1979-05-10-07 |
Previous | 7 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 36
mm T L M U 'äitayapäevall, 10. m^"^^^^ ^ ^uxsday, May 10, im
Loona-]]
ymsst, selle sha-ist,
aga l a oma
ha tähelepanaerk.
Icenä
LrrusES.
bkmaterjaSie. Ta
jtSna^Tast dln-it,
Soome vaB^
les SooM® saats-ituses
[UNSTi
m956
Idavad seda,
I m hea tol-
Itmnegi oQ teada,
Ita Ja mss» mille
JSES
minult feiisinia kas
mdata Läänele, nii
ipäeväl, kui ees-cdumaal
rakendami-
|pean vastama otse-
E i , ma ei saaks
Idiisfeonda selle prae-is,
kui ijlit ideaaJi
tranformeerimiseks.
matuse läbi m meie
liud vaimse arengu
ses, et Lääne süs-fguses
kurnatuse sei-
J sugugi veetlev. Isegi
[iseloomujooned, mil-jmainisin,
on äärmi-
?d.
H ei saa mitte kum-
|imoleadite nõrgene»
Isellal kui need Idas
laks ja tugevamaks.
let meie rahvale
[di Ida-Euroopa rabaja
jooksul oleme
^d vaimse treeningu,
ette jõudnud Lääne
|u keerukus ja surma
iutseerinud tögeva-naid
ja enam huvi-loomusid,
kui need
id standardiseeritud
fs. Sellepärast, kui
oleks transformee-skonnaks,
tähendaks
|t teatavates aspektl-muutust
halvemale
olulistes seikades,
tõsi, et ühiskond ei
^lusetuse kuristikku,
praegu meie maal.
[i alandav valida sei-
^e seaduslik siledus,
ADVOKAADID
ADVOKAAT-NOTAR
Room 1912, Royal Trust Tower
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O., 326; Toronto
Ont. (Bay & KimgX.MSl im
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteensstms
METHERINGTON, FALLUS
MB Bay St., Saite 401. 363-MSl
Õhtuti 447-201?' või 929-3425
YORK (¥E) ~
päevade esimene ^itööpäev" algas
ifcajhe Kodu-Eesti fiifoiiga: '„LauIii-taat"
— 'telefilm Gustav Ermssak-sa&
t ja,,,yMaised Hiad" — Eduard
Wijrailti radaidel B ^ t i s , Pariisis^
Marraikesihis j a Lapimaal. L M -
film Eraiasaiksasit o l i tdiitud seoses
laulupidude saja-^äastase juubeliga
j a sisaldas lisaltes isüdikele
momesitidele maestrc^ värvikaid
pilte rongkäigust j a laulupsost.
P i im Würaltist o l i mäifesa ulatuslikum.
Mes'teülasitati meie teuul-sa
graaf iteu elupaika, ufiutleti isii-mest,
i k e l l ^ , ta oli fiuihelnud ja
Vöstddi tema endisite modiellidi©^.
TiD ROLÄI^P LAÄ!
.133 RichmoinKä St. W., Ste
. Toronto, M5H 2IL3
Tel. 364-7072
mmmiimmmmjmmm
1
. GliaFtered Accoantamt
55 Uffliversity, Ave., Ste.
Tel.862-711S
Toronto, Ont. M5J 2E7
Erilist väljatõstmist vMrlb P^-fi-si
osa oma tabavalt öioodsa saa-temiii^
ikaga.
iFilmietendus&le järgneva lomr
gu-sarja E. Majas avas s^troÄ-siika
doktor Valdar Oinas. T a tutvustas
nimekat Kodu-Eesti kirja-nifeku,
ajaloolast ja filmimeest
Lennart Meri, kes aitas paajü
kaasa . p ä e ^ e sisulisetes rikastamiseks.
Meri on ,sellel mandril
saanud tuntuks . peamiselt oma
teosega „Hõbevailge*,(mslle poeetiliseks
alapealkirjaks m ,3eisi-k
i r i tuulest ja muinasluulest".
Reisi- ja filmimehena on ta valmistanud
kaks ainulaadset dokumentaalfilmi,
„Veelinnu rahvas"
j a „Ljfmiutee -tuuled", m i l e teemaks
on soome-urgi hõimiude
muinasminevik. '
Käesolevalt oH Meri algupäraseks
teemaks „l}ökume!nit ilukirjanduses
jä fümis". Ta iseloomustas
dokumenti ku{ inimese j a .tema
ikesikkoma vastupeegeldust,
kui üht loomingu ehituskividest,
mis.sütitab fantaasiat.. Tema osatähtsus
on suur nii filmis kui kirjanduses.
Filmidokument on aga
kirjandusliku loominguga vastuolus,
kuna filmija elab vaid käesolevale
hetkele. Optika ei suuda
täpselt jälgida inimese, psüühikat,
ta on kiretu jälgija. ^
Alles montaazhi-laud sulatab
n
nart Meri ©ttdcaape peegeldas tema
suurt ©iHiditsicJpni; •
Piot Pelix" OJnase" ne^-ömt teemal
„Kitzbergi ^ a a m i a ^Libahunt"
j a selle t^apõhi ^ v a l u u -
yles" käsitles 200 aasta vmiuseid
ustoumiusi eesti xahT^uules. Kitz-bergü
oli huvi -^amvara viastu ja
t a leidis ühisst 10. ^ j c m d i algusest
pämeväist jutust Tiina prototüübi'
T a omlsft^ Tiins^e vägivaldseid
'Cimiwlusi, d tõste dfaa^
mät, luues idee vabast ehikirdiiin-gest
Libahunt, ikuigi erineva ku^
juga, <8šineb s?®hvusVah€il^ tda-i
Uxs/^. Libahimii ©li k a Vaiiadel
toeäklastel ja-roomlastel. Soomlased
aineid talle nlmeiks „Viru
susi" j a kuna raskemaid nõidus-j
u i h u ^ pmi tollal viia t e i s t^
se miaadess©, siis öeldi nii roots!
kui mcmie libahiundid
pärit olwat Eestist. -
% feonikursi witmisest Eooimas.
Ja muidugi —. tuleyiküfcava,dest.
^ t e , et päxast ikofine kontserti
Hispaania Rahvusliku Sümfooniaorkestriga
JWfadriidis, on
_. E ^ t i : Riikliku
StiimfooniaoriEestriga Leningradis,
IWfofcas ja siis Pärnus.
Seejärel ,,Matteuse passtooii"
Toomkirikas, mis on Iniju-mobndumlsest,
mis v5is toimuda
kas vabal' t a h t ^ v S i teiste
soovis js
UI
ja z :
Ui
X
„Vaba Eestlas^'^' toimetuse jsi
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9-4-Eii.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega-
' Karl Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kmiliiifass võetakse vasta:
mdala esimesse ajalehte kuni
esmsp. bcmm. kella i l - n i ' ja
nädala ^üse ajalehte kuni koi-map.
hosnm. kella l l - H i.
VABA EESTLASES
on lasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
&ulMteste( fckSjai:
üks toB ühel veerul - $3.25
esiküljel ^."^S
tagafeüljel . - $3.50
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vafea Eestlase taKtus^^ ^
135 Tecmnseth Street'.
Telefon 364-7675 '
^Postiaadress: Box 70,
Sta. C, Toronto 3, Ont.
Talitus väijsfspool tööaega:
Hekni Lüvamdi 251-M95
2. Mrs. Leida Ma?ley
149 Bishop Ave.,
Willowdale, Ont. j
Telefon: 223-0080l
Muinaskultuuri filmides tuleb'
neid dokumenteerida, mitte taastada.
Nende valmistamine on küllalt
keerukas j a aeganõudev töö,
kuna selektsiooni tegemine ei toimu
fEmimisel. Kaamera jäädvustas
;,Linnutee tuulte" jaoks näiteks
12.000 meetrit filmi, millest
suur osa jäi kasutamata.
Oma dokumentaalfilmidele saab
ta anda subjektiivse värvingu ja
see on Merile meelepärane. ^ Ta
räägib k a oma uuest projektist,
milleks on film paadist, mida tugeks
filmida Siberis, Ameerikas
ja Kanadas. Oli ju muinasühiskonnas
paadil suur tähtsus j a tema
kuju on üllatavalt vähe muutunud.
Oleks huvitav jälgida, mallist
osa on etendanud veeteed.
Lennart Meri arvates on eesti dokumentaalfilm
oma 'ülesannet
mõistnud. K a on ta populaarsus
väga suur.
Samuti nagm dokumentaalMr-
: jandusel - — J a seda globaaäses
ulatuses.
K a Kodu-EÄ&tis miüüakse vastavad
raamatud allMi kiiresti läbi.
Samuti on loetavaimaks ajakirjaks
„Eesti Loodus" oma väga
mitmekesise temaatikaga. Lsn-
Samuti tagasi inimessks saami-sesit
vastupidisite tempudega. Ettekanne
oli huvitav j a tõstatas hulga
iküsimusi kuulajailt
Esimese päeva kavas oli veel
„Küsimusi j a vastusi muusikast"
— usutlejaks Lüvi Jõe kuulajaskonna
rohkel kaasabil; usutleta-vafcs.
— Neäme Järvi, kes • võeti
vastu aplausiga. Kuna mainekas
külaline juhatas .talvel enne New
Yorki tulekut - kõrgetasemelist
Rootsi Raadio Sümfocffiiaoikest-rit,
kus avastati ,;nagu uus Tubin",
siis kandus jutt Tubinjale,
keda Järvi peab (kõigi aegade kõige
suuremaiks eesti siüimfooni-kuks,
'Eesti Sibeliusöks, kelle loomingut
ta kavatseb rahvusvaheliselt
tutvustada j a kelle kümmet
sümfooniat ta tahab heliplaadista-da.
Küsimusele teisitest Kodu-
Eesti heliloojatest tõstab Järvi
välja Arvo Pardi, Eino Tambergi,
Jaan Koha, Jaan Räätsa, Antti
Marguste j a Veljö Tormist, kõneldes
nende loomingust j a selle eripärast.
Alates aastast 1960 on kõik
nende tööd olnud tema juhatada.
Ka on ta palJu eesti muusikat
salvestanud. Näitfe'on n i i Tobiase
ikui^Sapi sajanda sünniaastapäeva
puhul «kummagi helindeist
valminud kolm plaati
Järvilt päritakse ka. ta karjääri
kulgu ja ta jutustab oma õpin-guist
Tallinna muusikaikoolis ja
siis, dirigendina f aJkulteedi puudumisel
kodulinnas, vastava ala
õpingust Leningradi Konservatooriumis.
Taheti k a lähemat-infor-matsiooni
rahvusvahelise dirigen-
Bachi kanitaatide juhatamine on
ette nähtud k a Tallinna Niguliste
fešrikus, seHe lõplikul valmimisel.
I^fcsalmaks kutseks on aga muidugi
kuisfe j u h a t ^ Smetsrn oo-pori
Ä ü d u d I r t i ^ j a " etmdusi
etropolitanis im. a. sügi^l.
Samuti on Eesti Riiklik SümŽoo-niaorkester-
tuntud kontserc^ü-m}
t „Cölmnbia Artists" saöoud
W e ringrefeisifcs Ameeriaks
või 1982. a. i g i s e l . Tä vaimustub
esllest mõttest, sest see annaks
tslle võimaluse eesti . muusika
laiaulatuslikuks tutvustamisdts.
Oma peamiselt eestlastest koos-^
nevasse oi^kesirisse on t a l aga
suur usk j a meil pole vähimatki
põhjust selle siiure miausiku.
kriteeriumis kahelda.
Pärast Järvi-vestlust' toimus
Kultuuripäevade raames veerkir-jandusõhtu,
mis sisaldas leidliku
luulepõimiku n i i Kodu- kui Välis-
Eesti luulest. Etlejaid poole tosina
ümber.
Selle väikese meelelahutusliku
vahepala järel oli kavas veel „Hõ-bevalge"
arutamine koos autoriga.
Ka Lennart Meri võeti vastu
Eesti U t E a n a t e üldkoo^leka j i i l i a i ^ ja protokomjad.
dil'vassMiŠ;oB^?SooMet,iMeai EoptI, Maigus Tae Ja T i i a Kalju-iramd
Foto: Vaba Sesstlaai®
Äsija ilmus Balti tSeai(iuišliku
ühingu Associatž)^ for^^^^^
vainpeinent öf | ÖajÖc ;;Ädie^
(AABS) ajakirja L%|rnai'^^
tic Studies" järjekootdne number
(Vol. IX, No. 3, m 1978); See
sisaldab seitse lühätnat v^i pikemat
artiklit, neist kaks ^ s i t i autoritelt/:;
V' .•^•••;V':;
Marju Rink Parming aatoab ülevaate
tehnoloogia arengust bibliograafias,
mitmesugustest^ teutu-sel
olevatest eldktroonilistest informatsiooni
baasidest, tuues näi.
teid neisse talletatud informatsioonist;
Balti maade ja rahvaste
kohta.' Heino Taremä©^'^^^^^a^
kirjeldab USA viimase saadiku
Eestis, John G. Wiley arhiivikbgu
, . , F.D. Roosevelti arhüvds. '
aplausiga. Ta kõneles oma popu- ^, . , , , .. , . , ,
te teose ajaloost. Ta mõtted /<^asi tuleks märkida AÄBS'i
(m pannud liikuma konkreetne ai- • ^^^^1^1^,'!^^^^^^^^
gus. Selleks fenomeeniks oli h i i -
gelmeteoriidi langemine Saaremaale
kaks ja pool tuhat aastat
tagasi, millega seotakse Kaali järve
tekkelugu.
Meri oma raamatus otsib, sellele
katasroof iie seletusi ja kajas/
i s i , leldbs neid mitmest^sajast
Alikast.
i » a v a im vüde: soome rahvalaul,
Nägin Saaremaa põlema..
Teda on abistanud paljud õpetlased
nagu Paul Ariste j a Ülo Teder;
samuti astronoomid. Sündmusele
viitab juba prof. Saa-res-te
broshüür„tulihännast" a. 1932.
Alles 1938 suudeti meteoriidi langemine
lõplikult tõestada. „Hõbe^
valge" ei pürdu aga kaugeltki vaid
Kaali kaatriga -ja Merile esitatud
küsimused viivad meid n i i rahvaluule
kui geograafia valdkonda.
On üllatav, k u i paljud kuulajad
on Lennart Möri raamatuga tuttavad.
• • K.T.'
lis'e pikemat ajaloolist -ülevaadet
AABS'i esimesest kümnest aastast
ja John B. Ctenys'e kronoloogilist
Ülevaadet Joint Baltic American
Committee tegevusest seoses E u roopa
julgeoleku konverentsiga
Helsingis.
Patricia Kennedy Grimsted
avaldab JÖS veergudel ülevaate
nõukogude arhiivide organisatsioonist
Baltikumis, samuti • kui
nende kasutamise võimalustest.
Samas JBS numbris annab ajakirja
toimetaja Valdis J . Zeps ülevaate
Balti ainetel ühendriikides
kirjutatuö dissertatsioonidest kuna
William Urban kirjutab ven-dide
tungist itta.
Arvustuste osas Marju Rink' M3A 3C4, Oanada.
Pamüng on vaättliise alla võtnud
Ilmacr Arensl poolt toimetatud
„Jurisprudence, Politioal Scieaice,
Sociology, Bcõnomy, 1942-^1976".
Karl L. Ozolins' omaikbrda vaatleb
H.Salasoo koostatud i^taloo-gi
„Por©ign L a n g u s Publi-cations
i n Estonian Arohieve® in
Austraalia", kuna Sulamit Ozolins
arvustab Hugo Salasoo j a Veüo
Salo poolt koostatud ,;Välis-Besti
perioodikat 1944—1975". Peale
eeipool nimetatute leidub ajakirjas
veel iterve rida arvustusi Balti,
küsimusi käsitlevate tööde kohta.,-
- \ -
Vastupidi ajakirja „Joumal of
Baltic Studies" teadusilifcule ilmele
on „AABS Newsletter" põhüi-selt
teadete j a inlormatsiooni vahendaja,
tuues informatsiooni
mitte üksi AABSI tegevuse vaid
ka. muude ürituste kohta, mis
võiksid huvitada neid, kes tegelevad
Balti küsimustega.
Nii „Joumal of Baltic Studies"
kui „AABS Newsletter" saadetakse
tasuta kõigile Associatio\i
for the Advancement :Of Baltic
Studies liikmetele. AABS'i lük-meks
võivad olla kõik isikud, kes
toeta>vad ühingu püüdlusi. Nad ei
p r u u ^ ise olla seotud teadusliku
tööga, küll agä peavad nõustuma,
ühingu teaduslike eesmärkidega.
Lilkmemaiks on $20 aastas nor-maallülkmeitele,
$10 puhkepaigal
olijaüe ning $7.50 täisajaga õppijaile.
Tshekid liitomemiaksu summaga
palutakse saata aadressil:
Exeoutive Director, ^AABS, 366-86
Street, Brooklyn, N Y 11209, USA.
AABSI Kanada koanitee aa<ires-siks
on: Dn^E. Aruja, 37 Grove-land
Cresc, Don Mills, Ontario,
OOCTOE OF CHIROPRAmC
, • 212 DiamickCr. '
m, m-mt
DOCTOk W CmROPRACTIC
SSlJSheppard Ave. E . Willowdale
TELEFON 224-0444
Aeg kokkuleppel
Tallinlasi varustab
„Agn>"-nlmeline lillekasvatus, m i da
j i l i i y a d agronoomid ölev Joonas
j a urve Grishakova. 8. märtsil
olnud rahvusvahelse naistepäeva
puhul müüdi sellest
106.000 lõike j a 18.000' potilille.
Ettevõttel on praegu viis osakonda,
üks Jõhvis, teised^ Vasalemmas,
Lillekülas j a Koplis, kuna
Irus asub suur 6.000 ruutmeetrilise
klaasiaäuse pinnaga karantiin-aiand;
viimase ehitustööd veel
jätkuvad.
• Kodumaal kasvatatakse loomi
vabrikuis. On seaikasvatuse vabrikud
ja põrsavabrikud. Tallinna
linnuvabrikul on Haapsalus haudejaam,
kust linnuteasvatusmajan-did
ja maainimesed, kes kanu
peavad, on saahud igal aastal üle
n^iljoni valge leghonii tibu. Tänavu
kevadel on inkubaatorist juba
väljunud 400.000 tibu, millest üks
osa vildi lennuteel kaugele Venemaale.;.
,X^m! Kaluri" kolhoosil on
kokku seitse kalatööstust. Need
asuvad Haapsalus, Nõval, Ristnas,
Pirhamis, Puises j a Virtsus. Merel
on 'kalatöötlemislaevad, «tous
püügilaevadelt' vastu võetud kala
kohe konserveeritakse ja karpidesse
pannakse,- et Eestimaalt
välja reisida. V '
Mõned aastad tagasi ehitati
Tartus ülejõe linnaosas Anne bussipeatuses
jaamahoone. See poi-
: 'V,''
nud mõeldud mitte'üksnes a m i -
jaile kaitseks ,ilmastiku vastu,
vaid sinna - katuse alla rajati k a
ajalehtede -kiosk, kolm telefoni-putkat
j a linna kaubandusvalit-'
suse suvine müügipunkt. K a oli
hoones pikem pink bussi ootajaile
puhkamiseks. Nüüd jätab ehituse
sisemus masendava mulje.
Ajalehekiolksi ruum on korras,
kuid teistest kohtadest oleks nar
gu torm üle 'Jcäinud. Teiefoniput-kade
uksed j a põrandad on rikutud,
kaks telefoni hoopis kadunud,
ka kaubandusvalitsuse kasutusel
olevas ruumis on uksed ja
afenad lõhutud ning jõudu on katsutud
isegi põranda kallal. Anne
bussijaam on muutunud otsekui
Tartu häbiplekiks. Tihti on korrast
ära k a ainuke säilinud telefon.
Lõhutud on k a massiivne is-tepink.
Ehitust vaadates jäävat
mulje, et sel polevat õiget peremeest,
keda huligaanid kardaksid.
Omavahelistes sõprussidemetes
on Haapsalu ja Hiiumaa kaks majandit
Karuse ja Emmaste kolhoosi
liikmed käivad vastastikku
üksteisel foüHas, tutvutakse elu ja
tööga, kuid selle kõrval toimuvad
ka spordivõistlused majandite
poolt välja pandud fcarikaile. Seekordsed
talvemängud toimusid
Emmastes, üheks sportilikuks
sündmuseks pii köievedu mõlema
majandi meeskonna vahel. See peeti
Jääl ja Emmaste, mehed suutsid
TASTE BAKERY
Granfbroek Av@. C Finch Plaici
(Finchi nurgal, Bathursü ja Yonge vahel)
• TELEFON 225-0824
0 «• m peen
Äri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9-6, reedel laup. 9-4.
' (Esmaspäeviti suletud) -
B&V INSTALLERS
iistaileerime ja parandom;®
KÜTTESEADELDISi
LM ettevõte . M . õfeftnti
V. WÄNS
763-3374 638-5478
FINNISH DELSCATESSEN
(Endine Parkway äri)
9ueen St. W. — Telo 363-7671)
5 ust lal&nepool Spadina Ave.
TÄHELEPANU! Uued lahtioleku ajad: esmasp. — reedeni S—61
lanp. a - ^ '
Palume sisioremad leiva ja muude pagaritoodete teUtmised
sisse anda 2 päeva varem. Aitähf
»l-l!I.MjlAi»l
Lati an
ÕOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
9 Queen St. E . Toronto — Tel. 368-5011
Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedeü kudumiseks, põimimist, heegeldamiseks,
tikkimiseks ja sõlmimiseks (macrame). SECANDINAAYIAST
HUVITAVAID ÄfATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA * Kanvaa
mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: esmasp.—kolmap.
9-6, neljap., reedel SM, laup. 9.30-4. Meie teine äri:
674 Bntödview Ave. Tor. Tel. 469-2205, keU 3--5p;l
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 10, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-05-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790510 |
Description
| Title | 1979-05-10-07 |
| OCR text |
Nr. 36
mm T L M U 'äitayapäevall, 10. m^"^^^^ ^ ^uxsday, May 10, im
Loona-]]
ymsst, selle sha-ist,
aga l a oma
ha tähelepanaerk.
Icenä
LrrusES.
bkmaterjaSie. Ta
jtSna^Tast dln-it,
Soome vaB^
les SooM® saats-ituses
[UNSTi
m956
Idavad seda,
I m hea tol-
Itmnegi oQ teada,
Ita Ja mss» mille
JSES
minult feiisinia kas
mdata Läänele, nii
ipäeväl, kui ees-cdumaal
rakendami-
|pean vastama otse-
E i , ma ei saaks
Idiisfeonda selle prae-is,
kui ijlit ideaaJi
tranformeerimiseks.
matuse läbi m meie
liud vaimse arengu
ses, et Lääne süs-fguses
kurnatuse sei-
J sugugi veetlev. Isegi
[iseloomujooned, mil-jmainisin,
on äärmi-
?d.
H ei saa mitte kum-
|imoleadite nõrgene»
Isellal kui need Idas
laks ja tugevamaks.
let meie rahvale
[di Ida-Euroopa rabaja
jooksul oleme
^d vaimse treeningu,
ette jõudnud Lääne
|u keerukus ja surma
iutseerinud tögeva-naid
ja enam huvi-loomusid,
kui need
id standardiseeritud
fs. Sellepärast, kui
oleks transformee-skonnaks,
tähendaks
|t teatavates aspektl-muutust
halvemale
olulistes seikades,
tõsi, et ühiskond ei
^lusetuse kuristikku,
praegu meie maal.
[i alandav valida sei-
^e seaduslik siledus,
ADVOKAADID
ADVOKAAT-NOTAR
Room 1912, Royal Trust Tower
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O., 326; Toronto
Ont. (Bay & KimgX.MSl im
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteensstms
METHERINGTON, FALLUS
MB Bay St., Saite 401. 363-MSl
Õhtuti 447-201?' või 929-3425
YORK (¥E) ~
päevade esimene ^itööpäev" algas
ifcajhe Kodu-Eesti fiifoiiga: '„LauIii-taat"
— 'telefilm Gustav Ermssak-sa&
t ja,,,yMaised Hiad" — Eduard
Wijrailti radaidel B ^ t i s , Pariisis^
Marraikesihis j a Lapimaal. L M -
film Eraiasaiksasit o l i tdiitud seoses
laulupidude saja-^äastase juubeliga
j a sisaldas lisaltes isüdikele
momesitidele maestrc^ värvikaid
pilte rongkäigust j a laulupsost.
P i im Würaltist o l i mäifesa ulatuslikum.
Mes'teülasitati meie teuul-sa
graaf iteu elupaika, ufiutleti isii-mest,
i k e l l ^ , ta oli fiuihelnud ja
Vöstddi tema endisite modiellidi©^.
TiD ROLÄI^P LAÄ!
.133 RichmoinKä St. W., Ste
. Toronto, M5H 2IL3
Tel. 364-7072
mmmiimmmmjmmm
1
. GliaFtered Accoantamt
55 Uffliversity, Ave., Ste.
Tel.862-711S
Toronto, Ont. M5J 2E7
Erilist väljatõstmist vMrlb P^-fi-si
osa oma tabavalt öioodsa saa-temiii^
ikaga.
iFilmietendus&le järgneva lomr
gu-sarja E. Majas avas s^troÄ-siika
doktor Valdar Oinas. T a tutvustas
nimekat Kodu-Eesti kirja-nifeku,
ajaloolast ja filmimeest
Lennart Meri, kes aitas paajü
kaasa . p ä e ^ e sisulisetes rikastamiseks.
Meri on ,sellel mandril
saanud tuntuks . peamiselt oma
teosega „Hõbevailge*,(mslle poeetiliseks
alapealkirjaks m ,3eisi-k
i r i tuulest ja muinasluulest".
Reisi- ja filmimehena on ta valmistanud
kaks ainulaadset dokumentaalfilmi,
„Veelinnu rahvas"
j a „Ljfmiutee -tuuled", m i l e teemaks
on soome-urgi hõimiude
muinasminevik. '
Käesolevalt oH Meri algupäraseks
teemaks „l}ökume!nit ilukirjanduses
jä fümis". Ta iseloomustas
dokumenti ku{ inimese j a .tema
ikesikkoma vastupeegeldust,
kui üht loomingu ehituskividest,
mis.sütitab fantaasiat.. Tema osatähtsus
on suur nii filmis kui kirjanduses.
Filmidokument on aga
kirjandusliku loominguga vastuolus,
kuna filmija elab vaid käesolevale
hetkele. Optika ei suuda
täpselt jälgida inimese, psüühikat,
ta on kiretu jälgija. ^
Alles montaazhi-laud sulatab
n
nart Meri ©ttdcaape peegeldas tema
suurt ©iHiditsicJpni; •
Piot Pelix" OJnase" ne^-ömt teemal
„Kitzbergi ^ a a m i a ^Libahunt"
j a selle t^apõhi ^ v a l u u -
yles" käsitles 200 aasta vmiuseid
ustoumiusi eesti xahT^uules. Kitz-bergü
oli huvi -^amvara viastu ja
t a leidis ühisst 10. ^ j c m d i algusest
pämeväist jutust Tiina prototüübi'
T a omlsft^ Tiins^e vägivaldseid
'Cimiwlusi, d tõste dfaa^
mät, luues idee vabast ehikirdiiin-gest
Libahunt, ikuigi erineva ku^
juga, <8šineb s?®hvusVah€il^ tda-i
Uxs/^. Libahimii ©li k a Vaiiadel
toeäklastel ja-roomlastel. Soomlased
aineid talle nlmeiks „Viru
susi" j a kuna raskemaid nõidus-j
u i h u ^ pmi tollal viia t e i s t^
se miaadess©, siis öeldi nii roots!
kui mcmie libahiundid
pärit olwat Eestist. -
% feonikursi witmisest Eooimas.
Ja muidugi —. tuleyiküfcava,dest.
^ t e , et päxast ikofine kontserti
Hispaania Rahvusliku Sümfooniaorkestriga
JWfadriidis, on
_. E ^ t i : Riikliku
StiimfooniaoriEestriga Leningradis,
IWfofcas ja siis Pärnus.
Seejärel ,,Matteuse passtooii"
Toomkirikas, mis on Iniju-mobndumlsest,
mis v5is toimuda
kas vabal' t a h t ^ v S i teiste
soovis js
UI
ja z :
Ui
X
„Vaba Eestlas^'^' toimetuse jsi
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9-4-Eii.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega-
' Karl Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kmiliiifass võetakse vasta:
mdala esimesse ajalehte kuni
esmsp. bcmm. kella i l - n i ' ja
nädala ^üse ajalehte kuni koi-map.
hosnm. kella l l - H i.
VABA EESTLASES
on lasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
&ulMteste( fckSjai:
üks toB ühel veerul - $3.25
esiküljel ^."^S
tagafeüljel . - $3.50
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vafea Eestlase taKtus^^ ^
135 Tecmnseth Street'.
Telefon 364-7675 '
^Postiaadress: Box 70,
Sta. C, Toronto 3, Ont.
Talitus väijsfspool tööaega:
Hekni Lüvamdi 251-M95
2. Mrs. Leida Ma?ley
149 Bishop Ave.,
Willowdale, Ont. j
Telefon: 223-0080l
Muinaskultuuri filmides tuleb'
neid dokumenteerida, mitte taastada.
Nende valmistamine on küllalt
keerukas j a aeganõudev töö,
kuna selektsiooni tegemine ei toimu
fEmimisel. Kaamera jäädvustas
;,Linnutee tuulte" jaoks näiteks
12.000 meetrit filmi, millest
suur osa jäi kasutamata.
Oma dokumentaalfilmidele saab
ta anda subjektiivse värvingu ja
see on Merile meelepärane. ^ Ta
räägib k a oma uuest projektist,
milleks on film paadist, mida tugeks
filmida Siberis, Ameerikas
ja Kanadas. Oli ju muinasühiskonnas
paadil suur tähtsus j a tema
kuju on üllatavalt vähe muutunud.
Oleks huvitav jälgida, mallist
osa on etendanud veeteed.
Lennart Meri arvates on eesti dokumentaalfilm
oma 'ülesannet
mõistnud. K a on ta populaarsus
väga suur.
Samuti nagm dokumentaalMr-
: jandusel - — J a seda globaaäses
ulatuses.
K a Kodu-EÄ&tis miüüakse vastavad
raamatud allMi kiiresti läbi.
Samuti on loetavaimaks ajakirjaks
„Eesti Loodus" oma väga
mitmekesise temaatikaga. Lsn-
Samuti tagasi inimessks saami-sesit
vastupidisite tempudega. Ettekanne
oli huvitav j a tõstatas hulga
iküsimusi kuulajailt
Esimese päeva kavas oli veel
„Küsimusi j a vastusi muusikast"
— usutlejaks Lüvi Jõe kuulajaskonna
rohkel kaasabil; usutleta-vafcs.
— Neäme Järvi, kes • võeti
vastu aplausiga. Kuna mainekas
külaline juhatas .talvel enne New
Yorki tulekut - kõrgetasemelist
Rootsi Raadio Sümfocffiiaoikest-rit,
kus avastati ,;nagu uus Tubin",
siis kandus jutt Tubinjale,
keda Järvi peab (kõigi aegade kõige
suuremaiks eesti siüimfooni-kuks,
'Eesti Sibeliusöks, kelle loomingut
ta kavatseb rahvusvaheliselt
tutvustada j a kelle kümmet
sümfooniat ta tahab heliplaadista-da.
Küsimusele teisitest Kodu-
Eesti heliloojatest tõstab Järvi
välja Arvo Pardi, Eino Tambergi,
Jaan Koha, Jaan Räätsa, Antti
Marguste j a Veljö Tormist, kõneldes
nende loomingust j a selle eripärast.
Alates aastast 1960 on kõik
nende tööd olnud tema juhatada.
Ka on ta palJu eesti muusikat
salvestanud. Näitfe'on n i i Tobiase
ikui^Sapi sajanda sünniaastapäeva
puhul «kummagi helindeist
valminud kolm plaati
Järvilt päritakse ka. ta karjääri
kulgu ja ta jutustab oma õpin-guist
Tallinna muusikaikoolis ja
siis, dirigendina f aJkulteedi puudumisel
kodulinnas, vastava ala
õpingust Leningradi Konservatooriumis.
Taheti k a lähemat-infor-matsiooni
rahvusvahelise dirigen-
Bachi kanitaatide juhatamine on
ette nähtud k a Tallinna Niguliste
fešrikus, seHe lõplikul valmimisel.
I^fcsalmaks kutseks on aga muidugi
kuisfe j u h a t ^ Smetsrn oo-pori
Ä ü d u d I r t i ^ j a " etmdusi
etropolitanis im. a. sügi^l.
Samuti on Eesti Riiklik SümŽoo-niaorkester-
tuntud kontserc^ü-m}
t „Cölmnbia Artists" saöoud
W e ringrefeisifcs Ameeriaks
või 1982. a. i g i s e l . Tä vaimustub
esllest mõttest, sest see annaks
tslle võimaluse eesti . muusika
laiaulatuslikuks tutvustamisdts.
Oma peamiselt eestlastest koos-^
nevasse oi^kesirisse on t a l aga
suur usk j a meil pole vähimatki
põhjust selle siiure miausiku.
kriteeriumis kahelda.
Pärast Järvi-vestlust' toimus
Kultuuripäevade raames veerkir-jandusõhtu,
mis sisaldas leidliku
luulepõimiku n i i Kodu- kui Välis-
Eesti luulest. Etlejaid poole tosina
ümber.
Selle väikese meelelahutusliku
vahepala järel oli kavas veel „Hõ-bevalge"
arutamine koos autoriga.
Ka Lennart Meri võeti vastu
Eesti U t E a n a t e üldkoo^leka j i i l i a i ^ ja protokomjad.
dil'vassMiŠ;oB^?SooMet,iMeai EoptI, Maigus Tae Ja T i i a Kalju-iramd
Foto: Vaba Sesstlaai®
Äsija ilmus Balti tSeai(iuišliku
ühingu Associatž)^ for^^^^^
vainpeinent öf | ÖajÖc ;;Ädie^
(AABS) ajakirja L%|rnai'^^
tic Studies" järjekootdne number
(Vol. IX, No. 3, m 1978); See
sisaldab seitse lühätnat v^i pikemat
artiklit, neist kaks ^ s i t i autoritelt/:;
V' .•^•••;V':;
Marju Rink Parming aatoab ülevaate
tehnoloogia arengust bibliograafias,
mitmesugustest^ teutu-sel
olevatest eldktroonilistest informatsiooni
baasidest, tuues näi.
teid neisse talletatud informatsioonist;
Balti maade ja rahvaste
kohta.' Heino Taremä©^'^^^^^a^
kirjeldab USA viimase saadiku
Eestis, John G. Wiley arhiivikbgu
, . , F.D. Roosevelti arhüvds. '
aplausiga. Ta kõneles oma popu- ^, . , , , .. , . , ,
te teose ajaloost. Ta mõtted /<^asi tuleks märkida AÄBS'i
(m pannud liikuma konkreetne ai- • ^^^^1^1^,'!^^^^^^^^
gus. Selleks fenomeeniks oli h i i -
gelmeteoriidi langemine Saaremaale
kaks ja pool tuhat aastat
tagasi, millega seotakse Kaali järve
tekkelugu.
Meri oma raamatus otsib, sellele
katasroof iie seletusi ja kajas/
i s i , leldbs neid mitmest^sajast
Alikast.
i » a v a im vüde: soome rahvalaul,
Nägin Saaremaa põlema..
Teda on abistanud paljud õpetlased
nagu Paul Ariste j a Ülo Teder;
samuti astronoomid. Sündmusele
viitab juba prof. Saa-res-te
broshüür„tulihännast" a. 1932.
Alles 1938 suudeti meteoriidi langemine
lõplikult tõestada. „Hõbe^
valge" ei pürdu aga kaugeltki vaid
Kaali kaatriga -ja Merile esitatud
küsimused viivad meid n i i rahvaluule
kui geograafia valdkonda.
On üllatav, k u i paljud kuulajad
on Lennart Möri raamatuga tuttavad.
• • K.T.'
lis'e pikemat ajaloolist -ülevaadet
AABS'i esimesest kümnest aastast
ja John B. Ctenys'e kronoloogilist
Ülevaadet Joint Baltic American
Committee tegevusest seoses E u roopa
julgeoleku konverentsiga
Helsingis.
Patricia Kennedy Grimsted
avaldab JÖS veergudel ülevaate
nõukogude arhiivide organisatsioonist
Baltikumis, samuti • kui
nende kasutamise võimalustest.
Samas JBS numbris annab ajakirja
toimetaja Valdis J . Zeps ülevaate
Balti ainetel ühendriikides
kirjutatuö dissertatsioonidest kuna
William Urban kirjutab ven-dide
tungist itta.
Arvustuste osas Marju Rink' M3A 3C4, Oanada.
Pamüng on vaättliise alla võtnud
Ilmacr Arensl poolt toimetatud
„Jurisprudence, Politioal Scieaice,
Sociology, Bcõnomy, 1942-^1976".
Karl L. Ozolins' omaikbrda vaatleb
H.Salasoo koostatud i^taloo-gi
„Por©ign L a n g u s Publi-cations
i n Estonian Arohieve® in
Austraalia", kuna Sulamit Ozolins
arvustab Hugo Salasoo j a Veüo
Salo poolt koostatud ,;Välis-Besti
perioodikat 1944—1975". Peale
eeipool nimetatute leidub ajakirjas
veel iterve rida arvustusi Balti,
küsimusi käsitlevate tööde kohta.,-
- \ -
Vastupidi ajakirja „Joumal of
Baltic Studies" teadusilifcule ilmele
on „AABS Newsletter" põhüi-selt
teadete j a inlormatsiooni vahendaja,
tuues informatsiooni
mitte üksi AABSI tegevuse vaid
ka. muude ürituste kohta, mis
võiksid huvitada neid, kes tegelevad
Balti küsimustega.
Nii „Joumal of Baltic Studies"
kui „AABS Newsletter" saadetakse
tasuta kõigile Associatio\i
for the Advancement :Of Baltic
Studies liikmetele. AABS'i lük-meks
võivad olla kõik isikud, kes
toeta>vad ühingu püüdlusi. Nad ei
p r u u ^ ise olla seotud teadusliku
tööga, küll agä peavad nõustuma,
ühingu teaduslike eesmärkidega.
Lilkmemaiks on $20 aastas nor-maallülkmeitele,
$10 puhkepaigal
olijaüe ning $7.50 täisajaga õppijaile.
Tshekid liitomemiaksu summaga
palutakse saata aadressil:
Exeoutive Director, ^AABS, 366-86
Street, Brooklyn, N Y 11209, USA.
AABSI Kanada koanitee aa |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-05-10-07
