1986-05-14-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
'• .1 • . I.
Nr. 37 Nr. 37 VABA EESTLANE kolmapäeval, 14. mail 1986 — Wedssesday, May 14^198^ .Lk. 7
[se maailmameistrivõist-
'iemme ja Prantsusmaa
[ägisuusatamise maail-
?ti sellised mängud vii-
Iga 45,01.9,
m.
olid 80,5
i läks hästi ka Oberstdorfiš
la meistrivõistlustel, kus ta
vistlusel saavutas maailma-
I tiitli. Ta tuli hüpetega 86 ja
sele kohale 215,1 punktiga,
km suusatamises esimene
45.9 ja norralasest ees, Jcel^
startis 17,3 sek. hiljem. Ä.
di kogupunktide arv
11. Soomlane J. YlipulU
es.
|itiitiiiiii(iiiiiiinniiiiiiiiiiitiniiiijiniiiii|iinHS!i
t i i vsete impressioonide ja
ktiivsete tunnete mängul, püü-w.
Liidu tunnistajate usutavust
[lindilt. Laipenieksi juhtumil
[mõjutused suuresti varieeru-hest
kohtust ja protsessist telli
nnes.
halik politseiülem natside
okupeeritud Lätis, Laipeniek-
'••üdistäti mitte kaassüüs holo-s^,
v^d kommunistidest; vangi-itiksmise
pärast vanglas. 1981.
! OSI oli katsunud teda de-erida
N. Liitu.
litsuse protsess kasutas ühek-õukogude
tunnistaja tõendeid,
immigratsioonikohtu kohtunik
as selle tagasi kui mitteusuta-
[(ieldes selle olevad nõukogude
uröri hirmutekitava atmosfää-omise
katse, kes valvas tunnis-e
ristküsitlemist ja korduvalt
idas Laipenieksi nende ees kui
rii sõjakurjategijat",
pard of Immigration App^Us
siiski tunnistused küllalt vas-etavad
olevat kohtuotsuse üm-indamiseks
ja andis korralduse
jenieksi deporteerimiseks. Siis
[5. a. jaanuaris Üheksanda Rin-
' )ellatsioohiköhus niüütis eelmi-stme
otsuse, öeldes et see oW
^d mõjutatud itnmigratsiooni-
^ti;,vaikivast N^Liid
ide aktsepteerimisest"; m
:) olevat mitteusäldatay, -
^eelgienam^ kohus ütl^Si et^^^^^^^
jolitseil oli kaalukaid põhjust
rie kõmmunisti vangistamiseks,
ia kahflustäti koostöösr^ N
kui see okupeeris iseseisva^L^^
,1940. aastal vastavalt M^^
|äse Natsi-S^kšamaagä sõlmitud
' (Molbtov-RibbeiitropB
Hckulepe) alusel.
0 0 kunst muusika
¥estlys Tiiy H^^nKirig^ femci. tööst fci tyftvikykcivcitsysist
EKK Kontsertbümo korraldusel toimilp 25* mail, kell 4p.l. Tartu Collegel^Tito
Haameri iseseisev klaverikoiiteert. „Vaba Eestlane" usutles noort Maverikunstnikku ja
pedagoogi kuulamaks lähemalt tema tööst õppejõuua Ja kavatsusist MayerikunstiikuMo
Omandasid õmk harldnise P.-
Ameerika koiB^iinends.. idsiosas
elad ning töötad nüüd Imms, A\-
berta pFovimitsIsv • Kuidas see: juhtus?
Tööolude tõttu. Lõpetasin Toronto
ülikooli muusika fakulteedi,
saavutasin magistrikraadi Rocheste-ri
ülikoolis ((Eastman School of
Musie) ja Ijoktoreerusih Michigani
ülikoolis 1981. aastal. Aastapikkune
tööotsimine Toronto. ümbruskonnas
ei andnud tulemusi ja nii
võtsingi vastu kohapakkumise A l berta
provintsivalitsuselt. Lahkumist
Ontariost leevendasid mõnevõrra
suurepärased töötingimused
Albertas. 1,
m r (Dl
Ettevõtte edukuse korral kaasub
sellega loomulikult ka prestiizhi
võitmine Albertale ja Kanadale.
Seeria algab kontserdiga Hamiltonis,
siih kaks kontserti Briti Kolumbias,
jälle tagasi Hamiltoni ja
Torontosse (EKK) ning siis Inglismaale,
kus on kavandatud kolm
kontserti. Viimastest on eriti oluline
kontsert Londonis Purcell
Room'is, mis on võrdne Garnegie
Hairiga New Yorgis, mis puutub
noorte kunstnike debüütkontserti-desse.
Tahaksin siiski puudutada üht
aspekti, mis selles jutuajamises on
nagu tagaplaanile jäänud. Mulle
nimelt meeldib õpetada. Loomulikult
mitte olukorras, kus sulon 60
õpilast, vaid väiksema õpilaste arvuga
stuudios. Kolme minu õpilast
hinnati kõrgelt viimase kolme aasta
jooksul Albertas ja see valmistab
mulle sama palju rõõmu ja
toob võrdselt rahuldust, kui üks
kordaläinud kontsert. .
' . O E Siämmastav, et olles ümmi •
eraldatuna eesti ühiskonnast ligi
kolm ja pool aasM, m
see linn?
Linnas ise on umbes 24.000 elanikku,
ent see on üsna suure ala
maakcl^ndlikuks keskuseks,/ hõlmates
palju arvukamat elanikkonda, õppeasutuses,
milles töötan (Grande
Prairie Regional Gollege) on umbes
1 000 õpilast ja nende arv näitab
kasvamis^ märke, olles kahekordistunud
viimase kolme aasta
jooksul. LinnaSj vaatamata elanikkonna
näilisele i vähesusele on aktiivselt
tegutsev sümfooniaorkester,
millega mul on tihedad sidemed.
Nii^ et su elu kulgeb fedagoogimie
Arvestades klaverile kirjutatud
repartuaari rikkust, olen alati
püüdnud oma kontsertidel esitada
mõnda vähemtuntud pala, et sellega
värskendada oma repertuaari.
Olen ka enesele tellinud klaveripalu
kahelt tuntult Vaneouveris ela-yalt
kanada hei üoojalt — Jean
Coulthard ja Michael Gonway Baker
need tulevad esiettekandele
järgneval aastal. Samuti kulgevad
mõtted heliplaadi suunas, millel
mängiksin siis kanada kaasaegset
loomingut ja varem nimetatud vähemtuntud
pärle klaverimuusika
repertuaarist.
Mil8is^c9 oim sm sideoinied eesti iie-
Loomulikult teenin oma peamise
sissetuleku pedagoogina, ent annan
ka arvul^alt kontserte kohaliku ja
Edmontoni sümfooniaorkestriga,
solistina jä koostöös teiste kunstnikega:
1 1.984/85 hooajal oli mul
seitse kaalukamat esinemist.
Mul on kavas midagi põnevat ja
üllatuslikku, ent hetkel oleks sellest
veel liig vara rääkida. Võin ainult
öelda, et töötan projekti kallal
hoolikalt.
Kui kaua võtab sul lohe kontseir-
Eesti keele" rääkimisest tunnen
ma tõsist puudust — hetkel piirdub
see ainult telefonikõnede ja lühikeste
külaskäikudega koju. Sellest
pole küllalt.
Kus on kodu?
Kodu on kahes kohas — Bur-lingtonis
vanemate juures ja Grande
Prairies oma õpilaste juures. Kaldun
arvama, et Grande Prairie on
siiski pisut ajutise iseloomuga ja
loodetavasti ettevalmistavaks hüppelauaks
mõnesse suuremasse keskusesse.
Soovime Tiiu Haamerile kõike
parimat teriia ettevõtmistes, eriti
aga kontserdü ta kunagises kodulinnas
Londonis, Inglismaal seniks
aga jällenägemiseni Tartu Col-lege'is.
luu.
I
lesti Kyltyyri yhiiig kqii
kynstiShty'
18. aprillil toimus Yaueouveri^^^^^ Kõdus Eesti
Kultuuri Ühing Kanadas (EKÜK) korraldusel kunstiõhtu
eesti 95
Sinu käesolev
'iksid võibol9a
1 , vm'
See toimub Alberta provintsiva-litsuse
toetusega, kes on huvitatud
edutamaks Alberta kunstnikke väljaspool
provintsi ja ka Kanadat.
Tunniajalise, uhiuue programmi
õppimiseks läheb aega umbes kolm
kuud, sellele lisandub veel üks kuu
viimistlemiseks ja esitatava mällu
settimiseks. See on loomulikult
kehtiv minu praeguses olukorras,
kus õppetöö kõrval olen võimeline
harjutama kolm kuni neli tundi
VALGUS nr. 5 - 1986. Ajakirjas
on avaldatud: A. Laur „Keelte and
tuntud keeles", E. M-a „Mõningaid
õnnistatud päevi Jeesuse jüngrite
elus", A. Laur ,;Püha Vaim tegevuses",
A. L.,,Emadepäeva puhul",
F. Kaups „Uute lauludega
Issanda põllul", V. Taev „Aasia ärkamine",
P. Lepik„Vend Herbert
Söderholmi mälestades", A. Lees-ment
„Perekonna altar", S. Kahu
luuletus „Minu ema" ja „Taevas
ilus on elada", H.S-m „]
3a
(Järgneb)
dil vasaicult Eesti Etna
-EESTI KIRIK nir. 4 ~
EELK häälekandjas kirjutavad:
K. Ahven,, Jõulutäht", I. T. Jaagu
„Jäädav rõõm", Peet Areni maal
„Püha perekond", E. A. Vernik
„Jõulutervitus ja soovid Ingo Tiit
Jaagule", A. Võõbus „Origenes
esimene kristlik teadlane", S. Kar-ling
„Narva Rootsi koguduse kiriku
saamisloost", Mai Raud „Jaa-kobi
võitlus Tallinna hõbekannu-del",
„Agate Veeber 85", R. Kolk
,,Mukodukirik ja selle muumiadV',
R. Reinaru ,,Üusi laule vanadel
viisidel I", Katariina Veem ,,Arvo
Pärt*^ I. Aaviku viis A. Abeli sõnadele
„Jõuluunelm", A. Lüv
Jõuluõhtu paguluses", J. Raid
Heiifdaatide sari ,,Eesti ordid*^
,Samm-sammult sihile", Anna-
Maija Raitilä ^.Advendi eelõhtul",
Usuteadlaste konverents Toron-fos*^
K(^udiiste elust USA's, Rootsis,
Austraalaias, Kanadas j a ködu^
maal, aga ka Eestlasist soome koguduses
Leningradis. Harri Mõts-nikü
avalikud kirjad piiskopile.
Eesti NSV Riiklü{:u Julgeoleku Komitee
esimehele ja T; Põld ,,SOO
Seekordsel üritusel osales 6 tai- meile erinevat kooli ja stiili.
durit, esitades oma töid koos lühi- vad värvid, jõuline pintslitõmme ja
kese sõnavõtuga. Nii alustas pro- vesi igas olukorras — Emajõe äi-grammi
meie ainuke kunstikool gusest kuni orkaanilise ookeanini
„Pallase" õppur Ene Falkenberg/ iseloc)mustab sell^^^
Tunnustatud portretistina valis ta maailma.
aga seekordseks teemaks akti. -h^ii Meie tuntud akvarellist Linda
nais- kui meesmodelli|tle käsitlus Pätzold esitas seekord ainult oma
näitas kunstniku häid änatoomilisi lillemaale. Omades erilist silma ja
teadmisi rakendatud mitmes mee- armastust iill^^
dias huvitavatesse poosidesse. Elav
ja humoorikas ettekanne aktimaali nii kodumai-olemusest
täiendas kuulajaskonna ^eid kui^ eksootilisi objekte huvi-arusaama
sellest kunstiharust. tovas esituses.
Tähestikuliselt järgnes Valter^^g^^^
Jaager oma 3 inaaliga. järjg^^^^ ette vana-
, Väga omapärases tehnikas töÖ- «meister Valter Saks, meie abstrakt-deldud
väiksemä-mõõdulised kooli tuntuim esindaja; Kuigi see
kompositsioonid õlis paelusid ^^^^s^nik armastab värvi, on tema
vaatajaid oma uudsusega, akrliülide koloriit nii rahustavr et
neid on lihtsalt hea vaadata ja
tekitades soovi veel enam sdle omaenese fantaasiale vaba voli an-kunstniku
töödega tutvuda. da.
Vancouveri ühiskonna auväärse- Lõpp-ettekandeks jäi meie tun-maid
esindajaid merekapten Albert nustatud graafiku Luule Sova aru-oma
suurtes maalides näitas telu kunstist, kompositsioonist ja
' ' ' ' • ^ \ ^ •' -/tehnikasi •
ioetsis salvestati
Rootsi ooperi praegune
Oina söövitustega tagapõhjal käsitles
ta Iciisimusij mis igale
kiinstiarnuKtajale Iiuvitavad on.
• Luule Sova lugejakirju kunstiküsi-genriri
i3ršaS"möS
aasta jaanuaris toimunud kontsert- t'^'^''^'*^.l}f*':'8^'!fv^
turnee ajal Gävleš Rootsi Raadio ^^^^^^^fS' ?^ ^-
heliarhiivi edaspidiseks esitamiseks "'''^''l^^^^^^
Jaan Räätsa ..Kontsert kammeror- ganiseerimisel paljude heade pere-naiste
kaasabil.
Järgmine EKtJKloenguõhtu tolsamal
ajal lindistati ka Heino riiub alles 6. juunil (enne valjakuu-
Elleri „Videvik" Ja „Kodumaihe lutatud 23. mai asemel). Sel korral
viis"; Eeloleval sügisel, novembris, potanie külakosti Torontost Ene
on klasil ette nähtud sümfoonia- Runge näol, kes oma ^1^^
kontsert raadioorkestriga Berwald- nograafilisi jä rahvakunstilisi tead-hallenis,
kus esitatakse ka Veljo misi meiega jagab.
n
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 14, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-05-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860514 |
Description
| Title | 1986-05-14-06 |
| OCR text | '• .1 • . I. Nr. 37 Nr. 37 VABA EESTLANE kolmapäeval, 14. mail 1986 — Wedssesday, May 14^198^ .Lk. 7 [se maailmameistrivõist- 'iemme ja Prantsusmaa [ägisuusatamise maail- ?ti sellised mängud vii- Iga 45,01.9, m. olid 80,5 i läks hästi ka Oberstdorfiš la meistrivõistlustel, kus ta vistlusel saavutas maailma- I tiitli. Ta tuli hüpetega 86 ja sele kohale 215,1 punktiga, km suusatamises esimene 45.9 ja norralasest ees, Jcel^ startis 17,3 sek. hiljem. Ä. di kogupunktide arv 11. Soomlane J. YlipulU es. |itiitiiiiii(iiiiiiinniiiiiiiiiiitiniiiijiniiiii|iinHS!i t i i vsete impressioonide ja ktiivsete tunnete mängul, püü-w. Liidu tunnistajate usutavust [lindilt. Laipenieksi juhtumil [mõjutused suuresti varieeru-hest kohtust ja protsessist telli nnes. halik politseiülem natside okupeeritud Lätis, Laipeniek- '••üdistäti mitte kaassüüs holo-s^, v^d kommunistidest; vangi-itiksmise pärast vanglas. 1981. ! OSI oli katsunud teda de-erida N. Liitu. litsuse protsess kasutas ühek-õukogude tunnistaja tõendeid, immigratsioonikohtu kohtunik as selle tagasi kui mitteusuta- [(ieldes selle olevad nõukogude uröri hirmutekitava atmosfää-omise katse, kes valvas tunnis-e ristküsitlemist ja korduvalt idas Laipenieksi nende ees kui rii sõjakurjategijat", pard of Immigration App^Us siiski tunnistused küllalt vas-etavad olevat kohtuotsuse üm-indamiseks ja andis korralduse jenieksi deporteerimiseks. Siis [5. a. jaanuaris Üheksanda Rin- ' )ellatsioohiköhus niüütis eelmi-stme otsuse, öeldes et see oW ^d mõjutatud itnmigratsiooni- ^ti;,vaikivast N^Liid ide aktsepteerimisest"; m :) olevat mitteusäldatay, - ^eelgienam^ kohus ütl^Si et^^^^^^^ jolitseil oli kaalukaid põhjust rie kõmmunisti vangistamiseks, ia kahflustäti koostöösr^ N kui see okupeeris iseseisva^L^^ ,1940. aastal vastavalt M^^ |äse Natsi-S^kšamaagä sõlmitud ' (Molbtov-RibbeiitropB Hckulepe) alusel. 0 0 kunst muusika ¥estlys Tiiy H^^nKirig^ femci. tööst fci tyftvikykcivcitsysist EKK Kontsertbümo korraldusel toimilp 25* mail, kell 4p.l. Tartu Collegel^Tito Haameri iseseisev klaverikoiiteert. „Vaba Eestlane" usutles noort Maverikunstnikku ja pedagoogi kuulamaks lähemalt tema tööst õppejõuua Ja kavatsusist MayerikunstiikuMo Omandasid õmk harldnise P.- Ameerika koiB^iinends.. idsiosas elad ning töötad nüüd Imms, A\- berta pFovimitsIsv • Kuidas see: juhtus? Tööolude tõttu. Lõpetasin Toronto ülikooli muusika fakulteedi, saavutasin magistrikraadi Rocheste-ri ülikoolis ((Eastman School of Musie) ja Ijoktoreerusih Michigani ülikoolis 1981. aastal. Aastapikkune tööotsimine Toronto. ümbruskonnas ei andnud tulemusi ja nii võtsingi vastu kohapakkumise A l berta provintsivalitsuselt. Lahkumist Ontariost leevendasid mõnevõrra suurepärased töötingimused Albertas. 1, m r (Dl Ettevõtte edukuse korral kaasub sellega loomulikult ka prestiizhi võitmine Albertale ja Kanadale. Seeria algab kontserdiga Hamiltonis, siih kaks kontserti Briti Kolumbias, jälle tagasi Hamiltoni ja Torontosse (EKK) ning siis Inglismaale, kus on kavandatud kolm kontserti. Viimastest on eriti oluline kontsert Londonis Purcell Room'is, mis on võrdne Garnegie Hairiga New Yorgis, mis puutub noorte kunstnike debüütkontserti-desse. Tahaksin siiski puudutada üht aspekti, mis selles jutuajamises on nagu tagaplaanile jäänud. Mulle nimelt meeldib õpetada. Loomulikult mitte olukorras, kus sulon 60 õpilast, vaid väiksema õpilaste arvuga stuudios. Kolme minu õpilast hinnati kõrgelt viimase kolme aasta jooksul Albertas ja see valmistab mulle sama palju rõõmu ja toob võrdselt rahuldust, kui üks kordaläinud kontsert. . ' . O E Siämmastav, et olles ümmi • eraldatuna eesti ühiskonnast ligi kolm ja pool aasM, m see linn? Linnas ise on umbes 24.000 elanikku, ent see on üsna suure ala maakcl^ndlikuks keskuseks,/ hõlmates palju arvukamat elanikkonda, õppeasutuses, milles töötan (Grande Prairie Regional Gollege) on umbes 1 000 õpilast ja nende arv näitab kasvamis^ märke, olles kahekordistunud viimase kolme aasta jooksul. LinnaSj vaatamata elanikkonna näilisele i vähesusele on aktiivselt tegutsev sümfooniaorkester, millega mul on tihedad sidemed. Nii^ et su elu kulgeb fedagoogimie Arvestades klaverile kirjutatud repartuaari rikkust, olen alati püüdnud oma kontsertidel esitada mõnda vähemtuntud pala, et sellega värskendada oma repertuaari. Olen ka enesele tellinud klaveripalu kahelt tuntult Vaneouveris ela-yalt kanada hei üoojalt — Jean Coulthard ja Michael Gonway Baker need tulevad esiettekandele järgneval aastal. Samuti kulgevad mõtted heliplaadi suunas, millel mängiksin siis kanada kaasaegset loomingut ja varem nimetatud vähemtuntud pärle klaverimuusika repertuaarist. Mil8is^c9 oim sm sideoinied eesti iie- Loomulikult teenin oma peamise sissetuleku pedagoogina, ent annan ka arvul^alt kontserte kohaliku ja Edmontoni sümfooniaorkestriga, solistina jä koostöös teiste kunstnikega: 1 1.984/85 hooajal oli mul seitse kaalukamat esinemist. Mul on kavas midagi põnevat ja üllatuslikku, ent hetkel oleks sellest veel liig vara rääkida. Võin ainult öelda, et töötan projekti kallal hoolikalt. Kui kaua võtab sul lohe kontseir- Eesti keele" rääkimisest tunnen ma tõsist puudust — hetkel piirdub see ainult telefonikõnede ja lühikeste külaskäikudega koju. Sellest pole küllalt. Kus on kodu? Kodu on kahes kohas — Bur-lingtonis vanemate juures ja Grande Prairies oma õpilaste juures. Kaldun arvama, et Grande Prairie on siiski pisut ajutise iseloomuga ja loodetavasti ettevalmistavaks hüppelauaks mõnesse suuremasse keskusesse. Soovime Tiiu Haamerile kõike parimat teriia ettevõtmistes, eriti aga kontserdü ta kunagises kodulinnas Londonis, Inglismaal seniks aga jällenägemiseni Tartu Col-lege'is. luu. I lesti Kyltyyri yhiiig kqii kynstiShty' 18. aprillil toimus Yaueouveri^^^^^ Kõdus Eesti Kultuuri Ühing Kanadas (EKÜK) korraldusel kunstiõhtu eesti 95 Sinu käesolev 'iksid võibol9a 1 , vm' See toimub Alberta provintsiva-litsuse toetusega, kes on huvitatud edutamaks Alberta kunstnikke väljaspool provintsi ja ka Kanadat. Tunniajalise, uhiuue programmi õppimiseks läheb aega umbes kolm kuud, sellele lisandub veel üks kuu viimistlemiseks ja esitatava mällu settimiseks. See on loomulikult kehtiv minu praeguses olukorras, kus õppetöö kõrval olen võimeline harjutama kolm kuni neli tundi VALGUS nr. 5 - 1986. Ajakirjas on avaldatud: A. Laur „Keelte and tuntud keeles", E. M-a „Mõningaid õnnistatud päevi Jeesuse jüngrite elus", A. Laur ,;Püha Vaim tegevuses", A. L.,,Emadepäeva puhul", F. Kaups „Uute lauludega Issanda põllul", V. Taev „Aasia ärkamine", P. Lepik„Vend Herbert Söderholmi mälestades", A. Lees-ment „Perekonna altar", S. Kahu luuletus „Minu ema" ja „Taevas ilus on elada", H.S-m „] 3a (Järgneb) dil vasaicult Eesti Etna -EESTI KIRIK nir. 4 ~ EELK häälekandjas kirjutavad: K. Ahven,, Jõulutäht", I. T. Jaagu „Jäädav rõõm", Peet Areni maal „Püha perekond", E. A. Vernik „Jõulutervitus ja soovid Ingo Tiit Jaagule", A. Võõbus „Origenes esimene kristlik teadlane", S. Kar-ling „Narva Rootsi koguduse kiriku saamisloost", Mai Raud „Jaa-kobi võitlus Tallinna hõbekannu-del", „Agate Veeber 85", R. Kolk ,,Mukodukirik ja selle muumiadV', R. Reinaru ,,Üusi laule vanadel viisidel I", Katariina Veem ,,Arvo Pärt*^ I. Aaviku viis A. Abeli sõnadele „Jõuluunelm", A. Lüv Jõuluõhtu paguluses", J. Raid Heiifdaatide sari ,,Eesti ordid*^ ,Samm-sammult sihile", Anna- Maija Raitilä ^.Advendi eelõhtul", Usuteadlaste konverents Toron-fos*^ K(^udiiste elust USA's, Rootsis, Austraalaias, Kanadas j a ködu^ maal, aga ka Eestlasist soome koguduses Leningradis. Harri Mõts-nikü avalikud kirjad piiskopile. Eesti NSV Riiklü{:u Julgeoleku Komitee esimehele ja T; Põld ,,SOO Seekordsel üritusel osales 6 tai- meile erinevat kooli ja stiili. durit, esitades oma töid koos lühi- vad värvid, jõuline pintslitõmme ja kese sõnavõtuga. Nii alustas pro- vesi igas olukorras — Emajõe äi-grammi meie ainuke kunstikool gusest kuni orkaanilise ookeanini „Pallase" õppur Ene Falkenberg/ iseloc)mustab sell^^^ Tunnustatud portretistina valis ta maailma. aga seekordseks teemaks akti. -h^ii Meie tuntud akvarellist Linda nais- kui meesmodelli|tle käsitlus Pätzold esitas seekord ainult oma näitas kunstniku häid änatoomilisi lillemaale. Omades erilist silma ja teadmisi rakendatud mitmes mee- armastust iill^^ dias huvitavatesse poosidesse. Elav ja humoorikas ettekanne aktimaali nii kodumai-olemusest täiendas kuulajaskonna ^eid kui^ eksootilisi objekte huvi-arusaama sellest kunstiharust. tovas esituses. Tähestikuliselt järgnes Valter^^g^^^ Jaager oma 3 inaaliga. järjg^^^^ ette vana- , Väga omapärases tehnikas töÖ- «meister Valter Saks, meie abstrakt-deldud väiksemä-mõõdulised kooli tuntuim esindaja; Kuigi see kompositsioonid õlis paelusid ^^^^s^nik armastab värvi, on tema vaatajaid oma uudsusega, akrliülide koloriit nii rahustavr et neid on lihtsalt hea vaadata ja tekitades soovi veel enam sdle omaenese fantaasiale vaba voli an-kunstniku töödega tutvuda. da. Vancouveri ühiskonna auväärse- Lõpp-ettekandeks jäi meie tun-maid esindajaid merekapten Albert nustatud graafiku Luule Sova aru-oma suurtes maalides näitas telu kunstist, kompositsioonist ja ' ' ' ' • ^ \ ^ •' -/tehnikasi • ioetsis salvestati Rootsi ooperi praegune Oina söövitustega tagapõhjal käsitles ta Iciisimusij mis igale kiinstiarnuKtajale Iiuvitavad on. • Luule Sova lugejakirju kunstiküsi-genriri i3ršaS"möS aasta jaanuaris toimunud kontsert- t'^'^''^'*^.l}f*':'8^'!fv^ turnee ajal Gävleš Rootsi Raadio ^^^^^^^fS' ?^ ^- heliarhiivi edaspidiseks esitamiseks "'''^''l^^^^^^ Jaan Räätsa ..Kontsert kammeror- ganiseerimisel paljude heade pere-naiste kaasabil. Järgmine EKtJKloenguõhtu tolsamal ajal lindistati ka Heino riiub alles 6. juunil (enne valjakuu- Elleri „Videvik" Ja „Kodumaihe lutatud 23. mai asemel). Sel korral viis"; Eeloleval sügisel, novembris, potanie külakosti Torontost Ene on klasil ette nähtud sümfoonia- Runge näol, kes oma ^1^^ kontsert raadioorkestriga Berwald- nograafilisi jä rahvakunstilisi tead-hallenis, kus esitatakse ka Veljo misi meiega jagab. n |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-14-06
