Vaba eestlane , October 30, 1984

              s^AiA ] « n L A N B teisipäeval, 30 oktoobril 1984 Tuesday, October 30,1984 Nr. 80
Nr. 80
YMJAMmAi- Ö/Ü Vaim EesÜaa©. 1955
1|0IMETÜSE Hemo
TELEFONTO: tokn«tiK 44^ taHtus (teUisMsed,^
T E L U M M N ^
\ }fi veeraadaaatas $15.-^
TEIiiMSHINNAD väljaa|MJol Käfiadat: a&staa
aastas $35,— ja veemndaastaa $18.—
Aadi^ muudatus 70 c. — Üksikaumlm hind 70 &
m W veerul:
k75, tekstis $5.--,>üdlljel $5
PubMed by Free Estoman PublidierLtd.
1955 Ledie St Don Mills, Ont M3B 2M3 Balti Naiste Nõukogu kositserdiosale Järgnes
te. Pildil vasakult P. Worthington, EV
kirjaniku ema.
vastuvõtt, kus balti naispere pakkus oma rahvuspäraseid toi-
S. Heinsoo, Margot Heinsoo Ja proua Worthington, aja-
Foto: Vaba Eestlane
iddlMdes pandi
pühapäevalj 21. oktoobril lõpp-pimkt
presidendi ja abipresidendi-kandidaatide
omavafaelistele televi-sioonisaadeteš
edasiantud debatti­dele,
mille eesmäi^lks on selgitada
rahvamassidele kandidaatide suu
läbi republikaanide ja demokraati-de
partei seisukohti sise- Ja välis­poliitilistes
Idisimustes ning tuua
milj|>nite inimeste silmade ette kan­didaadid
kõigi nende tugevate ja
l nõrkade külgedega, niis annakis va­lijatele
võimaluse 6. novembril toi­muvatele
presidendivalimistele min­nes
oma hääle äraandmisel pare-nmini
orienteeruda.
Nende debattide korraldajad te­gutsevad
võibolla heas usus, kuid
I nagu näitasid Reagsm-Mondale'!
1 ^ avalikku vaidlust, millele li­sandus
abipresidehdi kandidaatide
Bnshi-Ferraro vaheline sõnaduell,
ei (saavutata i selliste kohtumiste
Ikorraldamisega siiski kaugeltki se­da
e^märki, mida nende organi-
, seerijad loodavad. Poliitiliste par-i
-Heide ja nende juhtide, erinevused
seisavad seniste arusaamade ja
fõekspidamiste kohaselt teatavasti
i päevakorral olevatele probleemide­le
kõige paremate ja rahvamasside-
Ile vastuvõetavate lahenduste leid-nnises
ning nende lahenduste järele
annab valijaskond kandidaatidele
Ika oma podehoiu, kuid televlsi-oonidebattide
tuumiku moodusta­vad
kahjuks hoopis teised tegurid,
Kuidas kandidaadid televisiooni­kaamerate
etö välja näevad? Kas
nad suudavad küllalt Idurelt reagee­rida
vastaste kallaletungidelle? Kas
fiaad on võimelised esitama oma
mõtteid kontsentreeritult, laitma­tult,
sujuvalt ja mõttelõnga taker­dumiseta?
Need on peamised küsS-Mujšed,
mis kerkivad televisiooni-debattide
jälghnisel esiplaanile ning
ni^nde väliste efektide kõrval jä^
vad tagaplaanile paljud olul&ed
kibdmused ..Isegi sõja. ja:lahu
.proWeemidov^: •:
:... .Avalike vaidluste • kestel on pa-iratamatu,
et mõlemad pooled Ikat^
isuvad temeteist rünnata kõige nõr-g,
enmtest punkMest, mis sisuliselt
on sageli vä^ tühised, kuid mille
eesmärgiks on jätta ^,!show" jälgija­tele
head muljet Sdliste väikeste
lünkade esile toomisel on alati
soodustatud olukorras opositsioonis
olev partei >- üjbendriikides see-
Ikörd demokraadid. Tühised kolud
peavad näitama riindajat „tugeva-na",
,,intelligentsena^S j,väärikana"
jä „jõulisena", mida peetakse olü-
Istdks teguriteks uue juhi valimi­sel.
Kuid nende väliste efektide
< ülehindamisel jäävad paratamatult
taga^aanile sisulised küsimused.
Näib, et „New York Tunes'i« kor­respondendil
John Corry'16n õigus,
kui ta soovitab presidendikandidaa­tide
debattidele Õigete hinnangute
andjaid otsida tea^arvustajate hul­gast,
selle asemel, et pöörduda po-litiliiste
küsimuste ekspertide poo?
le, -V. •
sunnib neid avalikke ^õnalaMngsiid
lähemalt vaatlema |a nendele ka
omapoolset hmnangut andma.
Ühendriikides arvatakse iUdiseif,
et Reagan-Mondale esimene debatt
sisepoliitiliste küsimuste raames
lõppes Mondale võiduga^ kuna tei­ses
debatis, mis hõlmas välSspolit-tilisi
küsimusi, kaldutakse andma
Reagani seisukohtadde ja väljen­dustele
suuremat kaalu. Äseprešsa-dendi
iJcandidaatide Bushi ja Ferra-ro'
kohtumist peetakse, üldiisdt vii-itfkute
poolt loodud id@obogea põhiolemys
edšsiiykkcimcityd ütesonded
T E I S E D L E H E D .
Toronto
ääremärkmeid
M A I R i ^
ESTO-84 suurpidustused on möö­das,
neljast tuulest kokkukantud
külalised muljetepagasiga koju
jõudnud, kodurahvas väsimusest
välja puhanud. Kuidas oli? uudishi­mutseb
kojujäänu. Ehlt jäite rahu-lef,
loodab korraldaja. ^
Rahule võibolla ei jäänud kaas­maalane,
kes ise kõike paremini
teeb või see, kes alati nuriseb.
Ootusest olenevalt tundub võimatu
pettumusi vältida. Kui ajakirjandu­ses
tagantjärele ilmub meelepaha-ayaldüsi
liigse inglise keele kasuta­mise
kohta, siis tundub see teadus­tajate
osas õigustatuna. Mis puu­tub
noorema generatsiooiii omava­helisse
käibekeelde, siis ei tule viga
otsida ESTO juurest vaid eestlas­konna
paiguti liiga madalas sihi­asetuses,
mida prof. Parming —-
ingliskeelset väliseestiust soovita­des—
ruttab õigustama. Kakskeel­se
j^elkasvu küsimuses vajame
konstruktiivset kriitikat globaalses
ulatuses. Muidu sõimab pada ka­telt.
Igal ESTO-1 on oma nägu ja ise­loom,
võrdlus jooned peavad vae­valt
paika. Torontos oli erimomen-
Et erinevaid keeli kõnelevaid, erinevate kultuuridega jä erinevate ajalooliste arengutega rahvaid ^^^^ ^^.^^^^^^^^
koos nmg aUuvuses hoida juhnas nõuk^^^ rezhiunis, on Nõukogude Liidu ideoloogid sellekls loonud ^ f^^^ ."^^^
koka riikliku tähtsusega püha väärtust ehk nn. müüti, mille najal on ülesehitatud ja rajaneb kogu Nõu- ^> f-f, '
kogude Liidu inimvaenulik sise. ja agr^üvne välispolütika. Need kohn riikliku tähtsusega püha väär- f^ui^auguste tõttu i^^^^
tust ehk müüti ons Lenim ja lema õpetus, Snur Sotsialisüik OMoobrirevolutsioom ja Suur Isamaasõda ^^^^^°"!:\. u ??^ .
(Tdne maaihnasõdajo saaaa. Kanju siisKi icoüaülcust eest-
V f - lasest, kes valikuraskused lahendas
nii ajaliselt
võimalus
osa
dab, et nõukogude võim, järgides fashistliku Saksamaaga vallutas ja omapärasel viisil, jäädes koju tele-
Lenini õpetusele, Jiävitas ise rahu- jagas Poola ning anastas Balti xii- viisori ette reportaazhi ootama. Se-ajal
oma kodanikke kaks ja pool gid--- Eesti, Läti ja Leedu, mil- kud-paar kestnud vilksatusi leidus
korda rohkem kui kaotas Teises lega kujundas enda jaoks soodsa seal tõesti iga päev, kuid needki
Teine müüt Suure Sotsialisüiku maailmasõjas. . poliitilis-strate^^^^^^^^^
Oktoobrirevolutsiooni :kohta on Täpselt nii, nagu kunagi Leikn S"^"^''^^^ ^^^Z^ -^^^^P^^^^^ "^^his kuUalüvana
N U M B E R KAKS
Kuid kandidaatide debattide üm-:
Jjer on Ühendriikide avalikkuses ja
ajakirjanduses keeratud siiski palju
tolmu üles ja kujundatud presidien-di
valimiskariipaania raames täh­tis
küsimus, mis võib mõjutada va-
.limiste tulemusi, Seline suhtumane
' Mis\ puutub; efcesse
Mondale'! debatti, siis käesoleva
vaatieja pnnangul pii Mondale
tõesti agressüvsem ja atakeeris va­bariiklaste
partei poUitiliste {sam­mude
nõrku kohti, mille kaitsmi­seks
Reagan ei suutnud küllalt
jõuliseHt reageerida. Kuid teisest
küljest olid selle debati ebaõnnes­tumisi
j ja selle selgroo murdmises
tsiiüdi ka kandid^tidele küsimusi
esitavad ajakirjanikud, kes pühen­dasid
silmatorkvalt palju tähelepa­nu
abordi ja usulisteler probleemi­dele,
mis on sellise tähtsa ja- polii­tiliste
tippude tasemel peetava de­bati
raames teisejärgulisteks küsi-
;mustekg.
• Teme. Eeagam-Mondale'i debatt,
mUle teemaks olid välispoliitilised
küsimused, oli kahflemata huvita-vasn,
Ünuna .president Reagan pa­reeris
löögivalmilt kõik Mondale'!
kallaletunjgid ja tuli sellest sõnala­hingust
välja kindla võitjana. Mon­dale
läks ilmselt välja knock^out
löögi aiidmisele, kasutades selleks
kõiki võimalikke võtteid, millest
osa olid võrdlemisi läbipaistvad ja
odavad^' t^emokraatidekani^
ümsekS' eesmärgiks oli tembeldada
presideiii Reaganit vanaks ja väe­tiks
meheks, kes enam ei taipa, mis
ta ümbi^r sünnib ja mUliseid luba­matuid
^ võtteid kasutavad temale
alluvad maailmaasjade ajamisel.
Seda rezhlid jälgides tuli ta välja
selliste bagatellidega nagu Reagani
ebatäpsed väljendused rakettide
väljatulistamise kohta ning araabia
terroristide enesetapuaktsioonid
ühendriikide sõdurite ja saatkon­nahoon^
vastu. Ta Isüüdistas Rea­ganit,
et president pole võimeline
venelastega relvastuse vähendami­seks
kokkuleppeid isõlmima ja lu­bas
taotleda läbirääkimisi Moskva­ga
koostöö saavutamiseks maail-maruumKTelvade
soetamise pidur­damiseks
ja tõotas lahendada
Kesk-Ameerika tüliküsimused läbi­rääkimiste
teel.
Sellised väited kujutavad endafet
võrdlemisi lihtiabast propagandat,
kuna president Carteri ajal abipre­sidendi
ülesandeid täitnud Mondale
ei ole loodetavasti välispoliitilistes
küsimustes nii võhik nagu ta seda
debati ajal välja lasi paista. Kuid
soovuneimate pUvedel hõljumine
oh polütikule sageli kasulikum kui
karmidele realiteetidde vastu vaa­tamine
ning Mondale valis masside
mõjutamiseks libedama ja talle ka­sulikuma
variandi.
Mis puutub asepresidendi kandi­daatide
George Bushi ja naissugu
esindava Geraldine Ferraro debat-tij
siis Bu!sh esines sea! koj
loodud nii, et see oldcs aluseks ja stalin, väidavad ka praegused tud ^^^^ uhtudes koguneb peopesale terake-nõukogude
ideoloogia diktatruurile. Nõukogude Liidu juhid, et nemad ^ msiamn v ij . suurim ja hinnalisim neist süm-tentsioonides,
oma võimu seadus- valitsev tööliste ja talupoegade Nõukogude Liidu juhtide poolt fooniakontsert Neeme Järvi juhatu-likkuses
nii oma rahva kui ka vä- nimel, kuid tegelikult ei ole töölis- väljatöötatud -ideoloogia ja poliiti- sel. Sibeliüse „Finlandia" on harva
lismaalaste silmis. tel ega ka talupoegadel Nõukogude ka peamiseks kandjaks on siiani "lõjunud nii võimsalt ja haaravalt
M õ n W v m i ^ . Lii<ius lomagi^^^^^ võimalust ohud paljukannatanud vene rah- kui tollel uduvinesel suveõhtul On-loodud
Lenini tõi võimule kogu Venemaa
rahvaste stühüine tahteavalöas.
moju.
Liidu 270-miljonilisest elanikkon-oma
võimeis
esinduskooride tasemele. Paljudele
miil. dic t.m« Tpnin ^.tnrda ^^'^l samuU. pagu.noukogude ^ ^ ^ ä j ^ ^ seW alles siin, millise aarde
milb süs tema, I ^ m o m a k o ^ .teoloogide poolt lo^^ Le- ^eel .ee asjaohi, et vene rahvas ise omab eesti kultuur Neeme Järvis,
kindlustas rahva voraiuks, s.t. too- nipist ja tema õpetusest liing ka Vpiamp mn«iin.nio f.,Hn,c+a^ic*
liste ja talupoegade võimuks.- Ok-va-
Vajame ^maaümale tutvustamist.
Pika sammu rahvusvahelisele foo­rumile
on astunud just Järvi alus­tades
esmajärguliste" eesti kompo-
Pankrotistunud Nõukogude Lii- nistide, nagu Elleri, Tubina ja Pär-on
kaotamas usku sellesse ideoloo­giasse
ja poliitikasse, mille kand­jaks
ta siiani on dnud.
koosnes professionaalsetest revolut­sionääridest
oma ranget^ määrus­tega
ja kelle juhtivas koosseisus ei
olnud ühtegi töölise ega ka talupo­ja
päri
müüt Suurest Sotsialistlikust
•Tegelikult, Lenini to^^^ V. v
mõttekaaslastega, keda ta nimetas^^^^^l^^^^^
algul enamlaste (konimunistl^^^^^^^^ . • -u . .
p^eiks oH inimeste erupp kes õigustamiseks, oma ra|va ,alla- du juhid püüavad igati pikendada di loomingu heliplaadistamist.
' &^ Fi»» surumisel kui ka teiste riikide ja oma vananenud poliitilise süsteemi '
rahvaste alistamisel. ' elupäevi, kulutades tohutuid surn- Soustide esinemised kannatasid
' masid sõjatööstusele, vallutussõjale kabjuks ulipikkuse all, seda hea- .
Tosi on, et praegused Nõukogu- ^.^^^^^^^^ jk okupatsioonivägede ^est Jõududest ja kõrgest muusik^-
de Liidu juhid, täpselt samuti na--^j^j-^^j^j^^j^^^^^^j^^^^ ^^^^j^ Lee- Üsest tasemest holimata. Eriti ke
gu nende eelkäijadki, el^d^^^^
Enamlased (kommunistid) koos t^oUste ega ka talupoegad^ poolt jda-Saksamaal, Ungaris }a Tsheh- P«<^est täiusliku Roy Thomson
Lenmiga, valmistudes S/õimuhaara- vabah valitud ohud., See eb^^^ hoslovakkias ning sõjaväebaaside HaMsTcorraldatud konserdi kohta,
misele, konspireerisid ' hoolikalt P^^^^^^f Aafrika, Saame aru E. Kunstide Keskuse
oma tegevust ja oma tegelikke ees- tan^d ailetamatu barjaan valitseva ja Ladina-Ameerika maa- kiusatusest eesti interpreetide või-märke
ning seejärel kehtestasid klassi ja allasurm^^^^^ meid suurele publikule demonstree-
Venemaal diktatuuri. . rahva vahele, müle otseseks ^^^^to^^^^^^ rida, kuid antud juhul jätsid Liszti
* muse-ks on: nõukogude rezhiimisi- Nõukogude Liidu liidrite poolt jt. klassikpte virtuoossed palad jüle-
EsialguoH see diktatuur v^rsq)oiiili^ rahvuslikud vastu- hiljuti püstitatud uued nn. edasi- pakkumise mulje.
MMtki pehme ja külldtki Mm-^o nõukogude, majanduse lükkamatud ülesanded^ tõhustada „ . , ^ ... .
lik, kuid Lenini järglase, Stalinipikrotist^^^ Seda praegust Lenini õpetusele baseeruvat ideo- „.^^„',^?yy\™
võimule tulekuga, kes rangelt jär- ebatervet sotsiaal-polütiüst rezhii- loogilist ja pomtilist propagandat kui laulwoomp ja .
gis Lenmi õpetust, muutus ka hõu- mi Nõukogude Liidus ei saa enam ning võitlust nü siseriigis kui ka ^ ^ f S^^iJ^IfT^^v
kogude diktatuur ebainimlikult iul- „ravida" valele- rajatud müütidega välismaal, suurendades pidevalt sel- ^.^^^ ^.f;^ iceegi laitmatut kvalitee-m
4 s - a b u l t kolmekümnena tel ega ka ter^^^^ • le võitluse ründejõudu ja opera-ja
neljakümnendatel aastatel hävi^ - . y tiiVsust - ei de midagi muud, kui ^"^f^^^
atiiinidiku õpetuse Muselmim^^ Nõukogude rezhiimi. haardes et Nõuko^^^^^^
,kümmendmilj4 süütut i i ^ ^ '^^^^^ kujmievad eest päästa ved seda,^ mida "^^^^^^^ ^«^^ ^«^^^
^ oma riigi kodanikke. See täJien- selleks peamiseks jouks, kes ise pu- päästa annab, s.t. rahvaste vaba-
. • rustab oma ahdad ja viskab aja. dusliikumisem^^^
.. ' • : - Ipokolikambrisse valele ja terrorile tõhustamist, nii Nõukogude Lü-rajatud
nõukogude rezhiimi. düs endas kui ka allutatud satellüt-suurte
teadmiste pagasiga varusto- riikides, ignoreerides seejuures tsi-
. tud riighnehena, kuna Ferraro ka^ MÜÜT NUMBER KOIM viliseeritud maailma üldtunnüsta-sus
oma võhüdust peita üldsõoa- ; tud seadusi ja kokkuleppeid ning
koos
enamgi — ladjaüe pakkus laul ela­muse.
Kahjuks ei nõutud kordami­si
ega lisapalu, mis teha. Kas olid
laulud liiga tuntud või kudajate
meeled saaü kuumusest nürinenud,
või j()uudub meie laulupidudel ven­tiili
iseloom nagu kodumaal?
.liste fraaside taha. Tema rahulik Kolmas Nõukogude Liidu ideo- ühinenud Rahvaste Orgamsatsioo-
: ja külm esinemine, mis ilms^^^^ loodud .müüt pn. ni põhikirja^^
poneeris paljudele debati jälgijate- Suur Isani^^^^^^
Kõrgpunktide hulka kudus „Es-tövisioon"
Toronto tohutus jäähoki-hallis
Maple Leaf Garden'is, kus
le, ei suutmid vaijatatühje koMi sõda), mida nõdcogude rdivde ja Kuid vaatamata Nõukogude Lii- rdiv^t^"^. " n ^ ^ v õ ^ ^
tema välispoliitiliste teadmiste tol- välismaaihnde püütakse näidata dujditide igakülgsetde jõupingu- wvS!!:!^ ^L!!!!?!^ J!!"
nas kogumikus. kui Nõukogude Uidu paxtei Ja va- tustele, , määrab ^ p<mm r ^ t i m S t Ä ll ~ • lit<!use ning nõukoeude rdivamo- süsteemi saatuse ikkagi a aloolise "^f ; v
Lõppkokkuvõttes võiks koosta» :n)lfflÄ Progressi peasuund, n ^ juba suu- u^?* J ^ ' ' ^ ^ " ^ ^ nautis publik ko-teerida,
et president Reagan ja va- ^^^^J.^ ^ T v rmL<ielt ia timnmtavalt nn ha hingematvalt kaumst kava,
K o ^ i w o c 4 « • • dit, võitluses fashistliku Saksamaa reparaseit ja tunnustavalt on tia- . i^uiminAPniq mprpfppmfllicipq
baniklaste partei tidid debattidest üldiselt televisiooni- T.„.™O i.^mv dlutatud v Kulmineerus mereteemalises
kriimustustega, kuid
võitjatena, ühendriikide vasaloile
kalduvate ringkondade ja MoskYSi
Suur lootus, et Mondale annal?
anastajate vastu. Euroopa ja kogu kanud reaüseeruma dUitatud satd- j^^^g^^g^g
ilstvöle
:^:maaihnä rahvaste vabaduse nmg lütriikides ja ka Nõukoguck Lii- 5,^^^^^
nende helge tuleviku eest.
nägemuses vabast
düs endas, kus järjest tõuseb rah-
_ vahulkade vastupanu rezhiunile Armastame oma rahvatantse ja
Tegelikult aga Nõukogude Liit ^ing üha vdjemini kostab dluta- kauneid rahvariideid, deme võlu-ise,
järgides oma agressiivset, anas- tud rahvaste hääl — nõudes õigust tud oma nõtkeist osavaist tütarlas-
Reagamle otsustava surmaloögi, e! tuslikku poliitikat, olk sõlminud j-ahvuslikule enesemääramisele ja test, mudUased kaasa arvatud,
täitunud. Ja kuigi need debatid fashistliku Saksamaaga 23. augus- i^^^^^ — ^ . -
olid sisult võrdlemisi tühisedj pi-a- til 1939. a. lepingu Euroopa ter-napealsed,
lünklikud, fragmentaar- ritoriäal-poliitilise jagamise kohta,
sed ja teatraalsed, aitasid nad siis- oli üks peamisi süüdlasi Teise
ki mõningaid kunstiikultülespuhu-^ maailmasõja puhkemisel. ,
tud probleeme õigesse peiispekfiiv!
vüa. ja sellega Reaganile 6. no- Nõukogude Liit, pärast lepingu
vembril toimuvatel presidendivali- sõlmimist fashistliku Saksamaaga,
mistel teed Valgesse. Majja tasan- alustas kohe selle salaklausleid rea-dada„'"
, '-llseerima, vallutades osa- Soome
K. Ao territooriumist ja Bessaraabia, koos
Heinrich Dann
Dl ¥ABÄ EESTLANE
on valvel ee^^askonns
üldhuvide eest! .
Tõele- au andes koosnevad Idla- ja
Malmötüdrukute grupid peaaegu
erandiüilt rootslannadest, millest.
muidugi on kahju. Andku'mulle lii­kumise
autorid andeks, kui avaldan
ketserliku mõtte: tundsin puudust
Idla Uhtsast ja puhtast jooksukoo-list.
Väikesle küsimärgi asetaksin'
ma visiooni idee ja teostuste kohta.
(JirjIL 8)
3. ja4.n(
dr. AJ
10. ja 11.
dr. TJ
Torom
Jäi mõl
mitmeküi
gemuse
Tükike n
tuuri dil
tantsude
maruse
mõju ei tl
oma vii
Teadagi
pettumiltj
tult neid
pildistadij
siooni või
tusefekti(
dada, ku|
Koop ur
reaktsiool
must-vai J
randal sil
Justkui
mu kõrvi
v i
Teatriel
mist Prii
rett „Ka|
omal ajal
korrati Sf
miosas.
bimõeldd
üle ootusi
mänguröj
osaliste
kast jä
mi>st, kui
sis esmal
„ maja ja
va.
i'
Näituse
lest laia^
kullateri
neist oli
paigutati
ii valikni
pidustusi
vu, sus
kvaliteeti
purjedes^
sis küll
nekaid ii
ja Karini
võimalus
ri kunst]
to-le nä{
pakkuda!
, Väljapj
otsida ol|
vestada
• ühendus(
müst-vall
sid süml
kes kunsl
jälgivad
pool, see
ga erin(
Eesti kd
Haamei
lahkunuc
kõrval p|
kolmink
Osvald,
nikest Gl
Vida Ju
Paris ja
kdt hari
uustulnul
tuntud t£
seda nii|
osas.
Andres
; sood, V.j
Maret
John Tal
kib küsi
gele, etj
sõelagal
tuso isel
maid A |
keskusij
leks bil
• MMik.-]
nii posj
sis ROJI
Tõsi,
musta,
he.
Teise
na tõstci
näituse
Tänu
vedömil
saavuta!
de pääsI
rohkem