Vaba eestlane , April 9, 1985

              V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 9. aprillü 1985 — Tuesday, AprU 9, 1985.; Nr. 27
1 TABADE E E S T L A S T E H M L E K A N B I A
¥ABAgESTLÄM]
VÄLJAANDJA: o / ü Vaba Eesüane, 1955 Leslie S t B o a M i l ls
Ont. M S B 2 M 3
T O I M E T A J A : Hannes Oja
T O I M E T U S E E O l X E E G I U M : K a r l Arro. Heino Jõe, Olev
T E L E F O N I D : toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
I ekspeditsioon) 444-4832
T E L L I M I S H I N N A D Kanadas: aastas $54.-., jjoolaastas
^ ja veerandaastas $16.—
T E L L I M I S H I N N A D väljaspool Kanadat: aastas
aastas $37.— j a veemdaastas $19.—
\ Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70
K U U L U T U S T E H I N N A D:
üks toU ühel veerul: $5,00, esiküljel $5.50
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesUe St. D o n Mills, Ont. M3B' 2 M 3
mm \mmm\i\[mim\\mmmmmmmmmmmmmmim\\imim\mm\immimmm^^^
Relvastamise küsimused on läbs Reagan, kellel tuleb aga
aegade olnud nii rahvuslikus kui võidelda vasakule kalduvate poliiti-rahvusvahelistes
mõõtmetes akuut- liste vastastega n i i kodupinna! kui
sed probleesnid. Kuid mitte ainult ka oma liitlaste juures võõrsil. Rel-akuntsed
vaid ka painajalikud ja vastamise vastaste suuremaks riin-va!
stuoIuIised, ; kuna alaü leidub nakobjektiks on viimasel ajal Rea-
Kommentaarid
Kommunistlikud rezhümid kasu­tavad
sageli vanu j a kulumid pro°
pägandavÕtteid,oUes nähtavasti ar^
vamisel, et alati leidub naiivseid
inimesi, keda võib selliste peibuta»
misjuttudega mõjutada, üks neist
paljukasutatavatest TaUinitapropa-gandameeste
trikkidest on Eestis
praegu valitseva olukorra võrdle-mme
teatud väljavalitud sektorites
Eesti iseseisvuse (ajal eksisteerinud
olukorraga. Mängitakse edasi-taga-si
igasuguste arvudega Ja nende
kombinatsioohidega, eriti tööstuse
väljaarendamise alal, kuid jäetakse
sealjuures märkimata, et paljud
uued tööstused Eestis on rajatud
Venemaa huvides — esiteks Suur-
Venemaa vajaduste rahuldamiseks
ning teiseks venelaste sissetoomise
varjamiseks ning. eesti rahva
samm-sammuliseks plaanikindlaks
•...:hävitamiseks.-^'^-'^'^--^' ^
Kaks pikka rida Toronto Eesti Ühispanga aastapeakoosolekul. Ulal panga ametnike sageli hakatakse võrdlema ka
rida, kes registreerisid enne koosolekut kohalolijaid pangaliikmeid, vasakult T.- Tam- sotsiaalseid olusid ja püütakse rõ-misto,
K. Ahermäe, K. Evert, E. Talhneister, H. Haarmaan, M . tammark ja
kobson. Alunuses reas panga juhatus ja organite liikmed, vasakult K. Randlaid, E ; sei seda või teist tööriista ning et
Kuris, E. Kuutma, S. Kask, E . Runge, K. Arro, M . Musta, P. Einola, I. Nippak, K. tai tuu tööt
Meipoom, T. Vanaselja, Lia Orav, Asta P i i l ja G. Mitt. Pildilt puuduvad esimees V;lSfS
Sloolandi, kes kõneles ja laekur A . Kütt, Foto: Vaba Eestlane kasutatakse^ ^^^^^^a^^^^
korra ilustamist Ja üleskütmist,
_ ~ ~ ~~ — —» y- : . • • kuid jäetakse k a sihikindlalt mäi'ki-mata,
et Eesti Vabariigi aeg oli 45-
aastat tagasi ning et sellest ajast
alates on kogu maailm palju muu­tunud.
Eesti Vabariigi ajastu halvusta-
.; ._ . . ^ . , . , . T^V, . ^ , — ^ ffilseks tuuakse uälteks propagaB"
marteil toimus Vancou^^
meid, kes väidavad, et relvastamine g a n i p t o asepresident LemMt PÜtsep alustaS pro- ^^^^^^^ ingliskeelses lisas „Ho-on
paratamatu; kuid samM ajal o n kettide ailatuUstamiseks • ^ J .. . j w «••i ri n» i n ^ , meland" nr. 7| 1985 Jutuajamme
nendele arvamistele palju opositsio-sevööndiraja^^^^^^^
nääre, kes on arvamisel, et relvas- Strategic Defence Initiative (SDI) Offganisatsiöölli SUWte Summadega toetanüd Ja aktÜVSe perenaisena suupistete eest hoo- põlevkivi kaevuriga Arnold Nor-t
a m i s e i ^ a y raha kulutamine o n ^ n ^ ^^
mõttetu jä palju kasulikum on neid uut plaani Star Wars (Tähtede §õo-- ö ö J ^ ^ seisvuse ajal oli toohstelt voetud
summasid investeerida inimsoo hea- Jad) sildi all, mis ei vasta sJsuIiselt
olu tõstraiseks ja sotsiaäfeeteks hü- Reagani kavatsusele, kuna Tähtede
yitasteks. V. • ,;SÕja..aU. tuleb-mõiš^t^^^ planeetide
T " > omavahelist sõjalist tegevust, mis
J a n u p r n e e d ™ e d kwku. on präegn f a 4 . s i ^ ^^
sua , a smna kmd oiget lähen- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
ei ole smi kunagi leitud. J u -
osä võttiSc kallist korteriraha, paigutatud nad
_ . " , elama viletsatesse elamutesse ning'
evalt president Juta Kit~ Setudel oli tugev traditsioonidest aeglaselt/mõjustatud s antud vajalikke töörii- •
ching Uutyustas seekordset lektorit kinnipidamine j a grupi-kokkuhoid. rist. Tõuke andis esimene eesti lau- deid: Nüiid antavat töölistele isegi
prof.,dr. Toivo Rauna (California Eriti nõut lupidu ja vanavara kogumine, .mis r i i g i poolt aluspesu, tööliselamute
State University, ^^^^^^L^
Rohkearvuline kuuiajaš^^^^
ha vanad roomlasel leidsid, et se^^ koha^; huviga noore teadlase hästi ülesehi- värssi. Tugev surve oli segaabielude maan kirjutati Latis kuus aastat
kes Ihkab rahu, peab alati, ette val-^ selt asutakse: esialgu kõrgtehnol^^^ tatud ja laitmatus ettekandes refe- vastu, eriti venelastega.
Hmstama sõjale ning saksa kuulus- gia abil maailmaruumi kaitsevööna raati «Setudest ja Setumaast", Jlga- õpetatud Eesti Selts Jakob Huf-sõjateadlane
ja -teoreetik Kari von rajamise küsimust uurima, noulleks le kuulajale oli õppida midagi uut daga eesotsas tundis suurt huvi se-
Clausewitz toonitas, et-sõda;poIe reserveeritakse ; a ^
i muud kui ainult rahuaegse usmma---- 26 miljardit doUa^^
jätkamine vägivallavahen- kutsutakse.sellest uurimistööist osa Vene liidüvabarügiga.^Noo
varem kui Eestis.
Poliitiline ärkamine: toimus
Ja kaevanduste valgel olevat tihe
bussiühendus ning tööliste elamud
olevat sama ilusad nagu valgekrae-meeste
korterid. Peale selle olevat
Kohtla-Järvel õrna kultuurimaja, 12
hiljem, eriti peale 1905. a . r e v o l u t - ^ " ^ ^ isegi oma ajaleht. Normak
siooni, kuigi juba liimavalitsüstesse Jätab^targu märldmata,vet^
Nende rahvaloendus andis
12 500 hinge, mis hilisemalt tõu­sis
20 000-ni.
mida hävitavamaks võtnm::kõiM
muutuvad relvad, ähvardades ^n^ kaasaarvatud Kanada. Reagani a r - s e r i ülikoolis kuulsid võib-olla esi-ainult
ü y ^ i d rahvaid, vaid kogii vates mõjutab uue kaitseplaani m- mest korda teateid setude rahvus-maakera
elanikkonda, Isegi kogu kendmine tunduvalt ka ä§|aGe]ii-,grupist, mis o l i küll kõige vaesem' ^ i S i ^ n i i d " " ^ ^ o U ' t e » ^^
oli valitud lätlasi
lasi 1902. a.
1892. a. ja eest-klubides
keelt.
räägitakse ainult vene
Rahvustunde äratajad j a leyita-
Sotsiaal-majandušlikult oH Setumaa^^
k s i i s alanud N.Lüdu ja Ühendriikide Ja harimatum, küll aga rikkaim v a - ( k i r i k u - ja kooliõpetajad, vähemad J^ommunistlikup^^
ä- v a h eM tuumarelvade piiramise 1^^ .teenetega . aktüvne lrnmninm.t:
dahüü^ed ja seda ägedamak!s nen- biräakimisi, kuna see peaks aitama lest.
vabakutselised ja
maakeiral, seda
muutuvad relvastamise vastaste h ä - v a h ^ tomnarelvade piiramise lä-navarä, kommete: j folkloori poo-' JändkaSee^t^
- biräakimisi, kuna see peaks aitama lest. ^^^^ ^^^^^ ^ ^ i tt ' ulüšikaid müümas
de aktsioöiria ja demonstratsioon^^ ^ S d u d olid tegelikult Pihkva k u ^ ' ^ ^ i ^ ^ S
:e ja riigijuhtide vastu, kes peavad oma maailma valitsemise bennangu eestlased, kelle asustusala dunud eestlased" iälle rahvuskehas-relvastamist'
praeguseks plaanWes^^
as paratama- ma e t o k k o n na
missetegema. '^^es elas isoleeritud.^^A^^^
Ämold Normak, kes on artiklis
toodud informatsiooni kohaselt Ju­ba
1940. aastast saadik N, L i i du
nähteks.
teenetega . aktiivne kommunist,
võiks ka seletada, nlilline olukord
Geograafiliselt oM see elavaim valitses Venemaal 4S~50 aastat
Põhja-Lüvimaal (s^t Lõuna-Ees- tagasi. Süs oleks Moskvas veekk>-
tfls) Ja Kuramaa!. setti näidatud Science Cfentrels —
loengule - järgiiesid^^
olnUdseUist asutust rajama, sns
Huvitavale
arvukad küsimused, mis näitas
kaasuvad iium-:ÜhendriiMde presidendi;
sümptomid on on. kahtlemate^^ arv kahanema; E l u moderni- di vastu. _ pressi peale panemiseks partel kä-tulistekfe
pärast: moraalselt õjgužatud,:^ - ^ seerus, tekkis linnastumine j a mte- Järgm
Siiski kutsusid venelased.^^^^n^^^
ti vähem tähelepanu traditsiooni- dus. Tepmaks on
dele. Setude väärtust eesti-kultuuris couveri eesti kunš^^^^^^
Relvastamisega
ikonda häirivad
Muutunud eriti
Teist I maailmasõda, mil / kogu ei ole rajatud peaie
maaihn bn jagunenud kaheks vas^ kaitsele, mida Reagan oa k a alata
itaspp^oluseks-^ ühelt poolt kom-^^a^^^^ Kui SDI prO-munistUkuIe
diktatuurile a ^ ^ siis elimi-j
a teiselt poolt demokraatlike print- peeritakse tulevase võimaliku sõja
silpide järele elavateks riikides — pildist Moskva tuumarelvadega va­ja
kui mõleüiate antagonistide rel- rustatud kaugraketid, milledega ve-
Valadusid hakati massiliselt varus- nelastel on seni ajalni võimalik p l -
iama tuumi|laengutega. Kõmmu- mid Ühendriikide Ja teisi denio-
MSstliku bloki Juhiks kujunes oma k r a a t l ^ riike termriseerida. Se-taumarakettidega
agressiivne ja da võimalust kardab N , Ludus va-maailmavaUutahiise
plaane :häuduv lltsev kommunistliku parteS Juhtiv
N, IJif^ kuna demokraatlik m klikk kõige rohkem Ja gee
ilm jätkes Ameerika ühendriiki- hirm väljenduto ka Genfi läbirääki-dele,
kes o l i n i i tehnoloogiliselt kui miste!, kus nõutakse esmajoones
ka majanduslikult võimeline N . SDI programmi likvideerimist.
Luduga relvastuse alal VõisÜema j a _^ ,
jõudude tasakaali M<^ amsaadä-samme
astuma. vad j a loogilised, kuid imestama
„poluyemikutek§", kuna heM
olid erinevad kombed, isegi pa­ganlikud
tavad, magu Peko kum-liitlastest
on nõus seda tegems eriV
tingimustel. Üllataval kombel on
üheks suuremabs kahtlejaks ja
kõhklejaks Kanada, kes peaks eest­kätt
olema huvitatud Kanada põh­jaaladele
kaitsevööndi rajamisest
vene rakettide alla tulistamiseks^
Opositsiooniparteide juhid John
Türner ja
tuleb aga hinnata enhn nende to­hutu
folkloristliku pärandi tõttu.
Prof, Rauna järgmme loeng toi­mus
18. märtsil Simon Fraseri üli­koolis
EKÜK eestiamelise kursuse,
raamis.
vate taidurite kaasabil silmadele
nägemiseks ja kõrvadele kuuhni-
.seks. .•
Kuna seekordseks teemaks .o^
„Eesti j a läti rahvuslikud liiku­mised
1860—1914" Ja loeng toi- Mele^^^fc
mus inglise keeles, siis o l i kuula- i - i ^ ^i
jaskonnais k a arvukalt lätlasi. B^®®»
vene okupatsioonivägedega Eestis­se
saabunud ohvitseride naised äri­des
;taga öösärke, et neBdega balü'
le minna, kuna nad p o l n i d varem
sellist riietust näinud j a sits t^?™-
riseeris Stalin ka köSTa Venemaa
Ja allaheidetud frahFäste dapikke,
saatis miljonid süömd Mmesed
tapakeldritesse või Slbfcri t^gades-se
surema.
Parteimehe Araold N o m a k u Juti
nõukogude I korra ajal ant..wasi
— , ... , , , . T7 aluspesust on igav Ja luitunud
_ J Broadbent on pide- f- sajandr keskel d g a s ^ V e ^ ^ Lugesin vaimustusega pr. Hey- ei paku huvitavat lu^remisma-valt
deklareerinud, et nad ei poo^ ^^^^ P^oymtsides rahvu^^^^
. ...^ , . da S D I programmi ra^^ V tahab värvata väHsmaal oma luge-panev
on see opositsioon, mis on nmg isegi peammisteBrian Muho- ^^^^ jagab selle^prots^ssvajaiise^^^ Olen ,,vana eestlane" —.kasvasin -Jateks. Palju huvitavam nendele
E i ole maidus yäSta, etsuwe^^^
o A ^ o i i ^ pärast Teifet kaitseplaani - « B ^ - J - * - « J - A i . „ u ^ x ; : J I-AM^^ , ^ , . .
ar- — ™ ^ — J , — . g , . ^ — • o iQQ^ iQn< Ottavas, kus olüne aimikene~eeš-i
e sõdade vältimine pärast Teifet kaitseplaani väljaarendamisele, datkoolstööd, on löönud kõhMema,^^^^^^^^;/.^!^ (1931--i3); meie keel
maaihmasõda ön õnnestunud ainult SDI-d vastased toonitavad, et sel- Jättes siiski mulje, et ta õn Wash- ^"J^V^^ periood, mimesed^ luküsid ^ y^^, ^ vadistasüne ven-jõudude
tasakaalu säilitamisega või l e programmiga aistutakse suur ingtoni plaaniga vahnis koos töö- venestuse surve oh naga maakeelt süs i sa (kadunud
õigemini vastastikuse tuumarelvade; samm edasi^^M^ annab känadalastele^^^°^^^^^^^^^^^^^
terrorigia. Selle tasakaalu säilltami- j a vimiiseks maailmaruumi aing juurde Uusi töökohti. Selline mõt- sotsiaalsed probleemid ^sirinda;^ 3, ^gg^^.^ j^^^^ Lubja) põrutas
ne on eriti oluline dem^okraatiikule tiivustab üldist relvastamist jäleraisviis tundub arusaama lausus „KODU-maaibnale,
sest seniste kogemuste relvastamisefe^^ ; N E K E E L OLGU EESTI K E E L ",
kphaseft on N . Liidult ooda^ kuid. Paljud kardavad, et Ühend- riigile ja rahvale primaarsed küsi- Prof. Raun võrdles eesti j a läti Kui õiged tema sõnad olid! K u i
heselt agreslsiivseid samme oma riigid kõigutavad sellega relvastuse mused ning neid ei saa siduda töö- rahyusliikumisi neljas punktis;
maailmavaUütamise plaanide teos- alal tekkmud^^t^ kohtade soetamise küsunustega. / A / I % . ; . „ ^ , , c ,o
famiseks kurta tunneb, et ta musk- ve sunnib neid . i. Ajakirjandus, v a a t ^^
Mtes on rohkem jõudu kui lääne: astuma despera saihme. See ^«^^ P^^^^
maaümal. läänemaailmas tehakse kartus tunduh ülespuhutuna, kuna tada veel palju tuska J a toimu ja k^^^^^ 1^80. a.
suur Viga kui s im Unustatakse, et president Reagan hoolitseb uute
i970-ndate aastate algul rakenda- kaugrakettide produtseermiisegä
lugejatele oleks ajalehe veergudel
näha lugusid, kui armetult elati
kommunistlikul Venemaal 50 aas­tat
tagasi.
Foola kommunistlik partei teeb
meeleheitlikke pingutusi, et puhuda
elu sisse valitsuse jwolt rajatud
tud n.n. detente poliitika ajal õn- Selle eest, et venelased on surniitud
kesk-kooli^ lõpetasin 1941, süs anti „ametühmgutele Ja nende föderat-muUe
mitmed auhinnad (süver jagioomle, mis neab asendama kom-bronzemedals.
Ärge arvake vane-munisttiku rezhiimi poolt suletud
mad, et k u i laps õpib teist keelt, tööliste endi poolt rajatud amet-et
tal raske on kooüs! J a kui ma ühingut Solidaarsus. Ametlike and-on
uute ametiühm-umbes
5 miljonit
nestus Moskval läänemaailma pet­l
i ku koostöö ja irahuplaanidega u i ­nutada^
relvastamise alal demo-kraatiikust
inaailmast mööduda ja
iiusi vallutusi organiseerida.
Seda vahemaad on asunud lää-memaailma
julgeoleku huvMeS ta-
• sähdama - Ülieinidriikide:; pres!deia|
mõtlema enne kümme
nad soendavad
dada;
korda kui
vallan-iikide
liitlased on
mustaval kombel suhtunud Ühend­riikide
kavatsustesse ametlikult
soodsalt nirig iofl valiniš Reagani M s6|
.plaamilekaasa. • aitsMa^; kiBigi moued
Jl^J^f^r^^ abiks - ja see oli - E E S T I - töölist - sega amult 50 nrots. Soli-va.
tu Knid ^^^^^^"V^Plaanide^^^.r^^ KEELNE. Kahe keele oskaja saah ^^arsuse liikmeskonda " kuulmiud
vastu.: I^Hl praeguste eelauste ja 2, Kirjaoskus: 19. sajandi lõpul vaüda õigeid sõmi palju paremini tööliste arvust ^
väljavaadete jurues oli^U^^^ sqnaraama-m
e n d r i i k i d e ^ r e s i t o^
oma kavatsustest nmg^ „Star Wars" i . „ . m i . r . . v , . . ni^ . r . n p n . .H inf^ri T
programm
mõtte alusel
.. Lugemisoskus oli arenenud luteri
k a ^ vana põhi- kirikust, kus piibinugemiiie oli rõ-
" ^3l°**^Vhutatud. : . •
v3; Kultuurisaavutused: arenesid
Pr. Heydück-Kopvülem väljeii-dab
mu Isiklikke läbielamusi sün
kasvamisega nii väga hästi.
Hüja (Lubja) Puusme
Kuicji föderatsiooni Juht Alfred
Miodowicz mainib, et uued ameti­ühingud
kaitsevad tööliste huvisid
ning propageerivad sotsialistliku
Nr. 27
VALVE.
NÄDAL
13. ja 14. aprülil
dr. M . Leesmcii
2 0 . j a 2 L a pn
dr. T. Maimetsi
(Järg lk. S)
EKNkorratdl
nõupidamisi
keele säilitoi
küsiinuses
TORONTO (El
sioon) — Eestlaste
Kanadas järjekorl
koosolek toimus 2o|
esimees Laas Leivati
kõik E k N - u poolt
tused Eesti Vabaril
puhul õnnestusid ha
mine raekoja ees,|
vastuvõtt ja küünlj
stratsioon Toronto
Leivat teatas k<
juhtumist: Esiteks:
gi kokkuleppe järelv!
digrupp on alustanul
on mitteametlik' jaI
meesteks on senac
liaidasz ja Fred K i l
mine selle grupiga J
Torontos, 30. märtsi)
vokaat Toomas Oun^
daadiks Ontario p|
tel. Kuna eelnev
juhus, siis otsitakse.!
nast abi ja toetust tel
läbi viimisel. Kolmi
munud dr A. Roosi
tud Eestit tutvusta!
•raamat „Estonia —
conquercd". EKN-u
levad raaniatud var^;i
nadas.
Udo Pctersoo tea^
luteri kirikute kon>
Waterloos, Ontarios
paiku. Kõnelejaks U
da Sergei Soldatovit]
tuleb, siis tuleks tedj
sule Põhja-Ameeriki
Kiideti heaks En(
tepanek korraldada
kus organisatsioonid!
eesti keele säilitami
Kuigi EKN-uI on ej
Ottawa konverents,
vadel selline nõupidj
Kommentaar
V (Algus lk)
koostöö vaimu, ei ol(
et uus organisatsiooi
nukalt valmis töölis|
võitlema. Pigemini j
uute ametiühingutegj
. Ustele mulje, et si
valitsuse propagandj
peab leevendama tö|
hatud valitsuse vasti
E r i t i terkas see si|
vahindade tõstmise
reklameeris Juba pj
hindade tõstmist, ej
nud hinnatõstmise a|
biräakimisi ametiülil
jatej^a, arvestades
tega^ Ametühingutel
misekš oma ettepad
litsus ignoreeris n
kuulutades välja 1(
tee, söe ja teiste tari
de tõusu. Nüüd
aiuctühingu Solidaarf]
Walesa häält j a kuts
15"minutiliseks streij
otsuse vastu. Ehm]
reajjeeris kiiresti Jr
de tõstmise edasi, h
da uusi läbirääkimisi]
uue föderatsiooniga,
ainult lubaduseks —-
hiljem tõsteti ametül
' teeriitiata leivahindaj
Walesa ähvardati vs
ta valitsuse ^vastaste
organiseerimise pärafj
Jaruzelski rezhiii
šioonid kvaasi-amctij
ole mõeldud mitte au
va, vaid ka lääneriikil
et meilt uusi laenusidj
da. Poola välisvõlad
praegu 30 miljard
kmd Jaruzelski loodi
mat Poola majandusi
seks veelgi suurendj
kide pankureidr ma J j
poliitikuid on muie vii
kommunistlike riikide
alt veetud. Miks ei
seekord õnnestuma
vad Varssavi võimi
\ Õlts-ametiüMngute
mängides.