Vaba eestlane , February 10, 1977

              EESTlAHer on Ilmub
teisipäeval jö nefiGpäey
Neljapäeval, 10. Yeetoruaril 1977 — Thursday, Febraairy 10, 1977
HOLLYWOOD — Rudolph Va-lemtinö
cn püsinud legendaarse
föanitöiiena kogu tilmiajjaloo kes­tel.
Tema surmast on möödunud
mMid 50 a a ^ t j a sel puhul (kor­raldati
HoOIywopdis vastav mä-lesfcusÄis.
Valentino välke mar-
. morist hauakabed o l i tulvil inime­si
j a (korraldajad kinnitasid, sel
korral o l i neid rohkem kui kuna­gi
ernie. Kokkutuleikust w t t i s osa
jäHe .^salapärane mustas riietu­ses
naine'^ kes palju aastaid on
alati sellest mälestuslietkest osa
• võtnud. Tem^ isikut pole kunagi
selgitatud, kuna naine on tiheda
loori all. Mõned arvavad, et ta on
Valentino esimene naine Jean
Ädker j a teised, et ta on Pola
Negri. "^alentino hauale oli pan­dud
ikimp punaseid nelke ja val­geid
krüsantesme ning punasel
lindil oli ainult Pola nimi. Pola
Negri, kes järgnes Valentino puu-
^rgile matusell926, elab praegu
Dailases, Texases.
PAEIIS! — Rekord meresüga-
\'usteist. Prantsuse sportlane Jac-ques
MayoUe sukeldus ilma mas­tki,
ja hingamisaparaadita 100
meetri sügavusse, ületades seega
1974. aastast itaallasele Enzo
Maiorcale kuulunud maaiimare-
Ikiordi (87 meetrit). Mayole vübis
Itaalia alevi Portogerraio lähedal
Türreani mere sügavustes 3 mi­nutit
40 sekundit. Prantsuse
sporöaiie ütles, et tema eesmär­giks
polnud eelkõige mitte sport-lik
saavutus, Ivaid teaduslik eks­periment,
välja selgitamaks
suurte meresügavuste mõju inim­organismile.
50 aastat tagasi — 1926 — suri Tallinnas Eesti Ja kogu maailma üfes nimekaid kirurge — prcif. Wer-inier
Zoege von Manteuffel. Eesti Vabadussõjas ©li ta toiminud Eesti Vabariigi sõjavägede könsoltait-kirurgina
samitaarkiadrali kraadis. Teenete eest Vabadnissõjas ®li talle annetatud Eesti Vabadusrist.
LISSABON Väga vihased
Ka tema viimasel teekonnal osu­tas
Eesti Vabarük oma suurele ko­danikule
ülimat austust. Teel Tal­linna
Toomkirikusse möödus leina­rong
põlevate küünaldega deko­reeritud
Sõjaministeeriumist ja lär
bis spaleeris seisva 200-mehelise
aukompanii. Toomikirikus ütlesid
kadunule järelsõnu riigi sõjaminis­ter,
samuti Kaitsevägede tervis­hoiuvalitsuse
ülem sanitaarkindral
dr. Lossman.
Nüüd, 50 aastat hiljem võime
uuesti meenutada, millega kadu­nud
arst niisuguse austuse ära
oli teeninud.
Walter Zoege von Manteuffel
sündis 1857 Määri mõisas Viru­maal.
Tema isapoolsed esivanemad
olid asunud Eestis alates 13. sa­jandist.
Tema ema vanaisa oli
Tartu ülikooli prantsuse päritoluga
kuulus rektor G. F. Parrot. Zoege
von Manteuffel doktoreerus Tartu
ülikoolis 1886 teadusliku tööga ve­resoonte
vigastustest. Valmis ars­tina
valis ta oma eriaiaks kirurgia,
pühendades peagi suurt tähelepanu
"just soontekirurgiaie.
Juba 1895 õnnestus tal operat­siooni
ajal Tartus sooritada tollal
ainulaadne arteriõmblus. 1899 vüs
ta ühel neeruvähi operatsioonil lä­bi
veelgi erakordsema sooneõmb-luse
nn. õõnesveenis. N i i operat­siooni
kui seUe tulemust peeti otse
sensatsiooniliseks.
1D03 kasvas Tartu kirm-gi kuul­sus
jeelgi. Seekord oli tegemist tol­lal
jällegi peagu mõeldamatu sü­dameoperatsiooniga:
avades südame vatsakese kõr­valdas
Zoege von Manteuffel sü-,
dame lihasesse tunginud revolv­rikuuli.
. : '
kiüaelainikud 250 miili Lissabonist
põhja pool SiSuvas «Medo külas
poosid üles juba ühe mehe ja
olid teist riputamas, 'kiii poütsei-nikud
õhöcu tulistamisega said
rahvahulga laiali ajada. Mehed
ajMfeid niaiifcootiiist ainet kahele
noorele tüdrukule ja vägistasid
nad süs.
ROCA BATÕN — Sensatsiooni-liöe
leiutis olevat tehtud Florida
Atlantic Universitys Boca Rato-nis.
Nunelt on leiutatud, et puhta
hapniku sissehingamine perioodi-iiseilt
vastavatel aparaatide (kaudu
aeglustab tunduvalt inimese va-jianemiseprotsessi,
ravib südame­haigusi,
artriiti, ikopsuhaigusi jt.
haigusnahteid. Mitmel iile 70-
a^tasel katseaiustel olevat pä­rast
;teatavaajalist ravikuuri isegi
iKiIkanud kaduma kortsud nahalt.
AARHüS —- Kui möödunud
asffiitai jõulude ajal Taanimaal
Sabro külakirikus pastor Sven
Ross hakkas kogudust õnnistama,
üks liige ta luteri koguduses tõu­sisüles
jaütles: „Pastor, mul on
midagi, anis ma tahaksin sulle
ütelda. See ei ole ähvardus aga
km sa ei jäta minu naise järel
jooiksmist, sa saad ühel päeval
sugeda." Jaanuari lõpul oli asi
kcMus j a 51-aästasele tsiviiünse-nerile
Falika Gregersenlle mõiste­t
i 50-dolariline rahatrahv sega­duse
tökitamlse ees. K u i d pastor
'vaiUandaiti sügavate lahvarva-rmisbe
tõttu pastori j a koguduse
" vahel." ' •
Niisüs pohiud kuulsa ameerikla­se
mõtteks ^kummikinnaste abil
haavanakkušte vältimine mi nagu
see on kummikinnaste kasutamise
peamiseks eesmärgiks tänapäeval.
Alles seitse aastat hüjem kujunes
kummikinnaste kasutamine Hals-tedi
operatsioonisaali rutiinseks
meetodiks ühenduses sellega, et oli
kasvanud arusaamine menetluse
aseptilises t^tsusest. Esimese Idr-jaliku
teate kummikinnaste kasu­tamisest
aseptilistel motiividel
avaldas Halstedi üks assistente
1899.
Randers-Pehrsom esitab oma
raamatus objektiivse põhjalikku­sega
kirjutatud ülevaate ka Zoe­ge
von Manteuffeli osast ühendu-
. ses kummikinnastega.
Kord opereerimisele asudes pani
Zoöge tähele, et tema assistendi
käele oli tekkinud mädapaise. Ko­he
andi^ Zoege käsu lalikamiseks
kasutatavate kummikinnaste keet-/
miseks, s.t. steriliseerimiselcs, et
— assistendi käsi kattes --takista­da
mädapisikute sattumist käepai-selt
opereeritava kõhuõõnde.
Steriliseeritud kummikinnaste
kasutamiselevotmise Tartu kliini­kus
tegi Zoege von Manteuffel tea­tavaks
1897 ühes Saksamaal ilmu­vas
kirurgia-ajakirjas. Kinnaste
tarvitamist operatsioonidel moti­veeris
ta jüšt sellega, et vältida
nakkust põhjustavate miki-oorga-nismide
pääsemist operatsiooni­haava.
Uus meetod äratas elavat ja tee­nitud
tähelepanu. Küresti hakkas
uudne menetlus levima kogu Eu­roopa
mandrü. Mitmetel eri' põh­justel
leidus aga kummikinnastele
Ai'usaadavaü põhjusil on Eesti
kultuurilugu ikka ja jälle esile
tõstnud meie kirjanikke ja kunst­nikke,
seejuures ka saksa-balti pä­ritoluga
: vaimuisiksusi mitte päri­selt
unustades. Erandid välja arva­tud
on nende isikute tähtsus piirdu­nud
esijoones jpuhtrahvusliku pin­naga.
Sellega võrreldes on vaid
pealiskaudselt — ja sedagi ham-kordadel
— esile tõstetud Eesti
looduseuurijaid, uurimisreisijaid,
astronoome või arste,
Meie ise oleme olnud nendest
puudulikult informeeritud ja see­tõttu
pole ime, et võõrad nende
.nimesid ei mõista Eestiga si­duda.
Ometi leidub just nende eri rah­vustest
eestimaalaste radades ar­vukalt
isikuid, kellede teadusliku
panuse tõttu võib pidada Eestit
üheks kultuuriliseks suurvõimuks
globaalses ulatuses, õiglane suhtu­mine
nende kultuurilisse panusesse
seisab pealegi val^etus ühenduses
Eesti eeskujulikuks küdetud kul­tuurautonoomia
põhimõtetega.
Need mehed on oma uurimistöö­dega
rikastanud kogu inimkonna
kultaurivaramut. tJks nendest oli
Eesti Vabadusristi kavaler prof.
Werner Zoege von Manteuffel.
• V E P L / I L O .
ka küllalt vastuseisu ja näit. veel • kell 7.30 tulevad vaatlemisele elu
,Me keskea" loengud Toronto
Eesti Majas on kujunenud era­kordselt
populaarseteks vabaha-riduslsfeeks
kokkutulekuteks. Eel- [ jaanipäeval, 24. juunü" lõuna suu-oleval
n#apäeval. 17. veebruaril nas. lOTap meremees tegutses
§e© mustade kaantega, tasimraamatii; formaadis kaiastSk . m
ostetud Ranguunis 11. juunil, 1900. Saarlausesimerenie*^ on selle
tiiteUehele Uukirjas Idrjutanud,,Laulik. sealt koka koir-
Jatud laulad'*; Hiljem, vist paberi paudusel on tühjad kohadi
leheküljel täidetud märkustega: Fordo Portugal/ tihavõte l a i ^
õhtul 10 apriUil 1906", »Finland", ,,Matrona". Viimast nime ešfc
Eneb päevikus venekeeles kahel ko^aL Eas on imemist südam^
daamiga, kes seda t ^ b . Kausükusse on meremees Idrja panmai
ka oma eluloo, osalt seotud kõnes. Elaiašii esineb katkete kasi^
pa, segamini lauludega, päevaraamatuga, pealMrJaks on: ^
Siis Saaremaa mul armsates jäi
Mul Oli k a üks armuke
Kes kirjad saatis miriul©
Ja iga vümše (kirja s ^
Mul armastuse puktid ees ; ;
Ta mu peale truvist ootss
Ja mind (kaugelt koju lootis
Ä|ga ilma rahvas ja ikõik poisid
1^ mueeöt alvalks t ^ d • '
Et ta unine j a tukub
Salamahti- viina laikub
Siis käisin läbi mitu valda
Ära kuinhi:,,Sälme'V silda
Jutt d i iga küla sees
t t e koju tulnud mereniees >
See teeb iga öösel paha
Lööb kõik küla uksed maha
Kes on kodus põllu tööl
Tal naine külje kõrvas ööl
Kui õhtul kell on kaheksa
Siis lähevad nad magama :
Aga seda ei saa laevamees
Ta seisab kurja üma e^
Kui õhtul kell on kaheksa •
Ta peab tekki (minema
Need on katked, mis ailavad
elulugu .täiendada. Uste lõhku­mine
esialgul ei pidanud, mere-
:mees jäi;üksi.,
. . . sündis 1879. aastal, 16. sep-tearjübril.
8 suve pidas karjatse
ametit, kaks talye käis vallakoo­lis,
16. aastasena Šagadi mõisa
suvHina 17. aastaselt läks esimest
korda merele „seilama", ikokana
palk 10. rbl, 50 kop kuus, sügisel
käis Haljalas leeris, 18. aastaselt
alustas „seilamist" „Katarinal",
kuupalk 15. rbl. Kolmandal su­vel
sai samasse madruseks, palk
19 rbl. kuus. Järgmisel kevadel
pääses Tallinnast Kotka, Soome
laeva, palik S5 niaxika kuus. Teisel
reisul jäi laev Kopenhaageni tal-vituma.
Meremees siirdus „pas-saseriga"
Hulli, 'kus' munsterdas
end Inglise laevale, kuupalk 2
naela 10 šhillingut. Gardiffi jõu­des
läks üle Saksa laeva, palk 3
naela kuus. Sellega purjetati
Mauritiuse saarele, reis kestis 75
päeva.y
Seal „kargaisid" laevalt ära 3
eestlast j a elasid 9 päeva met­sas,
kui „Edeni aias kookuspal-mide
j a viigipuude all'*, söödi
kookuspä|üdeid ja joodi koo-kuspiima.
Teisel mail saadi Inglise laevale,
kuupalk 3 naela, jõuti Ranguimi
29. päevaga. Šüt väljuti .,Vene
Võib-oUa veelgi olulisemat täiit-susc
omavad Zoege von Manteuffe­li
süstemaatilised tööd kõhukirur-gias,
kus tema erialaks kujunes
sooiesulguse eri vormide operatiiv­ne
ravi. Suuri maolõikusi, rni.
maoresektsioone, alustas ta Tartus
juba 1895. .
Zoege von Manteuffeli nimi ars­titeaduse
ajaloos ning maaikia
kultuuriloos on aga enne kõike
jäädvustunud kummikinnaste tar­vituselevõtmisega
kirurgias. Mõ­ningais
vastavat ala käsitlevais
ülevaateis on tänapäeval väidetud,
et kummikindad opereerimisel võt­tis
esmakordselt tarvitusele Amee­rika
suur kirurg W.S. Haisted Bal-timores.
See väide on süski ainult
osaline tõde.
Kogu küsimust on objektüvse
põhjalüdaisega selgitanud amee­riklane
Randers-Pehrson oma teo­ses
„Kirm'gi kinnas" (The Sur-geon's
Giove, Springfield 1960). Sa­mas
haiglas Baltimores, mida kü­lastasid
Eesti arstid ühenduses
sealsete Eesti Päevadega juulis
.1976, võttis Haisted kummikindad
kasutusele talvel 1889 või 1890.
Seejuures oli Halstedi eesmär­giks
abistada oma operatsiooni-õde,
kelle kätele sublimaadilahu-ga
pesemisest jpli tekkinud ek-seem.
Esünese maailmasõja alguses ope­reeris
osa saksa arste ihna Õn­nasteta.
Mõte kirurgile ilma kum-mikinnasteta
tunduks tänapäeval
ebaioomulik. Kuid samal' ajal, lei­dub
kaasajal isegi arstide hulgas
küllalt neid, kes pole teadlikud sel­lest,
et niisuguse ,,loomuliku" mee­todi
eest võdb Ameerika tänada
esijoones Baltimore jä dr. Halste­di,
Euroopa aga Tartu ülikooli
ning Zoege von Manteuffelit.
Tartu ülikooli kirurgia profes­sorina
tegutses Zoege von Man­teuffel
1899-^1918, arendades ela­vat
teaduslikku tegevust ja oma­des
laialdasi rahvusvahelisi si­demeid.
üheks tema õpilaseks oli ms. K.
Konik. Pidades Eestit oma kodu­maaks
ei asunud Zoege ümber
Saksamaale siis, kui ülikooli tabas
suur venestamislaine. Ka ütles ta
ära talie pakutud professuurist
Philadelphias.
1918 arreteeriti ta lühikeseks ajaks
bolshevike poolt Tartus. Oma­des
suuri kogemusi sõjakirurgias
nid Vene—Jaapani kui Esimesest
maajünasõjast kujunes temast loo­mulik
kirurgilise ala juht Eesti
Vabadussõjas. Jäädes peale sõja
lõppu tallinna elama avaldas ta
kirjaliku ülevaate Vabadussõjas
tekkinud mitmesugustest vigastus­test.
MONTREAL — Arstlikul lahka­misel
on selgunud et 62-aastane
Edgar Trott^r, kellele Quebeci
uus peaiminiater ja separatistide
juht Rene Levesque sõitis /möö­dunud
pühapäeva varahommikul
Äntreali tänaval autoga otsa,
suri psailuu mõranemise ja muu­de
vigastuste tagajärjel, õnnetu­se,
põhjused oin selgitamisel, kuid
polii25QVõimu<ke andmeil oli Ed­gar
-Trottier alkohoolik, kes sa­geli
heitis tänavale pikali, et sel-inimeste
tähelepanu endale
tõmmaita ja neüt raha kerjata.
Moiiitrealis axiainibalise, et Bene
Levesque oli veel teisipäeval õn-i
^ u s e tagajärjel vapustatud.
plaanjtsemlsega seosesolevad kü­simused
raha j a vara vallast, õh­tu
vüakse läbi siimpoosioni näol,
kus Antoni Truuvert (moderaa-tor),
miag. Ilmar Martens, adv.
Enn Alfred j a Arved Pedjase iga­üks
esinevad erialaliste ettekan-.
nefcega, (millele järgneb laudkonna
j a siis auditooriumi diskussioon.
Ä. Truuvert käsitleb inimeste
isiklikke majamduslikke j a ma­jandamise
probleeme igapäevase
ökonoomsuse seisukohalt nagu
seda tuimevad iga naine j a mees.
Majandusjuhina mitmetes eesti
organisatsioonides olles teeb ka
kõrvatoiärkmeid meie ühiskond­likes
majandamise küsimustes.
I. Martens on investeerimise eks­pert
jä nii On oodata temalt nä­punäiteid
selles suunas. E . Alfred
on mitte füksnes tuntud eesti ad­vokaat,
vaid ta on väga lähedalt
seotud majade ostu-müügi j a ma­jandamise
küsimustega. K u i j u ­ristilt
loodame temalt k a mitmeid
teisi näpunäiteid igapäevase elu
korraldamiseks. E L K abiesimees
Arved Pedjase on sümpoosiumis
Toronto Eesti tjhispanga esinda­jana,
kõneldes millist abi just
eesti oma rahaasutus saab ini­mestele
anda.
Kui. Eesti Maja keskmine saal
Osutus ,,tJle 'keskea IV" jaoks
kitsaks, toimub see väga vitaalne
ja kasulik loeng Eesti Maja kõige
suuremas saalis.
„üle keskea" loengute seeria
kava on koostatud ja lektorid
soetatud Eesti Liit Kanadas ju­hatuse
poolt, kusjutires tehniline
läbiviimine lasub E L K liikmesor-ganisatsioonü,
Toronto Eesti
Seltsil koostöös A/E Toronto
Eesti Majaga. .
1^ tüürimehe ülesannetes sest
leidub lehekülgi anärkmetega lae­va
kursi kohta enamuses SW,
WSW jne. Läbiti mitmeid pas-saatntorme
j a 109 päevaga"jouti
Lõuna-Ameenkasse, Ilo Grm-di
(?) ,;See on paha haiguse kohti
kõik riided tassiti ilaevast maale
j a pritsil^ karbooliga, laevas prit-siti
üile k a ruhv ja,tekk". Silt pur-jetati
edasi Riosse (,,'Raiju"?) ja
siis Liverpooli, resi Oli kestnud
14 (kuud j a kolme päeva;
Liverpoolist sõitis meremees
raudteel Cardiffi, kus munsterdas
Inglise „ti5merisse" jJlilgaga 4
naela kuus. Kümne päevaga jõuti
I Itaaliasse, kus peatuti Gemias,
Leghomis, Palermcs j a Naapolis.
Siit tagasi Londoni j a uuesti itaa^.
liasse ning Hispaaniasse j a jäUe
Londoni. Peaile kohalikke sõite
rannaliimdel töötati maal. palk
5 šhillingut päevas. Barry'^ (Bar-ritoek?)
munsterdati uuesti „tii-merisse",
mida nüüd nimetatak­se
masinaks, palgaks oli siin 4
naela j a 5 shülingut kuus. 24.
märtsil 1902. alustati pikemat
reisu Vahemere ja Suezi (kaudu
Bombaisse (Indias), Kobesse
(Jaapanis), tagasi. Singapuri ja
Pasaruahasse Jaaval. Siit suhkru-laistiga
Vahemere kaudu üle Ma­deira
New Yorki. New Yorgist
Healootuse neeme ümbert Par-mässe
Indias j a Oolombusse Tsei-lonil
ning sealt riisiga tagasi Ant.
verpeni.
Jällegi üle Atlandi Mont-
„Maajlmas pole mingit õigust,"
kurdaib murdvaras vangikambris
naabrüe. „Kui ma murran sisse,
saan ina karistada. K u i ma mur­ran
-mlja, saan jälle karistada!"
Küsida Andy. tel. 416/259.68§2
Aadress: 34, Söth St. Torofflt©,
. Ont. M8W 3K9
Niagara Faüs Mveraüs,:
T. E. Võitlejate ühmg tänab
24. aastapäeva peo puhul 29, jaan.
s. a. kõiki kordaläinud loterii
heaks annetajaid: T. E. Abista­miskomiteed,
Blauhut portselani
kaub£tlädu, POKO lihasaaduste
ärisid — Mt. Pleasant ja Dan-forbh,
Booneome pagariäri, Ra-tas'e
kella ja optikaäri ja kõiki
üliingu' tegev- ja toetajalükmeid,
kes rohkete annetustega loteriile
•abiks olid.
T. E . V. Ü. tänab väga peokõne­lejat,
ksv! mag. R. Pürvee'd sisu­ka
peokõne eest, sopran Silvia
Preem'i, bass Esko^Luk5ep'a ja
saatjat Georg Iltari heaikvalitee-dilise
muusikalise ©eskam eest.
reali Ja
Inglismaale jõudes . n i t a t i Car­diffi,
„Öma. tuntud linna ehk
eestlaste kodupaika". Nü Ingutak-se
kogu aeg maailmameredel ai­nult,
et 1907, aastal on nädalapal­gaks
juba 1%. naela. Sõidetakse
Malta kaiudü Odessasse ja hiljem
Buenos Airesesse ning| Montevi-deosse.
Tagasi Cardiffi jõudes
katkeb päevaraamat 20. märtsil
1908. Küllap sada on jätkatud h i ­lisemates
kaustikutes, mis pole
olnud kättesaadavad. Antud „Aja
lugu" täiendatakse sam-as k a veel
seotud kõnes: -
.jmRI M E H E LAUL"
Nüid amisad sõbrad tahan ma
Teil oma elu jutusta
Et kuldas läind mul i l i na sees
Siin noores põi^^es ©ladds.
Ma sõitsin ära aastait feiius
Mul mitmed võõrad k e e M suus
Nii Inglis: Saiksa Rootsi keel
Ja mitmed teised väiksed veel
ESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS : l
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9~4-ni.
Telefonjd: :toimetus 364-7521
- talitus 364-7675
Toimetajad kodiss
väljaspool tööaega:
Kari Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella i l - n i ja
nädala teise ajalehte kuni koi-map.
homm. kella l l - n i.
• KUULUTAMINE • :
" VABA EESTLASES : ;
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste iiijmad:
tiks töil tihei veerul |3.—
esiküljel • — . _ _: - - _—. |3;50
tagaküljel _ _ _: _.. _. _ _ 13.25
KUULUTUSI VOTAVÄB, .
,- VASTU: V
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street •
Telefon 364^7675 -
Postiaadress: Box 70,
Stn. C, Tonmto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-S49S
2., Mrs. Leida Marky,
149 Bishop Ave.
WiHowdale,; Ont.
Telefon: 223-0080
.51 Eestlases*' ümunud
Tommy Tomsoni fotosid saab
tellida talitusest või t e l : 423-
4558 ja 461-6916. '