Vaba eestlane , July 30, 1987

              iieljapäbväl,:30.- j u u l i l . 1^ , July 30,
Uusi maailma-rekordeid
Kesksuve saabumine toob tava­liselt
kaasa kõrghooaja ka kerge­jõustikus
ja rekordeid- ning suur­saavutusi
otse sajab nagu ränga
vihmasaju ajal .Nende ridade kir­jutamisel
oli värskeimaks maail­marekordiks
(joostud 16. juulil
Pariisis) Said Aouita 4.50,81
väheharrastatud 2000 m distantsil.
Vana rekord oli inglise suurjooks-ja
Steve Grami käes ajaga
4.51,39.
Alates 23. juunist on teivas­hüppe
maailmarekord 6.03 m.
Selle püstitas Prahas ukrainlane
Sergei Pubka, kelle nimel oli ka
endine rekord 6.01 ja kes veel
juulikuu keskel oli maailmas ainu­ke
6-meetri mees. Aga kui
kauaks? Paremuselt teine mees
meie planeedil, ameeriklane Dial
on Bubkale pidevalt lähenemas.
Ta on tänavu kolm korda uuenda­nud
USA rekordit (viimati 5.96)
ja ukrainlase tippsaavutuse elu­päevad
võivad olla varsti loetud.
Diali senised üritused kuuest
meetrist jagu saada pole veel õn­nestunud.
Korra ta katsetas
,,ameerika mõõtudes'' fantastilist
20 jalga (6.09 m) ning viimati
kõrgust 6.06 m.
^ USA meistrivõistlustel ületas
naiste 200 m rekordi 21,71
Pamela Marshall ajaga 21,6, kuid
sellest ei saa uut maailmarekordit,
kuna oli võetud käsitsi ja puhus
lubatust tugevam taganttuul.
(in»0«B>O<S3l><>43l»<MB>O<O0MKZX>O<2Z»<KBI>4^^^
kinkige sünnipäevaks
„,VABA iESTLANi°'
lIHHIIIHIHIHI
Ameeriklased ei suuda ikka
veel aktsepteerida tõika, et
Kanada Ben Johnson on 100
meetri jooksus parem kui nende
suur staar ja iidol GarlLewis. Hil­jutised
artiklid seitsmes tähtsamas
USA lehes on täis kiitust
Lewisele, kuid ükski neist ei
maini Johnsoni nime. Ometi
jooksis Johnson mullu rekordilise
aja 100 meetris (9,95) ja on
löönud ameeriklast viimase aasta-jooksul
vähemalt viis korda, nii
valis- kui siseradadel.
N. Liidu võrkpallinaiskond käis
turneel Ameerikas; kus mängis
USA esindusega viis korda. Kõik
mängud lõppesid Euroopa meistri
võidugav kaks korda 3:0, kaks
korda 3:1 ja üks 3:2.
USA-s läbis Dwäyne Evans 200
m alla 20 sekundi (19,9), kuid
tugeva taganttuulega, nii nagu
Harvey Glance 100 meetrit
(10,03).
Juuni keskel algas Londonis
aasta suurim sündmus tennises,
turniirid Wimbledonis, mille võit­jaid
peetakse -mitteametlikeks
maailmameistreiks. 101. korda
toimuvate võistluste algust takisr
tasid pidevalt vihmahood. Võist­luste
esimesel päeval esines väga
harva esinev tulemus. Meeste
üksikmängus rootslane Edberg
võitis oma kaasmaalast Ericksoni
settidega 6:0; 6:0; 6:0. See oli
Wimbledoni ajaloos üleüldse
kolmas kord, kus selline asi
juhtus. Kummalisel kombel teised
kaks, kes sellega hakkama said.
JÕEKÄÄRU LASTE S
Heikki Novefc, Toomas
Nurmberg, Jaan Laansoo
C.I.A. kuldm
kuldmärk, ühtlasi teise poolaj
Monika Pähe (USA),
task, Vivian Pähn (ÜSA),
Koiga — kuldmärk, tulejoone
: 1. rida, vasakult:
Milles (USA), Kersti Kuutan, Juhan
, Martin Luud, 2o rida, vasakult: Merike Limd
Rebassoo ~ kuldmärk, Hillar Ling -
parim laskur^ Bavid Hogg, Erik Otema, 3. rida, vasakult:
hõbemärkv esimese poolaja tütarlaste parim laskur, Vilve Kit-»
^^^^ Martin Arro,
kohtunik ja treener Endel Ruberg,
olid ka: rootslased. 1946. aastal
tegi seda Lennart Bergelin(Björn
Borgi hilisem treener) ja aasta hil­jem
Torsten Johansson. Viimane
kordas sama vägitegu veel ka
teises mänguvoorusv ,,Kui ma
viimases setis juhtisin 5:0,
mõtlesin, et loovutan talle ühe
geimi", ütles Edberg hiljem,
,,kuid siis mu mõte ütles, et teist
sellist võimalust ei tule võibolla
üldse enam ja ma muutsin meelt.
Kuid mul on väga kahju temast*'.
Naiste üksikmängudes Kanada
kaks esindajad Basset ja Kelesi
lülitati välja juba esimeses ringis.
(D
Belgradis peetud võistlustel saa­vutas
Anelia Numeva (Bulgaaria)
tänavuse tippsaavutuse
meetris naistele — 10,86 sek.
Arvati, et uue
organisatsiooni loomisega tulevad
majajndüslikes huvides sinna üle
isenised skautide ja noorseppade
üksusedv See oli vale-arvestüs.
Noorsepad lõpetasid küll
ja Tallinnas tülid
Viljandis "aga muutusid skauti­deks.
Skautidel olid seljataga
sõprade seltsid ja nende
ülemaaline liit. Organisatsioon
osutus tugevaksv Noored olid
teadlikud skautide isamaalisest
vahvusest Eesti Vabariigi loomise
ja Vabadussõja ajal ja see oli
solvav- et neid uuesti nimetati
halbadeks rahvuslasteks, kelle
asemele tuleb luua uus ja parem
nõorteorganisatsiodn. Skaudid
koguni õppisid noorkotkaste
asutamisest ja alustasid onialt
poolt ülalt-alfe organiseerimist
paljude maarühmade loönilsega.
Kooliõpetajad^ kes olid noortena
olnud skaudid ja ; hindasid
skautlust kui noorte isetegevust,
soodustasid skautruhmi maakooli-juures.-
'"^
skautlust iseloomustav illusr
ttr?rtsibon 9,
jjrahvusvaheiisteks"
"Noorkotkaste
^kogemused kontaktide loöniiseks
läti, leedu ja soome noort^
selgitasi(f üsna varst i , et
rahvusvahelisteks ühendusteks on
vaja kuuluda ka rahvusvahelisse
o r g ä n i s a t s i o p n i , Skautide
agäieegd^ietv
igalt maalt registreeritakse ainult
üks skautiik organisatsioon.
Sellega püüti vältida liikumise
killunerhist ja ebatervet võistlust.
Samuti ei registreeritud poliitiliste
ja sõjaliste organisatsioonide
noorliikmeid.
Kuigi noorkotkad olid skautlik
organisatsioon ja nende märgi
sisse oli põimitud skaudiliiliä, ei
mahtunud" nende organisat­sioon
sellisel kujul skautluse
rahvusvahelistesse raamidesse.
Äsja lahendarniseks tuli midagi
ette võtta ja tolleaegse ajavaimu
kohaselt olid need riiklikud sam­mud'.:
..yv--
Presidendi dekreediga kehtesta­ti
noarsob organiseerimise
seadus, millega tunnustati skaudid
ja gaidid võrdseks noorkotkaste j§i
kodutütardega. Teatud vastukaa­luks
noorkotkaste riiklikele sum­madele
hakkasid ka skaudid
saama haridusministeeriumi
kaudu väikest rahalist toetust. Nii
kunstlikult loodud ühine
organisatsioon , ,Estoniän Böy
Seouts Union'' registreeriti Lon­donis
rahvusvahelises. keskuses.
Eesti skautluse väiiskontaktidv
mis seni olid olnud skautide
peastaabi asi, võeti
harid u s m i n i s t e e ri u rrii kä tt e.
Koloner Ale^^
poolt juhitud haridusministeeriu­mi
juurde loodi noorsoo-osakond
kolonel LVellerind'i
kes asus teostama
ja noorkotkaste täielikku
21. juunil §.a. olid meeste
aladel Eesti kergejõustiku edeta­bel
i eesotsas järgmised sportla-m
— 10,4 I. Ivonin, Tln;
m - - 21,3 K; Bobrovskihh,
Tln; 400 m — 47,2 Ä. (^astu,
Tartu; 800 m - . 1.47,63 R. Mägi,
n t— 3.45;22 V.
i, Tln; 500Om - 14.28.4
A. Tsarski, Tartu; 110 m tõk.—
13,6 V.Nazarov, Tln; 400 mtõk.
- 49,92 M . Heiihürm, Tte; 3000
m tak. — 8.45,4 M . üusmäav
Tln; Maraton--T2;I9.23R. Vald­maa,
Tartu; Kaugus — 7.75 A.
Mõttus, Tln; Kõrgus -2.19 A.
Evard, Tartu; Teivas — 5.40 V.
Bülcttjev, Tln; Kolmik - 15.
, Uudmäe, Tartu; Kuul — 17.
. Rahnel, Harju; Ketas — 52.
K. Külv, Tln; Oda - 80.62 H.
Puuste, Tln; Vasar - 73.42 A.
Räni, Tln; Kümnev. — 8322 A.
Nazarov, Tln; 100 m ja kuulitõu­ke
tulemused on pärit sisevoistlus-telt.
Üllatav on 1980 ä. olümpia­võitja
(siis 17.35) higelavõitu
resultaat kolmikhüppes.
Naistest on väljapaistyaim plju
Kubi 64,04-ga kettaheites ja T.
Kõnn 13,7-ga 100 m tõkkejook­sus.
^
Mullu maailmas 17-aastaste
neidude seas kaugushüppes esiko­hal
olnud Anu Kaljuranna
tänavune parim on 6.15 m.
teostamata •/•r:;:;.;:. • .
Skautide ettepanek organisat­sioonide
ühendamiseks oli
mõle ma 0 r ga n i s at s ioon i
säilitamine ja allutamine nii
juhtimise kui ka majandamise
0sas haridusministeeriumile.
Kaitseliidule ei olnud see kava
vastuvõetav, kuna pealekasvu
huvides sooviti orgahiijatsiooni
allumist kaitseliidule, Skautide
poolt publitseeriti ^endakaitseks'•
album ,,28 aastat skautlust
Eestis!', kus paljud tuntud
avaliku-elu tegelased võtsid sõna
noorsoo vaba organiseerumise
ühiskond 1 ikke v astuolu s i i
tekitava kava targu „kalevi alla'',
see jäigi.
Noorkotkluse suur teene •
:Riigivõimu^
noorsoo-organis^erihiise kavad ja
tegelik noortetöö olid siiski kaks
erinevat asja. Noorkotkastega
palgalistena liitunud «^kaudii
kuigi neid teiste
Vellerinnal oli tüüpiline sõ-jamehelik
kava — teha ühen­damist
sundkorras. Selle kava tut­vustamine
ajakirjandusele kutsus
välja teravat kriitikat mitte ainult
skautide vaid kogu ühiskonna
ial olid alanud
ajad ja Jüri Uluotsa
litsus lükkas • Vellerinna.
.^ülejooksikuteks'^ nimetati
kindlustasid, et noorkotklusest ei
kujunenud noorte militariseerimi-ne
vaid tõeline skautÜk noortetöö.
Tuhanded kooliõpetajad ja
ühiskonna-tegelased, kes seni er
olnud huvi tundnud noortetöö
vastu, tutvusid selle kaudu skaut-iiku
kasvatussüsteemiga. Mis aga
kõige tähtsam noorkotkluse
kaudu said skaüti&ks kümned
tuhanded eesti maapoisid- kes
selle huvitava töövormiga
vaevalt oleksid tutvunud.
Ludvig Juhti meenuta
Kontrabassivirtuoos Ludvij
23 aastat —• enam kui poole 01
algas tai 19-aastasena aastal]
(Ciluiine ajajärk tema elus,
jatada eelmises kirjutises. (V]
USA-s sai Boston talle tema eji
kõige pikemaks peatuskohaks]
kus ta töötas sügisest 1934 kui
surmani jaanuaris 195
maailmakuulsa Bostoni sümfo(
niaorkestri liikmena ja aastad
!945 ühtlasi Bostoni Ülikool
muusikaosakonna professorini
Bostonist ulatasid ta
direisid teistesse USA linnadess(
Kanadasse ja Euroopasse,
sai peagi mitte üksnes Bostoj
eestlaste juhtiv kuju ja kohali!
eesti seltsi esimees, vaid ko]
Ameerika populaarseim eestlan]
innukas Eesti ja eestlaste tutvust
ja ning Välis-Eesti tegelane,
Ludvig Juht saabus New Yoi
25. jaanuaril 1934 kiiraurik , , i
' r o p a r \ olles juba re
soolokontserdi andnud laeva rei;
jaile ja meeskonnale. Sadai
olid tal vastas Eesti konsul Ki
Kuusik ja juba kodumaalt tuttj
pianist Vladimir Padva,kelle.p(
ta esimestel päevadel peat\
Kohe saabudes kinnitas ta,
kavatseb USA^sse jääda pikemj
ajaks. Näib, et just Padva oli tei
Ameerikasse tuleku julgustajj
ja kutsujaks, nagu juba Londoi
se asumisel 1930, kuhu Pa(
siirdus samal ajal. Mõlemad pi]
aga 1932 Londonist lahkui
kuna suure majanduskriisi
välismaalastele töötaniislubj
Inglismaal enam ei pikendi
• Juht-naasis sealt kodumaale,
va aga reisis edasi USÄ-sse,
andis icohtserte ja muusikati
ning esines solistide saatjj
Padva sai uustulnukale
esimeste kontaktide vahendi
New Yorgi muusikaring]
dadega ning kohaliku muusil
tutvust
ESIMESED KUUD UUES
MAAILMAS ;
Eestlastele esinemiseks
L.J. oli tõotanud kohe
Yorgis maale astumisel,
sobiv võimalus
iseseisvuspäeva tähistamise
sertballil 24. veebruaril
Eesti Haridusseltsi saalis/
kirjutas ajakiri .Meie
Kõnedele järgnesid hra Päi
hra Juhi ettekanded, mis
s a a l i t ä i e rahvast sa
vaimustusse, millist
publikus harva näha,
liialduseta võib öelda, ei
sioon, millega võeti vastu]
kuulsaid kunstnikke, oli ei
gematult ' elav ja harul
südamlik. Eriti hra Juhi et|
ded, kes hiljutise päralejõi
järele esmakordselt)New
eestlastele esines, kutsusi<
lõppematuid kiiduavaldusi
rohked lisapalad mõlej
kunstnikkudelt ei nõrgei
rahva vaimustust'*.
^ ' V / Paar nädalat hiljem, 11