Vaba Eestlane, October 02, 1968

              rrf
3
W"
' psy
-- -
j
rJlfl
i j
TkJj!lli'pi(f(fi%ii "'KTIf ffNQSl 't-pnMHh-rT
VABA EESTLANE kolmapäeval 2 oktoobril 1968 - Wedrasdar Oct 2 19M
Lk 4
Dr VHlfcad Äflüd'
70- - sünnipäevaks
"TaH aa- -
S-XJr- Q W
Dr V Raud
Tähistades 3 oktoobril oma 70-nd- at
sünnipäeva võib dr Villibald
Raud vaadata tagasi ligemale viie-le
aastakümnele mida tema omast
elust on rakendanud Eesti Vaba
riigi teenimisele — olles selle esin--
elajaks praegu Hispaanias
aastakümne J5"1 Hikurna panid luues
aset leidnud mis)
enneolematu kiirusega muut
nud kogu meie maalima elu ja pa-let
See dr Raud murranguli-stel
aegadele vaatamata säili-tanud
koos sädeleva vaimuga ka
oma haruldaselt sirge ja noorus-liku
kuju ning tenise Juba ise
kinnituseks tegemist tugeva
inimese ja Isiksusega
Inimese põlvenemlne ja teata
vate väliste tegurite kokkusattu-vu- s
võivad soodustada Isiksuse väl-jakujunemist
kuld määrava täht
sue selle Jures omavad siiski sel-lek- i
inimesele kaasasündinud
ded ja tahe nende annete raken-damiseks
nii isiklikus kui ka ühis-kondlikus
elus Dr Raudl senine
elutöö kinnitab tema tuge-valt
suutnud püsida omal jalgadel
ja osanud temale kaa-saantud
andeid hästi ja otstarbe-kohaselt
ellu rakendada Meie tea
me neid Inimesi hinnatakse kes
jäävad truuks oma tõekspidamis
tele ja täidavad endale voetud ko-hustusi
ka rasketel aegadel Dr
Villibald Raud üks nendest ini-mestest
Tema elutee algas Aksls Soota-g- a
vallas veski ja villa kraasimls-ketromls- e
tööstuse omaniku po-jana
Lõpetanud 1916a Tartu
Aleksander'1 gümnaasiumi
Villibald Raud Moskva teedeinsti-tuut- l
õppima kust 1917 aastal
teda saadeti Peterhofi sõjakooli
ja sealt selle lõpetamisel Don'l
kasakaväkke
Pärast sõda 1920 aastate alul
teenis Villibald Raud Tartus Rat- -
sarügemendis õppides samal
majandusteadust ülikoolis Kuu-ludes
korporatsioon Vironia per-re
seal sõprussidemeid mil-lised
säilunud tänaseni ja küüni-vad
mitmesse maailma kaarde
1924 jaanuaris lõpetas Villibald
Raud Tartu ülikooli majandustea-duskonna
cum laude ja vahetas
oma lahingutes karastatud ratsa-väeohvitse- ri
mõõga valmurelvade
astu alustades teenistust meie
noore vabariigi kaubandus-tööstus-minlsteerium- ls
Oma haridust täi-endas
veel hiljem Berliini üli-koolis
saavutades magistri ja dok-tori
teaduslikud kraadid peaaines
rahvamajandus
ühe inimese elutööd saa ära
tuua lühikeses ajalehe artiklis
Veel raskom oleks seda dr
Raud'1 puhul kelle tegevus pole
mitte ainult piirdunud Eesti Vaba-riigi
kaubandusliku nõunikuna
ausmaades ja diplomaadi ning
peakonsulina meie Londoni saat
konnas Raud töötades
väliskaubanduse nõunikuna põl-lutbomlnlsteeriu- mls
olnud ka
üks neid kelle algatusel loodi
Eesti rõllutöökoda Eesti Konjunk-tuurlnstltuu- t
ja Eesti Välisminis-teeriumi
kaubanduse osakond
Tema algatusel alustati ka eesti
põllumajandussaaduste ekspordi
ratsionaliseerimise kavandamist
Samuti osa võtnud eesti
delegaadina mitmetest põlluma-janduslike- st
konverentsidest välis-maadel
Maailma Majanduse- - ja
Rahanduse Konverents'lst Londo-nis
1933 aastal ning kaubanduse
läbirääkimistest Inglismaaga ja
Saksamaaga
Meie teame eesti eksport vä-lismaale
seisnes peamiselt põllu-majandussaaduste
turustamises
Selleks edukalt tlita kauban-dusnounik- u
ülesandeid välismaal
süvenes Villibald Raud põhjali
kult
kesse
musefcf oli doktoritöö Berliini Oli
Seeme
( Algus lk Kukelt T E Segakoori esimehelt
Kavalises osas esitasid püha- - H Haljastelt gaidide rajaleidjate
päevakooli tütarlapsed Heljo Liit-Juhi- lt Ene Rungelt Lembitu
oja juhatusel väga õnnestunud põi- - jkautllpkonna ja „Vaba Eestlase"
mlku eesti rahvaluule aineil Sõ-- i poolt Jõelt kes tutvustas end
nakera-laulukera-" mis väga suure esindab poisse kes neid tule-mtiiccr- n
VvitMriti mitmele 'Hp olevaid klaase lõhuvad
otse uskumatuna tundus eesti Kuid mäng kuulub poiste töö hul--
rahvaluule nii palju teravmeelsusi ka ja kut pall Klaasi purustab
la v5l(nrfiirvmu võih nakkuda ci nnl cpllot nahatAhtHVVmt
Esinesid Maiki Andre Ella-Salm- e Lembitu lipkond ka Peetri ko- -
Anto Kersti Holmser Elda Käär
mann Lisa Leis Mare Liik Anna-liis- a
Luik Vivian Mägi Heli oder
Tiina Oder Leili Pede Linda Põld- -
ma Anne Püssa Rita Valter ja Ka-- (
ren Viinamäe
Järgneda arvukate tervitajate
rea avas nva peasenretar t
lurand märkides et kuigi aas-tat
normaalses elus lühike aeg
see Isiklikus organisatsiooni-j-a
Ühiskondlikus elus tükk ajalu
gu Ta avaldas erilist neaameeu
ka 0 M t
Selle viie sündmused Kasi _ „ vom„f- -
on
et
on
on
et on
an
et on
sündimisel
et
on
astus
ajal
lõi ta
a
ta
ei
teha
Dr on —
—
on ta
et
et
1)
H
et ta
la pi
et
on
aa- -
zo
on
on
ja rahvuslike vajaduste täitmi-seks
sest maapaguluses usuline
vaimne Ja rahvuslik töö pole üks
teisest eraldatavad Peetri kogu-dus
on eesti ühiskonnale annud
väga palju
Toronto E Seltsi nimel ütles
tervitussõna esimees V Hnbel
väites et seegi organisatsioon
on Peetri kog võsu et kogudus
on naga taimelava kust mitmeti
organisatsioonid on saanud oma
alguse
Ta andis seltsi poolt kiriku ehitus
fondile edasi kinnise ümbriku
TES Täienduskooli juhataja
0 Paas meenutas kiriku ehitamise
eel olnud kahe voolu lahkarvamusi
kirikutüübi osas ja avaldas rõõmu
et võitjaks jäid moodsama joone
soovijad sest just selles uues tüü-bis
on palju kodusust ja ruumi
südameile Samuti ta märkis et
õp 0 Puhm pani 1949a aluse
täienduskoolile Ja nagu kogudus
ise nii ka seegi seeme on suu-reks
ja viljakaks kasvanud
Edasi i&rimesid tervitused Ees
ti Maja esimehelt N Valgelt E
Liit Kanadas juhatusliikmelt H
kooli kirjastusel „Die Grundlagen
der Mllchwlrtschaft Estlands und
estnlshe Molkereiprodukte auf
dem Weltmarkt" Tema sulest on
ka inglise keeles Ilmunud terve ri
da teoseid mis puudutavad Balti
ja teiste väikeriikide majanduslik-ke
küsimusi samuti ka Eestit Ja
selle ajaloo tutvustamist lääne-maailmale
Dr Raud on ühtlasi avaldanud
hulgaliselt artikleid mitmetes ees-ti
ajalehtedes ja ajakirjades —
samuti Briti ja Hispaania ajakir-jades
Enne Teist maailmasõda
koostas ta mitme aasta kestel ja
andis välja Londonis Estonian
Fortnightly Economlc BullethYi"
1955 — 1965 aastani oli dr
Raud Eesti Vabaduse HäaTe" ju-hataja
Madridis koraldades eesti-keelseid
saateid kodumaale
Dr Raud on ka tõhusalt osa
võtnud eestlaste rahvuslikust te-gevusest
paguluses olles 1949-5- 3
Inglismaa Eestlaste Keskorgani-satsiooni
juhatuse ja nõukogu esi-meheks
1948-5- 3 samas Rahvus-fondi
esimeheks ja 1951-5- 3 Kesk-Euroop- a
Majandusteadlaste ühin-gu
esimees
Viimased viisteist aastat on dr
Raud koos oma armastusväärse
abikaasaca elanud Hispaanias
Nende kodu uksed on seal eest-- '
lastele alati avatud samuti kui
need olid avatud 1949-dat- e aas-tate
lõpul Londonis kui paljud põ-genikkudena
kodumaalt lahkunud
siirdusid Euroopa vabatahtlike
töolistena" Inglismaale Kuigi ko
dumaale oli mahajäetud kõik mis
tavaliselt annavad Inimesele nji'
välise hiilguse" kohtasid Raud'id
neid külastavaid kaasmaalasi sar--
nase südamesoojusega mida saab
oodata ainult inimestelt kes eelis-tavad
vaimu võimu- - ja maistelel
varadele
Sõbrad — siin merede taga —
soovivad süralt et dr Raudll jät
kuks jägmlsel aastakümnel — nii
füüsiliselt kui ka vaimselt — se-- 1
nist sirget hoiakut ja vaimusäraj
mis on Iseloomustanud tema töödi
ja saavutust Nad soovivad Ühtlasi
õnnistust sellele kodule mis kehas--1
tab seda vaimu millega loodi Eesti
44V { fU1 111VV%jJa t!l- -
ka eeU pillumajandusli-Ühitamis- e üheks alustalaks oli dr
probleemidesse mille tule--' villibald Raud "
V L Ernesaks
t
euduse poeg
Edasi ta meenutas et esimesed
eestikeelse ajakirjanduse alg-med
Kanadas pärinevad samuti
Peetri kogudusest nimelt orga-niseeriti
ühe kanala luterliku
ajalehe Juurde eestikeelne külg
mis peale kiriklike teadete ka
eestikeelse ajalehe ülesandeid
täitis
Järgnevalt ütlesid oma
E Abistamiskomitee Kanadas
ja EELK Jakobi koguduse poolt
E Kadak Peetri kog Ingliskeelse
koe õd R Hutchlnson T E Orto- -
doksl kiriku kog nõukogu esimees
A Leuismaa T E Baptisti kogu
duse õpetaja K Raid Viimane tõi
esile neid suuri muudatusi mis
viimase 20 aasta jooksul on toi
munud nll praeguse kiriku asuko
ha ümber kui ka maailma elus ni-metsad- es
neid hilglasteks ja kus
lahenduseks saaks olla ainult M
Lutheri sarnane mees kes Jul-geks
välta et Inimene saab õnd-saks
surma läbi kes julgeks seis-ta
maalima arvamise eest kinni-tades
et ta ei häbene evangee-lium- l
Kiriallkke tervitusi oli saabu
nud Vonsul J Markuselt peapiis
kop J 0 Laurilt konsistooriumi
prtsldendllt G Redllt praost R Ki-virannalt
oraosti k t K Raudse
palt Sihtasutus Eesti Vaimulik
Raamat" ja praost J Aunverilt
tftokholril Eesti Koguduse õp
K Veemllt õpetajailt 0 Pellolt
G Gnadentelchllt E Lootsmaan
p Vankerilt H Rebaselt ja Aar
ne Viisimaalt
Edasi esitas Lydia Kööp kolm
laulu M Lüdigi Lapsepõlves"
V Kapi 5a tulid" Ja P Ardna
„Laul Kalurineiust" klaverisaade
Ingn Tammsalult
Oma lõpusönas kog abiesimees
0 Lalnurm avaldas tänu tegela-sile
ja märkis kog ajaloos olnud
esimehed kelle töö viljana ongi
edu nll suur et neist juubelipäe-val
ei saa mööda minna
Need on E Poola J Reial O
Paas K Petlem E Runge ja
J Laanes
Kuid veel on teisi kes 20 aastat
on tegevad olnud kog juures nagu
Heljo Liitoja pühapäevakooli õpe-taja
ja juhatajana H Soopere pi-kemat
aega lauluõpetajana Kog
nõukogu lükmeist on selle aja
täies ulatuses välja teeninud E
Kuuskne ja õp igapäevases töös
on abiks olnud ta abikaasa Meta
Puhm kellele kõikidele avaldati
väga kestev aplaus Ta avaldas loo-tust
et Taevaisa holaks ja kait-seks
kog õpetajat 0 Puhmi et
ta veel kaua ja kaua võiks kogu-duse
hüvanguks töötada Kuid iga
kog liige on kohustatud oma pari-ma
andma ei tohi kaduda ema-keelne
jumalateenistus mis on
kasuks kodumaale ja rahvale Sel-leks
asutati meie kogudus ja ehi-tati
meie kirik lõpetas 0 Lal-nurm
Koosviibimine lõppes eesti hüm
niga
fj m lat ii Vv
%2 I U PIU
£liai'SaBPPiar"i
iett~t (vt w
Meeldiv väärikas ja indivi-duaalset
tähelepanu osutav
teenimine Oma parkimis-platsid
kõikide matusema-jarl- e
juures
USUSÕNUMI
RAADIOJUMALATilNISTUSID
Igal pGhapievst kl 930—1000 h
CHIC — laintl 790 ke
Postiaadress: Ususönum" Box 24
Toronto 18 Ont Canada
TORONTO ESIMENE EESTI
EW-LU- T USU KOGUDUS
Vani-Andrei- e kirik Carltonl ja
Järvise nurgal
öp Otmar Pello 90 Belsize Dr
Tel 489-772- 8 Kirik: 923-517- 2
JUMALATEENISTUS pühapäe
val 6 okt kell 11 homm Püha
päevakool
LõIKUSE-TANUPUH- A Jumaia- -
teenistus pühap 20 okt kell 4
pj Pühapäevakool Järgneb koos
viibimine kohvilauas
ÕPETAJA KÕNETUNNID Igal
teisipäeval Ja neljapäeval kella
6—8 õhtul kiriku käärkambris
muul ajal kodus
KESTI EVtLUTEKI USU
PEETRI KOGUDUS
J17 Mt Pleasant Rd Toronto 12
Kiriku tel HU 3 5847
öp Oskar Puhm
Ooetala tel HU 3-41- 03
14 Dlnnick Cresc Toronto 12
KODUMAALT LAHKUMISE
mälestusjumalateenistus püha-päeval
6 oktoobril kell 11 hom-mikul
Teenib op O Gnadenteich
Samal ajal pühapäevakool Laste-koori
harjutus k 10—1045
KOGUDUSE OHVRINADAL
(annetusega ehitusfondile) 13 ok-toobrist
(lõikuspühast) kuni 20
LÕIKUSPÜHA Jumalateenistus j
pühapäeval 13 okt k 11 nom
Armulaud Solist Endel Loo
KANTSELEITUNNID teislpäe
vltl ja neljapäeviti kl 6—8 õhtul
TORONTO KOLMAINU USTI
IV-L- UT USU KOGUDUS
Kirik: 619 Sherbourne St Toronto
(Sherbournei allmaajaam on
kiriku kõrval)
Op 0 Gnadenteich
112 Fallingbrook Rd
Scarborough Ont
Telefon 698-797- 7 või 766-785- 3
LÕIKUSE-TANUPUH- A
Jumalateenistus armulauaga on
Dühaoäeval 6 oktoobril Ken 4 pi
l
Teenistusel laulab pr Erika
Pühapäevakool on ühel ajal ju-malateenistusega
Löikuse-tänuDüh- a kohvilaud on
kiriku saalis kaetud koguduse
Naisrlngl liikmete poolt Muusi-kalisi
ettekandeid
õpetaja kõnetunnid on Iga kuu
teisel teisipäeval kella 6— 8-n- i ki-riku
Juures telefon 923-028- 1 Teis-tel
aegadel kodus enne telefoniga
kokkuleppldes
õp Eduard Mägi
Washington DC
külastab Toronto Eesti Advent
kogudust ja peab
vaimulikke kõnesid
kirikus 532 College St nädala-lõppudel
kell 7 õhtul:
4- -6 okt: Elu Surm
IL— 13 okt: Valu
badus
Veri Va- -
Osa kõnesid on valguspiltidega
Kõik teretulemast: i
MURIAY L
NEWII6CING
MATUSIMAJA
733 Mt PleaMnt M
(Peetri kiriku juures)
MU 4011
L
ARMAST EMA JA VANAEMA
IRINA-TRII- N SEPP'
sündinud 30 oktoobril 1878 Salmel
surnud 26 augustil 1968 Salmel
mälestavad
pojad tütred peredega
Elu sangar Sa lahkusid kui võitja
sest Issand kutsus Sind taas puhkama
Sa olid armastuse ja Looja käsu täitja
Sind mälestame leinas siiski uhkena
Armast unustamata sõpra ja reisikaaslast
MAGDA VIIK i
surnud 15 septembril 1968 Norrköpingis
VABA
Wrti
ja
mälestavad leinas
Ja MARIA
ARTUR ANITA VUHT
EDUARD VUHT perekonnata
HAUAKIVID NIGUL VIRRO
eesti ettevõte YONGE MEMORIALS LTD
2019 YONGE ST (DAVISVILLE EGLINTONI VAHEL)
TORONTO ONT TEL 487-21- 4: ja 4471M
TÄIDAME TELLIMISI KOGU LOUNA-ONTARI-O ULATUSES
VÄLJAMÜÜK
1000 õpilastt kirjutuslauda
laenad moiemu puuin
Suurus 24-X-
48" 29
OSTKE VIIGE ARA
NORTH PARK LIQUIDATORS
3368 YONGE ST — HU 8-79-11
EESTLASE" TALITUSES
RAAMATUID
müügil
All Kubbo — Tulises katlas
Tuudor Tamm — Need teod süüdistavad
Ella Ilbak — Kumisev kannel
Eesti Kunstnike Koondis Torontos —
Kunstialbum
Jaan Tõnisson
H Michelson — Skautlikul teel
E — Tungalterad (luuletuskogu)
Nimeta (üliõpilaskonna ajakiri) Nr 3
Harry Asi — Piraat plahvatust
kunstnahka köites
htnahka köites
Emakeele lugemik koolile J kodule
J Bunyan — Kristlase usariaaak
(Abel Lee illustratsioonidega)
J Laks - Mälestusi eluteelt tWmaalt I
J Laks - Mälestusi erateelt tMmaalt II
Ilme Ivandi — Pan)
A Niit — Pool kaelakeed
Anna Ahmatova — Requiem
(Marie Underi tõlge)
Triinu - kerad IM
Urve Karuks — Savi (luulekogu)
Bettl Alver — Uued luuletused poeemid
Mana aastaraamat 1987
Raamatuid- - lastele
$
Krants
Tuttaaba Ja Vuttsaba --
Kalevipoeg
H Jõe~-TUa- lklv1
Undakese muinasjutuline pier
H Rajamaa— Aabits
a
JAAN VIHT
ja
JA
UuUlc
Ja
Ja
Ja
fi --V
Hind Sutefcä
465
1T5
4i0
—
-- 50 iil
-- 5
75
575
150
liO
250
liO
'50
—T5
350
1- 5-
1- 6-
130
o
50
liO
2 75
20
20
20
20
30
10
10
10
20
10
10
10
20
15
1!
15
10
20
2f
10
20
1n
ie
it
15