1987-08-27-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk.2
, August 27,
VABADE EESTLASTE
: • VÄUAANDJÄ: O/U Vaba Eestlane, >• ^
ÄWillowdale Ave.,
PUBLISHER-Free Estonian IHiblish^ Ltd.
120 A Willowdale Ave, W i l l w ^^
Nr. 64
? 9
6 6
) Toimetuse toMeegim
TOdbiiEids toimetus 733^^
>€ikspeditsioon) 7334551 avatud^^^e
aastas $60.—.poolaastas
$34.— ja veerandaastas
kulu — vastavalt $111.—,
V i
$44.-- ja veerandaastas
vastavalt — ÜSA $115.-^,
:$ 140.-, $75.-., Bo.-::; :
kadressi muudatus $1.— Ü
kuulutuste linnad: üks toll ühel veerul:: $5.50, esiküljel- $6.50. • ž ••.
Kuulutusi võetakse ^ästu nädala esimesse ajalehte kuni reede
hõn^n. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip
lO-ni. Väyasp^^
Nagu selgub okupeeritud Eesti
ajakirjast („Aja I^ulss^' nr. 12) on
Eestis juba ammu hakatud tervishoidu
privatiseerimä. Nüüd oh
kavas tasulise -süsteemi laien-dahiine:
,,Meie inimeste materiaalne
elujärg on viimastel aastatel
pidevalt paranenud, mis loob
võimaluse tasulise arstiabi
saamiseks teatud erialadel
Rõhutaksin siinkohal asjaolu, et
juba nõukogude võimu
algaastatest on suuremates linnades,
nagu Moskva jä ^^L^^^
ingrad, ning mujalgi kõrvuti
tasuta arstiabiga eksisteerinud
tasulised isemajandavad polikliinikud.
Ka Nõukogude Eestis on mõningad
meditsjihiteenused olnud
aiati tasulised ja neid' on
võimaldanud isemajandavad ravi-profülaktilised
asutused või
osakonnad. . . '•
1985 • a: 24 detsembril vastu
võetud ühismääruses nr. 646 kinnitati
tasuliste meditsiiniteenuste,
-vormide ja mahu suurendamine
Eestis.
^[^anada-küsim^^
kohta esines amee-
; - ri^ William; Hough.
Höügh on rah\iisväh^
ekspert ja ta on Mriutaniidpõh^
jaliku töö Balti riikide annekteerimise
ja selle iä]
vusvahelise õigused^e^
leidis, et kunagi sõlmitiid lepingud
Balti riikide ja teiste
kuna neid pole keegi anulleeri-riikide
5,dejure" tunnustamine
V ; J; -edasi. -Kindlasti ori: praegusel
ajal meie y
tähtsamaks ülesandeks kõike
te^
mittetunnustamine edasi kes^
taksv Koos sellega käib^ ka Ba
saadikutele ametliku staatuse
saamise üritamine Kanadas ja
:: 1J.S.A's; Hoügh soovitas^:et
tijäeks asutada Balti Keskbüroo
Londonisse, Inglismaale, Eesti
yabarligi saatkonnamajasse.
Keskbüroo palgalised amet-m^
ud^ asju
ühisel alusel. Sel ideel
mitmeid häid omadusi ja seda
tuleks kindasti m^ie õrganisatsi-
^^^^^^^^^^^^^^
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ M
1 test pealtkuuisyaid oli kõnelqa
väide, et Eesti Vabariigi
saatkonnahoone Londonis sd^
sab praegu tulijalt. Olgugi, et
lioone on heas rajoonis ja esindusliku
välimusiga, võib ette
kigutaday niis tüfaja^^^^^ fa
saatuseks : varem või hiUen^
• • 1
saab. Kuna saatkonnahoone :on
selle riigi territooriiun, kellele ta
kuulub, ori väga kurb kui tõesti
: Eesti Vabariigi
jäänud territoorium on
poolt unustatud. Vaba maailma
eestlaskonnal on
majanduslikku alust, et
seda et
vMrikas korras ja teda (tarvito-takseselteks
Otstarbeks, milleks
Eesti Vabariik ta ostis.
• iiyutisel-k
nisse, leus oli ka võimaks saM^^^
konriahoones käia, kuulsime et
maja vajab hädapäraselt remonti.
Katus lekkivat ja majas
ei olevat korralikku keškkütet,
kuld selleks puuduvad rahad,
olevat muinsuskaitse all
seda ei saavat ümber
ega kuidagi kommertsi-aalseU
kasutada.
Kuna inglased mõned aastad
tagasi Eesti Vabariigile kuuluva
kulla Liidule andsid (millest
siis inglise ärlnieestele võlgu-olevad
summad tasuti) kardetakse
Inglismaal ^ et võimaliku
võidakse ka •Eesti
ligi saatkorinahoone N .
Liidu omanduseks tunnistada.
Seepärast oleks ehk söövitav,
enne vastavaid samnte « ^ i . » ^ » ,
see meil veel iüriidiliselt
igaris
„Vaba AjakirjaBiduse Liidir peasekretär dr. Zoltan Mäkra
ja :^,Nem2etör!ifveergüdeL : /
venitatud tööpäeva tulemusena i l mub
tööline järgmisel hommikul
juba väsinuna töökohale ja nii
juba hulga aastaid. Unistatud
majandusreform'' on põrganud
marksistliklenihistlike printsiipide
vastu. Osa teoreetikuid soovitavad
sotsialistlikku türust^missüs-teemi
rakendamist, mis oleks
kuidagi seotud plaanimajandusega.
,,Konservatiivsed:v majandusjuhid
arvavad, et ainult
raudse rusikaga mees võib riiki
päästa, kes rakendaks mingisugused
uued majandusrefbrmid; Nad
pole ise kindlad aga tulemustes,
kuna see võiks nõuda rahvalt suurt
ohvrimeelsust, pidurdaks auto ja
pisikese majakese, hankimise
maania, samuti teeks lõpu mitmel
kohal töötamisele. Tegelikke
tagajärgi ei oska keegi ennustada,
kuid tulemuseks võivad olla
rahutused; mille eest kõik
võimumehed tunnevad hirmu.
müümise näol, mis kindlasti
mitmed miUoneiddollareid^^(^^^^^^
isegi naelsterlingeid) väärt bn,
' Il siis kuidagi
ära
L0N1X)N; (Reuter)-^L^^
diktaator Muammar KadafI
olevat lubanud iabiks olla Liiba-va
a
MOSKVA; (iy^>-;M
pühapäeval demonstreerisid tu^
handed inuhesed kõigi kolme
Balti ^ riigi pealinnad^ pušte
liiast s^diid ari „
Mevat liüudli^ipääs^ ^ paar päeva tagasi Kadafi
badussambale suletud. Sadu ini- Jwures audientsil kais^ kinnitab
mesi et Kadafi OE sSiras ; oma
hoolit- : MAJANDUSLIK O L U p R D •
Lääne pahempoolse massmee-dia
kiidulaul ungari majandusliku
olukorra kohta on täiesti ekslik^
dr. Mäkra. Rahvastik tar-enam
kui produtseerib,
välisvõlg: on kasvanud mõne
aastaga 8 miljardi dollarilt 12.
miljardi dollarini, sellega langeb
igale ungarlasele praegu
yälisvõlga umbes $1.100:—.See
summa on märgatavalt suurem kui
üheski teises idabloki riigis. Nii
tavaline kodanik küi ka parteiliige
vaatab hirmuga tulevikku. Keskkomitee
on lõhestatud, kuid
mõlemad falangid otsivad teid
pankrotist pääsemiseks, Kadär
püüab korraga mängida mingit
lepitajat parteifalangide vahel,
kuid seni asjata. Punased
parteitipud näevad vaeva, et kutsuda
lääne po!i* ikuid külla ja
külastavad ise luäne riike, et
paluda abi, kuid mitte head nõu,
vaid ainult välisvaluutat.
Läänes imesta ikse, et kuidas
on ungari kuulU6>,majandusreform';
korraga karile jooksnud?
Tööstus^ eriti rasketööstus pole
võimeline tootma võistlusvõimelist
kaupa. Rašketööstust, mida
ehitati eelmiste Kremli valitsejate
käsul üles, pole võimalik seisma
panna, et vajalikku kergetööstust
välja ehitada. Selleks läheb palju
lääne miljoneid vaja! Suur enamus
kardab parteis, et rasketööstuse
sulgemisega muutub töötute arv
väga suureks:
Elatustase langeb isa aastaga;
inflatsioon oli möödunud aastal ca
10% .Toodangut tuleks tõsta,
kliid rezhiim ei leia teed, kuidas
sundida töölisi enam produtseerima,
kuigi seda võiks teha
kõrgemate tööl
;HOIDMISEKS
Ebästabi 1 ine majandusiik ja po-
Iiitiline olukord on Radarit kurnanud
ja ta tahaks tagasi tõmbuda,
mida aga partei ei saa lubada.
Pidevat Kadari pehsionilemineku
edasilükkamist seletatakse Gor-batshovi
nõudmisega, et temal on
praegu küllaldaselt tegemist
tugevate vastastega Moskvas ega
saa ohverdada aega satelliitriikide
probleemidele. Moskva keskkomitees
kasvab rahulolematus
Gorbatshovi vastu, kus vaadatakse
tema majandusplaane kui i l lusioone.
Labiilse majanduspoliitika
tõttu ei soovi Moskva mingisuguseid
isikumuudatusi Ungaris
ega teistes
maiusi. Näiteks ungari väliskaubanduse
ettevõte | ,, MAVAD''
organiseeris aastaid ,,jahi
safarisid" hirveile ning fasaanide
küttimiseks. Edust tiivustatult
selle kaudu veelgi jenam valuuta
saamiseks hakati mõni aasta tagasi
pakkuma lääne-maailma metsade
jaoks ulukeid.^ Pakkumirie leidis
vastukõla ja varsti transporditi
elusaid ,,metsloomi" välismaale.
Itaalia tellis 100.000 metsjänest ja
100 metskitse. „MAVAD" sai
igalt janeseit $50:— ]a AalseW
$500:—. Järgmine transport läks
Austraaliasse, kes pidi elusa hirve
eest maksma juba $100:—.Inglismaale
ja Saksa Liiduvabariiki
eksporditi metsjäneseid ning fa-saane,
USA'sse põlIuvutte. j.n.c.
Kõik nais olevat korras ja
;,MAVAD"kakseeris välisvaluutat
. K u i d õnnetus ei lasknud kaua
oodata! Metsaservadel ootasid
ulukid jahimehi ega põgenenud
küttide eest. vaid lootsid neilt
toitu saada! Nad olid harjunud
farmides inimestelt toitu saama.
Kõigile selletaolistele äridele oli
korraga kriips peale tõmmatud!
KULTUÜRPOLIITILISI
; RASKUSI ^ - - v - ^ : - : ,
Võitluses lingarluse säilitami-'
seks on kirjanikud sukeldunud
väga raskesse olukorda. Mitte
ainult ajakirju pole suletud valitsuse
poolt, vaid ka suur hulk
autoreid on asetatud ,.musta
nimekirja'*^ mille kaudu on-neile
suletud igasugune publitsistlik
tegevus. Partei vaatab kui
andeksandmatule eksisammule, et
30. Ungari ülestõusu aastapäeval
kirjutasid alla apellile arvukas
hulk tuntud autoreid koos poola,
tshehhi ja ida-saksa kirjanikega.
Neid ungari kirjanikke pole
^ahistatud, kuid heideti välja parteist.
Kuuldavasti olla nende mõttekaaslaste
poolt rajatud mingi
organisatsioon kirjanikele, luuletajatele
ning tõlkijatele''. Partei
a, sest
Enda elamisnoudmiste rahuldamiseks
* peab töötaja teenima
VÄpVALÜUTA JAHIL
Välisvaluuta puudus on suur ja
Kadari rezhiim püüab kõigiti
võlaga
avaldamise ning honorari hiaks-mise
määrab siiski kultuuriministeerium.
Sellest on püütud mööda
minna vaikimisega.. Press on aval-daunud
midagi ,,hilinemistest",
raadio ja TV aga üldse ei midagi.
Nr. 64
Riiklikud loteriid esini
enamikus riikides ja hei
saadavad sissetulekud ks
takse sotsiaalseks ja tervisli|
hoolekandeks. Uute seadi
kude loteriide esilekerkimii
aga vanade tuntud loteriid<
getõmbe-jõu kaotanud. Nd
Iiri „Sweepstäkes* V mis al|
tegevust 1930. aastal ja
peavõidud olid kuhi viii
aastateni $700.000, on
Põhja-Ameerika turu kaoj
sega sunnitud peavõitu v|
dania $200.000 peate,
suuremad võiduvõimalusi
,,Panama Loteria Populai
leti ostjatel, kuna Pai
riiklik loterii maksab võiti
välja 72% sissetulekust,
kõrgeimaks maailmas. Sj
kuuluvad Austraalia osai
loteriid parimate hulka |
heade väljamaksude ja
võimalustega. Austri
osariigid maksavad kek|
võitudena välja
sissetulekuist, kuna ülejj
osa kasutatakse hail
ehitamiseks ja sotsiaj
hoolekandeks. Kindlas!
demokraatlikest riikidest
väiksema summa tagasi
jaks India, kus võitudeks]
ainult 30% sissetulekust,
munistlikud riigid meel
odäva-hinnaliste piletite
raskelt saadaoll
kaupadega, milleks on
autod, külmetus!
televiisorid ja muud hai
ostjale kättesaamatud e\
Erandiks on Poola, mis
figanädalase ,,Duzy Li
sissetulekust 50% rahj
võitudeks.
; Kuigi peavõidM võimah
väga väikesed, on loterii-]
müük Kanadas suun
pidevalt ja viimaste ai
järgi müüdi Ontario
Corp''. poolt möödunud|
loterii-pileteid $1,5
väärtuses, millest 1979. |
sõlmitud kokkuleppe
makstakse umbes
keskvalitsusele. Kokkuld
haselt makstakse keskväli
aSnult „Super Loto'S
vincial** ja ,,Lotto
sissetulekutelt, millede
damine kuulub „Inter|
cial Lottery Gorp.'' alll
kuna „Wintario'* ja „L(
sissetulekud kuuluvad t^
provintsile. Kuna „ Lott J
„Wintario'' võiduvõimal
väljamaksud on suhtelisj
remad ,,Interprovincial
loterii väljamaksudest,
ka tulu väiksem. Kui(
vaatamata oli provintsi^
tulu neilt eelpool-nli
kahelt loteriilt möödunul
umbes $190 miljonit,
dina teistele provintsidel
Ontario loterii-tulusii
üldisele sissetulekulel
kasutab need kultuurse
sotsiaalseteks programj
Õnnemängu de I e k u l|
kanadalased aastas ui
miljardit, kaasaarvat]
siinod ja hobuste võidi
Kuigi võii€alused peavõi
minimaalsed, eriti suj
peavõitudega (oteriii
valdavam osa õnnemi
kulutatud rahast läinut
rikkaks-saamise io<
suurte peavõitudega
piletite ostmiseks, nagu|
,,6/49*' mille peavõidu;
võimalused on 1:14.
vastu, kuna j,Wintark
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 27, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-08-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870827 |
Description
| Title | 1987-08-27-02 |
| OCR text | Lk.2 , August 27, VABADE EESTLASTE : • VÄUAANDJÄ: O/U Vaba Eestlane, >• ^ ÄWillowdale Ave., PUBLISHER-Free Estonian IHiblish^ Ltd. 120 A Willowdale Ave, W i l l w ^^ Nr. 64 ? 9 6 6 ) Toimetuse toMeegim TOdbiiEids toimetus 733^^ >€ikspeditsioon) 7334551 avatud^^^e aastas $60.—.poolaastas $34.— ja veerandaastas kulu — vastavalt $111.—, V i $44.-- ja veerandaastas vastavalt — ÜSA $115.-^, :$ 140.-, $75.-., Bo.-::; : kadressi muudatus $1.— Ü kuulutuste linnad: üks toll ühel veerul:: $5.50, esiküljel- $6.50. • ž ••. Kuulutusi võetakse ^ästu nädala esimesse ajalehte kuni reede hõn^n. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip lO-ni. Väyasp^^ Nagu selgub okupeeritud Eesti ajakirjast („Aja I^ulss^' nr. 12) on Eestis juba ammu hakatud tervishoidu privatiseerimä. Nüüd oh kavas tasulise -süsteemi laien-dahiine: ,,Meie inimeste materiaalne elujärg on viimastel aastatel pidevalt paranenud, mis loob võimaluse tasulise arstiabi saamiseks teatud erialadel Rõhutaksin siinkohal asjaolu, et juba nõukogude võimu algaastatest on suuremates linnades, nagu Moskva jä ^^L^^^ ingrad, ning mujalgi kõrvuti tasuta arstiabiga eksisteerinud tasulised isemajandavad polikliinikud. Ka Nõukogude Eestis on mõningad meditsjihiteenused olnud aiati tasulised ja neid' on võimaldanud isemajandavad ravi-profülaktilised asutused või osakonnad. . . '• 1985 • a: 24 detsembril vastu võetud ühismääruses nr. 646 kinnitati tasuliste meditsiiniteenuste, -vormide ja mahu suurendamine Eestis. ^[^anada-küsim^^ kohta esines amee- ; - ri^ William; Hough. Höügh on rah\iisväh^ ekspert ja ta on Mriutaniidpõh^ jaliku töö Balti riikide annekteerimise ja selle iä] vusvahelise õigused^e^ leidis, et kunagi sõlmitiid lepingud Balti riikide ja teiste kuna neid pole keegi anulleeri-riikide 5,dejure" tunnustamine V ; J; -edasi. -Kindlasti ori: praegusel ajal meie y tähtsamaks ülesandeks kõike te^ mittetunnustamine edasi kes^ taksv Koos sellega käib^ ka Ba saadikutele ametliku staatuse saamise üritamine Kanadas ja :: 1J.S.A's; Hoügh soovitas^:et tijäeks asutada Balti Keskbüroo Londonisse, Inglismaale, Eesti yabarligi saatkonnamajasse. Keskbüroo palgalised amet-m^ ud^ asju ühisel alusel. Sel ideel mitmeid häid omadusi ja seda tuleks kindasti m^ie õrganisatsi- ^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ M 1 test pealtkuuisyaid oli kõnelqa väide, et Eesti Vabariigi saatkonnahoone Londonis sd^ sab praegu tulijalt. Olgugi, et lioone on heas rajoonis ja esindusliku välimusiga, võib ette kigutaday niis tüfaja^^^^^ fa saatuseks : varem või hiUen^ • • 1 saab. Kuna saatkonnahoone :on selle riigi territooriiun, kellele ta kuulub, ori väga kurb kui tõesti : Eesti Vabariigi jäänud territoorium on poolt unustatud. Vaba maailma eestlaskonnal on majanduslikku alust, et seda et vMrikas korras ja teda (tarvito-takseselteks Otstarbeks, milleks Eesti Vabariik ta ostis. • iiyutisel-k nisse, leus oli ka võimaks saM^^^ konriahoones käia, kuulsime et maja vajab hädapäraselt remonti. Katus lekkivat ja majas ei olevat korralikku keškkütet, kuld selleks puuduvad rahad, olevat muinsuskaitse all seda ei saavat ümber ega kuidagi kommertsi-aalseU kasutada. Kuna inglased mõned aastad tagasi Eesti Vabariigile kuuluva kulla Liidule andsid (millest siis inglise ärlnieestele võlgu-olevad summad tasuti) kardetakse Inglismaal ^ et võimaliku võidakse ka •Eesti ligi saatkorinahoone N . Liidu omanduseks tunnistada. Seepärast oleks ehk söövitav, enne vastavaid samnte « ^ i . » ^ » , see meil veel iüriidiliselt igaris „Vaba AjakirjaBiduse Liidir peasekretär dr. Zoltan Mäkra ja :^,Nem2etör!ifveergüdeL : / venitatud tööpäeva tulemusena i l mub tööline järgmisel hommikul juba väsinuna töökohale ja nii juba hulga aastaid. Unistatud majandusreform'' on põrganud marksistliklenihistlike printsiipide vastu. Osa teoreetikuid soovitavad sotsialistlikku türust^missüs-teemi rakendamist, mis oleks kuidagi seotud plaanimajandusega. ,,Konservatiivsed:v majandusjuhid arvavad, et ainult raudse rusikaga mees võib riiki päästa, kes rakendaks mingisugused uued majandusrefbrmid; Nad pole ise kindlad aga tulemustes, kuna see võiks nõuda rahvalt suurt ohvrimeelsust, pidurdaks auto ja pisikese majakese, hankimise maania, samuti teeks lõpu mitmel kohal töötamisele. Tegelikke tagajärgi ei oska keegi ennustada, kuid tulemuseks võivad olla rahutused; mille eest kõik võimumehed tunnevad hirmu. müümise näol, mis kindlasti mitmed miUoneiddollareid^^(^^^^^^ isegi naelsterlingeid) väärt bn, ' Il siis kuidagi ära L0N1X)N; (Reuter)-^L^^ diktaator Muammar KadafI olevat lubanud iabiks olla Liiba-va a MOSKVA; (iy^>-;M pühapäeval demonstreerisid tu^ handed inuhesed kõigi kolme Balti ^ riigi pealinnad^ pušte liiast s^diid ari „ Mevat liüudli^ipääs^ ^ paar päeva tagasi Kadafi badussambale suletud. Sadu ini- Jwures audientsil kais^ kinnitab mesi et Kadafi OE sSiras ; oma hoolit- : MAJANDUSLIK O L U p R D • Lääne pahempoolse massmee-dia kiidulaul ungari majandusliku olukorra kohta on täiesti ekslik^ dr. Mäkra. Rahvastik tar-enam kui produtseerib, välisvõlg: on kasvanud mõne aastaga 8 miljardi dollarilt 12. miljardi dollarini, sellega langeb igale ungarlasele praegu yälisvõlga umbes $1.100:—.See summa on märgatavalt suurem kui üheski teises idabloki riigis. Nii tavaline kodanik küi ka parteiliige vaatab hirmuga tulevikku. Keskkomitee on lõhestatud, kuid mõlemad falangid otsivad teid pankrotist pääsemiseks, Kadär püüab korraga mängida mingit lepitajat parteifalangide vahel, kuid seni asjata. Punased parteitipud näevad vaeva, et kutsuda lääne po!i* ikuid külla ja külastavad ise luäne riike, et paluda abi, kuid mitte head nõu, vaid ainult välisvaluutat. Läänes imesta ikse, et kuidas on ungari kuulU6>,majandusreform'; korraga karile jooksnud? Tööstus^ eriti rasketööstus pole võimeline tootma võistlusvõimelist kaupa. Rašketööstust, mida ehitati eelmiste Kremli valitsejate käsul üles, pole võimalik seisma panna, et vajalikku kergetööstust välja ehitada. Selleks läheb palju lääne miljoneid vaja! Suur enamus kardab parteis, et rasketööstuse sulgemisega muutub töötute arv väga suureks: Elatustase langeb isa aastaga; inflatsioon oli möödunud aastal ca 10% .Toodangut tuleks tõsta, kliid rezhiim ei leia teed, kuidas sundida töölisi enam produtseerima, kuigi seda võiks teha kõrgemate tööl ;HOIDMISEKS Ebästabi 1 ine majandusiik ja po- Iiitiline olukord on Radarit kurnanud ja ta tahaks tagasi tõmbuda, mida aga partei ei saa lubada. Pidevat Kadari pehsionilemineku edasilükkamist seletatakse Gor-batshovi nõudmisega, et temal on praegu küllaldaselt tegemist tugevate vastastega Moskvas ega saa ohverdada aega satelliitriikide probleemidele. Moskva keskkomitees kasvab rahulolematus Gorbatshovi vastu, kus vaadatakse tema majandusplaane kui i l lusioone. Labiilse majanduspoliitika tõttu ei soovi Moskva mingisuguseid isikumuudatusi Ungaris ega teistes maiusi. Näiteks ungari väliskaubanduse ettevõte | ,, MAVAD'' organiseeris aastaid ,,jahi safarisid" hirveile ning fasaanide küttimiseks. Edust tiivustatult selle kaudu veelgi jenam valuuta saamiseks hakati mõni aasta tagasi pakkuma lääne-maailma metsade jaoks ulukeid.^ Pakkumirie leidis vastukõla ja varsti transporditi elusaid ,,metsloomi" välismaale. Itaalia tellis 100.000 metsjänest ja 100 metskitse. „MAVAD" sai igalt janeseit $50:— ]a AalseW $500:—. Järgmine transport läks Austraaliasse, kes pidi elusa hirve eest maksma juba $100:—.Inglismaale ja Saksa Liiduvabariiki eksporditi metsjäneseid ning fa-saane, USA'sse põlIuvutte. j.n.c. Kõik nais olevat korras ja ;,MAVAD"kakseeris välisvaluutat . K u i d õnnetus ei lasknud kaua oodata! Metsaservadel ootasid ulukid jahimehi ega põgenenud küttide eest. vaid lootsid neilt toitu saada! Nad olid harjunud farmides inimestelt toitu saama. Kõigile selletaolistele äridele oli korraga kriips peale tõmmatud! KULTUÜRPOLIITILISI ; RASKUSI ^ - - v - ^ : - : , Võitluses lingarluse säilitami-' seks on kirjanikud sukeldunud väga raskesse olukorda. Mitte ainult ajakirju pole suletud valitsuse poolt, vaid ka suur hulk autoreid on asetatud ,.musta nimekirja'*^ mille kaudu on-neile suletud igasugune publitsistlik tegevus. Partei vaatab kui andeksandmatule eksisammule, et 30. Ungari ülestõusu aastapäeval kirjutasid alla apellile arvukas hulk tuntud autoreid koos poola, tshehhi ja ida-saksa kirjanikega. Neid ungari kirjanikke pole ^ahistatud, kuid heideti välja parteist. Kuuldavasti olla nende mõttekaaslaste poolt rajatud mingi organisatsioon kirjanikele, luuletajatele ning tõlkijatele''. Partei a, sest Enda elamisnoudmiste rahuldamiseks * peab töötaja teenima VÄpVALÜUTA JAHIL Välisvaluuta puudus on suur ja Kadari rezhiim püüab kõigiti võlaga avaldamise ning honorari hiaks-mise määrab siiski kultuuriministeerium. Sellest on püütud mööda minna vaikimisega.. Press on aval-daunud midagi ,,hilinemistest", raadio ja TV aga üldse ei midagi. Nr. 64 Riiklikud loteriid esini enamikus riikides ja hei saadavad sissetulekud ks takse sotsiaalseks ja tervisli| hoolekandeks. Uute seadi kude loteriide esilekerkimii aga vanade tuntud loteriid< getõmbe-jõu kaotanud. Nd Iiri „Sweepstäkes* V mis al| tegevust 1930. aastal ja peavõidud olid kuhi viii aastateni $700.000, on Põhja-Ameerika turu kaoj sega sunnitud peavõitu v| dania $200.000 peate, suuremad võiduvõimalusi ,,Panama Loteria Populai leti ostjatel, kuna Pai riiklik loterii maksab võiti välja 72% sissetulekust, kõrgeimaks maailmas. Sj kuuluvad Austraalia osai loteriid parimate hulka | heade väljamaksude ja võimalustega. Austri osariigid maksavad kek| võitudena välja sissetulekuist, kuna ülejj osa kasutatakse hail ehitamiseks ja sotsiaj hoolekandeks. Kindlas! demokraatlikest riikidest väiksema summa tagasi jaks India, kus võitudeks] ainult 30% sissetulekust, munistlikud riigid meel odäva-hinnaliste piletite raskelt saadaoll kaupadega, milleks on autod, külmetus! televiisorid ja muud hai ostjale kättesaamatud e\ Erandiks on Poola, mis figanädalase ,,Duzy Li sissetulekust 50% rahj võitudeks. ; Kuigi peavõidM võimah väga väikesed, on loterii-] müük Kanadas suun pidevalt ja viimaste ai järgi müüdi Ontario Corp''. poolt möödunud| loterii-pileteid $1,5 väärtuses, millest 1979. | sõlmitud kokkuleppe makstakse umbes keskvalitsusele. Kokkuld haselt makstakse keskväli aSnult „Super Loto'S vincial** ja ,,Lotto sissetulekutelt, millede damine kuulub „Inter| cial Lottery Gorp.'' alll kuna „Wintario'* ja „L( sissetulekud kuuluvad t^ provintsile. Kuna „ Lott J „Wintario'' võiduvõimal väljamaksud on suhtelisj remad ,,Interprovincial loterii väljamaksudest, ka tulu väiksem. Kui( vaatamata oli provintsi^ tulu neilt eelpool-nli kahelt loteriilt möödunul umbes $190 miljonit, dina teistele provintsidel Ontario loterii-tulusii üldisele sissetulekulel kasutab need kultuurse sotsiaalseteks programj Õnnemängu de I e k u l| kanadalased aastas ui miljardit, kaasaarvat] siinod ja hobuste võidi Kuigi võii€alused peavõi minimaalsed, eriti suj peavõitudega (oteriii valdavam osa õnnemi kulutatud rahast läinut rikkaks-saamise io< suurte peavõitudega piletite ostmiseks, nagu| ,,6/49*' mille peavõidu; võimalused on 1:14. vastu, kuna j,Wintark |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-08-27-02
