Vaba eestlane , October 24, 1978

              BJUxmBamBoaa
:WäB&: mBTLmE telslpiei^al, .24, o l t o b r l :i9?8 fu^sday. .78
vats
tMJAMBMiO/ti^V&hsi fetian®, 135, Tecumseth T©mÄtos.
TOIMETAJA: Hasmes Oja
POSTIAADI^SS: P.O. Boi 70, Stn/G, Toronto 3,
IBLEFONIB:-tom
i ekspeditsioon) 3ft
TEIIJMISHM
veerandaastas $9J0, kMpostigä; aastas
ja veerandaastas
veerandaastas $10 50,
$58.--siKM)laasta^^^^
4.50 ja veerandaastas 118.—.
c. r . (2a
^^^^^^^^^^^^^^ M^^^
V Töronto3,Ont M 6 J ^
Kanadas äsja korraldab par-jamendi
tälehdusyalimlseö tüh­jaks
jäänud 154ie koha täitndseks
Ottawa f Öderaalparlaniendis and­sid
üllatavaid tulemusi. Valimi­sed
lõppesid suure valinüsvõiduga
praegu o^ositsSoonis olevale kon-servaiiivitieparteiler
kes tuli võit­jaks
10-iies yaliml^iirkomias, ku­na
liberaalid said kõige rohkeni
hääli aimit kahes Quebeci vali-mispiirkonnas
jsi ülejäänud koh­tadest
läksid kaks sotsialistidele
js-ükkrScfcialrGredit^üe.^' -
liberaalide suur kaotus pan­nakse
üldiselt peaminister Tm-deau
ja tema valitsuse arvele, kes
ei ole kommentaatorite ja opo-sitsioorii
arvates näidanud üles
kindlat kätt rugijuhthnisei, mis
eriti kajastub majanduselus esi­nevates
sijiurtes puudujääkides.
Nn on Kanada töötute arv kae­vanud
umbes 8,5 protsendile töö-
Mie koguarvust. Kanada dollar
on langenud oma väärtuses rekor-diliseit
madalale tasemele, ri%i
eelarve lõpeb suure puudujäägig?i,
rük hoiab oma majanduselu vee
peal suurte välislaenudega ning
Kanada sainmub oma streigipäe-vadega
läänemaailma tööstusrii
Mde hulgas esirhmasv
Kuid majanduselus esinevatele
iagasUöökidele lisaks on sattu­nud
op(]|sitsiooni ridades ja mas
simeedias terava kriitika alla pea-iminister
Trudeau
muutmise eelnõu ja samuti tema
poliitika Kanada ühtsuse säHita-oniseks.
Mglo-sakside ringkondi
on eriti patodanud uues põlüse^^
düses esinevad mõned
kud, milledega Inglismaa
gjmna Inü riigbe tegevust
däs ipiiratakse rdng kantakse
funktsioonid üle Ottawas
idndrälkubernerile. Trudeau
valitsuse esindajad on mitmel
M seletanud, et kuningannale
Jääb tema prestiizh aMes ja seda
d^^puudutata, kuid kritiseerijate
suud on raske sulgeda ning
lehtede veerguM
vait vaielus kuninganna
•:päi^t. 1
Konservatiivide • võidu ja
ffäalide kaotuse hindamisel mär­givad
mõned kommentaatorid, et
nendris vaihniste tulemustes e|
ijastänud niivõrd
vide juht! 5oe Qarki pooldav
Hiberaalide juhi praeguse
nsstri Pierre - Tradeau. vastane
hoiakul knna valitsuse võinietuses
•.Ja saamiituses. peetakse peasüüd-
KesWda rahu raamis puudub vajalik pilt, kuna Washingtonis
tohnuvatel lisraep ja Egiptuse esindajate vahelistel läbirääki­mistel
on esile kerkinM suured ilahkhelid.
laseks peaminii
selles kriitikas on teataval mää­ral
loogilisi aiuseid, kuiia konfeer-vatüvide
juht Oark ei ole palju­des
küsimustes veel välja tulnud
kindlate ja konstmktüvsiBte seisu­kohtadega.
Nii oii Clark pidevalt
kinhitanud, et konservatüvidel on
palju kMlamäd; seisukohad ja
paremad plaanid kanada iihtsuse
säilitamiseks kui liberaalidel,
kuid seni ei ole neid kavasid äva-liklaisele:
esitatud, ¥õib jubaette icui ,sa]>a:©siinme-o^^
oletada, et kiü konservatüvid jät- vaimses kestoes on jõudnud
kavad Oma senist snglosaksSde Mao mausolemni pSüjapoolsfe sis-poliitikat,
müle põhialuseks on sekäigimi, vaikib jutt uksele lä-
Inglismaa ^erääni võimu üle^rhenedes^^^^^M kOTralduvad
neljaüoiti moodustatud kolon­niks.
Seal ei ple ikäameraid, ei
juttu, airius hääl, väljaarvatud
tuuite kalilji, tekib ralivahulMe
j algade- liikumisesit Maassäraval t
marniorpõraaiidal. •
kaheks iniin-vooluks,
kes kulgeb istuva Mao
tohutult suurest valgest kujust
mööda, mille taga on rohelii^
seinatausi
Järgmises ruumis on Mao surnu­keha,
sirbi ja vasara embleenai-gavamstatud
lipu aH. Jubatai^
aastat on möödunud Mao sur-
Rodeesia peaminister lan
viibib praegu koos mustanahaliste
koalitsioomvalitšus©^ 1^
ühendriikides, et otsida abi Ja
toetust oma mustadest ja valgetest
koosnevale ajutisele valitsusele,
kelle eesmärgiks on Rodeesias
võimu järg-järgult üle anda vai-gete
vähemuselt mustade enamu-sele
lan Smithi ülesanne ei ole
kerge, kuna tema poliitika mõõ­duka
üleminekuaja valitsuse orga­niseerimiseks
ei ühtii Ühendriiki­de
neegrist diplomaadi Andrew
YoungI kavatsustega, kes presi­dent
Garteri ülesandel kombinee­rib
mustade valitsuse moodusta-most
Rodeesias nhig taotleb mus­tade
terroristide kaasatõmbamist
uude valitsusesse, mUIega ei saa
nõustuda lan Smith, samuti ka
teda toetavad mõõdukad mustade
ringkonnad. ;
On huvitav konstateerida, et
lan Smithi ümumine Ühendriiki­desse
on elavalt liikuma pannud
ka Ühendriikide radikaalid^ kes
olid väga aktiivsed Vietnami sõja
ajal kuid suikusid pärast seda var­jusurma
ning d ole huvi tundnud
0
Hiina suure juhi Mao Tse-tungi surmast on möödunud kaks aastat. Kolmel päeval nädalas
keerleb PeMnga Taevalise Raim väljakul pikk saba Mao mälestuseks püstitatud nelinurga kujulise
mausoleumi ees, aga sabas seisjate hulgas on liikuma hakanud vaikne sosin, et ,,Suur Tüürimees"
' nagu Mao hüüdnimeks, oi, ^ti
kandmine Kanadale, siis öö see
vastuvõtmatii Kaaiada. prantslas­tele
ning senised hõõrumised ka­he
Kanada
vahel
Praegu tundub, et K
heb vastu väga ebakindlatele ae­gadele.
Paralleelselt suurte taga­silöökidega
majanduselus ei ole
valitsus ü|es näidanud kindlat kätt
resoluutset juhtimisoSkust ka
mitmete! teistel aladel. Näiteks
praegusel momendü on valitsus
väga ebamääraselt käsitanud käi­masolevat
postiametnike streiki,
esitades küH parlamendile vastu­võtmiseks
seaduseelnõu streikija­te
tööle tagasi sundimiseks, kuid
loobudes kiirelt ja kohföelt vaja­likkude
sundabinõude rakendami­seks
seadust i^oreerivate töölis­te
tööle sundimiseks ja mässulis­te
ametiühhigu juhtide vastutuse-^'
le võtmiseks. Selline nõutus ja ka­hepaikne
poliitika viib valitsuse
prestiizhi alla. Samaaegselt haka­takse
Kanadat ka rahvusvaheli­selt
vaatlema kui mingisugust
^banaani kunhigriild^, kus valit­susel
ja parlamendil ei ole auto>
riteeti j£^ kodanikud
mõnitavad avalikult
otsuseM ja: seadusi.
Äsjased parlamendi ; täiendus-valimi^
ed näitasid, et rahvas ei
ole rahul sellega, kuidas
Kanadas valitsuse asju
See rahiäolematus kandub üle
tõenäoliselt ka kevadel tolmuvate-võimul
olev
suuda seieks ajaks oma. prestiizhi
tõsta ja Kanada majandusllkim
olukorda parandadairSüs on tõe­näoline,
et valijaskond on sunni­tud
katsuma Ottawas õnne mõne
Aga Hiina eiiaimus,
— peavad revoluitsiooniga toodud
progressi Mao isiklM^s kingitu­seks.
Praegune juhtkond Võib rii­gilaeva
suunata uuele kursile, aga
maaralivas ei söanda endise juiit-konina
•': Kui kauajuhtkonna ; rinne
säilub seHlsena, on läänerüki-des
sageli liikvel olev spekulat-
. slooni aine. .
MärMmisvääme on peamlnistri-abi
Teng Hsiaoipingi ja partei esi­mehe
Hua Kuo-fengi vahekorda­de
jaheneniihe,fciddj3õeindid selle
kohta on veel liiga vähesed. Teng
näib rahuldavat sellega, et Hua
on saanud esimeihe kohaga kaasa
võimu nii kaualbs, kui suured po­liitilised
oteused
mast, ikuid see pilt Viib inimesi | meele järele. Tengi oana ideoloo-ikka
veel senitimentaalseisse tun- gia on kõige itabavamini esile ibop-deisse.
Mitmed nutavad vaikselt, duditema väljendusega: Kes hcö-
Rivi kahiseb eds^i kuni väljub
mausolemni lõunapoolsest uksest
kirkasse päiksevalgušse ja reisi­busside
mürinasse. Uudishimiili-kud
hiinlased vaatlevad trügivaid
•ameeriklasi, kes cwinakorda pildis­tavad
uudishimuitsevaid hiinlasi.
'.-: Kuid „Suure . 'Tüürimehe"
maistele Jaanustele omistatud
au pole lüdetud tema poliitilise­le
saavutustele.^
Taevaliku Rahu * väljakut piira-lib
sellesit, kas kass oh must või
valge, kui see vaid hiiri püüab.
Teng kiirustab Hiina uude aoas-tusse
viimist teda iseloomustava
Kui Tengi ja
Hua vaheline suhete jahÄiE^e
old?^i ebatõenäoline, on ibõäi-deid
teisibest pingetest praeguse
Hiina juihtkonna keske]. Kapa
ebasoosingus olnud Pekingi linna­pea
Wu Tehi, kes cn veel üks vä-heselsit
järel olevaist „vasakpool-sel9t"
i cai päevakorrale toodud.
vais suuiiteshotemdes ja hoone- Teng ^^^^
tes laiutab end büiÄraa»! see Tengi kaitseks Täk­kinud
hääled ^^^n^
veebruaril 1976.'
iääne-Säksa maailma ®
, keda esimees Mao oma elus
nii vihkas. Sellega näivad täide
minevat mõned ta Mveniad kar­tused
«temale järgneva ajastu ku-junenwsest.
Väikeste aitkäemak-sude
imaksimine ja eesõiguste
püüdmine on poUitüise „vabane-mise"
varjupool. Loomulikult on
altikäemiayksu enne palju rohkem­gi
otoud, nii vähtolt räägitakse
võõraile, aga seda ei p^senud
välistnaalased nägema.
Mao väärtuse" . kahanemise
sosin on tasane kuid siiski kõi^
vus tajutavaks kõnünaks, ja se-da^
mitte 'ainult, polütikasse put
tuvais.te
BONN — Lääne-Saksa
vä.lismaadesse ületas tänavuse
aasta esimesel poolel esimest kor­da
Ameerika Ühendrükide ekspor­di.;
Samane suund näib kestvat ka
kuni aasta lõpuni: Saksa ekspordi
V^rtus oli esimesel küttel kuul
67,1miljardi ameeriklaste 66,9 mil­jardi
dollari vastu. Osalt on seda
põhjustanud JSakša marga jätkuv
tõus. Saksa eksportöörid on obiud
sunnitud oma hindu alandama ja
i leppima väiksemate Võitudega.
^ kõrgeist hindadest hoolinaata ön
saksa toodete järgi suur nõudmine.
Arvatakse, et see on põhjustatud
toodete laadist, täpsest tellimiste
heast
omas i n d i ^ t % Rg^^itakse, et Mao ei olnudki
s i m ^ . ^ . juba tugevanmÄ
üs osa r a a m ^ a l i ^ lega öddM a r v a m u i ^ ^
k o n s r ^ t ^ g r ^ i s ja^u^^^^^^ üksikk^S
nas 2.-^ s^tembpm. C ^ ^ ^ nüüd on s^
te arv sel ülemaailmsel kongies- ^ - ^ ^ . j , , ^ ^ ^
k t o a avalikkuse ette; H U ^
juhitkond näib praegu kogevat se­da
võimsust, .et Mao m ä l ^
juurde lisatakse ka vastutus te­ma
valitsemise ajal tehtud ©ksi-sammude
ja õnnetuste pärast
Mao mälestustele vastukaaluks
s i oli umbes 1500, kes igsindasid
2& r i M . Miekandeid oli lOÕO,
neist 99 amsarlklaste poolt. Prof.
Oinase ©ttekaiide teemaks oli
„Eaihvaluule transforn^^^
mida ta
jäte teenimisest. ,
Maäüina juhtivad eksportmaad
on nüüd Lääne-S^a (10,8%
maailmakaubandusest). Ameerika
ühendriigid -(10,5%)' Ja ^
Mitmete seinalehtede rämiaku-te
põhjal peavad paljud Wu po­liitilist
eemaldumist
vald aja küsimuseks.
Kesksemas ja raskemini eemal­datavas
positsioonis on muide tei-ne
poüitbüroo liige jkelle kohta
nüüd kuuldused lüguvad Pekin­gis.
Küsimuses on julgeolekuülem
Wang Tung-shing, kes usutakse
olevat sattunud poliitbüroo eba-soosingusse,
kuna itä pboldas kul-tuiiiirevoluitsiooini.
Wang otsustas lõpuks valida
õige poole: torn juhatas ^eda
võtmepositsioonil obxud sõjaväe­osa,
kes vastutas nelja fcHkibande
liilane vangisteimise eest. Aga ini­meste
omälu on pikk. Ta paigutati
juhipositsioonile, ©t tosakaalusita-da
Tengi poolt juMtud ,,paiem-poolsettüva",
aga nüüd öeldakse,
et ta olevat sattunud Tengi sihiku
ette.'. .
Kui Hüna jiMkonnas tekiks
tüli, sobile see ^hästi Mao järgla-itegevusplaanidega.
Praegused
või­malik
võit.
. Teine tähtis samm Hiina uu­tes
sidemeis välismaailmaga on
tuhandete riigi parimate õpi­laste
saatmine yõõraisse maa;-
• • desse:.• •. •
1200 Inglismaale, öOO Kanadasse^
Ameerika übendriikidesöe ja Jaa­panisse,
150 Austraaliasse ja
väiksemal määral teisitesse iääne-rükidesše;
õpilaste kogutud ko­gemused
võidakse suure eduku^-
sega edasi anda järgmisele hiiiia
generatsioonile. .
Hiina noored on nüüd valmis
uuelaadüisefcs irevolutsiöoniks.
Kuigi riad on seotud sotsialismi
ehitamisega, ön paljud neist na-huldamatud
ja tüdinenud, et lõp­matult
korrata neid sterülseid
lööiMauseid, mis on kord heaks
kiidetud polütilise tegevuse
jaoks.-, • •
Nad soovivad kõrgemat elu­standardit
ja rohkem poliitilist
vabadust kui puritaanlik Hüna
seni on lubanud.
Sellel sugupõlvel tuleb lahenda^
da järgtote valimisel pidev kriisi­olukord.
Kümme aastat kestnud
polütilise võitluse ja mitme vana
kaardi liikme surma järel on säir
lunud htemastamaipanev itõsi-asi:
raufcadesit valitsejate grupp.
Nü 'keskvalitsuse kui ka provinitsi-valitsuse
lükmete keskmine iga
on alaiti 70-ndais aastais. Esimees
Hua on oma 58-aastaga keskvanu-sest
iroreöa, kuid 75-aas^
ime.
Kuidas võiks võimuülekanne
järgmisele juhtide generatsiocni-le
(teostuda? See on küsimus, mil­lele
vastuse oitsimisdi oii Pddng
iseloomustavalt vaikiv.
_/se
tuuakse nüüd 'peaminister Tšliou'^^Janduslik^^ sidemed on nüüd
En-lai mälestusi ja i^vas ämt- laiamõõtmelised, et need ei
leb dettaüselt millised Hüna r6v<>' luba tagasiminekut viimase aastar'
iuitsioomjärgsed aastad võiauiksk' isoleerituse
olla Tshou: i^aMikuljja palju IÖQ.^^^^^ puudumir
likimial juhtimisel, võrreldes sel katsetab Hiina kõige eba-antagoniatlikele
sammudele kindlamaid fcredüdivõitnalusi
on
„Baltische Briefe" (nr. 7/8) veer­gudel
avaldab J. A. Roslow sketshi
lühinäidendi stülis saksa : turisti­dest
Leningradis, Osalised abielu­paar
Palaver (varjunimi, õige ni­mi
on toünetusel teada) ja vene
giid-tõik Tamara. Toome sellest
paar maitseproovi.
Palaver, fees peab ennast
„vene hinge tundjaks", kuna ta
ohiüd venelaste käes sõjavangis,
teeb güdi seletustele sün seal va-hemärkusij
süütumad neist „hm,
hm", või „ah, ah", siis vahelhüü-ded,
nagu „kui meie sün oma 14-da
patareiga seisime", ja tä abikaa­salt
et, „ah teü on veeklosett kah
olemas" jne. Palaver ootab Tama­ralt
konspiratiivseid peanoogutust.
Ja siis kulgeb kahekõne:
: Tamara: ,JPalun, kust linnast
Saksa Liidüvabarügist teie tulete?"
Palaver: ,,Paderbornist."
Tamara: „See on üks väga üus
Imn" — ja loetleb kõik selle linna
inimõiguste rikkumise .vastu; N.
Liidus ega muretsenud elanikkon­na
massilisi Ja süstemaatilise
mõrvamise ja hävitamise: pärast
Kambodzhas. Kui lan Smith pidas
oma kavatsuste ja plaapide selgi­tamiseks
kÖne Los Ängelesis, siis
ilmus tema hotelli ette 600 pealine
demonstrantide vägi, seljas plaka»
tid ja suus mõnitavad hüüdlaused.
Demonstrantide hulgas oli tuntud
Vietnami sõja aegne radikaal fil-mištaar
Jane Fonda, kes pidas va­jalikuks
ajakirjanikele seletada,
et lan Smithi filosoofia „on ohtlik
ja vastuvõtmatu miljonitele amee-riklastele".
Jane Fonda arvates
oleks väga tähtis demonstratsioo­nidega
näidata, et „meie" ei toeta
tema seisukohti ja toetame rahu-kokkulepet,
mis hõlmab kõiki par-
'teivid.- -
Näib, et Jane Fonda on leidnud
endale nüüd Hanoi kommunistide
asemel uued Ebajumalad ja inim­soo
heategijad — Rodeesia terro­ristid,
kes alles hiljuti tulistasid
Rodeesia territooriumi kohal alla
reisUennuki ning mõrvasid julmalt
kõik lennukatastroofU ellujäänud
reisijad. Kuid Jane Fonda on vaa­tamata
oma kummalistele arusaa­mistele
ikka veel An^eerika filmi-publiku
,,darling" ning teenib ka­pitalistlikus
Ameerikas igalt fil.
milt sadu tuhandeid dollareid.
Poola rahvas on vümasel ajal
hakanud mäaUmasündmuste ku­jundamisel
tähtsat ja mõjuvõim­sat
osa etendama. President Car-teri
võimule tulekul sai tema sil­mapaistvaks
välispoiiitilisekš nõu­andjaks
rahWsvaheliste küsimuste
ekspert; prof. Zbigniew Brzezinski,
ning niiüd pidasid katoliku khikia
kõrgemad vaiinulikud õigeks ja
otstarbekohaseks valida uueks
paavstiks Poola kardinali Karol
Wojtõla't, kes tegutses viimasel
ajal Poolas lö-akowi peapiiskopiiia.
Uue paavsti valunisei on tege­mist
mitme omapärase ja senis-test
traditsioonidest kõrvalekaldu-va;
teguriga, müledest tiUatsamate-na
võiks esile tõsta, et ^us paavst
Johannes Paul II on esimene mit-teitaallasest
paavst vümase 455
aasta jooksul nmg et ta on pärit
raudeesrüdetagusest riigist, kus ta
tegutses kommunistliku rezhiiisi
all peapiiskopina.
Paavsti valimine raudeesrüde­tagusest
rügist tuli suure üllatuse­na
mitte ainidt vabale maaümale
vaid ka N. Ludule ja tema satel-liitriikidele.
Uus paavst on elanud
pikki aastaid raudeesrüde taga ja
ei ole kommunistlike võimumees­tega
läbikäimisel nü eluvõõras na­gu
tema eelkäijad. Ta on ise tul­nud
väga kehvadest oludest, kas­vades
iiles töölise perekonnas kus
sageU tuli piskuga leppida. Ta hak^
kas juba varajases hooruses tööle
ühes keemiavabrikus, et teenida
endale raha keskkoolis käimiseks.
Temast sai hiljem kooliõpetaja
ja preestdr, kuid ta ei kaotanud
kunagi xmia sidemeid tööliskonna­ga
ja õppiva noorusega. Ta tunneb
põhjalikult tööliskonna ja lihtrah­va
elu nmg seetõttu on ta kommü-nistidele
palju kardetavamaks
vastaseks kui itaalia päritoluga
paavstid, kes on elanud jä kasva­nud
vabas ühiskonnas ja kes suu­remalt
psalt on pärit jõukamatest
ja kõrgema positsiooniga perekon­dadest.
Keegi ei oska praegu ennustada,
millised siunad võtab katoliku ki­rik
uue paavsti juhtimisel. Kahtle­mata
aga muutub katoliku kirik
oma eluavaldustest palju resoluut­semaks
ja värviküllasemaks kui ta
oli seda paavsf Paul VI ajal, keda
peeti küll heaks diplomaadiks,
kuid kellel puudus kmdel hoiak ja
selgroog kiriku mõju maksma pa­nemiseks
maaUma eluareenil.
rikut ja seUe kunstivarasid.
Palaver: On tahi&iepanuväär^
kui hästi teie Paderborni tunnete.
Kust ammutasite oma teadmised?"
Tamara (neelatab paar korda):
„Seda ma p e a n teadma,, sest
kui meie kord Saksa Lüduvabariigi
hõivame, olen rninai ette nähtud
selle linna komissariks." •
29. ja 30. okt. on vali
T.Sauks, tel. 461-0912.1
4. Ja 5. nov. (^n vab
J. M»rtey, tel 921-7771
Tunnustus Ivai
T ^
a.tion Of America
ilmunud Äobert J. di
mäit ,,Oo(mparative
Äcademic Discipluie",)
jaga „A Statement ojf
Fraxsi, Standard". R.
on New Yorgi üiiko^
kirjaiidusteaduskonnj
tlemik. ulatu
peatükis „The Dun|
Comparaitive Literati
va Idrjandusteaduse
dabud alljärgnev lõik|
Me oleme mõnikõi
nud kinnitusega, et
järgulised nähted nai
huvi jaapani haikudj
huvi Tagoresse ja Joj
šed Koraanist tõend?
me teel maailma kirj
nastaniafcs ümber Jos
killustavalt küsimusi
uuesti küsida: Maisi
programmes d'etude(
on õppeprograimmidj
me 'organiseerhne
ja õppekavad, läh{
andega edasi ja sae
Ivaski eesmärgi mj
dusest täna. Goeth'-
1827. a., et see ajaj^
kirjanduses on käej
peab kiirustaima
kuid pikkaimisi on
teadvusse tulnud j aj
on oma toimetatavj
praegu selle suurim?
Võrdlevate kirj
ajakirjade nimestil
ingliskeelne aj akiri
Ivasid toimetatav „|
ture Today" d
Äbroad) pärast nc
ilmuvat selletaolist
on viies vanim võn
se ajakiri maailmasJ
ja teine vanim sel]
mis pidevalt on ili
Eesti lasterai
ilmus Soomet
Soome suurima
derströmi väljaand|
gishooaja alguses
kirjaniku Aino Pei
..Kunksnioor ja kaj
Soome keelde on
Kirsi Kunnas.
A. Pervikul on
Kunfcsmoörist, ela\
liku iseloomuga n(
on alati abiks
suitsutamisega. Ki
raks on\vana kapt
on labi teinud seit
ja tõmbunud siis
et hakata töötanu
alati on unistanud:
vimaale ja õppida
sesarja esimene i\
Trummi õnnestuni
?a, teises, Soomes I
veedavad nad kool
külmi talveõhtuid j]
. jateed ja mängida
ma mängu. ^
Soome kriitik
ku jutustamisviisi
ilutulestikuks, ki3^
tõelisuse ja muina^
ma maailm pole
ja muinasjutulisel^
seal on ka raskusi
kuid annab selleld
sooja tunde. Raal
r takse lastele lugei|
põhjusel kui vaid
jandusega tutvuonil
ta et see alul tundif
rana, mis aga süv(
vait palju andvaks. 1
KINDLUSI
23 WESTMORE
RexdaJe. Ont.|
TeL li