Vaba eestlane , May 10, 1979

              •' -"J«5?»^?a5*K-.rt-""-'-
Nr. 36
Nr. 3@
la on karmi põhjamaa
lloodus ei paita ega hel-lieviklni
ja tulevikkra
;a ja lakkamatu tööga.
Ea kümneid iuimpõlvS
töötanud väsimatu-fõrval
— põllul, merel,
luues väärtusi tule-
[vedele. V oM vurisedes
[algusel, ta on õpetanud
tähti veerima, heina-itades
laulnud neile
>Ues nii kandnud edasi
liuulet, rahva&raditsioo-rahva
kangelasiikkis
põlvest põlve. Alatasa
^ijundavana, kasvataja-eeskujuna
valedajalg-
\d oma perekomia bes-võrdselt
fiooÜ nia pe-rja!
e.:.;v;;-
ISnda, Punasoo
Krõõt j a payud,
eesti emad on need,
rad edasi elu Maarja-kes
ennastsalgavalt
on saatmid inimpõl-foma
poegi sõjateedele,
lane ön ähvardanud
on valvanud koda ja
mehi, kus iganes va.ja
a ^ . Hoihmikul esi-ktul
viimasena on kaja-
[jalaasted lauda j a tare
|ha ja õhtul on tallanud
|e jalg peretÖaÄ, kui ko-suikumas
sügavaimat
lurevaod tõsises näos,
lais kätes, on meie
idnud hoolt, et ei lak-tst
meie rahvas, et jat-prlaärjamaa
pumal, et
iie rahva saatus. Tänu
on meie rahvas püsi-
?na j a elujõulisena^ ta­on
pärandunud järel-flvedele
kõrgemaid ide=
slikku enesehindamist,
•ökust j a visadustv
ibolina, kodu hea
eesti ^ a hoidhudl
pnda, hoidnud kodu
fs kogu rahvast. Kodu
itseme lähedalt ja totu-jmale,
kes amiab kodm-leta
on koda tühi.
iksan niemme vaeval
|tänu peitub neis sõns^
^ähe suudetakse t ^ e l i -
pnuljk. Hilisem aeg os=
, astavalt hinnata ema
la tööd. Emadele lood! i
5id meie kodumaa kau-
Igus, asutati tulevaste
Irhmalaste kodusid, et
[itseda täirkava d u eest,
ivad edasi emad ning
emadele enestele a;^-
5t nende loehdaina-skeldiü^
t kooÄvas
is.
iUegi karm eesti ema-on
ÖlnM suured, lõ-erekonnad
Ja hävüiud
iäntid kodukolle. Ema
I valvsana pra^:ugi ko-lõte
ja Igatsus sunna^
^se maailmakaartesse,
on kadunud lapsi, või
kodumaa mullas õn-lel
sealtki onm laste
pigis; m^Ümatuultes.
lul, l i i f e ^ kunagi
palavamad süd^e-tuleviku
suhtes^ ön
mc^e parandanud
l i s heÄseb kõrvus ule
]nu oma kangelaslikele
oleme Euroopa vane-
La suutnud püsida süiti
Ifänu eesti emale suut-p
a oma emakeele ja
|iüsed, tänu eesti ema
leelutamis- j a kaasi-
J omame luuletajaid
Ida, Haava, fendePi-M-t
t i emale, kalleimale
Itänu talle hanass^,
|a katte alla.
üfsti Post lir. 3S,i9^
tist 'küMitati rcÄem
I karmatustee lõp5>es 28.
JÜ ta saabifö Priedlari-
}. „See ori üusaim pam
Jius/^kiimitas tä.
ta 'kavatseb iteülasta-i,
vastas tme^ eitavalt,
sõjavang 'lriilastas:1971'
lg Oli sell^t ajast ipeale
idunud.
^ (EPLySK)
VhmE xieljapäeval, 10. mrf W l^hurs^y, May 10,-1W.
mm. B3>
12. ja 13. mai! dir. T. K u u t a,
751-6141.
. 1 9 . , 20. j a 21.. m a i dr. H . I^suri,
feel. 922-3824.
cSAN F R A N G I S C 0 (TO) 2^
näJitaiv ABCrTV
jaam oli oma lästetuimi „A11
G6dt-. ...
Väljavaiiüiiid viit' erinevat
vdõrfe^lt rääikivad;8H-9
S ? i i Fmncisco Eesti Täienduskoo-l
i ^ i l a s e i Ifjiida Vsdter'!^^
pääseda saatesse laitmatu eesti
i£€Äle osikajana. EsindaM^vOlid
veel beetwrea, hišpaaaiia,
hiina keelt rääkivad
Eesli skaudBliikumln© Kanadas loeb oma esimeseks üksuseks v^emskautlde ,JKõiii©" salto Ja
seHe arutuse ametitoks kuupäevaks 10. maid 1949. Asutajad, kes^^ ohd teismetes noormäed, •
on praegu jõudisad parajasse keskikka. Älmiüft te nendest - §^^7^.. ^^nibitu Maleva Juht
skm Harold K i v i — on jätkuvalt aktiivne skauditöös. Käesoleva mFm andmed om tema mate-n^
fcsioonifes. -Eösti. SkaiAtöö, Kes-
1^ Hootsis vanjstas kõik saabu-
# noored brosJiüüriga, ikus pUd'
alitud k t i m i g r a t s i o o n i i i ^^ ©^i
: keskuste aadressid ja
a i u ^ u d . Eesti mwimehM^ » : • 1 o^^^nimise juhised.
neiud/asunud siia Saiksamaalit^^^^^^^ . ^ f t ^ m tss len^^^^
RootsM, kasutasid Taäiva^ ^'^•••B'^^ ^ i ^
harjutiisi aiiisa k c y m ^ .J>^.m ESIMENE LIPKOND M
Toronto EestS Rahvatantsijate
Rüihm, kes äsja pühitses oma 30.
^ištapäeva mai-balliga j a varsti
rõõmustab Kanada
; üiiielt^c
selt tuules ~ pühapäeval 10;
— jalutas gmpp s^oormi^iQueeras
Pargi kevadlehtecies ipuude a l l ,
arutades muljeid j a r T > r o b l ^ ^ äs-
Saate ;
Brown näitas polütüists
i n a a i h n a k a ^ ^ Eesti Ja tefe-te'
maade asukohti, ikust laste va-ne(
inad tulnud.'Teona taga ilutses
suurelt s e M e jkirjutaitüd saate
nimi viies ikeeles, eesti keeles
,J:õik Jumala lapsed", i g a laps
pidi kü-jutiama^ m
FRIEND. Linda Valteri
kirjutatud sõna S€^BER kattis
terve^kraaaii. S|is a ^ Issteaed-nik
iküsisy aia^^^^^^^^
taht ,y04e^^ L i n d a ^ ^ t a s , e^
täht ei ole ^,0*' vaid h<K>pi^ „õ".
Nii Jätflnis tutvustamine laste
IKK)lt pQaIl^2mIn^
Siis juhiti tähelepanu
riiuljle> millijie odl tuvil ;võ6iikee!-
seid teoseidv Linda jaoks tõmma­t
i välja eestikeelne lasteraamat,
läist L ^ ^
poisis, kelle nimi oli Juss" j a tõl-
. .;• k i s s d l e iiiglise keelde.; •^^^.•'^^ ^
Saate lõpus rö^iutas Ginett
Brown et ükskõik miMise teise
keele oslkamke lisaks i ^ ^
Nesd olid
p e a n i i Ä M i t e / ^ isiklikud
m u i e d - ^ haridus, korter ja töö­koht,
ning^ ühiskondlikud kui­das
teifckivait eesti elu Torontos
rikastada ja ,,inimväärsemaks"
muufe; PargipingBl istudes tehtigi
obsus eesti skautlus® asütaimisäks.
Täipselt ei ole meeles, kes just
sellest nüüd atjalooli^^ muiutu-nud
hetkest osa võtsid Meenuvad
niaiied nagu Harry Rajaste, Rag-nar
Pohlak, Ilmar Kurvits, Lem-
•bit..Oinas,- Hubert.-Anto jaJ Mart•
•Aviste.
KÖMiSTÄMiM'^^^^ '
PÄEÄGRÄHYIDEILIS
tide ipeakorteriga, ibellele see oli
ilmseks üllatuseks, sest järjest
Laeiwi vajMuse korral kasutage
Toronto Eesti Ühispanga madalaid |
laenaintressimääraäd.
HÜPOTEEKLAENUD 10.75% aastas,
Sütressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenad oi^ lahtSseS.
PiRSÕMAALLAENUD 11,4% aastas
Pepsoaaallaenrad on laenuvõtja surma või j^dava tõovõimetas®'
jiabul Mndlostatud $19 OOOir- alatuses.
- S -
5-iv
1
ei olnud veel k e ^ i taolise sooviga
esinenud. N i i võib arvata, et esi
mesed eesti skaudid olid k a esi­mesed
etnilised skaudid üldse.
Igal juhul esitas peakorter meile
kaks tähtsamat tingimustr 1. et
skautide jtegievus peab toimuma
inglfe© keeles j a 2. et üifeski meist
ei kõlba asutatava sajga juhiks,
Me omab väga suure väärtus© kuna vaoemsikautide juht määius-elus
edasijõudmisel. ,3äilitage' te järgi peab olema vähemasti 25
ssda, mida praegu=oä^^
ge edasi", ütles TV lasteaednik Esimest nõoet võtsime
Mimneteie tuhändetde vaataja --- te jõuah^^m^ järel
7 ^ r , - . . . - . - : ^ 4 , : . i ^ T i s ^ f ^ rar>.i:£j^^ käia ja,
E i 3 ^ mainimata jätta, et Lin- %lm.e. Traagi^oöznliine on äga
Valteri TV saatesse viimisel
{ ^ s u u r e d teened Marika Ruu-^
met'E, k e M T V programmide l a ­vastajana
ori eelastele palju kar
sutoovaid tutvusi. : i
HÄHOLD KIVE
märgi. See on mälestuste^ksirbis
olemas täna^ni: ^kollasega mus­tale
trükitud nimi; M k s ristamisi
välku ja müinas-ssõ!^
Tegevus oli väga aktiivne, sest
eesti elu Torontos ei
ülelkoormaitud paljude üritustega.
Meie esimene ayaiJk esinemine
toimus vormis S t Catharinesi ees­ti
suv^tJäevMel. See võis olla pä­ris
m.eeldi^ yva^tepiit — sirged ja,
vahvad 16^18-aastased eesti poi­sid;
küU see nooremaid poisse
mõjutas skautlusele mõtlema
K i r i k u ruimiide asemel haikat
koos käima poiste kodudes, ses
skautlus o l i nad kujundanud t i ­hedateks
isiklikeks sõpradel
Hüjem tuli koonduste kohaks
Broadview YMCA.
R O O T S I - E E S T L Ä S I S M B U B
M A S S I L I S E L T V ; /
Sesti skautidel ,p^^ ajal
ülüne ülemaaümne kesikus ja or- i
gsnisearmiise juhi^ i d andsid"
S^samaal j a Rootsis tegutsevad
keskused. Rootsist saabunud s t a
Endel ix>oiso!Ofvteiv^^^v
kohe^utada lipkond ja keskor­gan
nmg siis ühendusse a ^ ^
lacfe.ipeakorteriga. Rootsis oli
cogetud, et niisugune moodus on
aktiikaliselt tooige tidusam.
Nü toimus Endel Loo algatusel
esimese eesti skautide liptocmna
itamltie 27. n q v e i p W i m - ^
m asutajate huili?is'olM
Bootsist, Nonlkö^mgist toibunud
;iöiid ja poisid, siis valiti lipkon-na
nimte Norrköpingi liptkonna
nimi „Lembltu*'. . Skautüksus
. J ^ b i t u Maleva" nime all ^tegut­seb
see üksus, mille liikmeilt asu-tpisel
astus k a ,^Kõue" salk, k u ­ni
tänaseni. Xembitu Maleva" 30.
aaslapäev on seega novembri lõ-tllekamdalise
eesti skautide
maleva asutamise ajaJks tuleb l u ­geda
4. märtsi 1950, millal asutati
^ t i Skauttöö Keskus Kanadas
tänapäevases mõistes mialeva
steäp ja Eesti Skautmasterite K o ­gu
Kanada koondis. Esimeseks
maleva juhiks valiti Endel IJOO
„ , . . . . , ja staabi liibmetaks Ä s e l Salu-
.JCoue-^gaasutaämseajaldo Gunimr M t t , M
mmesn^Ki T o r o n ^ ^^^^ama^t . ^ ^ ^ ^ Kivi. Skattoasterite
tulnud eestlased. M a s s ü i i i « l t o J ^ jiöiatusse TOliti .Emii
Olnud veel ala- 5 „ . •, »
FONDI S€
see, et tolleaegne peakorteri nõue
on kuijunenud tänapäeva eesti
skautluse probleemiks. Etniline
surve on nüüd murtud, kuid meie
,nooremad jommid" kipuvad sel­lest
hoolimata tarvitama skaüdi-töös
inglise keelt.
Teist tingimust voteime hoopis
tösisanalt j a varsti leidsimegi
formaalseks peakorterile esitami­seks
sobiva juhi räälkisiane au­gu
pähe Heinz Heiduök'iie. Pear
korteris registreeritud „Eštonian
Rover Soouts" võttis omale n i ­meks
,^õue" salk, sai hooldavale
organisatsiooniks esimese eesti
koguduse pastor O. Fuhmiga ja.
hakkas koos kžtorn Oosioprdi tSr
nava luteri 'kirikus pühapäeviti,
kusjuoreš skautidd ülesanddks oli
ka kiriku^rjan&s© tegstamij^
ESIMENE AVALIK ESINEMINE
mine Rootsist ei
nud. i t e o k i K i v i koos vanemaite^^
ga saabus siia ühel n.n. >,viikingi-paadü".
See cüi lätlaste poolt or-^
ganiseeritud 45-jalane mootorlaev
„CaiM", mis" lahkus C3ötebor
juulid 19^ j a maahüs Halifäxis
2il ülegaalse immigrandiga, neist
5 eestlast, teised M a s e d .
. Varsti pärast neid ^ b u s saA
mai viisil teine kalalaev Rootsist
40 reisij^aga. Võib arvata, et nende
kahe saabumine mõjutab
teatud mmral Kanada võimusid-eestiiaste
vastuvõtu laiendamiseks'
Stokholmis asuvas saatkonnast
Illegaalse põgenikevoolu asemel
algas hoolega, valitud inmiigraih-tide
maale sisse laskmine. Järg^
mised aastad: 1949—1951 kujune­sid
rootši-eestlaste i%mu kulmi-^
^{Karl I ^ g ' (t) Ja
/Esmene eesti skautide
toimiis (koos gaididega juulis
1950 :St Johni järve kaldal ind^
aanl€|st« reservi maa-alal. Poiste
laagrit juhtus Endel Loo j a tüd-rakutelaagrit,
mis asus teispool
jõge, Evelyh Org. „l[Jniveiisaaisete*'
võimetega töömiehi oli selles ühis-laagris
kaiks: IlaaTy Rajäste ja
nlina, loputab Harold K i v i oma
30-aastfete JskaM i^y
tiastaraise, nägu-^^^^^^Ä r^msat
HaaxM lävi töötai) o s a k ^^
juhatajana OnitariÖ piwinltsivalit-suse
l^Mspordi^ j a K o m m i ^ ^
siooni-TOiaišteeriumis.
EesM PensSonäride mubl esinaiseks on M e d a T e m . Pfldffl näe-me
teda ^seismas: löterfivõltode viljapamekiite ees hjljaüse klubi
Foto: V ^ EBsttooe
uimi i.i rturrmwii liuni.
E E S l i A S T E KESKNÕUKOGU
KANADAS, 95a Bröadview. Ave-.
; foronftä), Oat. ÄK>2il«; ^^
^ K u n a skaudi üheks välisöks tun­nuseks
on tema vormiriietus, isiiš
d i see üks eslnfasi
HEINO JÕE
nõudvaid küsimusi. Tuli olla lii>u-valves
koos gaMidega, kelle t^e-vus
algas meiega umbes samaaeg­selt
Evelyn O r g i — praeguse Eve-
Koop'i juhtionisel. Gaididel
oli p s a sama sinine vorm, mida
nad olid k i i d n u d Rootsis ja Sak-
Meie
Ö . P : T : I C A L ;S:Tüi)ia:
• • K.scmnD,
SiBr valik (euroopa^
; Seiss» RocBesistocls, Metzler.
coiitact
ikicjmbineerisime
omale mingisuguse rohelise, mil­lele.
M f e s t ^ i : siidjlih-i
1588'BLOÖRST.^:W^
^ool Dimdas^e subway*
. - i l S L E F O ! ^ 535-8252
t t t e t õmmeldud eesti värvid,
kandsime eesiti sini-musta esin-düsrätlküt,
mis on kasutamisel
tänaseni. Paljude ettepanekute
hulgast valitud ,jKöu" nimele tegi
v|9t. Lembit Oixms fea.;' .vastava
Insurance
Ägeney
23 WESTMORE Dr., Sraite 200
• R e x Ä , Ont:-: M9y^3YT:;:
TeL745te2
EODEKS
KINDLUSTUSTEKS
; •'INSUEANCI"
M82 Bathwrst St., 4
iBathurst-St, ClairV
T«'lefom kontoris 653-7815 Js
653-7816
Lätlane Viktor .KalhinSf kes oli 10 aastat .Mofivä aistoiMmmsc?
asuvates vangilaagrites ja pääses N. Venest välja, tõi
aödmeid; kahe eestlase Mto^^
.ris j a sea! s i a r i i / ; - ':
$18^
$ 9.!
K I R I P O S T I G A
$19.-»
Ants lianso, ktibes 60 aäötatva- j takse igal ^õ
iia, endine Eesti anneeohvitser,\kodu surema. Enn Uibol šo<mtati,
Tartust, viibis Potnia GULAG
nr. 17-a Ozernij külas. Ta
kannatas südamehaiguse all ja tei-male
anti hädavajalikku arstiabi
ravimite näol.
Ants Hanso naine, kes äsiss Ees­tis,
taotles hibamehe^^^M
seks ja laagrisse tuli teade^ et lu­ba
olevat antud. Niipea kui naise
tuleku võimalus sai laag­r
i administratsioonile teatavaks, lõ­petati
Hansole ravimite andmine ja
ohvitser suri peatselt.
'Teistele vangidele: öeldi' laagri
ametnike poolt, et Hanso olevat
südameataki saanud ärevusest
naise kuÜatulekiE oote!,
mitte rayüniteäravõtmisesi
Enn Uibo, luuletaja, umbes 52—
55 aastat vana' Kalninsi arvestuste
järgi, viibis Potma laagritesüstee-misBarashevö
külas asuvas vangi­laagris
nr. 3. Eiin Uibo tervis oli
täiesti mineeritud ja laagri adini-nistratsioon
tahtis tema suhtes ra^
•samiawõtiet
ta sisse palve amnestia saa­miseks,
siis ta lastakse vabaks ja
ta võib kodumaal rahus surra.
Enn Uibo, kes ise c l i täiesti tead-^
lik enda tervislikust olukorrast,
keeldus palve esitamisest (kategoo-liENNUPOSTIGA
muudatus
$16.5@
veerandaastas $18.--
kanada' aadressidele palume saarMä» ,J*OSTAL
: USA aadressidde ,,ŽIP CODE*V; >^
v6i ikKsti rahaka^
F i ^ Estonian Pisblishers nim^e.
Ta väitis-' et Um vangilaagrisse
Möistetiid süütult Ja armuandmi­se
palve esitamine tähendaks en­da
süü .tuimistamistj- •'
KGB ohvitser, kes Uibc^a rääkis,
vihastas ja käratas: „Siis sa kär­vad
siin peatselt!" Laagri admi-üistratsicoia
Ippietas Enn Uibole
igasuguse arstiabi andmise ja ta
surigi: peatselt.- •;.
töökesed ei lenda j ^ l k i ^ poo­le
seHdks, et kofckÄ
J^Uimim
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ y
p.©.iy?OB pastal Stii.C^
Palun muUe gaäta VABA EESTIiANE aasaks /
veerandaastaks - tavalise / k i r i p ^ alates „ —
_____. 197 : 0. Teliiinise katteks lisan I - -
rahas / tsheMga /
/