Vaba eestlane , November 30, 1978

              ITO:— %i8Sisday, Noroimbsr 30,1078 Nr. m
tusata
Ärvill® Piströni-IJiiso
siadide näifys
Aasta tagasi külast£äs Arville
Fnström-UiEs Torontot, tnaes Išaa-sa
oma värdde^üllase loinstnika
üoojamaailma. Täpselt aasta Siil-
Jem, mööduhud nädalalõpal^ oli ie-ma
uus kons^inäitus ]p:esti Ma|as/
Ka tööde liitev vsisSas enamvU-Jiem
eelinjsele. Muutumatu on ka
tlemaatiline ainevald maastike,
lillede ja abstraktsete töödega.
A. Puström-Uus OB
f ailinuas, sea! lõpetas ta ka E.
Lenderi Tütarlaste Eragümiaasiu-jni.
See tingibki ta j>raegustes
töödes nostalgilisi kokkupuute­punkte
Tallinnaga mi realistlikes
kui ka abstraktsels töödes. Hiljem
alustas ta kunstiõpinguid Pallase
Kõrgemas Kunstikoolis, jätkas
Qieid Düsseldorfi kunstiakadeemias
ja on täiendanud end Ameerika
Ühendriilpdes. See tagab kunstilise
väljenduse oskuse. Ta om olnud ak-itüvselt
loojana tegev, esinenud
paljudel näitustel ja leidnud tähe­lepanu
ka ameeriklaste Juures.
Kunstnik jagab oma loomingu
Mitme teemagrupi vahel, ühelcs
on värvirohke lillede maailm, kul-
3erkuppnde> karikakarde^ rukkilil­lede,
sirelite ja krüsanteemidega.
Nende realistlike tööde kõrval on
^ kaks impressionistlikult meeleolu
kat suve- ja sügislillede komposit­siooni
pehme koloriidiga ja^ õt^e
hellusega loodlud.
Teine on ineremaalide grupp.
Aga neis op ikka taustaks Tallin
ma kauge siluett, jättes sümboolse
. kojuigatsuse tormise mere • taha
jäetule. Suuremaks grupiks on
Tallinna vaated, mitmesugustest
kohtadest, sUmatorkav eriti Tallin­na
katuste teillskivi punase ja
puude rohelisuse sünteesis.
tööd on loodud kodülinnaliku soo­jusega
kas mälupildi või materja
Iide põhj^l.l
' Maastikumaalide hulgas ämta-vad
tähelepanu kolm monokroom-set
talvemaastikku ja neljas taga­sihoidliku
koloriidiga „Puid too­mas";
Lõiina-Eesti maastikus loo­gaga
rakendatud hobune puukoor
ma ees. Selles, kuid ka mitmes tei-ses
töös jääb silin peatuma ta kui­vanud
puutüvede^ karakteri esile
toomisel.
tjheks eri^plks on mõned abst­raktsed
iööd, j^ahvatusliku kolo-riidijõuga
maalid, teistes on ob­jekt
abstraktsuses märgatav või
siis kogunisti reaalseks muutuv.
Tore näide on„Fantäasia*^ kus
öösinis^e taevale ja veele ning
tumeduses olevale TplHnna sUueti-le
oli pandud kollaseid vaguslaike,
mis tõi meelde Tallihna pommita­mise
öö vaadelduna Merivälja
poolselt kaldalt; Teine abstraktne
U1I1IUU
Ärg@ v€ilitiisf€ig@ oinci sygyiäsfei@ sõpradel©
ileinereiiifiadel pettymysL Nend@ eiieelespidaifniiie
Pühade õnnesooiide õigeaegse kätt^
|õud|nise kindlustamiseks postitage
jõulupost Kanadas allpool mainituS
tähtpäevadel. Kirjutage aadressid ja
Issstruktsioonid selgelt ja tehke
et saadetisel m vajalikul määral
Ch^stmas Mail Deadlines voldikut,
kus on ära toodud kehtivad postitarüfiS
|a muud informatsiooni. Ja pidage
meeles, et te lisate oma postisaadetistel®
mtja aadressi juurde postikoodeksL
filifpäiv p@iti saatmiseks ylemerem^adesse
iyraep^
Aasia
Kirjad (kaasaarvatud
kinnistes ümbrikes
pühacfökaardid)
1 ^ ^ 1 — 1 Illil 1.1 T>
8e detsemker
avatud Austraalist
ja Uns-Meremaa) 8. ietsembeir
Argentiina ja
f Ä H T S S : Kanadas ja Ühendriikides
elavatele sõpradele saadetavad õnne-,
swvikaardid peavad olema KINNI-ELEEBITÜD
ja margistatud (12 cemti,'
klass)
õnnesoovik!a€üi;ide
viimasteks
13. dets.
(väljasEwwIJlSima)
Kanadas Go:
7. detso
(linnas)
aasu
® Gröteborgi Eesti Majas toimus
oktoobri lõpiil Heimer Äva^
teoste näitus. Esitatud on tushijco-nistusi
ja akvarelle. H. Avasalu on
sündinud 1908. a.Martoas>
elab praegu
töö on aga tisu Msamisä • sa^^^
üüreaalseks naerepildiks.
Ä. Püström-Uus kasutab tuge­vaid
värve ja sageli laia pintsüt,
mis koloriidile tugeva karakterS
lisab. Eesti .Maja väike • saal ; oli
seda värvirikkust täis*
suslikult raamituna, mis
ga meeldiva mulje ta
mingusse kätketud väljendusjõust
ja loojafantaasiast.
va-saavutada
(kas prcsiiks-, hõbe-, või
Tallinnas ön olümpiaeihitust«i
teostainiisel tasuta tööjõuga lirma^
asutustest ja ettevõtetest rakenda­tud
eriline preemiasüsteem, et
ergutada köikiku aetuid efektiivse­male
tööle. Nii saab igaüks, kes,
töötab 225 tÄdi ja võib esitada
vastaval arvul „tunnikviitungeid'V
priipileti regatile. See vastab 28-le
kaiheiksatuniiilisele tööpäevale. Ja
fcõike seda tuleb teha pärast oma
tavalist tööaega ja vaibal ajaL
Änisaadavalt on selline olümpia­regati
pilet kuulmatult kallis.
iKes 225. töötundi ei saavuta,
võib vastavalt töötundide arvule
vabatahtliku, õigemixüköM
kcmandeeritud tööjõu kasutami­ne
i>eah latodamä e i^
Jmimise plümpiaraastaks. Maha-
I j ^ u s on praegu oluline, osalt
materjalipuudusel^ osalt ebaefefe-tiivsuse
tõttu. Töid on palju pla­neeritud,
ifcüid nende teostamine
ei edene.. Vanad fai^aadidliEu^
ja Pikal tänaval
raskem on asi uue halli ehitus­töödega
hing autoteedega, mis
oUd kav^Lt^ud nn I^iiigradi k^^
suimas.
9iHi)iiiiHHi!niiigisiiiniiiiiiiiiiiiii))iiiiiiiiuiiiiiiiii^
^l!llllllil{!illi8liUIUM!lillllllllllS9!S3nillNlllllinillilllUil!!Sg^
Meie.mehed.kui metsapuBid,-.
Ani J ^ i M i d härjad^^
«Need olid kanged kaevlema
Ja mp&is^pu^ ^
Maha nad. ajasid Majtsu härjad,
Matsu härjad, Kaltsu häi^ä^^
Koonga mõisa korvihärjad,
mõisa
Eäesoleva|$ teoses jagunevad te­gelased
kolme liiki. Ühed on aja^
loolised isikud oma õige nimega.
IFeised on ka ajaloolised, aga mas­keeritud
ja esinevad varjunime
sill. Kolmandad on autori fantaasia
vili. Nende huika kUuluib teose
dele kohustusHk. SeHe üle valvas
praost Meyer hoolega.
Praost cH vali mees terava su­ma
ja hea mähiga. Ta tundis iga
oma koguduse liiget nägupidi. Kui
ta kanstlisahni a j ^ laskis silmad
se sammusid nad kääi^kambri kau­du.
Sealt läks vöörmünder oma
kohale esimesse pinld. Köster alus­tas
orelimängu. :
Teenistuse esimene osa oli vane­matele
kirikuhstele anamu pahe
kulunud, samuti nagu pikk altari-palve.
T u t t a ^ olid ka koraalid;
Vaheldust tõid vaid praosti kõva
jutlus ja Idri^eated käntslM^^^
Jutlus algas iseekord sõnadega:
, Jumal ütles esimesele inimese­le:
^,Oma palge higi sees pead sa
leiba sööma!" Palge higi sees kä­sib
Jumal ika tänapäev mind ja
sind, armas kogudus. Töö palge
higi sees bn Jumala karistus patu
eest. t ä on äga ka Jumala õnnis­tus.
Töö hoiab laiskuse eest, sest
laiskus on kuradi peapadi!"
Praost sattus hoogu ja jutlus
kestis ülö tuimi. Kotlep Leisik kuu-käia
üle kmkuiiste, teadis ta, kes las täh^epanelikult minutit küm-
Ldksal kurdetaikse, et kõhumu-du
laskvat ta endale kuuli pähe.
Vanaparun Osten juhtus olema
haige. Panaiiproua meeleheitlikul
palvel muretsesih parunile raha ja
vastu sam Papissaare päris ju-malmuidu.
Jumala abiga olen
nüüd samasugune mõisnik kui
Audru parun! Iilis sellest, et miiiu
mõis on pisike^Mõis on mõis. Te­ma
kihutab küll neljahobuse tõlla­ga,
aga mina ei jää oma kahehobu­se
kalessigä temast maha; Mul oh
pealegi midagi niisugust, mida tal
ei ole — Joifear Juhan, k^e pärast
cogu ümbrusikonna mõisnikud pn
minu peale kadedad! Juhani-^aolist
ei ole kogu Pärnumaal: mees kui
härg, käed nii tugevad, et 'vöikšid
juhtida kuut hobust tõlla eest. Ja
missugune kutsarihabe!"
Kotlepi iseteadlikele arüteludde
tegi lõpu praosti „aamen".
red on muutunud probleemiks.
Restoran ,,Põhjaianniik" pani ke­set
päeva ootamatult uksed kin-kulinaaitkaupfos
iöötaiiud
üldse. E T K V I I vastusest selgus,
et Äealus^v päeval restoran!
köögibrigaad ehk meie mõistes
personal lihtsalt omavolitšes
ettevõte suleti, ihna, et juhataja
olete sellest teadnudki. Nüüd töö­tavat
restoran siiski, kuid otsi­takse
võimekamat juhtkonda. Ka
kulinaarkauplus avajs jälle rahva^
01.
iPurjus auto- või muude jõuva-hendite
juhtimine on alaline prob­leem.
Eestis huMmb liiklusõnne^
tuste tagajärjel sadu inimesi, vir
gastatute jia invalüdid^, arv' ole­vat
kümme korda suuiem. Kuigi
tehakse (kasvatustööd ja pfopar
gandat olukorra parandaniiseks,
õn see vümasel ajal veelgi halve^
nenud ja ikka rohkem esineb
juhtumeid, et eraautot juhitakse
purjuspi. 1977. a. oli Eestis õn­netuse
põhjustimudautojiihtidest
iga viies purjus. Eelmise aasta
jooiksul kõrvaldati roolist mitu tu­hat
joobnud juhti. Teiseks' »
netustepõhjustaoaiks olevat üle-,
liigrie kiirustamine, müle vastu
pätustavat iga fcoOmas-neljai' au-
B3ZI9
mma
Kevadine,
1840. Audru kniku tormkell kõlas
k>toiandat brdä. Seega oli köH
Miiiime ja jtohaMeenistus võis
a l a t a . - ; - - ••.•;
Väike (M riahväst tä^^^^
vana kombe järgi oli kirikuskäimi-ta
karjaliammastest puudus. Esi-meiie
šõnaJkuulmatus andestati.
Teisel teral saadeti kellamees
põhjust uuruna. Kui patune oma
südame kalkuse tõttu ka kõhnas
kord jäi eemale, järgnes karistus.
Need ajad olid möödas, kui pastor
võis saata Jõrkuja m õ ^ kepi-hoope
vastu võtma^ aga talle oli
jäänud vahe relv -r- sõna kantslist.
Ning sellega ei phiud praositihär-ra
kitsi. Vajaduse korral kasutas
ta • veel. kangenaat.abinöia —.•eest-lMvust
ailtaris.•;;v•^^: . •
H ^ a s pidi ootama praosti vee­rand
tunÄ hagu tavaliselt. Siis
avanes Audru Mrikfc tte ja välja
astus pühalikud tõsiste
kaks meest. Ees käis
p-äost talaaris ja teniast
sammu tagapool kiriku vöörmün­der,
Papissaar© ikarjamõisa onaar
':. Kirikus-me.
Süs hakkasid ta mõtted liiku­ma
omajpead. • '
mõtles ta. ,,Aga sellega on käiaucl
kaasas jumala õnnistus. Jumal on
hoidnud mind emaüiust peale tä
laskis mind sündida Pärnu vabaks
kodanikuks^"
Silmade eest libisesid mööda mi^
nevlku
Fräntzeni linäkontoris, kus ta Isa
oli kojamees, siis tööline linalaos
edasi praafeeri õpite, iseseisev
praaker, Imade ülesostja ja lõpuks
linakaupmees. Jjä süs andis Issand
talle Auto karjamõisa
re!,',
Imelikud oi-Issanda tee^"
mõlgutas ta edasi. ,,()U vaja et
Auto noorpajiin^^ t^^^^ Jeena 'üH-koolis
kergemeelselt aüvolga.Koiu
tuli küre kiri: saatku papa taUe
IkÄkümmetuhat 'kuldrubla,
yümase laulu ajal läks praost
käärikambrisse, vöörmünd tema
„Noh, armas Gottlieb, mis on sul
veel südamef?'! küsis praost armu-
,,Palun praostihärralt #a^
nõu, - mis ma teen^^^o^ vanema
tütre Munaga, kes tõrgub mu sõna
kuuümast. Valisin talle jumalakart­liku
mehe, aga see on aastatelt va^
na. Ja tjüt^ hakkab v ^
Praost Meyer Vaatas tä otsa ka^
kide/sümadega ja lausus iga sõna
rõhutades: ,,Aga armas Grottlieb,
kas sa ei teaj mis seisab kirjas:
kes oitta last oMiastab, see teda
ka karistab."
nan, praostihärra! Nüüd tean, mis
on mu
Pika ja kuiva ailtaripalve ajal
vallutasid vöörmündrit vähem
meeldivad mõtted: „V^in olla lüi-ke
endale jä onia Papissäarele,
aga oma lapsed olen lasknud käest
ära. Pikad ärisõidud, mis teha?
pidin jätma lapsed naise hooleks.
Ja hardasüdameline, nagu tä bn,
hellitas ta nad ära. Neü puudub
aukartus (sna lihase isa vastu. Še^
ni läks mul korda neid vaos hoidaj
kuid niiüd hakkab vanem tütar
lausa-':vastu.V/;^•v•:;,.'^^^
Näe, valisin talle korraliku me­he,
linnamõisa rentniku Juhkami
pn küll lesk ja; vana, aga rikai
Rumal tüdruk ei saa aru oma õn­nest
Ajab nagii peru hobune tagu­mistele
jagadele püsti. Avardab
enne vette hüpata, 'kui mulliale me-idul
türlesid ta mõtted
küsimuse üinber, missugust karis­tust
tütrele valida, See mure ei
andnud talle hingerahu kä oma
toas laua äär^, kus ta istus käsi-põsakil.
Teda s^as koputus ukse­le.
(Sisse astus kutsar Juhan pühar
päevarüetüses. Peremees tõstis
pea ja lausus:
,,Ei, Juhan, me enam välja ei
sõida.Oled vaba mees."^
Kutsar keerutas häbelikim müts
käes ja küsis kõheldes: „Pahin
teilt preüiMünat naiseks."
Kotlep jäi juhmüt kosüase otsa
vaatama; Juhan lisas selgituseks:
,,Temä enesega olen jiiba läbi rää­kinud."
Kotüepi nägu Äabüs punaseks
Käsi tõusis löögiks, aga langes ko­he
tagasi ^ Juhan seisis ta ees
hele minna. Kusta õige praitstihäN^^^^^to võttis
rait nõu, kuidas saan oma kaige- Kotlep tarkust pünga^: ladus lauale
:u. raha . ja
,Sün m su pooleaasta palk. Kao
sihnapük mu^ sümist ja ära tule
enam tagasi! Ära näita Papissäa­rele
oma nägu! Kas kuulsid? Oled
unustanud, kes on preüi Miina ja
kes on kutsar Juhaa,"
\ Kutsar võttis /raha ja laks sõmä-ausumata
uiksest välja, j
Nüüd Kotlep teadis, miks Müna
Juhkamit põlgas. Ta eelistas Juha­ni
kutsarihabet! Otsekohe tulid ka­sutusele
võtta kõige rangemlad
abinõud.
„Müna, tule äialV hüiüdfe ta.
,tttle nüüd, kaš liähed Juhkamile
võimitte?".
,,Mitte<ei lähe] " o l i trotslik vas­tus^-.-'
„Ei siis muud kui vitsad ttfj^!
Saad niisuguse opihaili-keretäie, et
sui mõistus pähe tuleb!" ,
Miina tagahesqa lausus fcmdlalt:
,.Mmä end peksta ei kse, lüüa ka
mitte! Olen Juhani pruut ja kan­nan
ta last rmna äll!"
See oli isale lüg. Ta karjus: „Si-na
lüderlik tütok! Häbistad ja
teotad mu maja! Sina ei ole enam
minu laps! Välja' sümapük mu
majast ja ära tõsta süa enam oma
jalga! Jätan su päranduse il-nia!":.\;:..-
.vv
„ ^ a isa, mõtle, mis sa kõne­led!"
karjatas ta naine jä ruttas
tütrele appi. Kotlep astus talle
:ette,:-
„Ära ^ga er^ v^ele! t»ere-mees
<^en inina ja mina ^ võta
oma otsust tagasi. 'Missuguse näo­ga
astun ma veel praostihärra sil­made
ette? Näed nüüd ise, mis vi»
ja su
Möödunud
sel Idrjandusõhti
Ee pühendatud
Mstale KUS Eesi
va tähistaja
\ na kohta vähesel
õhtu alul EKK p|
Kerson seletas, et
alustatakse uut pi
loöngule Tairtu Cpll
jal avalikus (kohas, |
loeng ja ka võü
„©esti: Kodus" ja|
T. E . Taienduskc
Pärast (kirjandi
" Siataja Arvi Korki
llst tutvustavat šõT
ütles, et V. Vaskal
maa ja Amieerika ü|
doiktoreerus Coh
New Yorgis ja on
fia professor Waj
ledahis Pennsylvj
Väska, et.huvi TE
: mingiu vastu on tž
väravaks kirjandit
janiku teostes on
iroonia koos suurej
mustiteuga. Ta lõpuj
öi^ oma iseseisva
Neis peab iga mõ|
dud olema, selU
yiinia, sest siis
niest tundma^ S|
; pole halvaksparij
Ta vaatles
Mist Siuurteost„•]
te esimeses oli
teises miõtte ja mõl
ne, kiolimandas piöli)
ärkiamine, neljs
Uku tõusMikkuse
tonine, mille pi3
ja Kaarini abielu.
I n d ^
täis. ;,Tode ja õit
data eesti eepüis
ometi on selle tausl
tüflflk Eesti ajalugu I
ta ulatuses, kuid
ajajärgu mõtestaml
gu inimsoo eksisb
Teoses paljud
tavad absurdse Ic
kuna. Icaalul on tõ(
de? Ühele see on
JÕULUD Tl
. Met
Saä(
W
1S43B
162 OAKDALE
DRAPERnSl