.
Müügi korral läheb 25% hinnast
näituse kulude katteks.
Varemalt on Lääneranniku Eesti
Päevadest osavõtjatel olnud elav
huvi kunstinäituse vastu. Huvi kandub
edasi ja Portlandi Eesti päevadel
on oodata rohkeätvulist osavõttu
nii kunstnike kui ka näituse
külastajate poolt. -Kutistinäituse
toimkonna juhiks on: dr. Ihnar
Kiesel, 9690 SW Eagle Lane, Bea-verton,
OR 970Ö5. Tel: (503) 644-
8159.-' :
esemeid välja panna. Kõik müüda*
vad esemed peavad käima läbi ühise
kassa ja müügilaua. Allpool toodud
juhtnöörid hõlbustavad Eesti
Poe kojraldamist:
— Osavõtt toimub ainult eelregistreerimise
korras. Soovijatele
saadetakse iegistreerimisleht asjade
kirjeldamiseks, hindadeks jne. informatsiooniga:
— Kõik väljapandud esemed
peavad olema müügiks. ,
— Vastu võetakse ainult neid
esemeid, milliseid on võimalik saata
kas tavalise posti teel või United
Parcel Service'ga ^Ippol antud
aadressil. Kahjuks ei ole võimalik
pakkidele jäirele minna lennu-, rongi-
ega bussijaamadesse. Eelkokkuleppe
korral võib suuremaid ese»
meid isiklikult kohale tuua.
— - Müügiiad seatakse üles enne
Päevade algust Eesti Poe toimkonna
liikmete poolt • ^
Palume teatada nii pea kuj võimalik,
mida soovite miiügilauas
välja panna, et jiiba varakult, saaks
arvestada ruumi jaotust; Eesti Poe
toinikonna juhiks on: Aara Kubbo,
13840 SW. Hargis Rd., Beaverton,
OR 97005. Tel: (503) Ö44-0271.
Portlandi Eesti Päevadel korraldatakse
käsitööde ja muude eesti-päraste
eseniete miiük. Asjahuvilis-tel
on võimalik selleks sobivaid
Joobnud auto
juhtidele rangemad
karistused
OTTAWA — Föderaalvalitsus
koostanud uued seadused, mis näevad
ette rangemaid vangistusi ja
purjus autojuhtidelt pikemaks
ajaks sõiduloa äravõtmist. Muudatused
hakkavad kehtima veebruaris.
Kohtuminister John Cros-bie
üÜes, et ta tahtnuks selle seaduse
vastu võtta juba enne jõulu-p>
ühi, aga tä arvas, et inimesed ei
joo amult jõulupühade ajal; tema
kogemuste -köhas^t joovad inimesed
aasta ringi.
Oktoobri lõpu! toimes Münsteris äsjavalituäX^lsiii-^
deskoge esimene kokkutulek, kus valiti uuS: keskkomitee
ja arutati Saksamaa eestlaste siseellu puutuyaid küsimusi»
Kohal olid kõik 12 Esinduskogu liiget. Külalisena eestlaste
huvide kaitsja Lääne-Saksamaal E. Reisenberg.
Koosolekut juhatasid fjo Semmel Ja E, Bergmanmj profo-kollisid
L. Pärtel ja V. Laldsaaffo
Uues tegevuskavas on ette nähtud
kaks kultuuripäeva, üks kevadel
Stuttgartis, teine 21. septembril
Köln-Porzis.' Aprillikuu viimasel
nädalavahetusel on eelmiste aastate
eeskujul kultuuri- ja tööpäevad
Bad Gödesbergis,: Annabergis.
ülevaate kõigi eelmiste Esinduskogude
valimistest andis esimees.
. Seekordsetel valimistel: oli . sui-fematest
rahvuskoondistest ees
• Kölni Eest!: r , Rahvuskoondis
90%-ga.
Valimistel esitati esimehe kohale
järgmiseks neljaks aastaks ainsa
kandidaadina senine kauaaegne
esimees Johannes Västrik. Ta on
olnud pidevalt 21 aastat sel kohal.
Teisteks komitee liikmeteks valiti
Ü. Semmel, B; Bergmann,' V.
Laidsaar, L. Pärtel; revisjonikomisjoni
Viima Brinkmann, E. Pent
ja R. Leitaru; aukohtusse dr, 0.
•Aule, A. • Kannast Ja- J.. Pent.,
Läbirääkimised algasid EST0-88
asukoha kiisimusega, kus pooldati
selle korraldamist USA's.
Leiti, et selle kestvus 8 päeva on
lühike ja kima need päevad on
liiati igasuguste üritülstega üle-
: Aastaid "on . siinses linnas kombeks
olnud pühitseda II adventi
noorte küünlavalge jumala^enis-tiisega,
niillise ilusa kombe algatajaiks
olid Hamiltoni gaid- ja skaut-lipkonnad,
Sel aastal kaunistas ju-malateenisust
nöör viiuldaja Mar-ja-
Leena Roos, kahe soololauluga
esines Kadri Nõmmik' organist E.
Rammo orelisaatel.
< teenistusele järgnevalt siirdut!
aEa saali, kus toimus koguduse
jõulupuu. Hoolsad perenaised olid
lauad katnud ning pakkusid verivorste,
vÕUeibu ning pühade ktipsi-seid.
Kohale jõudis ka oodatud külaline,
humoorikas jõulumees, näitleja
E. Kirik. Vaevalt jõudis jÕulu-taat
laval toolile istuda, kui esimene
nobe pakisaaja, väike julge,
.Rein Pertenš oli kohal Säravate
silmadega ootas ta oma Mflgitust,
mille siis jõulutaadi abiline Tiina
Rammo nimede järgi pakisaajaile
välja jagas. ' : .
Siinses 'ühiskonnas puudub momendil
peaaegu kooliealiste laste
osa, küli on aga hulgaliselt nooremaid.
Vanematest olid Gail ja
Wendell Reintamm, kes ka dekla-meerisid
eesti keeles. Külalistena
olid kohal Torontost dr. Jaan Roos
~ perega, kus on 3 kooliealist last:
Marja-Leena, Ricky ja Martm, samuti
op. Nõmmiku pere. Kõigile
esinejatele, nii sõnalises kiii ka
muusikalises osas, avaldati kiitust.
Lõpetades tänas nõukogu esimees
V. Gutman korraldajaid, pe-renaisi,
jõulutaati ja; lastevanemaid
õnnestunud ürituse eest
' Maksab Kanadass
$54.-
Foolacistdš $30.-
Väljaspool Eanai
$37.~
I KLASSI KOSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMK
'Kanadas?';'. '.;••;/• .':USA-S!
I klassi postiga (kiripostiga):
$59.r°° + $42.—^
VÄLJASPOOL KANADAT ja USA-d!
LENNUPOSTIGA aasta!s:$132.-~, pöolaastes $69,--- fa veerandi-
_aastas $36.—•!'//•';
Aadressi muudatus 70 centi. tJksiknumbri hind 70 centi
> . V '
ida aadressidele paliune märkida ,,POSTAL CODE
pangatsheklk või rahakaart kkjüiada
iTOE ESTOMAN PUBLISHERS^
siis otsustati teha ettepanek, et BS-TO
kestaks semse 8 päeva asemel
10 päeva.
Kõne all oli kahjutasu nõudmise
küsimus sundmobiliseeritiiile Elsas-sis
ja Lotringenis, Eesti yangista-tud
. Vabadusvõitiejate abistamine
uues olukorras, kolme Balti rahva
ühisaktsioonina^ailti;riikide küsimus
elavana hoida Euroopa parlamendis
j a selle küsimuse viimine
ÜRO ette ning muid välisvõitlus-likke
küsimusi.
Koosolek lõppes esimehe - ; J.
Västriku lõppsõnaga ja Eesti Wm^
Hamiltoni Eesti Võitlejate ühingu
korraldusel viidi läbi korjandus;
eesti sõjavigastatute . toetamiseks
Saksamaal. Hamiltoni ja ümbruse
kaasmaalased suhtusid soojalt
MEIE püha" kohuse aktsiooni ja
järjekordselt laekus peaaegu
Kui eelnev lisada $2,400.00-
le, mis laekus sõjävigastatute toe-tamisöks
ESTO-84-st osavõtniiseks,
siis oli Hamütoni osa $4,200.00
EEVtJ. tänab kõiki korjanduse
läbivüjaid ja annetajaid sõjavigas-tatute
nimelo',.
YABAEESTLANI
1955 Usiie St-rDöii Mllb
PahMmüUe saata VABA EESTLANE aastaks /^p^^
veerandaastaks — tavalise / khripostiga alates
19 Tellimise katteks lisan $........... siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (R^
NiiM
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 8, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-01-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850108 |
Description
| Title | 1985-01-08-03 |
| OCR text | ui' Nr. Wr. 2 VABA- EESTLANE teisipäeval, 8. jaanuaril 19§5 _ j^^^^^y^ January 8, 1985 laarid lösitsioon? laalid on värvide, anarhia. Kuulus |6 ^ 1944) püüdis iusest Ja objekti-iTema teostes näe-laike, sirgeid ja li, ringe, spiraale Imas, pintslisähva- Ija juhuslikku side- } U , fa, et see maal m- 30 — kahuridas ligemalks vaatlus- I, et Kandinsky sel objektist vabane-pooleks, näeme sidemete avasta-överikkude ja vär-bhel. maailmapolütika lame, et võrdlus liiga on enam-vä-litikaski on palju ja keerukaid jooni, Islikult ristuvat, U-seoseta. Kuid, kui ja laiemalt, sü§ ledaid seoseid ja le nägema kujuna les^l vaatlemisel ita. Ott käimas palju mõistatuslikke lär ie vahely ühe- ja itumisi ja leppeid, sed Iisraeli väged© is Liifoanonist; iverentsü Jordaa-kuninga lepitusesse; Inglise pea- |r räägib Iiri Fitz» |t PÕhja-Iirimaal; iik Inglismaal võ-lalsed mõõtmed — toetust välismaa-» libüalt, N. liidult I; avastatakse mit- ^amise plaanid [eist midagi, nage ident Buarte raali Ungoga vahera-ja USA peavad ^birääkimisi; sureja- ja Lõuna-Ko-rahuläbirääkimisi; lüdid otsivad hä-kontakti; USA |ima Iraagis, Hiina relvaostu 3 mil- Fitipilnidel ja tmised rahutused se järku; Lõuna-is on mustad alus-lontsrätsioone; sa-lividel tapetakse ktleja-preester., 0 ^nnukid rikuvai Itluvalt Rootsi ja liputitumatust; äk-loopias on 6,5 mil- )kku nälga sure-jieitakse, et kogu on 35 miljonit fdlsmeedia agaral enne pole näh-läänemaailma aitama, mis lööb ihisema kui segada; Nõukogude nenko süda peh- Imuudab meelt ja relvade väheu- |iirutama; meedia ilt seUele uudise-lepanu . , . kd ainult mõnin-maailmapoliiti-it neid, mis prae-lU meedia poolt l, vastavalt press! kas liialdustega rkides. |aeg on tähtsatest ja maailm on vaikselt ja nagu Id sandin^stad Niis sõjamasinaid ja iva ja kast kasti H. Rlga» iiiiiwniwo ii r f, I i VALVEARST N£DAULÕPU tm 12. Ja 13. jaan, dr. T. Malüiets, üeB. 4694322 . ja 20. Jaai. | #. R. Pahapill, tel. 921-7777 Eyr@!opa! 'iissiik|akir|€Biiik@ Liidu ^asMongr® Eksiilajaldrjanfke Etiroopa-kongressil Münchenis oii Biikke mitmeist maadest ja rahvusist. Ka Saksa Ajakirjad jad ja teiste maad© vaatlejad olid kohal. Saksa televisioon ^ erakordselt palju ajaMrja- Liidu, valitsuse esinda-päeva-^ Portlandi pidupäevad Inf ormcatsiooni erokokkutulekute, kuüsti»' ncietuse. ja eesti poe kohta Portlandi Eesti Päevadel L-5/|uulini 1985 Hamiltoni Eests sõitlejate ühingi peakoosolek ühingu korraline aastapeakoos-olek korraldatakse 13. jaan. 1985. a. algusega keU 13 OO kirikla seltskondlikes ruumes, 3. Mapleside Ave., Hamüton. ühingu juhatus loodab kõikide liikmete osavõttu. EESTLASED ROOTSIS ® Boräsi Eesti Seltsi tegevuse 40. aastapäeva tähistamiseks [toimus 1. detsembril Garoli' koguiise maja suures saalis vastav aktus. Avasõna, ütles praegune Boräsi Eesti Seltsi esimees Eralt Art, oma luulet esitas Alide Saar, soololaule laulis Hilja Ivalo, kuna aktusekõne pidas Abti Pae. Göteborgi Eesti Meeskoor laulis Eero Tarjuse juhatusel. Sellele järgnesid, tervitused ja lõppsõna Hefmilde Jakobsonilt. Aktusele järgnes ühine 1 koosviibimine. Samal ajal oli. kogudusema-jas välja pandud näitus „Boräsi Eesti Selts 40 aastat". Lundis tähistati Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli aastapäeva aktusega, mille korraldas Eesti Teadusliku Seltsi Lõuna-Rqotsi Osakond Linnaraamatukogu ' kuuldesaalis. Teadusliku kõne pidas prof. Mart Mägi, Chahners'i Tehnika-Ülikoolist Göteborgist. Muusikalises osas e^i; nes lauluga Mart Jürisoo Stokhol-mist Marianne Mobergeji Idaveri-saafel. Seoses Tartu Ülikooli aastapäeva pühitsemisega anti üle stipendiumid, prof. Edgar Kanti nimelisest fondist. Aktusele järgnes ühine kcosviibimine muusikaliste ettekannetega: Lõuna-Rootsi Eesti Majas. ' • • . - ! ylikooiide lõpetajaid University^^ of Santa Clara Kali-fomias, Santa Glara linnas lõpetas Magna cum laude majandusteaduse alal kolme aastaga nelja asemel Mchael Kroon Honolulust. Heade õppetulemuste eest sai. ta stipendiumi kolmeks aastakk National Science Foundationilt õpingute jat-kamis€ iks. Lõpetaja on meie kadunud tuntud pedagoogi, matemaatik Leo Ruumeti tütrepoeg. Lõpetaja jätkab õpinguid Stanfordi ülikoolis eesmärgiga saavutada Ph.D. teaduslikku kraadi. RonaM Lepik lõpetas Ghicagos asuva De Paul ülikooli .kommerts-osakonna magistrikraadiga arvepidamise alal. R. Lepik elab vanematega Morton Grove, Ill-s. Helmi Lufsep lõpetas St. Olaf Kolledzhi (Northfield, Minnesota) bioloogia ja keemia teaduskonnad BA kraadiga magna cum laude ja . Phi Beta Kappa auseltsi valituna. Ta tegutses, ka õpilaste esinduses ^ ja spordis, olles 4 aastat võrkpalli-naiskonna kapteipiks. Tema stuudiumi toetasid Lellepl Mälestusfond ja 3M National Merit Scho-larship. Ta taotleb arstikutset rahvusvahelise kuulsusega Mayo Kliinikus Rochesteris, Mn. Pblytechnic Institute of N.Y. lõ-' petas Eero Vaitkus Magna Gum Laude BS kraadiga Computer Science insenering- ja Electrical in-seneringu alal. Ka määrati temale, samal alal, kõrgeim rahaline professor Rosenthali auhind, kui parimale senior-projecti esitajale. Peale paarinädalast puhkust asub Eero Vaitkus insenerina tööle IBM kompaniis East Fishkill,-N.Y., kus ta jätkab õpinguid kompanii kulul magistrikraadi saavutamiseks. Muusika magistrikraadi saavutas Kristma Vaska (korp! Fidentia) Põhja-IUinõisi ülikoolis. Ta peaala-deks on tshello ja muusilcja pedagoogika. Tshellot õppis ta rahvusvaheliselt tuntud prof. Raja . Garbousova juures, kes on annud kontserdi ka Tallinnas Eesti Vabariigi ajal. Kristina Vaska on esinenud .tshello! eestlaste kultuurilistel üritustel Baltimores, New Yorgis, Montrealis 1^ Torontos.. •; ^ Eestlasist võtsid seekord osa peatoimetaja Juhan Kokla, kes Eksiilzhurnalistika Euroopaliidu teise presidendina kuulus kongressi presiidiumi, poliitiline publitsist |a Rootsi Eestlaste Esinduse saadik lüri Adila, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu Euroopabüroo Juhataja Ants Luik ja Saksamaa eesti ajakirjanike esindaja Arnold Kokk. Neist esines sõnavõtuga Juhan Kokla, tutvustades olukorda Balti riikides Moskva erilise tähelepanu taustalt, mis on väljendunud nende maade nooruse venestamiseks väljastatud ukaasides. .Rahvuslikel yatoadase ja õiguse MÕudleJad on vanglatesse ja vai-muhaigSatesse paigutafud. Kõik see on suurendanud põgene'- misi, nüüd ka kommunistliku partei kõrgemalt tasemelt. Kõneleja meenutas, et; tänapäeva vallutuste seas ön Balti .riigid eriseisundis selle tõttu, et vabad läänemaailma , riigid pole enam kui 40-e aasta jooksul N. Liidu okupatsiooni tunnustanud ja toetus Eesti, Läti ja Leedu vabaduse taastamise vajadusele on kasvanud. Balti rahvad ja nende vabaduses asuvad eksiilgrupid ei ole kaotanud lootust ja võitlus jätkub. Teised kõnelejad olid eksiilaja-kirjanike euroopaliidu eksekutiiv-president bulgaariane dr. S. Mari-noff, kes kõneles aktuaalseist saas-tamisprobleemidest idariikides, mille tulemuseks m, et põllud d suuda enam toita N/Liitu ja sa-itelUltmaid, mida suudetakse lahendada massiliste teraviljaostudega Läänest. Poolakas prof. F. Blachnick käsitles totälitarismi ja vlabaduse vastuolu. Afganistaanlane S. Kaimur käsitles praegust olukorda N. Liidu poolt; anastatud Afganistanis. Ta märkis, et läänemaailma massimeediumi raportides on. sageli ilmnemas Moskva propaganda desinfor-matsioon. Nii nimetatakse üldiselt afganistani vabadusvõitlejaid „mäs-sulisteks" ja „rezhiimivastasteks", mulised väljendused annavad vildaka pildi tõelisest olukorrast. Jääb mulje nagu oleks tegemist võitlustega mingi seadusepäraselt loodud rezhiimi vastu Kabulis, kuigi tegemist on Moskva poolt invasiooni-vägede toetusega ametisse seatud marionettvalitsusega, kes ei esita afgaani rahvast, vaid sissetungijate huvisid. Olukord ori praegu selline Afganistanis, et Nõukogud on jätkuvalt seotud raskete sõjaliste operatsioonidega. Eesti EesknõiBtogi Ewöpawiijo juhataja õigiisteaila' Hie Ants Luik. Saksa ajakirjanik dr. H. Leh-mann kõneles pinevuse tõusust ja langusest, kus ta sõjaaegsete dokumentide lähemal uurimisel on leidnud ülihuvitavaid detaile juhtivate riigimeeste dimensioonidest, mis andsid tausta praegusele pidevale pinevusele. . NM oli president- Rooseyelt- ühes kõneluses kardinal Spellmaniga pidanud loomulikuks, et Stalin okupeeriks Lääne-Euroopa Ja „õpetaks sellele demokraatiat". Kuna kongress toimus Baieris, siis oli tervitajate hülgas Baieri valitsuse esindaja dr. Kraus. Isikliku läkituse oli saanud Baieri minister-president dr. Josef Strauss, kes kutsus kõiki üles tõelist maailmarahu ohustajat tutvustama. Konverentsi lõpetajaks ölieksill-aj akirj anike liidu abipresident uk-ramlane W.: Lenyk. Euroopa Eksülajakirjanike Liidu aastakongressil Münchenis võeti, vastu resolutsioon, kus öeldi, et ainult ikestatute vabaduse toetamirje . viib püsiva rahuni. Reagan admi-, nistratsioon on vastu astuimd N. Liidu globaalsele väljakutsele ja kinnitanud, et nüüdsest peale USA on üle maailma vähnis toetama rahvaste võitlust marksistlik-leni' nistliku totälitarismi vastu. Küi sellest eelseisvail aastail kinni peetakse ja sõnadest teod saavad, siis võib vabaduse asi mitte väga kauges tulevikus taas triumfeerida. N. Liit ei ole loobunud, nagu Lääs on lootnud, oma maaümarevoiutsioooi eesmärgist ja kasutab otseste agressiivsete sammude kõrval, nagu seda on .Afganistani invadeerimine ja endiste vabade riikide, nagu seda olid Balti .ja Ida-Euroopa riigid annekteerimine ja satelliidistamine, rohkeid kaudseid abinõusid, süüdates kogu maailmas rahutusi, selleks kasutades, sotsialistlikke, rahvuslikke ja usulisi vastuolusid. .ERAKOKKUTULEKU0 . Portlandi Eesti Päevade ajal on võimalus eraalgatusel korraldatud koosolekute/kokkutulekute läbiviimiseks. Vajaliku aja ja ruumide varumiseks on eehregistreerimine tarvilik. Mida varem, seda parem. Päevade esialgses kavas on varutud aega ja ruume selleks 4. juulil. •Palutakse asjast huvitatud isikuid ja organisatsioone pöörduda erakokkutulekute koordineerija poole aadressil: Fred Haas, 11960 SW. Bowmont Street, Portland, OR. 97225. Tel.: (503) 644-7743. KUNSTINÄITUS.: ^ •y^^/y^- lsikuil, keda muusa puudutus on rikastanud kunstiloomingulise andega, on võimalus oma töödega esineda Portlandi Eesti Päevadel. Kunstinäitus hõlmab järgmisi kujutava kunsti alasid: maal (õli, akrüül, vesivärv, segatehnika), graafika, skulptuur j ä keraamika. Eelregistreermiine osavõtuks oh nõuetav. Kunstmkud, kes soovivad oma töid müüa, lisada müügihind. Müügi korral läheb 25% hinnast näituse kulude katteks. Varemalt on Lääneranniku Eesti Päevadest osavõtjatel olnud elav huvi kunstinäituse vastu. Huvi kandub edasi ja Portlandi Eesti päevadel on oodata rohkeätvulist osavõttu nii kunstnike kui ka näituse külastajate poolt. -Kutistinäituse toimkonna juhiks on: dr. Ihnar Kiesel, 9690 SW Eagle Lane, Bea-verton, OR 970Ö5. Tel: (503) 644- 8159.-' : esemeid välja panna. Kõik müüda* vad esemed peavad käima läbi ühise kassa ja müügilaua. Allpool toodud juhtnöörid hõlbustavad Eesti Poe kojraldamist: — Osavõtt toimub ainult eelregistreerimise korras. Soovijatele saadetakse iegistreerimisleht asjade kirjeldamiseks, hindadeks jne. informatsiooniga: — Kõik väljapandud esemed peavad olema müügiks. , — Vastu võetakse ainult neid esemeid, milliseid on võimalik saata kas tavalise posti teel või United Parcel Service'ga ^Ippol antud aadressil. Kahjuks ei ole võimalik pakkidele jäirele minna lennu-, rongi- ega bussijaamadesse. Eelkokkuleppe korral võib suuremaid ese» meid isiklikult kohale tuua. — - Müügiiad seatakse üles enne Päevade algust Eesti Poe toimkonna liikmete poolt • ^ Palume teatada nii pea kuj võimalik, mida soovite miiügilauas välja panna, et jiiba varakult, saaks arvestada ruumi jaotust; Eesti Poe toinikonna juhiks on: Aara Kubbo, 13840 SW. Hargis Rd., Beaverton, OR 97005. Tel: (503) Ö44-0271. Portlandi Eesti Päevadel korraldatakse käsitööde ja muude eesti-päraste eseniete miiük. Asjahuvilis-tel on võimalik selleks sobivaid Joobnud auto juhtidele rangemad karistused OTTAWA — Föderaalvalitsus koostanud uued seadused, mis näevad ette rangemaid vangistusi ja purjus autojuhtidelt pikemaks ajaks sõiduloa äravõtmist. Muudatused hakkavad kehtima veebruaris. Kohtuminister John Cros-bie üÜes, et ta tahtnuks selle seaduse vastu võtta juba enne jõulu-p> ühi, aga tä arvas, et inimesed ei joo amult jõulupühade ajal; tema kogemuste -köhas^t joovad inimesed aasta ringi. Oktoobri lõpu! toimes Münsteris äsjavalituäX^lsiii-^ deskoge esimene kokkutulek, kus valiti uuS: keskkomitee ja arutati Saksamaa eestlaste siseellu puutuyaid küsimusi» Kohal olid kõik 12 Esinduskogu liiget. Külalisena eestlaste huvide kaitsja Lääne-Saksamaal E. Reisenberg. Koosolekut juhatasid fjo Semmel Ja E, Bergmanmj profo-kollisid L. Pärtel ja V. Laldsaaffo Uues tegevuskavas on ette nähtud kaks kultuuripäeva, üks kevadel Stuttgartis, teine 21. septembril Köln-Porzis.' Aprillikuu viimasel nädalavahetusel on eelmiste aastate eeskujul kultuuri- ja tööpäevad Bad Gödesbergis,: Annabergis. ülevaate kõigi eelmiste Esinduskogude valimistest andis esimees. . Seekordsetel valimistel: oli . sui-fematest rahvuskoondistest ees • Kölni Eest!: r , Rahvuskoondis 90%-ga. Valimistel esitati esimehe kohale järgmiseks neljaks aastaks ainsa kandidaadina senine kauaaegne esimees Johannes Västrik. Ta on olnud pidevalt 21 aastat sel kohal. Teisteks komitee liikmeteks valiti Ü. Semmel, B; Bergmann,' V. Laidsaar, L. Pärtel; revisjonikomisjoni Viima Brinkmann, E. Pent ja R. Leitaru; aukohtusse dr, 0. •Aule, A. • Kannast Ja- J.. Pent., Läbirääkimised algasid EST0-88 asukoha kiisimusega, kus pooldati selle korraldamist USA's. Leiti, et selle kestvus 8 päeva on lühike ja kima need päevad on liiati igasuguste üritülstega üle- : Aastaid "on . siinses linnas kombeks olnud pühitseda II adventi noorte küünlavalge jumala^enis-tiisega, niillise ilusa kombe algatajaiks olid Hamiltoni gaid- ja skaut-lipkonnad, Sel aastal kaunistas ju-malateenisust nöör viiuldaja Mar-ja- Leena Roos, kahe soololauluga esines Kadri Nõmmik' organist E. Rammo orelisaatel. < teenistusele järgnevalt siirdut! aEa saali, kus toimus koguduse jõulupuu. Hoolsad perenaised olid lauad katnud ning pakkusid verivorste, vÕUeibu ning pühade ktipsi-seid. Kohale jõudis ka oodatud külaline, humoorikas jõulumees, näitleja E. Kirik. Vaevalt jõudis jÕulu-taat laval toolile istuda, kui esimene nobe pakisaaja, väike julge, .Rein Pertenš oli kohal Säravate silmadega ootas ta oma Mflgitust, mille siis jõulutaadi abiline Tiina Rammo nimede järgi pakisaajaile välja jagas. ' : . Siinses 'ühiskonnas puudub momendil peaaegu kooliealiste laste osa, küli on aga hulgaliselt nooremaid. Vanematest olid Gail ja Wendell Reintamm, kes ka dekla-meerisid eesti keeles. Külalistena olid kohal Torontost dr. Jaan Roos ~ perega, kus on 3 kooliealist last: Marja-Leena, Ricky ja Martm, samuti op. Nõmmiku pere. Kõigile esinejatele, nii sõnalises kiii ka muusikalises osas, avaldati kiitust. Lõpetades tänas nõukogu esimees V. Gutman korraldajaid, pe-renaisi, jõulutaati ja; lastevanemaid õnnestunud ürituse eest ' Maksab Kanadass $54.- Foolacistdš $30.- Väljaspool Eanai $37.~ I KLASSI KOSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMK 'Kanadas?';'. '.;••;/• .':USA-S! I klassi postiga (kiripostiga): $59.r°° + $42.—^ VÄLJASPOOL KANADAT ja USA-d! LENNUPOSTIGA aasta!s:$132.-~, pöolaastes $69,--- fa veerandi- _aastas $36.—•!'//•'; Aadressi muudatus 70 centi. tJksiknumbri hind 70 centi > . V ' ida aadressidele paliune märkida ,,POSTAL CODE pangatsheklk või rahakaart kkjüiada iTOE ESTOMAN PUBLISHERS^ siis otsustati teha ettepanek, et BS-TO kestaks semse 8 päeva asemel 10 päeva. Kõne all oli kahjutasu nõudmise küsimus sundmobiliseeritiiile Elsas-sis ja Lotringenis, Eesti yangista-tud . Vabadusvõitiejate abistamine uues olukorras, kolme Balti rahva ühisaktsioonina^ailti;riikide küsimus elavana hoida Euroopa parlamendis j a selle küsimuse viimine ÜRO ette ning muid välisvõitlus-likke küsimusi. Koosolek lõppes esimehe - ; J. Västriku lõppsõnaga ja Eesti Wm^ Hamiltoni Eesti Võitlejate ühingu korraldusel viidi läbi korjandus; eesti sõjavigastatute . toetamiseks Saksamaal. Hamiltoni ja ümbruse kaasmaalased suhtusid soojalt MEIE püha" kohuse aktsiooni ja järjekordselt laekus peaaegu Kui eelnev lisada $2,400.00- le, mis laekus sõjävigastatute toe-tamisöks ESTO-84-st osavõtniiseks, siis oli Hamütoni osa $4,200.00 EEVtJ. tänab kõiki korjanduse läbivüjaid ja annetajaid sõjavigas-tatute nimelo',. YABAEESTLANI 1955 Usiie St-rDöii Mllb PahMmüUe saata VABA EESTLANE aastaks /^p^^ veerandaastaks — tavalise / khripostiga alates 19 Tellimise katteks lisan $........... siinjuures rahas / tshekiga / rahakaardiga. (R^ NiiM |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-08-03
