1987-06-25-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
CEEB
VABA EESTLANE mdjapäeval, 25. jmil 1987 - ThOTsday,-toe25,-19^^ f
kirianõus kunst > muusika
Toronto EELK Pmri kog. pühapäevakooli noorimad
etsmaa, Elin Marley, &i§tina ja Martin.U^^
laulmas. Vasakult Juula Roman-
Foto: H. Oja
anavune teme
.^Rahvuslane
Eestis ilmuvas ajakirjas , ,Keel
kiijandüs" kirjutab kiija^^^
Lembit Remmelgas selle koh
järgmist:
Oskar Lutsu pole ma elusast
peast oma ihusilmaga näinud ega
käega katsunud. Saatuse tahtel
juhtus aga nii, et mul tuli Lutsuga
kokku puutuda viis tundi pärast
tema surma.
Aeg oli halb, ikkagi 1953.
aasta, f^egi märtsikuu (5. märtsil
s.a. s^ri Stalin — Toim.).
1950. aasta kampaania kodanliku
natsionalismi vastu õli tublisti
, rüüstanud ka Kirjanike Liitu.
Minu eelkäija liidu juhatuse
sekretäri kohal oli paljudele kirjanikele
kitsukesel õhukesel paberiribal
läbi kopeeri teatanud, et te
olete paragrahv selle ja selle
alusel Kirjanike Liidust välja
heideUid, tooge tagasi oma liikmekaart,
kui on, siis ka aukirjad
ja aumärgid^ Tuglasel ka rahvakirjaniku
tõend ja Semperil koguni
vist Ülenm saadiku
mandaat. Peale selle õli
puhastatud nimekirjas igasuguseid
Tänavusel Eesti Vabariigi
aastapäeval kuulutati eelolev aasta
Eesti tutvustamise aastaks. Proklamatsiooniga
koos ei avaldatud
mingit kindlat programmi, kuid
aastale antud nimetus on niigi igale
eestlasle selge. Sellist tutvustamistööd
alustasid eestlased
kohe pärast kodupinnalt lahkumist
ja see on mingil organiseeritud või
organiseerimatul kujul seni läbi
nelja aastakümne arenenud.
Viimastel aastatel on ilmunud
Aarand RoosiEstonia: A Nation
Unconqüered*' ja Robert Raidi
kaheköiteline i,When the Soviets
come. . inglise keeles, kuna
rootsi keeles iljmus Vello
Pekomäe , ,Estland genom tider-na".
Probleem nendega on, et
need vajavad Eesti ja ta saatuse
tutvustamiseks suuremal levitamist.
Hoopis suurema ja põhjalikuma
Eesti film Pariisis
festivalil
Pariisi läheduses asuvas Cretel
linnakeses'pii korraldatud üheksas
naisfilmirezhissööride filmide festival,
kus seekord osales okup.
Eesti naislavastaga Leida Laius
filmiga Naerata ometi**.
Filmi looja ise viibis kohal ja tema
film saavutas erilise menu.
Selle tegevus toimub ühes väikelaste
kodus ja see olevat Eestis ja
N. Liidus populaarne. Seda näide-ti
ka Berliini filmifestivalil.
Pariisis sai filmi peategelane,
noor näitleja Hendrik Toompere
auhinna kui „parim osatäitja**.
Leida Laius ise ei jõudnud
Mf\\ otsuseid ära oodata - ta
pidi tagasi Tallinna sõitma
lühikese viisa tõttu. Pärast
Moskva filmiinstttuiKli lõpetamist
on ta olnud mi^üM^sMt filmide
kingituse eesti ja teistele balti
rahvastele tegi William J.H.
Hough III, kes kirjutas 230-lehe-küljelise
uurimuse The Annex-ation
of the Baltic States and its
Effect on the Development of
Law Prohibiting Foreible seizure
of Territory*'. Uurimus on i l munud
New York Law SchooFi
,,Journal of International and
Comparative Law** erinumbrina
(nr. 2-talv 1985).
Teoses käsitletakse seaduse
arengut, mis puudutab väevõimuga
teise riigi territooriumi
haaramist selle ajaloolises
aspektis, alates Euroopaga,
koloniaalmaadega kuni Stimsoni
doktriinini, mis ei tunnusta sellist
territooriumite sunniviisilist
haaramist. Lisandub Balti riikide
ülevõtmine ja liitmine N. Liiduga,
sellejuures antakse Balti riikide
ajalugu, nende iseseisvumine ja
nende N . Liidu poolne okupeerimine
ning sellele järgnenud
ametlik ühendamine N. Liiduga.
Järgneb N. Liidu sammude
legaalsuse hinnang USA, Inglismaa,
Saksamaa, Iiri, Kanada,
Austraalia, Prantsusmaa, Jugoslaavia,
Taani, Belgia, Hispaania
ja Portugali, Vatikani, Malta,
Kreeka, Itaalia, Luksemburgi,
Türgi, Norra ja Hollandi, Shveit-si.
Soome, Poola, Bulgaaria,
Tshehhoslovakkia, Ungari ja Rumeenia,
Euroopa parlamendi,
Rootsi, Lõuna-Ameerika ja Aasia
riikide poolt.
Autor on kasutanud tohutult
palju allikmaterjali, nende hulgas
ka eestlaste poolt paguluses välja
antud materjale, mis näitab
kuivõrd olulised on olnud sellised
Eestit tutvustavad materjalid
..Eesti •.Rahvuslaste Kogu'
Kanadas uues väljaandes ,,Rahvuslane**
(ur. 2—1987) on
tavapäraseid meie ühiskonnakriitilisi
artikleid. „Rahvuslane** on
korduvalt juhtinud tähelepanu
meie kaduva ühiskonna ja selle
valitud esindajate kõige
olulisemale ülesandele — eestluse
säilumise ja säilitamise tööle.
,,Viimase paarikümne aasta
jooksul pole aga sellele
küsimusele osutatud küllaldaselt
tähelepanu**, väidetakse; lähemal
vaatlusel ,,on negatiivsed mõjud
veelgi suurenenud eestluse
järelkasvu ja säilumise osas**. Artiklis
vaadeldakse põhjusi, mis
oeid puudusi tingivad. A.
Salumets jätkab neidsamu probleeme
EKN'u ja Eesti .Maja
ulatuses.
Veel on avaldatud ,,Poliitika**,
ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
ja Ülemaailmse Eesti Vabadus-fondi
proklamatsioon, millega
1987. aasta kuulutati Eesti
tutvustamise aastaks, aga mille
programmist pole seni avalikkuses
veel räägitud. Ü. Jürima
kirjutab „Vajame Eesti Arhiivi**,
J. Nõges „Toronto Kaja**, V.
Metslang ,,Linnase küüditamine**,
M . Reinsalu ,,Sõjakurjategi-jaannetena.
Uurimus on aga
et see
muma isegi eesli keeles.
Eesti tutvustamise aastal on vajalik
uute, Eestit tutvustavate
veelgi enam levitamine. Sellejuures
tuleb arvestada, et
nõukogude pool pllakse selles asjas
üsnagi aktiivne ja korduvaltJl-muvad
teosed, mis kirjeldavad
eesti rahva ülestõusu oma endise
,,kodanliku iseseisvuse** vastu ja
tulist soovi N. Liiduga liitumiseks-.
• ..j
Eestit tutvustavate materjalide
levitamine ja kirjastamine on väga
viljakas töö Eesti' õiguste ja
huvide eest võitlemisel. Sellejuures
peab arvestama, et kunagi
pole küllah seni-ilmunust ja
-tehtust; tuleb jätkata ja jätkata
kuni maailm saab töadhkuks meie
Hiiumaa teed olevat head,
samal ajal äga Kärdla tänavad on
korrast ära. Kõmirmnaalosakon-nai
polevat küllaldaselt tehnikat
nende korrashoidmiseks. Kontrollimisel
aga salgus* et ega need
nii komui polegi k
ise arvan
kahtlasi isikuki ning üslsii^ oiid
oma plekid köljes: olnud kah va^
hepeal mandumise Väsi teinud^
sümbolismi, mfislika ja dduMfes^*
srsohu langenud, IViQts sai nra^
dugi kulakluse potentoiaalsek^
esindajaks, kuigi ta olevat om
vallatustes paris sltaH»aM
ent nõukogude lastel et pruukiva
tema halven^cd ven^ie eeskujute
võtta./- .^\:y\., •
Kuid mitte Lutsu ünd^rhinds^
mine ei teinud mu südant raskeks,
vaid see, et laialt räägiti, ei Luts^
naine Valentina on usklik. Ja kui
Luts peaks surema, sits nain^
tahab kindlasti kiriklikku mmust:
Ja mis sa hing teed, kuidas sa riikliku
kirikuga ühendad, kui kirik
011 riigist rangelt lahutatud?
Pealegiveel 1953. aastal. Siis ag©
ei olnud isegi kolm peotditnmld^
kuigi soositav.
Praegu on Tartus matusetalte,
mida küll vahetevahel kritiseeri»
täkse, kuid tollal polnud midagi,
mida oleks kas või kritiseeridagi
saanud. Sadade nuiude asja^
hulgas mõtlesime kõigepealt
sellele, et nii tähtis mees nagu
Luts tuleb matta tammekirstus.
Peagi sai selgeks, et üheski tanu
puutöökojas pole tammelaudu.
Tartu õllevabrikus öeldi, et tam-^
melaudu on, aga nii pikki kahjuks
ei ole. Viimaks saime nõusse
paaditehase, kus oli vähemalt sm-revineeri,
millega kirst katta, Ainult
käepidemeid pole, terves
Tartus pole. Niisiis tellisin Tallinnast
kuus kirstukandmise sanga ja
õhtune rong toi need Tartu.
Sangad olid jõledad, puust käepidemed
koleda hõbedaga üle
masinaid on vähe j\
jagatud mitme teeden^jäs^i vav
hei. Teede korrashoiu juui^ m
veetakse
killustikku Halju riiJcMist«
Karjalast aga on s®tdud kvalk*
seetseiiiat graniilkilluslikku.
Hiidlased kösivid, polek%
kasulikum kive ms^ imfUKtada;
pealegi kui Hsiunttol m fsmi
karjääris kaks kivipurustaiat
olemas, mis teevad 9»eal
killustikku nii pal^ kui jib^i!^
kive kohale vedada.
jad, ajalugu Ja eetika*\ J. Adila
,, Vene okuj^siöon Afgiüista*
nis**, E. Lipping • .Kindral
George Sftmorhl;^^^^
tandikust jõulise metsani'', J.
laiakas ,,Kodunnaine ajamõõduli-ne
autoportree* JsUu ,,Vaslu
lootusetule siivele'', lugejakiiju,
muuseas üks seltsi ja kiriku tülist
Floridas ja , ,Eurõopa Nõukogu
Balti resolütsiöon'*;^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
Artikleis on avaldatud kriitilisi
mõtteid ja seisukohti meie ja
maailmapoliitika osas. Jääb aga
küsimus, miks oodatakse; et teised
neid probleeme meie ühiskonnas
lähendavad ja ülesandeid
täidavad? Eesti vanasõna ütleb:
„Kus viga näed laita, seal tule ja
aita*'. Kaasaaitaiaist on meie
Siis algas pühalik kirstupanek.
Oh õnnetust. kirstunieistrid x^lid
jätnud pikkusele lubatud sentimeetrid
juuiüe panemata. Ma
niuidu|i siobitasin k^unukese
kuidagi viimsele dj^mefe.^ ^0^ m
^Mieiusi. kim et mahu e^ku^
valisid kaudu v ä ^ : kim\^i ju.
pMii eraMi. kaa»^^e^
!ierviii tondid. Ei
muud Me kui Lui^ maine põnni
ee» vitnMte «Kemek pamiiii
Ktti me toMfa IfaMiHHa fUi
taari >^
bm. la hai me ii^ maaraiud kci
mMenid ^kisd 4%aMmc; d
vi^b rallid
t r i ^ v l ^ miima. tekkib ii^iü
imtmisitt». sest n^ma!4 uk^^r
ning n??i-
>a j^4$ul pkkvcii
mhvavaolyni LuNi kirau juuav^td
laMkiia Terve Tartu!
*,Sflffp ja Vasar*' kinutas 3. aprillil
I9S3: .26. III sängitati Tair^
tus tuhandete austusavalduste
SMtel mulda Eesti NSV rahvakirjaniku
Oskar Lutsu põrm/* Leinamiitingut
kaunistasid ..Vanemuise*
* sümfooniaorkester ja segakoor
R. Ritsingu juhatuselo
Tuleb lisada, et Lutsu ei saatnud
viimsele teekonnale mitte tuhanded,
vaid kümned tuhanded, kogu
leinarongi tee Raekoja platsist
kuni Ropka Tamme kalmistuni
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 25, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-06-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870625 |
Description
| Title | 1987-06-25-07 |
| OCR text | CEEB VABA EESTLANE mdjapäeval, 25. jmil 1987 - ThOTsday,-toe25,-19^^ f kirianõus kunst > muusika Toronto EELK Pmri kog. pühapäevakooli noorimad etsmaa, Elin Marley, &i§tina ja Martin.U^^ laulmas. Vasakult Juula Roman- Foto: H. Oja anavune teme .^Rahvuslane Eestis ilmuvas ajakirjas , ,Keel kiijandüs" kirjutab kiija^^^ Lembit Remmelgas selle koh järgmist: Oskar Lutsu pole ma elusast peast oma ihusilmaga näinud ega käega katsunud. Saatuse tahtel juhtus aga nii, et mul tuli Lutsuga kokku puutuda viis tundi pärast tema surma. Aeg oli halb, ikkagi 1953. aasta, f^egi märtsikuu (5. märtsil s.a. s^ri Stalin — Toim.). 1950. aasta kampaania kodanliku natsionalismi vastu õli tublisti , rüüstanud ka Kirjanike Liitu. Minu eelkäija liidu juhatuse sekretäri kohal oli paljudele kirjanikele kitsukesel õhukesel paberiribal läbi kopeeri teatanud, et te olete paragrahv selle ja selle alusel Kirjanike Liidust välja heideUid, tooge tagasi oma liikmekaart, kui on, siis ka aukirjad ja aumärgid^ Tuglasel ka rahvakirjaniku tõend ja Semperil koguni vist Ülenm saadiku mandaat. Peale selle õli puhastatud nimekirjas igasuguseid Tänavusel Eesti Vabariigi aastapäeval kuulutati eelolev aasta Eesti tutvustamise aastaks. Proklamatsiooniga koos ei avaldatud mingit kindlat programmi, kuid aastale antud nimetus on niigi igale eestlasle selge. Sellist tutvustamistööd alustasid eestlased kohe pärast kodupinnalt lahkumist ja see on mingil organiseeritud või organiseerimatul kujul seni läbi nelja aastakümne arenenud. Viimastel aastatel on ilmunud Aarand RoosiEstonia: A Nation Unconqüered*' ja Robert Raidi kaheköiteline i,When the Soviets come. . inglise keeles, kuna rootsi keeles iljmus Vello Pekomäe , ,Estland genom tider-na". Probleem nendega on, et need vajavad Eesti ja ta saatuse tutvustamiseks suuremal levitamist. Hoopis suurema ja põhjalikuma Eesti film Pariisis festivalil Pariisi läheduses asuvas Cretel linnakeses'pii korraldatud üheksas naisfilmirezhissööride filmide festival, kus seekord osales okup. Eesti naislavastaga Leida Laius filmiga Naerata ometi**. Filmi looja ise viibis kohal ja tema film saavutas erilise menu. Selle tegevus toimub ühes väikelaste kodus ja see olevat Eestis ja N. Liidus populaarne. Seda näide-ti ka Berliini filmifestivalil. Pariisis sai filmi peategelane, noor näitleja Hendrik Toompere auhinna kui „parim osatäitja**. Leida Laius ise ei jõudnud Mf\\ otsuseid ära oodata - ta pidi tagasi Tallinna sõitma lühikese viisa tõttu. Pärast Moskva filmiinstttuiKli lõpetamist on ta olnud mi^üM^sMt filmide kingituse eesti ja teistele balti rahvastele tegi William J.H. Hough III, kes kirjutas 230-lehe-küljelise uurimuse The Annex-ation of the Baltic States and its Effect on the Development of Law Prohibiting Foreible seizure of Territory*'. Uurimus on i l munud New York Law SchooFi ,,Journal of International and Comparative Law** erinumbrina (nr. 2-talv 1985). Teoses käsitletakse seaduse arengut, mis puudutab väevõimuga teise riigi territooriumi haaramist selle ajaloolises aspektis, alates Euroopaga, koloniaalmaadega kuni Stimsoni doktriinini, mis ei tunnusta sellist territooriumite sunniviisilist haaramist. Lisandub Balti riikide ülevõtmine ja liitmine N. Liiduga, sellejuures antakse Balti riikide ajalugu, nende iseseisvumine ja nende N . Liidu poolne okupeerimine ning sellele järgnenud ametlik ühendamine N. Liiduga. Järgneb N. Liidu sammude legaalsuse hinnang USA, Inglismaa, Saksamaa, Iiri, Kanada, Austraalia, Prantsusmaa, Jugoslaavia, Taani, Belgia, Hispaania ja Portugali, Vatikani, Malta, Kreeka, Itaalia, Luksemburgi, Türgi, Norra ja Hollandi, Shveit-si. Soome, Poola, Bulgaaria, Tshehhoslovakkia, Ungari ja Rumeenia, Euroopa parlamendi, Rootsi, Lõuna-Ameerika ja Aasia riikide poolt. Autor on kasutanud tohutult palju allikmaterjali, nende hulgas ka eestlaste poolt paguluses välja antud materjale, mis näitab kuivõrd olulised on olnud sellised Eestit tutvustavad materjalid ..Eesti •.Rahvuslaste Kogu' Kanadas uues väljaandes ,,Rahvuslane** (ur. 2—1987) on tavapäraseid meie ühiskonnakriitilisi artikleid. „Rahvuslane** on korduvalt juhtinud tähelepanu meie kaduva ühiskonna ja selle valitud esindajate kõige olulisemale ülesandele — eestluse säilumise ja säilitamise tööle. ,,Viimase paarikümne aasta jooksul pole aga sellele küsimusele osutatud küllaldaselt tähelepanu**, väidetakse; lähemal vaatlusel ,,on negatiivsed mõjud veelgi suurenenud eestluse järelkasvu ja säilumise osas**. Artiklis vaadeldakse põhjusi, mis oeid puudusi tingivad. A. Salumets jätkab neidsamu probleeme EKN'u ja Eesti .Maja ulatuses. Veel on avaldatud ,,Poliitika**, ülemaailmse Eesti Kesknõukogu ja Ülemaailmse Eesti Vabadus-fondi proklamatsioon, millega 1987. aasta kuulutati Eesti tutvustamise aastaks, aga mille programmist pole seni avalikkuses veel räägitud. Ü. Jürima kirjutab „Vajame Eesti Arhiivi**, J. Nõges „Toronto Kaja**, V. Metslang ,,Linnase küüditamine**, M . Reinsalu ,,Sõjakurjategi-jaannetena. Uurimus on aga et see muma isegi eesli keeles. Eesti tutvustamise aastal on vajalik uute, Eestit tutvustavate veelgi enam levitamine. Sellejuures tuleb arvestada, et nõukogude pool pllakse selles asjas üsnagi aktiivne ja korduvaltJl-muvad teosed, mis kirjeldavad eesti rahva ülestõusu oma endise ,,kodanliku iseseisvuse** vastu ja tulist soovi N. Liiduga liitumiseks-. • ..j Eestit tutvustavate materjalide levitamine ja kirjastamine on väga viljakas töö Eesti' õiguste ja huvide eest võitlemisel. Sellejuures peab arvestama, et kunagi pole küllah seni-ilmunust ja -tehtust; tuleb jätkata ja jätkata kuni maailm saab töadhkuks meie Hiiumaa teed olevat head, samal ajal äga Kärdla tänavad on korrast ära. Kõmirmnaalosakon-nai polevat küllaldaselt tehnikat nende korrashoidmiseks. Kontrollimisel aga salgus* et ega need nii komui polegi k ise arvan kahtlasi isikuki ning üslsii^ oiid oma plekid köljes: olnud kah va^ hepeal mandumise Väsi teinud^ sümbolismi, mfislika ja dduMfes^* srsohu langenud, IViQts sai nra^ dugi kulakluse potentoiaalsek^ esindajaks, kuigi ta olevat om vallatustes paris sltaH»aM ent nõukogude lastel et pruukiva tema halven^cd ven^ie eeskujute võtta./- .^\:y\., • Kuid mitte Lutsu ünd^rhinds^ mine ei teinud mu südant raskeks, vaid see, et laialt räägiti, ei Luts^ naine Valentina on usklik. Ja kui Luts peaks surema, sits nain^ tahab kindlasti kiriklikku mmust: Ja mis sa hing teed, kuidas sa riikliku kirikuga ühendad, kui kirik 011 riigist rangelt lahutatud? Pealegiveel 1953. aastal. Siis ag© ei olnud isegi kolm peotditnmld^ kuigi soositav. Praegu on Tartus matusetalte, mida küll vahetevahel kritiseeri» täkse, kuid tollal polnud midagi, mida oleks kas või kritiseeridagi saanud. Sadade nuiude asja^ hulgas mõtlesime kõigepealt sellele, et nii tähtis mees nagu Luts tuleb matta tammekirstus. Peagi sai selgeks, et üheski tanu puutöökojas pole tammelaudu. Tartu õllevabrikus öeldi, et tam-^ melaudu on, aga nii pikki kahjuks ei ole. Viimaks saime nõusse paaditehase, kus oli vähemalt sm-revineeri, millega kirst katta, Ainult käepidemeid pole, terves Tartus pole. Niisiis tellisin Tallinnast kuus kirstukandmise sanga ja õhtune rong toi need Tartu. Sangad olid jõledad, puust käepidemed koleda hõbedaga üle masinaid on vähe j\ jagatud mitme teeden^jäs^i vav hei. Teede korrashoiu juui^ m veetakse killustikku Halju riiJcMist« Karjalast aga on s®tdud kvalk* seetseiiiat graniilkilluslikku. Hiidlased kösivid, polek% kasulikum kive ms^ imfUKtada; pealegi kui Hsiunttol m fsmi karjääris kaks kivipurustaiat olemas, mis teevad 9»eal killustikku nii pal^ kui jib^i!^ kive kohale vedada. jad, ajalugu Ja eetika*\ J. Adila ,, Vene okuj^siöon Afgiüista* nis**, E. Lipping • .Kindral George Sftmorhl;^^^^ tandikust jõulise metsani'', J. laiakas ,,Kodunnaine ajamõõduli-ne autoportree* JsUu ,,Vaslu lootusetule siivele'', lugejakiiju, muuseas üks seltsi ja kiriku tülist Floridas ja , ,Eurõopa Nõukogu Balti resolütsiöon'*;^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ Artikleis on avaldatud kriitilisi mõtteid ja seisukohti meie ja maailmapoliitika osas. Jääb aga küsimus, miks oodatakse; et teised neid probleeme meie ühiskonnas lähendavad ja ülesandeid täidavad? Eesti vanasõna ütleb: „Kus viga näed laita, seal tule ja aita*'. Kaasaaitaiaist on meie Siis algas pühalik kirstupanek. Oh õnnetust. kirstunieistrid x^lid jätnud pikkusele lubatud sentimeetrid juuiüe panemata. Ma niuidu|i siobitasin k^unukese kuidagi viimsele dj^mefe.^ ^0^ m ^Mieiusi. kim et mahu e^ku^ valisid kaudu v ä ^ : kim\^i ju. pMii eraMi. kaa»^^e^ !ierviii tondid. Ei muud Me kui Lui^ maine põnni ee» vitnMte «Kemek pamiiii Ktti me toMfa IfaMiHHa fUi taari >^ bm. la hai me ii^ maaraiud kci mMenid ^kisd 4%aMmc; d vi^b rallid t r i ^ v l ^ miima. tekkib ii^iü imtmisitt». sest n^ma!4 uk^^r ning n??i- >a j^4$ul pkkvcii mhvavaolyni LuNi kirau juuav^td laMkiia Terve Tartu! *,Sflffp ja Vasar*' kinutas 3. aprillil I9S3: .26. III sängitati Tair^ tus tuhandete austusavalduste SMtel mulda Eesti NSV rahvakirjaniku Oskar Lutsu põrm/* Leinamiitingut kaunistasid ..Vanemuise* * sümfooniaorkester ja segakoor R. Ritsingu juhatuselo Tuleb lisada, et Lutsu ei saatnud viimsele teekonnale mitte tuhanded, vaid kümned tuhanded, kogu leinarongi tee Raekoja platsist kuni Ropka Tamme kalmistuni |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-06-25-07
