1986-05-14-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 8 VABA EESTLANE kolmapäeval, 14. mail 1986 — Wednesday, May 14,1986 Nr.
Kaynls
a suures saalis oli kü
osa
äev.- Kuigi" Eesti
Emadepäeva aktus algas õpilaskoori
lauludega, juhatas V. L Ä
klaveril saatis G. lital. Koor laulis
J. Simmi „ K e v a d e kuulutajad'\
soome rahvaviisi „Kulla kevade",
G. Iltali „Kust ma nopiks lillekim-bu"
ja M. Härma ,,Kallis emake-
• Karin Marley laulis J. Aaviku
^.Emake", Tähti Leesment esitas
klaveril G. P. Telemani ,,Fantaa-
. sia'',:'-;-;-;'^^/;y' • •
Dnisjärel koolijütiataja Y . Leirak
ürtes kõigile emadele tere tule-i
mast emadepäevE aktusele ja tot-vvustas-
kõnelejat' Anne Agüritf '
kes ise on noor ema, tegev eesti
gaidide juhtkonnas ja püiiab oma
poega kähvatada eesti vaimus.
; Anne Agur oma kõnes märkis,
et mitte kellestki kogu maailma
kirjanduses, laulus ja luules pole
nii palju kirjutatud kui emast.
Meile eestlasile on Koidula „Ema
süda'' kujunenud Qtse hümniks
emadple, Pole teist sõna, mis täidaks
hinge liigutusvärinaga.^ee on
esinieseks sõnaks lapse suus ja jääb
täiskasvanugi südamesse, kuna sellesse
on peidetud palju õrnust ja
hellust; armastust, lootust ja igatsust,
ilusamaid mälestusi, lapse
unistusi, palju rõõmu,; aga ka mxi-ret
ja valu, Selles on vabandamist
ja arusaamist ka siis kui kõik kohut
mõistavad, selles on rahu ja
lepitust kia siis kui kÕik sõbrad maha
jätrlud. Ema südames on lootus
lapse pahandamisele ja paranemisele
kui see on haigevoodis.
Juba lajjseyäikseimaüki saavutused
on emale rahulduseks; -
.esimesed sammiuid,, esimesed §5°
esimene koolipäev, esimene
Ka siis kui laps on üleannetu ja
teda tuleb karistada, püüab enfa
alati seletada, miks ta pidi last
hoiatama, et see pahandus enam ei
korduks. Kui laps on saanud vanemaks,
mõistab ta, et karistamised
polnud kurjast, vaid armastusest
kasvatamaks kohusetunnet ja lugupidamist
oma perekonnaliikmete
ning ühiskonna vastu.
Nagu linnupesa, mille ehitamist
kõneleja oli jälginud, on kodu. Selles
on ema meid suisutanud, kahel
käel kiigutanud ja isa on töötanud,
et perekonnal oleks kõik vajalik, et
lastel oleks kõike nende kasvamiseks
ja arenemiseks.
onmiDTepäevi, aga.
on oma lastele alalt!
naeratust,, armastust ja hellitpso*
Kui lapsed lahkuvad kodust oma
elu elama, kannavad nad edasi
neid põhimõtteid;^ mida nad on-oma
kodudest kaasa saanud.
Emadepäev ei ole ainu)t austuse,
vaid ka kohustuste meeldetuletamise
päevaks lastele, ja emadele. Tihti
lapsed unustavad, et ema tuleb hoida
]a austada.igal päeval,; mitte ainult
emadepäeval. Emadepäev tuletab
meelde kohustusi emadele,
kuna õnneliku kodu südameks on
ema. Eriti rikkad on aga need kodud
» kus on vanaemad. Nad on
lapselastele rõõmutoojad, kududes
ja tikkides lastele kauneid riideid.
. Eesti emadel välismaal on veel
eriline ülesanne.
oma
„Ema, süda",. III. klassi'õpilased
deklameerisid H. Leivati „Emmekene",
eriklassi 11-st õjDilasest kohal
olnud neli deklameerisid Tiia
Hiire „Emale",
: Märt Kaijuramd luges «oma I auhinnaga
Vääristatud tÖö 7-—8-
aastaste grupis Minu meeldejäävam
elamus ESTO'l5 •
Toomas McCorinon I auhinnatöö
9—10-aastaste grupis „Eesti Päevad"
ja Ingrid Laari I auhinnatöö
11 — 12-aastaste grupis Minu
Eesti Päevad".
Edasi KatariinaKüng.esitas viiulil
R.Schumanni,,Kaks grenaderi",
IV klassi 18-st õpilasest kohal
olnud 7 deklameerisid Helle Reik-mani
„Miks? Miks?". Markus Ti-musk
esitas kaks pala flöödil, VI
klassi õpilased Ingrid Laar, Maaja
Leivat; Peeter McConnon, Tai|ni
Petersoo ja Merike Purje deklameerisid
Ilme Ivandi luuletuse „Se-da
rääkis mulle ema", Kathryn
Hiir esitas akordionil Nicola An-tonelli
,,LaMolisana", tema vend
Ricky Paul Crestonik „Eelmäng ja
tants", •
suurepärases
Väike Matti
oma aias
lillede andmise vaga lihtsalt,
Foto: Vaba Eestlane
esituses J, 99
Armusõinad ema huultelt
iialgi ei väsi,
rännuteedel viSios, tuules
valmis aitamiseks käsi
sellele, kes tuleb tipa-tapa
väikste sammukestega —-
Tuleb siis kui juuScsed
silmad tuhmid^
aga tunded kallid
vastu oma lapsele, :
Ema arm ja kallistused
kunagi ei lõpe need,
jäävad kuldakalliks varaks
okkalisel eluteel.
Vastu sulle vaikselt tõtyad
sammud väsind, aeglased,
aga jõudu siiski jätkub
vastu tulla sinule.
Samal ajal on lapse mure ka ema
rnurei' Ema on lapsele suureks tii-vustajaks,
julgustajaks ja lootuse
:s, kuni laps
korralikkudeks inümesteks ja
•. headeks eestlasteks,
juhendades neid eesti koolis, skaut-luses-
gaidluses.
Aga emadepäeval mõtleme oma
emadele, kes puhkavad kodumullas
või välismail, mõtleme kõigile ema-diele,
kes püüavad kasvatada cfria
lapsi emakeeles ja eesti meeles.
Kõnele järgnes
Lõpuks esitasid Ritmika nooremad
• rütmilised voinilejad valiku
erirutiinidešt palliga, hüpitsaga ja
lindiga. Esinesid Dahlin Gowan,
Kersti-Ly Kuutan, Karin; Marley,
Monica Medri, Skai Raamat, Tiina
Rand, Ingrid Randsalu, Sarah Jo-nes
ja hea näitega lindiharjutusist
edasijõudnuile Keili Rukhölm. Juhatas
Siina Kasekamp.
Lõpusõnas koolikomitee esimees
H, Lupp tänas kõiki esinejaid ja
kaasaaitajaid, S; Kasekampile anti
üle kimp lilli, ja ütles siis kõigile
tuhat tänu, kes olid kokku tulnud
eesti emadele pühendatud koosviibimist
oma osavõtuga austama.
EKN Informatsioon
vai, 24. mail toimub esmakordne
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
noorte poolt korraldatud kireva
kavaga Kabaree Õhtu. Käaskorral-dajateks
on noorte eesti meeste n.n.
„Savona Satans" jalgpalli meeskond,
kelle peamiseks ülesandeks
bn personali muretsemine peoõhtu
läbiviimisel, '
Eeskavalises osas on kutsutud
esinema eesti ühiskonnas tuntud
nooremaid esineiaid Peeter
esimene
, Suvine programm on koostatud
koostöös Ontario Place'i ja Ontario
Folk Art Multicultural Coun-cil-
i poolt toomaks esile kultuuriväärtusi
kogu provintsist, br. Lily
Miinro ütles, et. „programm pakub
noortele ja südamest noortele võimaluse
jagada mitmesugustel kultuurialadel
väärtusi, mis kujundavad
meie provintsi. Aga see tutvustab
inimesi meelelahutuslikus tegevuses,
mis teeb Ontario Place'i suviseks
märiguväljaksv:
Ontario Place annab Molson Ca-nadian
WaterfatI Showplace'i etni-listeks
pidustusteks, samuti selle
ivalgustuse süsteemi, tehnilise j a
produktsioonipersonali ja teeb reklaami
mitmekultuurilistes väljaan-nctes.
^- -
terlased, shotlased ja iirlased, sloveenid,
hispaanlased, itaallased,
serblased, ukrainlased. Ida-Aasia
rahvad, kreeklased ja Lääne-India
rahvad.
pressikonverentsi
välja kiBeliiitamisegäo
vatud CNE sügisnäituse ajal.
Küsimusele miks pole antud
baltlastele üht pühapäeva oma programmi
esitamiseks, vastati, et need
polevat võimelised 90-minutilise
programmi esitamiseks.
Kopvillem ja tema orkester, Rose-marie
Lindau, kes lendab kohale
New Yorgist ja tantsuorkester K A JA
II. Kava, nagu on näha, on tihe
ja esmaklassiline.
Kuigi „Kabaree öhtü" on korraldatud
noorema generatsiooni poolt
ei ole osavõtt kaugeltki piiratud
noortele. Oodatakse noori ja vanu,
riiitte enam noori ja mitte veel vanu.
Pileti hinnaks on $12.-^ isikult
millesse kuulub ka suupisted. Muidugi
on ka baar, kus pakutakse
odava hinna eest märjukest.
Halifax (CP) — Inglise päritoluga
Houlton'i nimeline perekond oo
produtseerinud ainult poeglapsi
viimase 104 aasta jooksul, hõlmates
nelja põlvkonda. Vümane tüdruk
perkonnas sündis 1882. aastal.
Nüüd sünnitas Julia Houlton lõpuks
tütre, purustades perekonna
sajandipikkuse traditsiooni. Julia
Houlton, kos abikaasa Peetriga
asus Kanadasse neli aastat tagasi.
Kutsutakse kaasmaalasi veetma
mõnusat õhtut kabaree miljöös,
õhtu algab kell 7.30 õ. Asukohaks
on Läti Maja. 4 Credit Union Dr.
(Eglinton ja Don Valley Parkway).
Piletid saadaval Eesti Abistamiskomitee
äris ja EKN büroos. On võimalik
(ja soovitav) tellida lauad juba
ette (8 isikut lauas). Jällenägemiseni
„Kabaree Õhtul"!
miutilist esinemist, kell 2 ja
4 p.l., õhtul aga mängib seal
tantsuks
$1500 iga pühapäevase progrämi-jüii/
abistamiseks.
Ontario Folk Arts Multicultural
Council on andnud koosseisu, juhatuse
ja vabatahtlikke liikmeid programmide
läbiviimiseks. Samuti on
valitud teatud ühiskonnad kes lavastavad
iga pühapäevale program-mi.
^ \ -
^ kuueteistkümnel pühapäeval toimuvad
jethiiised programmid alustatakse
poola ühiskonna'esinemistega
eeloleval 18. mail: Järgnevad fili-piinid,
jda-Inclia rahvad, portugaal-ja
aus-
' Sellise suvise programmiga tähistatakse
Ontario Folk Art Multicultural
GoundKi 20. aasta juubelit.
See oh hea võirrialus anda Onta
Placelle mitmekülgset heatasemelist
kava, arvas Mary-Lou Danne-berg,
"OEAJMC president. See uudne
projekt on juba looifud suurema
huvi ja entusiasmi nõukogu ja
tema ühiskondlike ühingute riing
gruppide hulgas kogu provintsis jagamaks
meie mitmekultuurilise
mosaiigi rikkust,
Ontario Place avatakse 15. mail.
Sissepääs täiskasvanuile ja üle 13-
aastaštele $4.75, lastele koos vanematega
$1.00, lapsed iseseisvana
$2.75, pensionäridele tasuta, pärast
kella 9.30 õ. $1.25. Tänavu on
mitmeid uusi atraktsioone, kaks vi-depteatrit
ja spordimuuseum.
. Cinesphere% .. o.p ^ ..kolm ffSlmi
„Skyward" (198Š), :„A Freedom
to
wii
kuhu sissepääs on tasuta, väijaar-move
ii
9» tantsijad Ron ja Barbara Szabunia koos kodafo Lily
II Nr. 37
Iru • e mus
Kos rauasulatamiine jq
Pidev asustus Tallinna
kast tööd. Asustus Toompe
tohat-viissada aastat. Järjes]
on tükati kümmekond me<
leidmiseks tuleb kaevata ki
99 eesc
Samuti nagu tänapäevased hooned
takistavad muistsete acgadj
avastamist, segavad. • tänapäevascj
muljed ja teadmised muistsete ac
gade mõistmist. Keskmise ecstlad
kujutlust vanast eesti- linnusest s|
gavad iidsed kivist lossid, mi(
oma si 1 maga on nähtud. Need
feodaalhärrade varjupaigad, kus
di kaitstud vihaste alamale eest.
Linnus pii rohkem põgcnikclal
gcr, kui püsiv clamispaik. See kui
lus ühiskonnale ja seda ehitati t|
gu-korras, nagu praegu Kotkaji
vet, Jõekäärut ja Seedrioru. Ku(
olud nõudsid, et see ..laagrikol
pidi olema alati korras, siis v\
seal olla püsiv meeskond. See
aga vaevalt mingi palgasõdui
lipkond, pigem küll külakorras
veteenistust pidav ja relvaharjut]
tegev noorte meeste rühmit
^Nõukogude teadus" lähtub Hei
ku kroonika märkustest, kus
hola linnust nimetatakse Lääne 1
roopa feodaalsetel eeskuj;j
„Lembitu kantsiks'" ja järeldab
lest, et Eestis olid tärkamas „v<
feodaalsed" suhted. Selle tõesti
seks pole aga mingit muud al|
Et meie ajaloolased seda mainr
see näitab et praeguse Eesti ajal
teadus ei ole vaba ega iseseil
vaid peab tegema „soovitud" j ^
duši.
Rikkalike mündileidude pi
mainitakse tagasihoidlikult ii(
müntide päritolu, kuna sellest
tub, et meie muistsed sidemec
nelastega olid nõrgad. Kui kuj
leitakse mõni slaavipärane csej
seda märgitakse väljatõstvalt.
Sarhasugune on suhtumine
nas-Eesti ühiskondlikku strukti
mida nimetatakse „ürg-kogul
tikuks" ja mitte veel riikliku vc
ni jõudnuks. See arusaamine
tub seisukohast, et n.n. „r|
vorm" oli kõrgem. Sellcac
„riiklikud vormid" loodi pea
ditult alistamisega, s.o. vägiva]
Eesti selleaegset ühiskonna^
peaksime nimetama „ürg-(
kraatiaks", kuna kogukondlil
nemine oli vabatahtlik (küla|
helkondadeks, kihelkonnad
kondadeks), vanemad ja sõjlj
valiti rahva poolt. Kui esines
lisi konflikte omavahel, siis n|
ei olnud vallutamise ega alifj
se iseloomuga. „Pärandi-moi
tuli esile alles siis, kui saksa
tajad hakkasid pantvangidekj
ma eesti valitud vanemate
Eesti linnuste arv, nende suuj
sakslastele vastupanu osul
pikk aeg lubab oletada, et|
„muinas-demokraatia" ei
arenematu, vaid kujunenud
kondlik vorm.
Kas on põhjust oletada, et
oli? Meie ei ole ainsad —
„primitiiv-dem.okraatiat" (rai
mokraatiat?) harrastati ai
Kreekas ja hiljem rajati nii
ma esimene vabariik — Shv(
RABARAUA TOOTMINE
mu LINNUSES
Sõjaline ja kaitse-tegevus
nast idas paiknevas suures lj
nuses katkes umbes aastal
Sellest ajast peale ei ole Iru j
mäel toimunud nimetamisj
inimtegevust, kui mitte an
tee-ehitusi ja rändrahnude pj
mist teesillutiseks. Selle
osaliseks sai ka rahvapäri
kirjeldatud „Iru ämm" -
löögist kivistunud Kalevi lej
da, kelle taevataat niimoodi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 14, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-05-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860514 |
Description
| Title | 1986-05-14-05 |
| OCR text | Lk. 8 VABA EESTLANE kolmapäeval, 14. mail 1986 — Wednesday, May 14,1986 Nr. Kaynls a suures saalis oli kü osa äev.- Kuigi" Eesti Emadepäeva aktus algas õpilaskoori lauludega, juhatas V. L Ä klaveril saatis G. lital. Koor laulis J. Simmi „ K e v a d e kuulutajad'\ soome rahvaviisi „Kulla kevade", G. Iltali „Kust ma nopiks lillekim-bu" ja M. Härma ,,Kallis emake- • Karin Marley laulis J. Aaviku ^.Emake", Tähti Leesment esitas klaveril G. P. Telemani ,,Fantaa- . sia'',:'-;-;-;'^^/;y' • • Dnisjärel koolijütiataja Y . Leirak ürtes kõigile emadele tere tule-i mast emadepäevE aktusele ja tot-vvustas- kõnelejat' Anne Agüritf ' kes ise on noor ema, tegev eesti gaidide juhtkonnas ja püiiab oma poega kähvatada eesti vaimus. ; Anne Agur oma kõnes märkis, et mitte kellestki kogu maailma kirjanduses, laulus ja luules pole nii palju kirjutatud kui emast. Meile eestlasile on Koidula „Ema süda'' kujunenud Qtse hümniks emadple, Pole teist sõna, mis täidaks hinge liigutusvärinaga.^ee on esinieseks sõnaks lapse suus ja jääb täiskasvanugi südamesse, kuna sellesse on peidetud palju õrnust ja hellust; armastust, lootust ja igatsust, ilusamaid mälestusi, lapse unistusi, palju rõõmu,; aga ka mxi-ret ja valu, Selles on vabandamist ja arusaamist ka siis kui kõik kohut mõistavad, selles on rahu ja lepitust kia siis kui kÕik sõbrad maha jätrlud. Ema südames on lootus lapse pahandamisele ja paranemisele kui see on haigevoodis. Juba lajjseyäikseimaüki saavutused on emale rahulduseks; - .esimesed sammiuid,, esimesed §5° esimene koolipäev, esimene Ka siis kui laps on üleannetu ja teda tuleb karistada, püüab enfa alati seletada, miks ta pidi last hoiatama, et see pahandus enam ei korduks. Kui laps on saanud vanemaks, mõistab ta, et karistamised polnud kurjast, vaid armastusest kasvatamaks kohusetunnet ja lugupidamist oma perekonnaliikmete ning ühiskonna vastu. Nagu linnupesa, mille ehitamist kõneleja oli jälginud, on kodu. Selles on ema meid suisutanud, kahel käel kiigutanud ja isa on töötanud, et perekonnal oleks kõik vajalik, et lastel oleks kõike nende kasvamiseks ja arenemiseks. onmiDTepäevi, aga. on oma lastele alalt! naeratust,, armastust ja hellitpso* Kui lapsed lahkuvad kodust oma elu elama, kannavad nad edasi neid põhimõtteid;^ mida nad on-oma kodudest kaasa saanud. Emadepäev ei ole ainu)t austuse, vaid ka kohustuste meeldetuletamise päevaks lastele, ja emadele. Tihti lapsed unustavad, et ema tuleb hoida ]a austada.igal päeval,; mitte ainult emadepäeval. Emadepäev tuletab meelde kohustusi emadele, kuna õnneliku kodu südameks on ema. Eriti rikkad on aga need kodud » kus on vanaemad. Nad on lapselastele rõõmutoojad, kududes ja tikkides lastele kauneid riideid. . Eesti emadel välismaal on veel eriline ülesanne. oma „Ema, süda",. III. klassi'õpilased deklameerisid H. Leivati „Emmekene", eriklassi 11-st õjDilasest kohal olnud neli deklameerisid Tiia Hiire „Emale", : Märt Kaijuramd luges «oma I auhinnaga Vääristatud tÖö 7-—8- aastaste grupis Minu meeldejäävam elamus ESTO'l5 • Toomas McCorinon I auhinnatöö 9—10-aastaste grupis „Eesti Päevad" ja Ingrid Laari I auhinnatöö 11 — 12-aastaste grupis Minu Eesti Päevad". Edasi KatariinaKüng.esitas viiulil R.Schumanni,,Kaks grenaderi", IV klassi 18-st õpilasest kohal olnud 7 deklameerisid Helle Reik-mani „Miks? Miks?". Markus Ti-musk esitas kaks pala flöödil, VI klassi õpilased Ingrid Laar, Maaja Leivat; Peeter McConnon, Tai|ni Petersoo ja Merike Purje deklameerisid Ilme Ivandi luuletuse „Se-da rääkis mulle ema", Kathryn Hiir esitas akordionil Nicola An-tonelli ,,LaMolisana", tema vend Ricky Paul Crestonik „Eelmäng ja tants", • suurepärases Väike Matti oma aias lillede andmise vaga lihtsalt, Foto: Vaba Eestlane esituses J, 99 Armusõinad ema huultelt iialgi ei väsi, rännuteedel viSios, tuules valmis aitamiseks käsi sellele, kes tuleb tipa-tapa väikste sammukestega —- Tuleb siis kui juuScsed silmad tuhmid^ aga tunded kallid vastu oma lapsele, : Ema arm ja kallistused kunagi ei lõpe need, jäävad kuldakalliks varaks okkalisel eluteel. Vastu sulle vaikselt tõtyad sammud väsind, aeglased, aga jõudu siiski jätkub vastu tulla sinule. Samal ajal on lapse mure ka ema rnurei' Ema on lapsele suureks tii-vustajaks, julgustajaks ja lootuse :s, kuni laps korralikkudeks inümesteks ja •. headeks eestlasteks, juhendades neid eesti koolis, skaut-luses- gaidluses. Aga emadepäeval mõtleme oma emadele, kes puhkavad kodumullas või välismail, mõtleme kõigile ema-diele, kes püüavad kasvatada cfria lapsi emakeeles ja eesti meeles. Kõnele järgnes Lõpuks esitasid Ritmika nooremad • rütmilised voinilejad valiku erirutiinidešt palliga, hüpitsaga ja lindiga. Esinesid Dahlin Gowan, Kersti-Ly Kuutan, Karin; Marley, Monica Medri, Skai Raamat, Tiina Rand, Ingrid Randsalu, Sarah Jo-nes ja hea näitega lindiharjutusist edasijõudnuile Keili Rukhölm. Juhatas Siina Kasekamp. Lõpusõnas koolikomitee esimees H, Lupp tänas kõiki esinejaid ja kaasaaitajaid, S; Kasekampile anti üle kimp lilli, ja ütles siis kõigile tuhat tänu, kes olid kokku tulnud eesti emadele pühendatud koosviibimist oma osavõtuga austama. EKN Informatsioon vai, 24. mail toimub esmakordne Eestlaste Kesknõukogu Kanadas noorte poolt korraldatud kireva kavaga Kabaree Õhtu. Käaskorral-dajateks on noorte eesti meeste n.n. „Savona Satans" jalgpalli meeskond, kelle peamiseks ülesandeks bn personali muretsemine peoõhtu läbiviimisel, ' Eeskavalises osas on kutsutud esinema eesti ühiskonnas tuntud nooremaid esineiaid Peeter esimene , Suvine programm on koostatud koostöös Ontario Place'i ja Ontario Folk Art Multicultural Coun-cil- i poolt toomaks esile kultuuriväärtusi kogu provintsist, br. Lily Miinro ütles, et. „programm pakub noortele ja südamest noortele võimaluse jagada mitmesugustel kultuurialadel väärtusi, mis kujundavad meie provintsi. Aga see tutvustab inimesi meelelahutuslikus tegevuses, mis teeb Ontario Place'i suviseks märiguväljaksv: Ontario Place annab Molson Ca-nadian WaterfatI Showplace'i etni-listeks pidustusteks, samuti selle ivalgustuse süsteemi, tehnilise j a produktsioonipersonali ja teeb reklaami mitmekultuurilistes väljaan-nctes. ^- - terlased, shotlased ja iirlased, sloveenid, hispaanlased, itaallased, serblased, ukrainlased. Ida-Aasia rahvad, kreeklased ja Lääne-India rahvad. pressikonverentsi välja kiBeliiitamisegäo vatud CNE sügisnäituse ajal. Küsimusele miks pole antud baltlastele üht pühapäeva oma programmi esitamiseks, vastati, et need polevat võimelised 90-minutilise programmi esitamiseks. Kopvillem ja tema orkester, Rose-marie Lindau, kes lendab kohale New Yorgist ja tantsuorkester K A JA II. Kava, nagu on näha, on tihe ja esmaklassiline. Kuigi „Kabaree öhtü" on korraldatud noorema generatsiooni poolt ei ole osavõtt kaugeltki piiratud noortele. Oodatakse noori ja vanu, riiitte enam noori ja mitte veel vanu. Pileti hinnaks on $12.-^ isikult millesse kuulub ka suupisted. Muidugi on ka baar, kus pakutakse odava hinna eest märjukest. Halifax (CP) — Inglise päritoluga Houlton'i nimeline perekond oo produtseerinud ainult poeglapsi viimase 104 aasta jooksul, hõlmates nelja põlvkonda. Vümane tüdruk perkonnas sündis 1882. aastal. Nüüd sünnitas Julia Houlton lõpuks tütre, purustades perekonna sajandipikkuse traditsiooni. Julia Houlton, kos abikaasa Peetriga asus Kanadasse neli aastat tagasi. Kutsutakse kaasmaalasi veetma mõnusat õhtut kabaree miljöös, õhtu algab kell 7.30 õ. Asukohaks on Läti Maja. 4 Credit Union Dr. (Eglinton ja Don Valley Parkway). Piletid saadaval Eesti Abistamiskomitee äris ja EKN büroos. On võimalik (ja soovitav) tellida lauad juba ette (8 isikut lauas). Jällenägemiseni „Kabaree Õhtul"! miutilist esinemist, kell 2 ja 4 p.l., õhtul aga mängib seal tantsuks $1500 iga pühapäevase progrämi-jüii/ abistamiseks. Ontario Folk Arts Multicultural Council on andnud koosseisu, juhatuse ja vabatahtlikke liikmeid programmide läbiviimiseks. Samuti on valitud teatud ühiskonnad kes lavastavad iga pühapäevale program-mi. ^ \ - ^ kuueteistkümnel pühapäeval toimuvad jethiiised programmid alustatakse poola ühiskonna'esinemistega eeloleval 18. mail: Järgnevad fili-piinid, jda-Inclia rahvad, portugaal-ja aus- ' Sellise suvise programmiga tähistatakse Ontario Folk Art Multicultural GoundKi 20. aasta juubelit. See oh hea võirrialus anda Onta Placelle mitmekülgset heatasemelist kava, arvas Mary-Lou Danne-berg, "OEAJMC president. See uudne projekt on juba looifud suurema huvi ja entusiasmi nõukogu ja tema ühiskondlike ühingute riing gruppide hulgas kogu provintsis jagamaks meie mitmekultuurilise mosaiigi rikkust, Ontario Place avatakse 15. mail. Sissepääs täiskasvanuile ja üle 13- aastaštele $4.75, lastele koos vanematega $1.00, lapsed iseseisvana $2.75, pensionäridele tasuta, pärast kella 9.30 õ. $1.25. Tänavu on mitmeid uusi atraktsioone, kaks vi-depteatrit ja spordimuuseum. . Cinesphere% .. o.p ^ ..kolm ffSlmi „Skyward" (198Š), :„A Freedom to wii kuhu sissepääs on tasuta, väijaar-move ii 9» tantsijad Ron ja Barbara Szabunia koos kodafo Lily II Nr. 37 Iru • e mus Kos rauasulatamiine jq Pidev asustus Tallinna kast tööd. Asustus Toompe tohat-viissada aastat. Järjes] on tükati kümmekond me< leidmiseks tuleb kaevata ki 99 eesc Samuti nagu tänapäevased hooned takistavad muistsete acgadj avastamist, segavad. • tänapäevascj muljed ja teadmised muistsete ac gade mõistmist. Keskmise ecstlad kujutlust vanast eesti- linnusest s| gavad iidsed kivist lossid, mi( oma si 1 maga on nähtud. Need feodaalhärrade varjupaigad, kus di kaitstud vihaste alamale eest. Linnus pii rohkem põgcnikclal gcr, kui püsiv clamispaik. See kui lus ühiskonnale ja seda ehitati t| gu-korras, nagu praegu Kotkaji vet, Jõekäärut ja Seedrioru. Ku( olud nõudsid, et see ..laagrikol pidi olema alati korras, siis v\ seal olla püsiv meeskond. See aga vaevalt mingi palgasõdui lipkond, pigem küll külakorras veteenistust pidav ja relvaharjut] tegev noorte meeste rühmit ^Nõukogude teadus" lähtub Hei ku kroonika märkustest, kus hola linnust nimetatakse Lääne 1 roopa feodaalsetel eeskuj;j „Lembitu kantsiks'" ja järeldab lest, et Eestis olid tärkamas „v< feodaalsed" suhted. Selle tõesti seks pole aga mingit muud al| Et meie ajaloolased seda mainr see näitab et praeguse Eesti ajal teadus ei ole vaba ega iseseil vaid peab tegema „soovitud" j ^ duši. Rikkalike mündileidude pi mainitakse tagasihoidlikult ii( müntide päritolu, kuna sellest tub, et meie muistsed sidemec nelastega olid nõrgad. Kui kuj leitakse mõni slaavipärane csej seda märgitakse väljatõstvalt. Sarhasugune on suhtumine nas-Eesti ühiskondlikku strukti mida nimetatakse „ürg-kogul tikuks" ja mitte veel riikliku vc ni jõudnuks. See arusaamine tub seisukohast, et n.n. „r| vorm" oli kõrgem. Sellcac „riiklikud vormid" loodi pea ditult alistamisega, s.o. vägiva] Eesti selleaegset ühiskonna^ peaksime nimetama „ürg-( kraatiaks", kuna kogukondlil nemine oli vabatahtlik (küla| helkondadeks, kihelkonnad kondadeks), vanemad ja sõjlj valiti rahva poolt. Kui esines lisi konflikte omavahel, siis n| ei olnud vallutamise ega alifj se iseloomuga. „Pärandi-moi tuli esile alles siis, kui saksa tajad hakkasid pantvangidekj ma eesti valitud vanemate Eesti linnuste arv, nende suuj sakslastele vastupanu osul pikk aeg lubab oletada, et| „muinas-demokraatia" ei arenematu, vaid kujunenud kondlik vorm. Kas on põhjust oletada, et oli? Meie ei ole ainsad — „primitiiv-dem.okraatiat" (rai mokraatiat?) harrastati ai Kreekas ja hiljem rajati nii ma esimene vabariik — Shv( RABARAUA TOOTMINE mu LINNUSES Sõjaline ja kaitse-tegevus nast idas paiknevas suures lj nuses katkes umbes aastal Sellest ajast peale ei ole Iru j mäel toimunud nimetamisj inimtegevust, kui mitte an tee-ehitusi ja rändrahnude pj mist teesillutiseks. Selle osaliseks sai ka rahvapäri kirjeldatud „Iru ämm" - löögist kivistunud Kalevi lej da, kelle taevataat niimoodi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-14-05
