Vaba eestlane , January 8, 1985

              2 V A B A EEOT-ANE teisipäeval, 8. jaanuaril 1985 — Tuesday, January 8,1985 •.V Nr. 2
uss
T A B A D E E E S T I A S I E H M l W k A N D J A .
¥ÄBA P.ESTLÄNE
: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie S t ©OE Mills,
- Ont..M3B2M3
TOIMETAJA: Hames Oja
irOIMETUSE-KOLmEGIUM: -KarlArro, Heino Jöe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
J ekspeditsioon) 444-4832
.TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.—
javeerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—/ pool­aastas
$37.—ja veerandaastas $19.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70 c.
ICUULUTUSTE HINNAD:
üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $5.50
Kommentaarid
Roötsi eesä skaiÄtlikii noomse Aastakoosoleku juhatus Stoldiolmis.
Published by Free Estonian Fublisher Ltd.
1955 Leslie St.Don Mills, Ont. M3B 2M3
'Foto: H.. Trummer.
Kelle kompositsioon?
Abstraktsed maalid on värvide,
kujude ja joonte anarhia. Kuulus
Kandinsky (1866 - 1944) püüdis
oma maalides loodusest ja objekti­dest
vabaneda. Tema teostes näe­me
värvUisi laike, sirgeid ja
paindlikke jooni, ringe, spiraale
iitsteisega ristumas, pintslisähva-tuste
sikksakke ja juhuslikku side»
metut kribu-krabu.
Kui aga lugeda, et see maal on
„Kompositsioon 30 — kahurid",
ja me süveneme ligemaiks vaatlus­teks,
siis selgub, et Kandinsky sel
juhul ei suutnud objektist vabane-da.
Kujutlusega pooleks, näeme
kahureid, pärast sidemete avasta­mist
mitmete kõverikkude ja vär­viliste
laUaide vahel.
0 0 0
Läänemaailmas elades oleme sa­geli
lillätatud sellest üklskõiksusest,
mis iseloomüstob sünset
ringkondade, poliitikute, valilsuste
Eing avaliku arvamise tegijate ja
mõjutajate suhtumist Nõukogude
Vienemaa Jkommmiistlikii rezhiiml
vägivallategudesse. See ükskõiksus
on Seda masendavam, et Nõfukogii^
i e Jüidu iMe^
pugenud punase Veneniaa esinda­jad
on pidulikult alla kiijutannd
ühinenud Rahvastie Organisatsioo-
Mi põhikirjäie ning Helsingi kok­kulepetele,
mis nõuavad üldist põ-
Mliste inimõiguste austamist, erl-fahvustele
enesemääramise õiguse
andmist ning teiiste element
irahvusyaheliselt aktsepteeritud
üldtunnustatHBd
mist.-:' /
George : F , E e n n a r i , fees .pärasl
Tejst maaifimasõda oli lühike^ ae­ga
saadik Mositvaš, kuid nüüd te­geleb
õpetlasena ja uurijana po-liitüiste
jcüsimuste alal.
Kennan on väga kuri, et piresi-dent
Reagan Julges nimetada Nõu­kogude
Venemaadl „öelak$ impee­riumiks".
Ta leiab, et N . Venemaa
ja Ühendriigid peaksid leidma
ÜLDJOONTES me kõik mmdugi teame, mis juhtiis: president Eeagan valiti ametisse tagasn. Ta sai
59 prots. äraantud häältest, WalterMondale sai 41 prots. Vähem mimesi märkas, et Saadikutekojas said
d(empla'aadid seitsmekümne-llilimelise enamuse ja Senatis võitsid nad juurde kaks kohta, lüi et kuigi Se­nat
on teoreetUiselt vabarüldaste käes, on ta praktiliselt jagatud pooleks kahe erakonna vabel. Väljaspool
Ühendriike elunejatele kaasaarvatud kodamkud inglise keelt rääkivates maades — näib niisugune vaü-mistulomus
mõistmatu ja peaaegu võimatu. Kuidas saab nüsugune süsteem üldse funktsioneerida, kus va­litsus
on ühest erakonnast, saadikutekoda teisest? Ometi, ühencU-üM oii kõik võimalik, nagu äsjased
vaMmistukmused'taas.kinnitasid. >^ .
• l
VeendunM antikommunisti
iisald Reagani Valgesse Majja tule­kuga
ja tema Mtiseeriyate sõnar
võttudega Kremli juhtkonna arvel
võis läänemaaümas märgata seni-pe
likskõikse hoiaku muutumüst
inJng iini^ uus
l õ i omakorda kaas^ venelasi soo­siva
idetente poliitika revideerimi-sele
võtmise jä lõpuks selle nurka
lieitmiise. Kuid Moskva propagan­damehed
Iddsid nüüd mie relva
Qäänemaailmais vastastikuse tmmbusu
kiilvämiseks^ n ^ Reagani uue
irangema liini atakeerimlseks. Sel­leks
uueks relvaks oli ähvardus
luümäšõjaga, mis andis iäänemaa-
Ilmas seda sügavamale tungivaid ja
l^ugeleulatüvamaid tulemuisi, et
Nõukogude Venemaa oli detente
poüitOta viljelemise aastatel Ühend­riikidest
ja teiistest lääneriikidest
toiunarel^^ alal möödunud.
S M d Moskvast ei ^^^to
läänemaailiiia mitte ainult tuuma­sõja
ähvardusi vaid sellele lisaks
pandi käima ka erikampaania nen­de
lääneriikide poliitikute atakee-rimiseksf
ja naeruvääristamiseks,
kes j u l g e ^ kommunistlikku rez-
I hiimi^a seMe rakendajate vägival-lila,
terrorit Ja kogu maailma boi-sheviseerimlse
plaane kritiseerida
ffiing neUe vastupanu osutada,
l ^ i k i neid^^
kommentaatoreid eesotsais presi-^
dent Reaganiga tituleeritakse „ye-
, me foobia" all kannatajateks. Sel-
; le all tuleb -mõistai, et need' isikud,
' kes julgevad N . Venemaa kommiii-
Mffistliku partei ja valitsuse juhte ar­vustada,
nimetatakse vene priessis
ja teistes massimeediumides ,,haig-lasteks"
venelaste vihkajateks.
On arusaadav, et Moskva poliit-bürbo,
partei Leskkömitee ja selle
allorganid peavad midagi ette võt­ma
kommuniistliku partei aü"
kaitseks jä oma musta näo pulitaks
jpesemiseks^ laiid kuidagi^^ ei ole
mõistetav ja arusaadav, kui laäne-
Maaiimas paljud tuntud nimed la­sevad
endid rakendada nõukogude
propägandavankri ett6, võttes sel­lega
Venemaal ja selle alla heide­tud
riikides rakendatud vägivalla^
rezhümi kaudselt onm kaitse ^a^^
Neid mehi ja riaisii onjilšna palju
ning nende seisiskohad esinevad
paljudes erivariatsioonides, kuid
üheks nimekamaks tegelaseks sel­liste
kommentaatorite ja nõukogu-Öerezhümi
vaatlejate hulgas jon
mingisiguse mooduse kõrvuti ela-misekts
ja üksteise aktsepteerimi­seks,
kuna see on ainsaks võimalu­seks'
tuumasõja vältimiseks.. Ken­nan
naeruvääristab Ühendriikide
presidenti, kes taotleb majandusli­ke
sanktsioonidega N . Venemaa
arengu piiramist, ning tema arvate!§
Meksid kõik need sanktsioonid,
mis rakendati Afganistani okupee­rimise
ja Poola sündmuste puhul
N. Venemaa yaštu^ tühistada.
Kennan, kes on Veneniaa küsi-^
musi uurinud 60 aastat, on jõud­nud
kummalisel kombel ailssaiami-sde,
e i Moskva praegune rezhiim
on oma põhilaadilt rohkem def ep-siivis
kui ofensiivis, ning et kom­munistlik
süsteem on palju muu­tunud
sellest saadik kui Štalin
1953. aastal suri. Ta argumentee­rib,
et Kremlis võimul olevad me­hed
on ajast-arust läinud ideoloo­gia
vangid ning nende ambitsioonid
ei taotle maaUma vallutamist, vaid
ainult oma mõranenud impeeriumi
išäUitamist.
Tehes selliseid kaugeleulatuvaid
järelduisi^ jõuab Kennan otsusele,
et Ühendriigid peavad andma lu­baduse,
et nad ei j^õta sõja puhke-miser
esimestena kasutamisele t i i^
marelvi. Ta leiab, et pinevus maa­ilma
suurvõimude vahel on arene­nud
nu kaugele, et mees tänavalt
peab sündmustele vahele !sekkuma
ja oma möiivõimu maksma pane-
• Millest m omapärased ja
vastuoksuslikud tulemused?
Aastat kolm tagasi kirjutasin, et
niinimetatud reagänoomia lubab
valijatele kolme äsja, mida. on või­matu
samaaegselt läbi viia: (a)
maksude olulist vähendamist, (b)
relvastuse oluüst tõstmist ja (c)
riigieelarve tasakaalustaniist.
„lmerelvaks" (kas võib seda nime­tada
vau kolm?) mis kõike pidi yõi-
.maldama oli uus „toötmis-m aj an­dus"
(supply side economics), mis
investeerimist ja toodangut sellisel
määral pidi elustama, et riigieel­arve
tasakaalustatakse m adal&jjta-tele
maksumääradelo suurema­tele
relvastuskuludele vaatamata.
,Tootmis-majandusele'• oleks abiks
hoolekandekulude oluline langestä-
'mine., .-^ •
,,Imerelv", nagu teame, ei funkt­sioneerinud
nagu ette nähtud. Uued
president Reagani ajal tehtud rügi-võlad
on' suuremad kui kõik endi­sed
võlad rohkem kui kahesaja
aasta jooksul koldai. Majandus ei
läinud reaganistide poolt soovitud
Seal siis need asjad oiL Kenna-ni
vaated ei ühtu kahtlemata kõir
gis detailides Mosll^vaga koostööd
otsivate poliitikute ja N , Ludu kü­simuste
asjatundjatega, kuid need
annavad siiski läbiiõikelise ülevaa­te,
milliseis suunas läänemaailmas
paljude niõjuvoimsate ja avalikku
arvamist mõjutavate inimeste mee­led
ja mõtted liiguvad. Kahjuks
puudub ülevaade, milliseid mater­jale
Kennan 60-aastase nõukogude
süsteemi uurimisel on Ecasutanud,
kuid meüe tundub, et endine dip­lomaat
ja praegune Õpetlane oh
sattunud oma järelduste tegemisel
väga pehmele piimale kui ta väi­dab,
et Kremli praegune juhtkond
on loobunud maailmavallutamise
plaanidest ja siurendab palavlikn-lüselt
onia relvastust ainult oma la­guneva
iinpeeriüEim koos hoidmi­seks.
.: .
Maailms^ • arenevad sündmused
läägivad hoopis teist keelt kui se­da
vlroneleb George Kennan. Nji
möödus detsembris viis aasta
lest momendist ku! venelalsed hak"
kasid okupeerima Afganistani.
Moskva suur sõjamasm on aastaid
armutult mõrvanud ja hävitanud
kommunistlikule rezhümile vastu
panevaid afgaanlasi ja nende kodu­sid
ning näib et sellele genotsiidüe,
mida läänemaaUm ükskõikselt
pealt • vaatab,. en tule kunagi lõpfuio
Kremli edasitung: on jätkunud ka
Aafrikals, Kesk-Ameerikas ja Ka-gu-
Aasiaš ja jääb ainult imestada,
et George Kenhanislhn neid s^
musi ei registreerib Ning Kennan
peaks teadma, et Ühendriigid ja tei­sed
lääneriigid ei saa praegu anda
lubadust tuumarelvade esimestena
kasutamisele võtmisest loobumi-sek>
s, kuna nende konventsionaalse­te
relvadega varustatud väed on
šeMeks liiga nõrgad, et idast peaje
tungivatele hordidele ilma tuuma­relvadeta
vastu panna. Kennani
seisukohad meenutavad Kanada en­dise
peamimstri Pierre Trudeau
polütiisat, mis taotles tuumarelvade
keelustamist, kuid lasi samal ajal
Kanada konventsionaalsed relva­jõud
päraadipataljönini kokku kui­vada.
• '-^
Kuid Kennan on vaatamata te­ma
seisukohtades esuievateie lün­kadele
Läänes populaarne mees ja
temaga arvestatakse. Seda tõestab
ka see ükskõiksus, mis valitseb
praegu Läänes Afganistani rahva
sihikindla hävitamise vastu. Seda
tõestavad ka need paljud venelas­tele
järeleandmisi taotlevad artfkiid
ja kommentaarid, millega Ühend­riikide
välisminister Shultzi saade­takse
Genfis Gromõkoga algayate-le
läbirääkimistele. Läänemaail­mal
ei ole vaja venelastega sõtta
minna, kuid siinsed poliitikud ja
elanikud võiksid palju teha, laii
nad näitaksid venelastele sõbraliloi
näo asemel kindlamat ja rangemat
hoiakut ning mõistaksid hukka
nende vägivallateod kõigis maail-manurkade!
s. Kahjuks seda ei teh­ta:
Kennan ja teised temataolised
õpetlased ja poliitikud hoolitsevad
selle eest, et Läänes hinnatakse vä­givallategusid
sõbraliku käepSgistu-sega-|
a andestava naeratusega.
rada: aastaks 1983 pidi olema üldi-
• ne heaolu ennekuulmatul tasemel
Ja TÜgieelarvo tasakaalustatud!
Selle asemel oli USA majanduses
aastal 1982 suurim depressioon
peale kolmekümnendate aastata ka­tastroofi
(nüüd on see muidugi
unustatud) ja alles 1983 hakkasid
asjad jälle ülesmäge minema, kuigi
puudujäägid on endiselt senikuul­matul
tasemel.
Mis juhtus? Miks on president
Reagan endiselt nii erakorraliselt
populaarne^ kuigi rabvas valis de­mokraatliku
esindajatekojaj valis
36 demokraatlikku osarügi-kuber-lieri
50-nest ja praktiliselt tasakaa­lustas
senati?
"Vastuseid on mitu jä kõik võivad
olla ekslikud j aga püüdkem nad
siin ometi riburada mööda kirja
•,pannJa.\.. ••^
Esiteks: presidendil on erakorra­line
võime inimestele head muljet
jätta, kuigi ta tõsiasjad pressikon­verentsidel
vahel hullusti saSši ajab
ja vahel asju ütleb, millest täi en­dalgi
on hiljem ^kahju. (Aastal 1960
nimetas tamuuseas John Kennedyt
marxistiks-leninistiks. See om kind­lasti
asi, mida John ; Kennedyle
kuidagi ei saa ette heita.) See „hea
mulje jätmine" pole ometi mitte
võlts, või lihtsalt osav näitlemine
(nägu kunagises filmis„Bonzolorr
aeg magama minna"). President
Reagani isiksuses on midagi, mis
paljudele ausalt meeldib (kuigi
kindlasti mitte kõikidele). Väike
näide:
Kui majandus aastal 1982 hullusti
allamäge läks, töötatööliste arv
tohutult suurenes ja samuti riigi-võläd,
küsisiiks nimekas ajäkir-
„Kas te olete mures, härra pre-sident?-"
y--^: •/ ;\
President vastas naerunäol:
„Mina, mures? Mikspärast?
Hoidkem vaid kinni endisest kur­sist,
me oleme õigel teel!"
Teise näitena nimetaksin presi­dendi
käitumist vahetult peale eba­õnnestunud
mõrvakatset, kui ta
verisena ja vigastatuna kõnniteel
lamas, teadmata kas haav on tõ­sine
või mitte. Ahastuse ja melo-draama
asemer(šee osa jäi välis­minister
kmdral Haigile) irvitas
president oma tavalisel sõbralikul
ja sümpaatsel yüsüning tegi isegi
pisut süütut võUanalja.
Nüsugused asjad jätavad amee­riklastele
hea mulje, olgu majan­duse
analüüsiga lood kindas tahes.
Majandus on üldse tavalisele koda­nikule
raskesti mõistetav, peale
lihtsa küsimuse: kas minul isÜdi-kult
läheb Müd paremini või hal­vemini,
kui enne? Enamusel läheb
nüüd paremini kui nelja aasta eest.
Mis vahepeal oli, on unustatud. Ja
kui midagi ongi halvasti — see oli
kindlasti endise presidendi Jimmy
Carteri süü!
Kuidäs on süs lood. tolle eduka
re aganistliku ma j anduspoliitikaga?
Kellel pisut närvi on Järelemõtlemi­seks,
peaks piiüdma edasi lugeda,
kuigi asi läheb ehk natuke keeruli­seks.;
1) President Reagan tahaks saa­da
täit tunnustust inflatsiooni vähe­nemise
eest umbkaudu kaheteist
kümnelt protsendilt neljale protsen-düe
aastas. 2) Ta tahaks ka täit
tunnustust laenuprotsentide lange­miselt
kahekümne protsendi rajoo­nist
umbkaudu kümnele protsendi­le.
Vaatame neid asju pisut lähe­malt.
Nü inflatsiooni tõkestamisel
kui ka laenuprotsentide alandami­sel
OÜ mängus õige mitu asjaolu,
millest MITTE ÜKSKI polnud osa
president Reagani majanduspro-granämist
või majandusfüosoofiast.
(a) Oma vümasel ametiaastal
nimetas president Carter riigipaii-kade
presidendiks (Chairmaü of the
Federal Reserve Board) majandus­teadlase
Paul Volkeri, keda nii här­ra
Reagan ise kui tema majandus-nõuandjad
kibedasti arvustasid ja
tahtsid ametist lahti lasta. Volker
kruvis üles laenuprotsendid; selle
tagajärjeks oli suurim majandus-depressioon
Ameerikas peale Teist
maailmasõda- sest üma laenudeta
ameerika majandus ei funktsionee­ri;
depressiooni tagajärjeks oma­korda
oli inflatsiooni drastiline ta­gasiminek,
sest inimestel polnud
raha millegi eest ülearu kõrget
hinda maksta. Igas majandustea­duse
õpperaantatus algajatele sei­sab
kirjas, et depressioon takistab
inflatsiooni, kui depressioon on kül­lalt
suur. Nüüd süüdistab president
Reagan demokraate kunagiste kõr­gete
laenuprotsentide ja depressioo­ni
pärast, ja samal ajal nõuab en­dale
täit tunnustust inflatsiooni pi­durdamise
eest! Osava polütikuna
peal) ta ka Volkeri ametis edasi.
(b) Kui inflatsioonioht oli möödas,
lasi Volker laenuprotsendid alla,
et majandus jäUe kosuda saaks. Ka
selle eest tahab Reagan täit tun­nustust!
Täit tunnustust kõige eest,
mis läks hästi (kuigi see oli Rea­gani
algsete kavade vastane) ja hä­da
demokraatidele, kelle süü, veel
takkajärgi, on kõik, mis läks vü-tu!
(USA-s on, muide, seaduse alu­sel
riigipangad valitsusest palju
rangemalt eraldatud, kui enamuses
teistes maades, et valitsus sohki ei
saaks teha. Valitsus saab aga ome­ti
tumustust nõuda tegude, eest,
millega tal midagi pistmist pol­nud.)';-/.;
V ' 'i
(c) Inflatsiooni üheks peapõhju­seks
oli õlihindade tõus kümnekord­seks
presidentide Fordi ja Garteri
ajal, t^nu araablaste edukale õli-kartellüe.
õlikartell jäi aga nüüd
,,omadega vahele", hinnad lähevad
alla, üks inflatsiooni peapõhjusi on
kõrvaldatud. Kelle teeneks on nii­sugune
hiilgav m ajandusük edu?
Muidugi president Reagani teeneks,
kuidas- saakski see oUa teisiti?
Kui vaatleme maaUmapoliitika
lõuendit, siis leiame, et võrdlus
abstraktse maaliga on enam-vä-hem
tabav. Polütikaski on palju
eri värvi laike ja keenikaid jooni,
mis näivad juhuslÜndt ristuvat, ü-ma
omavahelise seoseta. Kuid, kui
uurime ligemalt ja laiemalt, süs
leiame süngi tihedaid seoseid ja
ristumisi. Hakkame Jiägema kujun­deid,
mida esimesel vaatlemise!
ei osanud märgata. v
Praegusel ajal m käimas palju
mõistetavaid ja mõistatuslikke lä­birääkimisi
rükide vahel, ühe- ja
teistsuguseid kohtumisi jä leppeid,
nagu: —
; — läbirääkimised Iisraeli vägede
väljatõmbamiseks Lübanonist;
PLO Arafat konverentsil Jordaa-nias;
Jordaania ku|ünga lepitus-külaskäik
Egiptussse; Inglise pea-mmister
Thatcher räägib Iiri Fitz-geraldiga
rahust Põhja-Iirimaal;
söekaevurite streik Inglismaal võ­tab
internatsionaalsed mõõtmed —
kuna hangitakse toetust välismaa-delt
(Kanadalt, lübüalt, N. Liidult
— 1 milj. naela); avastatakse mit­me
rügipea mõrvamise plaanid -—
Kadaffi ei tea neist midagi, magu
alati .
, Ja edasi:
Salvadori president Buarte rää­gib
geriljade juhi Ungoga vahera-hust;
Nikaraagua ja USA peavad
täiesti salajasi läbirääkimisi; sur­mavaenlased
Põhja- ja LÕuna-Ko-rea
alustavad rahuläbirääkimisi;
Nõukogude sateUüdld otsivad hä­belikult
Läänega kontakti; USA
avab taas saatkonna Iraagis, Hiina
sõlmib Iisraeliga relvaostu 3 mil­jardi
väärtuses; FiUpiinidel ja
TshiUis on sisemised rahutused
jõudmas kriitUisse järku; Lõuna-Äafrika
Väbärügis oh mustad alus­tanud
jõulisi demontsratsioone; sa­lapärastel
motüvidel tapetakse
Poolas vabadusvÕitleja-preester....
Ja edasi:
...Nõukogude lennukid rücuvat
sihilikult ja korduvalt Rootsi ja
Jaapani õhuruumi puutumatust; äk­ki
soigub, et Etioopias on 6,5 mU-jonit
laagrielanikku nälga sure­mas;
jätkuvalt leitakse, et kogu
Aafrika mandril on 35 miljonit
näljahädaUst; uudismeedia agaral
ettevõttel, millist enne pole näh­tud,
õhutatakse läänemaaüma
Etioopia hädalisi aitama, mis lööb
kogu maaüma kihisema kui sega­tud
sipelgapesa; Nõukogude
presidendi Tshemenko süda peh­meneb
äkki, ta muudab meelt ja
soovib Reaganiga relvade vähen­damist
hakata arutama; meedia
pühendab kirglikult sellele uudise­le
suurimat tähelepanu . . .
Siin on loetletud ainult mõnin­gaid
laike ja jooni maailmapolüti-ka
lõuendÜ, ainult neid, mis prae­gusel
ajaperioodil meedia poolt
rahvale on antud^ vastavalt pressi,
selektsioonile ^ kas liialdustega
või vaevu äramärkides.
Kindel on, et aeg on tähtsatest
sündmustest tihe ja maaüm on
aetud elevile.
Ja samal ajal, vaikselt ja nagu
muuseas, lossivad sandin^^stad N i ­karaagua
sadamas sõjamasinaid ja
relvi — laev laeva j a kast kasti
järele.
H. Eiga.
Nr. 2
12. ja
dr.
ja
dr.
Hai
VõitI
peol
Ühinj
Olek koi
algusej
kondliki
Ave.,
loodab
EES'
»
« BoH
aastapi
detseml
suures
na ütlj
Seltsi
let esi^
laulis
ne pida|
Meeskc
tusel.
ja lõpj
Aktusell
mine.
jas väl|
Eesti Sl
LundI
Tartu'
ga, miil
ku Sell
Linnaral
Teadusil
Mägi,
Göteboj
nes laul
mist Ml
saatel,
päeva
pendiui
melisest!
ühine
ettekani
Majas.
ülik(
Univi
fornias,]
Magna
se alal
Michacl
diumi
Scieiiice|
kamisek
nud tuil
Leo K\\
jätkab
ccshiärj
duslikkij
Ronal
asuva
osakoni
damise
tega M(|
llehn
Kollcdzj
bioloogil
BA krai
Phi Bei
Ta tegij
ja'sport
naiskoni
diumi
fond jaj
larship.
vusvahel
nikus i Rf)
Polytj
petas
Laude
Science
senerini
samal a|
fessor 1^
niale. sel
le paaril
ro Vait]
kompaiil
ta jatkal
magistri]
Muus
Kristhtal
Põhja-il
deks 01
googikaj
vusvahe
. GarboLij
kontserti
bariigi ,'j
neniid
tel üriti
gis, M:(