Vaba eestlane , November 30, 1978

              \ ^^ABE EESTLASTE [EmMEmBM
iMLSäMB3A: O/Ü Vaba Eestiasie, 135 T^siraiseöi B T m ^
• mTOIM]
POST!AADBESS:.P.O. Box 70, Sta. C, Toronto J , OffitMiBJ SM7
m^omBi toimftoS@l-7521, talitus itm
TE^M!SBSmm Kasadas: aastas $32,-, pöolaasftas HS—
veerandaastas $9JO, kiripostiga aastas
• N. Liidu' diktaator LeonSd
Brezhnev mainis hiljuti Kremlis
viibinud Ühendräkide senaatori-
Uele üBbeltr e$ neutronipomm pole
N. Liidule mingi uudis — seda
olevat juba ammu katsetatud,
kuid N. Liit ei pidanud seda relva
vajalikuks produktsiooni anda,
See oli ühendriikide senaatoritele
ja avalildnisele suureks uudiseks,
toia neutronipommi on peetud
seni täielikuks ameerSMaste mo-inopoliks
ning ameeriklaste arva­tes
kulub venelastel veel palju
a^äid enne kui nad neiitrooS-pomini
on voinielised produtseeri­ma.
Olukord volbaimiB M ju­lmi
muutuda kui N. Liidu spioo-said€|
ülfendrfikides õnnestub
meutronipommi konstruktsiooni
plaane ja saladusi katle ša^^
mis ei ole võimatu kui arvestada
vene spioonide senist
gevust Ühendriikides
KOTO-ga iihinenud
Olgu kuidas on ^ kuid N. Liidu
propagandaaparatuur ei ole
magi nii ägedelt ja
töötanud ühegi relva ega
mi ^ile kerkimise!
võime nüüd näha neiitrpnipo
Eiühnl. Kreml on rakendanud sel­le
ülesande teostamiseks suure
ajakirjanike ja tõstesse propa-gandasektoritesse
kuuluvate in!-|
Nr. m Nr. 88'
-TEOJMSHINNÄI^ vllljaspc^ ass^ |35.—paila»
tas $19.~ i& veerandaas
, poolaastas
LENHUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas
$34i0 Ja veerandaastas f 18.—
- Aadr<^i muudatus 40 e. — Ü&si
Tänavu sügisel on'mde vaim­seist
aladest jällegi Imjutavkuiist
leidnud rohket tähelepanu ja
leidnud eluruumi paljude näitus^
tega. Igal nädalalõpul on olnud
kuni paar näitust ja kuig^ ostude
arv näib vähenevat, on üldiselt
siiski küllalt kunstisõpra, kes
kunstnike loovat tööd oma ostu­dega
hindavad.
;Kiäutavkunsfti • internatsionaali,
selt mõistetav keel ei tunne rah­vuste
vahel piire, mistõttu võik­sime
mõelda] et kunstnikel 00
kerge end siinses nütmekultuuri.
lises ühiskonnas tuntuks teha ja
ehk 'koguni vajalikku positsiooni
saavutada. Ometi on kujutav-kunsti
vijelejate, aga ka loojate
arv nü suur, et igid etniliselt gru­pil
on olemas oma vaimseid
kunstnikke», kes just oma rahvale
Free Estonian Publisher; Ltd., 13§ T(
Toronto 3, Oot. M$J 2H2
ühes Washingtoni baptisti Mrikias
sid ineeleavaiduse ja«; lugesid ette
oma lendieMi, mlledes pli^n^
tud'hiuu-hulgas,:;ä see ei.saa olla
oma
Selliseid demonstratsioone lolmu<
ronipommi vastase
maatUine lugemine
vat sümboolselt Ameerika üldsuse
arvamust selles küsimuses. Kui­das
ihitnestes^ ka. k i n n i ^ to­pitaks,
ütlevad nad ikka neutrõ
Ni.ttedal, omel^ mSä kaigd.
Võibolfia ongi see põhjuseks,
sniks eesti kunsthiäituste popu­laarsemaks
kohaks on kujunenud
Eesti Maja ja kunstipublikuks
eestlased ise. On side vaatleja ja
looja Tähel ka siis, kui seal otse-seid
temaatilisi tutvuskontakte ei
olegi. Nii Ori jäänud püsima meie
rahva hulgas mõiste omast kuju-tavkunstist,
eesti kunstijst tiliti il-ma
eestUise sisutagi. !
Tänavu sügisel oli haffukord-seks
võimalusel» kodumaal ole­vate
eesti kunstnike tööde näitus.
Need olid jküll kodudest kogutud,
mitmest ajalisest loomefperioodist,
aga need näitasid kahe kunstniku
juures tugevat sidet eesti etno-gr^
ilise inspiratsioonOättega.
Eesti mustrid, eesti muinasjutud
ja mineviku omapära olid uuteks
kimstitöödeks' loodud. Peab oma
süm^a nägema, et mõista ka
sealset kunstilooniingut.
Ottawa Võitlejate Ühtag^ esUnees E. Pü5^ B.V. poolt korraldatod
Itaü Eesti Vabadussõja alguse 60. aastajpäeva aktusel. Ta ütles, et vjwstupldi ineie vaenlaste poolt
avaldatud seisukohtadele ja väidetele, et Eesti Vabarügi loomine oE juhus|Ut $ümtous,^^^n^ uu­ed
võhnalused on olematud, tuleb siiski olla sltdMndel püstitatud eesmärkide suun^
milleks' oli sellal ja- on nüüdki Eestiiseselsvis. Avaldame ta kõne Mõneti lühendatuna....
Eestlasi laimati arviü v^e
1017. a. QM 11^
jsiöjavaes ei raiiiviistaamd eestlasi
lehemees.
tuuli/kuna seal olevat neutroid-pommil
tugevaid
said pooldajaid, ütleb
nik, lisades; et Kongress
venelasteks, nagu seda ei suutnud
teiha tolleaegne 'koolikornraHdus.
Eesti ÄvuBväeosads Mskrius oli
andis
mste kaadri, kes artiklites
raadio- ja
püüavad^ neutronipommi
da maailina kõige
Ja ebainimliku relvana, ,
N. Liidu propaganda neutromS-pbmmi
vastu toimub kaheLi^^^^
del. Esiteks püütakse KremM
kontrolli alla kuuluvaid venelasi
ja allaheidetud rahvaid neutroni
pomnü vastu üles ässitada ning
isende viha seUe vastu üles kruvi­da,
kuid teisest küljest kasutatak­se
ära kõik oma sidelned välis«
relva va^-
i ^ t meelsolu ning, sundida
Ühendriikide presidenti ja valit­sust
loobuma neutro^iipommi pro­duktsiooni
pridniisest. Kremli kä­silasteks
Ühendriikides ja teistes
BääneriiMdes on N. Lüdu sõpnis-
(Drgaiüsatsioonid iiing need paljud
„n^flmaparandajad^', kes alati
Mevad oma demonstratsioonide­ga
avalikkuse ette s^s kui lääne-iriike
on vaja orjata ja kahjustap
dsi ning konmiunistliku
Ikaitseks välja astuda.
N. Liidu
teevad suuri pingutul^ j a kašu^^
vad igasuguseid; võimalikke võt-
Iteid, müledc eesniargiks on
võltsides näidata, et ameeilka iah-vas
on neutronipcKmmi vastu^
Iilid seda Inimkonda hautavat
irdva tähat^ vastu ralw
nnii^: ra£:<»idada'^^re!^ Vällit-sus
ja Kongress. Mõrii aeg
N. viilidu, valitsuse
' presidendile selle relva tootmiseks
vabad käed kiil see vajalikuks
osutub. ,^IzvestiJa" esindaja teab
kinnitada, et asi poleks Kon^s-sis
sugu^ nü haEvasti välja kuk-k
u n ^ kui suured relvatööstused
ja ^ e v a d f Ina^sgrnpid ei oleks
senaatorite ja Esindajatekoja
liikmete käd vpnanud.
Artikkel annab eriti selgepiir!^
Ilse tõendi 1^. Liidu juhtkonna hir­must
uue relva ees, kuna neutro-nilaeng
ön võimdine pidurdada
N. Liidu tankiarmeede võimalikud
rünnakud Euroopa vallutamiseks.
See paneb alused ka uutele sõja­pidamise
võtetele, milleks N. Liit
vaatamata oma tugevale relvastu-seBe
ei ole ette valmistatud^Kreml
teaiy, et neutronipommi vastasel
propagandal Venemaal ja allahei­detud
riU^des ei ole mõjuvat
täihtsust ja s^e relva, produtseeri^
mise pidurdamiseks on suunatud
eesmärk
ühendriikidesse, kus leidub kül-et
pisuikene rÄvas ja ipeaa^! vitšerist, 401 šõ^^ ISO ikait-paljälkäsi.
Ja ©t teg^nist on suuare
riigi ja siMreraihyaiorgä^
sõjalise jiõuga.
Peaaninister mUülus* süngeks.
Lõi rus^ga teale: '
seliitlasest Meeleolu, ja oluiteorda
illlustiieeriks 4. polgiiüleina tele-graimiridi;
vamstusvalitsuse' ülemale
Taflllnnas: y^ülin paugub, tuisk
- .i.
kallakuga hiimesi, kes lasevad
encüd N . I i i d i i lööklausetest ja
damata
Need
ringkon­nad
©m: ;i^skl; Siiga väikesed ja
võimetud 'seEeks, et takistada: ühe
suuinrllgi rahva poolt valitud rah­vaesindust
ja presidenti astumast
^aimne, mis on vajalikud riigi ja
f aüva julgeolekia l^dlustamiseks.
elav juba 1915. a. kohe pärast BO-da,
feui lätlased said loa Mitipar
aljonide' asutaimisöls, Eestis ol­di
poolt ja vastu, kardeti eesti
väeüksuste rakendamist vene rinr
de tulipunktidies nagu sündis öhv-rifceritekalt
lätlastega. Ettevaatuse
Hnottes jäid Eesti üldsused looma­ta
kuni 1917. a. veebniarir^voiüt-sioonini.
Väliselt hiügav ja särav
Vene riik kandis endas surmaidu.
Nend6k!s'olid väihemusraihivad, kes
ihkasid iseseisvust voi laiaisiatus-
Iskku autoniooniiat.
: Eesti sõjamehed olid iseseisvu­se
nõudniises^^^^e Sõjar
mehed asutasid 1917. a. dets.
Eesti Is^isvuse Liidu, kes oma
ülesandeks seadis iseseisvuse
' mõtte levitamise ja selgitamise'.
Saima aiasta detsembri lõpus d i
iseseisvuse imote 'ikindlakujuline
1. Besti Polgus Tallmnas. Eesti
Diviisile pandi ametid alus 19.
dets. 1917, Eesti- Diviis muutus
automaatselt riiklifcuks sõjaväeks
Eesti iseseisvuse väyokuulutanü-sega
24. veebr. 1918. a. Eesti sõja-vägi
nagu Eesti Vabariikki jäid
«raipoolefcuS^ Vene-Salksa vaihe-kordades.
Nii ei astunud eesti rah-vusvägi
- Relvaga sakslaste vastu,
olgugi et sakslaste suhtuma
meisse oli ebamäärane.
:-iSaksa-;:ofeu|psio^
Eaihvavägl sai avalikult tegutseda
umbes kuu aega. Kuid JTIJM. ©raie
bku$>ateiooiü oli nõiukogude te
kukutatud ja sakslased leidsid
ees iseseisva Eesti Vabariigi oma
köirrä kindlusta^jategasjo. Eesti
romissi, ei mingisuguseid lä-birääkiniisil
Vägivalläkandjate.
le vastu relvadega! Vaba Eesti
rahva ja püha kodumaa kait­seks
välja kõik mehed."
Peoffninistri otsust toetas välis-aninister
J. Ppska. üldlmobilisatsi-oon
kuulutati välja 29. nov. 1916.,
seega ipäiev pämt I t em lange­mist.
Eesti riMuiseteMlmme ja Sak­sa
okupatsioon olid puihastoüd
toranab. Mul 'hulk mähi nartsu­de
®, vart>ad vö^
•JM: Teil Isamaa saatus ::kaiüiis
on, siis muretsege minu polgu­le
jalanõud Ja viibimata.^'
Virumaa taandumislahingutes
ületati nioraaln© anodalseis. Lõp­pes
massiline väejooks, sest arg-piifcsid
ja nõrgad olid pagenud.
19.—22. dets. vaM-3918. a.pl)lgu
laihingujQud oli sulanud 255-16
ja 61-le Ävitserile.
I, jaan. 4^19 oli taandiun^^
Sügiseste näituste
siiski üks lisatähelepanek, mis
iõstatab küsimuse, kas kaüite
kprralduskuludega ühemehenäi-tuste;
asemel ei võiks korraldada
väiksemaid grupinäitusi või lai­endada
neid kulude kandmise
osas paarile esinejale. Suurest
EKKT aastanäitusest võttis vaid
väike arv Torontos olevaist ikwist-nikest
osa, ^eUekõrval oli aga sü­dantsoojendav
öäha väga arvu­kalt
kujütavkünstnike töid äsja­sel
Eesti KunstnUce Keskuse
kimstimüüginäituseL See oi ilma
oi^umõtteta juba huviküllane väl­japanek
läiaulatuslilai tööde vali-kiiga,
sellist kunstnike arvu pole
ühel^ EKKT aastanäitusel olnud­ki.
Cleks õige kahe suurema kuns-tlorganisa^
siOoni vahel mingi lä-
I hem töökorraldus saavutada, sest
ühiselt ollakse tugevam ja suude­takse
rohkem kunsti propageeri-ihlseks
ja tutvustamiseks kaasa
maa nü eesti kui (ka vene fcomniu-riistidest.
Sõjategevuse algusega
algas nende fütieemnine ta|asi
Eestisse. Olgugi et^ ^ e t i nende
ajaldM ja karistati salakuulaijM^^
sisemine v^õim .ei ohiud veel tu­gev
sõja alguspäevädel Sõda oli
koormaks raimile, sõjatüdimus
üldine ja arvamine, et Vönemaä
ön suur ja lai ja sellepärast võidu­rikas.
Ajakirjandus hindas üüe
lagainönud Venen^ jõudu. Selli­ne
sünge meeleolu ei soodustanud
üldmiobüisatsiõ^ Kuid sellest
hoolimata oli kindlaid ja
Eestlaste KesknõultoiDgu
• das on üle maa saabud välja kir^
Ja^ EKN 1078/79. aasta eelarve
täitmiseks tbetifete koguimisekš.
Äsiooni korras kaascmajalasteM
välja sa^det^id
xiieihe kalju Jõgi ringkirjades an­takse
ülevaade Kanada eestlaste
aladel ja
sellele, et kõige muu kõrval ei või
me unüJtoJa meie vabadusiv^t-tüisllkfku
tööd SKN kaudUi mM.
töö jfeab jätkuima senisest veelgi
tugevamalt. Oma msjaindüsliku.
toetusega saab igaiülfes raiivusliku^
!e võitlusele kaasa aidata. EOT
VabadiMtond loodab, et alustatud
aktsioon a n n^
KoiTjandusaktsiooni esimesel
nädalal saabus ÄN-ule juba ar-nov.
1®18. alustas H;
kallaletungi Narvale, 27.-
J^lfivõttis;Äjutise Valitsuse (koos­olek
Tallinnas Raekoja Platšü nr
14 sQjakiüsimuse päevakorda. Pi-vüsiülem
A: ijirtustab
oana mälestust^
,;Beaminisfer Päts seadis
miuse, mis teüa? Järgnes sumsa^
vaikus. Siis Iseegi võttis sõna. M-neles
sümapilgu täJitsusest
hoiatas/et uisapäisa ei tehta, s^t
otsus võib saada rafevale ja W
mehi, kes ei kahelrazd. Nende hul­ka
kuiüusspja^jühtk^
õppiv n o o r s i^ ülikoolist ja (^eskr
koolidest. Need moodustasid va-bataihtliikult
• ustavate meeste
kaadri.:.:
Narva langemisel oH koos 800
vabätalitlikku.
29. nov. Vi-
Olukord l^iänarlndel oli üldiselt
sama ja samad tegurid põhj^
sid Tartu^feng^^
nelased olid aavullselt vähemuses.
Tartu fcaiti^äte b: polgu ühe roo­du
päevaaÄmtatT^ on märg©
1918. a. detsembri lõpus: Sõdurid
on kõik tublid ja ustavad mehed,
sest taganemisel ja
kahtlane
Vene bol^ievik pii tol ajal Ise-
(snda kaidetavmÄ
keda okupeeriti^ alade elani!^
õppis tundma sundvötmlsie, vä-
' giyallaaktide :|a msOuilaskmiste
Ka eesti vastuproipagand^ muü-tus
kavakindlamaks, sest rifclikul
keskvõimul oli sainuti organisee­rumise
periood ületatud/iobdi Sõ­javägede
lülenijuhataaa instituut
saadi välisabi. :
Vägede üld^öud oli 3; jaan. 1919
4800 tääki ja miõõka, 147 fcuulipil-rumaal
tõstis kodukaitsjate ar- 21 suurtükki, 3 laiaix>op?r
vu 2300-le mehele, kuid suur ^^^saiPoopaÄ
protsent valgus laiali ja ainult ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ i ^ ^6^^^^^
1300 meest jäi div!!^ ja 300 # "^õõka, 79^
suurtükki. Pfeale^^ ^^p^
kriisi oldjj v t o i s üldiseks
tungiks. Sfee sündis maikuus 1919.
Talvise poolaasta lomstimuljed
on olnud väga paljuütlevad. Hoo-pis
suureks on saanud keraamika
osa meie kunstis: kas mitte üks
näitiis tehagi ainult eesti keraami-astja
seda siduda kasvõi kanun-ker^
mikä motüvidega? Sinna
juurde sobiksid keraamika töötle-liise
demonstratsiponid.
Tdne ala, kus tosjutavko^
kõrvale on kasvanud Jiähclepanu-
Tääme vfljelejasfebnd, on tekstm-kunst.
Äsjasel Ä oli
seal juba rohlj^m esei^^ kui
iseseisval näifa^ olema.
Kui palju oli neisse töödesse kät­ketud
ilutni^js^ väljendusoskuse
nhigleidükkiist.
Nii võiti rääkida meiekunstaoo-mingu
kohniklusest, kus senise
kujutaylamstilise loomin|;n kõr­vale
on tõusnud keraamika ja
tekstiilkunst. Oleme rikkamaks
Saksa okupatsiooni jõud takis­tasid
eesti jõudud© koondamist.
ÜlMik võim oli loomisjäi^,
rahvamajandus laostunud, linna^
des nälg, riigikassa tühi. Need.
olid nõrkused, mis meelitasid
vaenlast Eestisse tüngiima; Itesti
ainidootus oli oana sõjaivägi. Sel­leta
põleda saanud isegi välislae­nu.;
•: , • -7' ^- •
Nartra lahingus vene v^M olid
poolteist-kordses oilekaaäus. Meie
jõud
a. ja vaenlane šuriiti Eesti Vabar
rügi piiride talba. v
Vabadussõda ei o ^ ^ kaardi­mäng
vaid iseseisvuse põhHnõtt».
le rajatud plaMdndel sõjaline
tegevus. Eesti Va^düssöjas ei
olnud midagi jäetud juhuse hool­de
loodetud pjm&Me õnn^
Usfcaivat© ja julgete inimeste k ö^
dumine ei o t e d julius, üfa^
neist pobiud hasartmängija, No-alati
valmis käsi külge panema,
kus aga midagi tuli teha. Nad olid
kangelased ühjsitaias, kus just
i ei soovitTtKi. Nü oli meil
mehi ja saab alati olema inimesi,
keölele tundnlata hingeli^ vaen-toe
nimega „hkm-'; Hirm ja
kartus halvartrad tegevust otsusta­vatel
mommtidel. Võit hirmu üle
^ Ä n c ^ oHa^^'^ poolest.
Ja vaba t£|he on peavõtmeks iiiis-
•ka
•
VÄLVEAI
NÄDALAL!
2. ja 3. dets. on vall
^ T; Knutan, tel. 751-614]
^; 9. ja 10. dets. dr.
»3824.
1?;
ANNE KATRIN JÄR^
sündinud 17. aprUIU
tos. Kesidiariduse
irenee Park Gollegiate|
ILõpetas ülikooli HOI
of Science kraadiga
alal 1978. a. kevadel.|
Toronto ülikoolis
Educationis. Akadeei
Iwbkorp. FiliaePatrij
ENE KOOR
Sündinud 1955. a.To|
hariduse omandanut
Secondary SchocrisJ
tärio schclarshipi.
Ryerson Polytechni(
1978. a. B.A.A. kK
Design" alal Akade(
lub korp! Füiae Patrl
<-s.-- '
DEBORAH K A R E N |
Sündhmd detsembri
tos. Keskhariduse
aemenfs tütarlast^
Õppis Toronto ülik|
susel. Lõpetas R3
gistered Nursing Dij
se. Akadeemiliselt
Füiae Patria^se.
ILMARHEll
JNSÜRÄI
^ Eesti Ma j
Broadvlew Aven^
Toronto, Ontario
Telefon 461-
KINDLÜS'
23 WESTMORE
Rexdale, Ont.
Tel. 745-41