1978-02-16-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ ^ ^ ^
1, 16.
VÄIKSES rass SUfOJS IGAVESEKS UNELE MEILE KÕIGILE-^^^ ' ^ ^ '^
Smõmad 6. aprillil 1884 Pärnus
Surnud 12. veebruaril 1978 Vancouveris, B.C,
Sügavas leinas
abikaasa LJISAMIEK:
poeg ANDREI MIRK
tütar SIINA KEMBI
. jtütrepoeg JAAN
tütretütar MARJE SUURKASK pere&onaigai
' tütretütar KÄRTU SEMDE perekonnaga '
pojatütar LIIS JEFFRIES abikaasaga
- fojatütar KATI THOMSON abikaasaga
pojapoeg TOOMAS M M I
_ HANS SELBE abikaassga '
XINDA SUURICASK •
H Ä U Ä K I V S D
. Eesti ettevõte
YONGE MEMORIÄLS LTO.
2019 Yonge St., Toronto 7
(Davisville & Eglintom
487-2M7,. 'õMuti 44t-l2®®
Nigul Virro
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsioomliseks kujunonud
Matusemaja ös Üle lOS aasta teeninud Metropöiitai
ama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
iModemiseeritud avarad ruumid, kvalifitseeriliad
parkimiseniumi.
Väärikas teeaimii©
i
SheiplDoiinie St, Toromto J , Oai
V Telefon 2ÖJ444®8^ :
JUMALATEENISTUS ÜHEK-DUSES
VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMISE
60. AASTAPÄEVAGA
on pühapäeva)l, 19. veebr, kell 3
p,l. Laiulab Sivia Preem. Jumala-teenisituse
järjele on koosviibimine
ikirikiU'saalis einelauaga. Päe-vakoliase
kõne peab Manivald W.
Randla. Laulu ja teisi ettekandeid.::
Kõnetunnid on iga kuu teisel
esmaspäeval kella 6—8 kiriku
kantseleis, teJefori 921-94n,
Teisipäeval ikela 12 ojal
suri Brooklyni haiglas seal juba
pikemat aega ravil olnud Wiliain
Tomingas, mitme eesti- ja ingliskeelse
mälestusraamatu autor.
W. Tcmiingas sündis 30. juunü
1895. a. Tallinnas. Ta õppis Peterburi
tehnilises instituudis, kust
mobiliseeriti I maailmasõtta. Lõpetas
sõjakooli kolm kursusit,
muuiiullgas ka lendurina. 1917. a.
oli Eesti Sõjaväelaste Kongressi
juhataja ning selle ülemiköanitee
abiesimees. Vabariigi päevail teenis
välismihisteeriuimls, hiljem
mereväe aitasheena Inglismaal,
kus lõjjetaÄ ka /ülikooli. Hiljem
Eestis itöötes ringhäälingus.
1941. a. asus Safesamaale. Sõja lõpufaasis
pääses rindest läbi ja
teenis USA sõjaväe koosseisus.
New Yorki asud)&s tegutses N. Y
Eesti Meeskooris> tous oli mõnda
aega esimees. Mõni aasüi tagasi
ilmus temalt Eesti oluikordi käsitlev
raamat „The Šoviet Colo-nization
of Esitonia'V mis osutus
üheks paremaiks Eesti probloeani
selgitavaks ingliskeelseks "teoseks.
Akadeemiliselt kuulus kadunu
korporatsioon Rotaliasse.
TORONTO EESTI
ÄDyENTKOGUDUS;
Christusikirches,
Broadview Avenue
(Eesti Mgja lähedal) ;
691-2848
Laupäesval, 18. veebr. keH 9.30
hommikiil hingamispäevakool ainel
V M ) O J Ä JA LUNASTAJA".
JUMALATEENISTUS kell
hommikul.
11
Jutlusega samiaaegselt on: J a
laste kool, kus õpetataikse eestikeelseid
laule, pübii airieter lugusid
ja veel muid huvitavaid üritust
Igas vamses lapsed dn teretulnud.
MONTREALI PÄULUSiS EESTI
EV. LUTERI USU KOGUDUS
Kirik: 5220 Sherbrooke S t ^ ^ ^^
Esimees Hmar Kurrusk, P. O.
Box, 914, Alexandria^ Ont.
KOC IKO; tel. 613 525-2321.
Laekur H. Oja, 4505 PoweÜ Ave
Montreal, P. Q. H4P 1E5, tel
733-7950.
JUMALATEENISTUS ÜHEN-DUSESVTIBARIIGI
VÄLJAKUXT-LUTAMISE
60. AASTAPÄEVAGA
on laupäeval, 25. veebruaril kell
U hommikul.
OTTAWA EESTI EV.-LUTERS
;. USU PAULUSE KOGUDUS :
- õpetaja O, Gnadenteich
Kirik: King Edwardi ja Wilbrod
tänavatis nurgal
JUMALATEENISTUS ÜHENDUSES
VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMISE
60i AASTAPÄEVAGA
on la^pöjeval, 25. veebruaril kdl,5
p. L Läuluiehed. Täiskogu koos-,
olek järgneb jumalateenisitusele.
Näärikuu keskel alustas E . Kultuurfond
taas oma tavakohaste,
mitmetahuliste ettekande-õhtute-ga.
Sedapuhku toimus täi koostöös
Eesti Teadusliku ühinguga kü*jan-dus-
etnoloogüine pärastlõuna. Sellega
tähistati kirjanik Albert Kivikase
BO-aasta sünnipäeva tagasivaatelise
ettekandega tema Joo-mmgust
kirjandusteadlaselt Hilde-gard
Rinkilt. ühiskondlik-teadusli-ku
osa täitjaks oh sotsioloog, professor
Tõnu Parming Marylandi
ülikoolist. Tema teemaks: „Vahadest
eesti asundustest Ameerüca
Keskläänes". Selle käksik-sünd-muse
avajana toimis Eesti Teadusliku
ühingu esimees Viktor
Koressaar. '
Oma ulatusliku ülevaate algii-ses
peatus Hüdegard Rink Kivikase
kehvast Suure-Jaani lapsepõlvekodust
ja sefla ümbritsemiö
loodusest saaiud mõjutustel.
Ta kirjeldas ka tema kirjanduslike
huvide teket luuletaja Reinhold
Kamseni Kaubanduskoolis käies,
ajal nül Kivikaste j^re oli asunud
Viljandi eeslinna Kantrefcülla.
Järgnesid Tartu Kommertgümnaa-siumi
päevad ja osavõtt Vabadussõjast
öppsõdurina. Sõja vaimse
laostamise ja kaose tõukel sai Kivikasest
futurist, kes iseäratses
oma „Ohverdet konnade" jä „Len-
, davate sigadega". Samal ajal jätkas
ta aga ka juba kpoUajal harrastatud
külajuttude kirjutamist ja
just küla realismiga suutis ta
pakkuda väärtuslikku ja edasi
arendada eesti uusrealismi.
Kirjaniku hariduskäik jätkus
Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas.':
v'\
Siis vüs elutee ta paariks aastaks
Berliini tolmetamaks ajaja
j,Odämees^*.
lukirjandüslikul alal katsetas ta
fcoUäl ekspressionistlikus stiilis no-ja
pöördus seejärel sõja-omaanis
„Ristimine Tulega"
1023) asjalikuma eepilise väljendusviisi
juurde. Uusrealistliku romaani
eelkäijaks sai Kiyikas oma
romaanitriioogiaga „Jüripäev"
(1921), ,;^Jaanipäev" ja „Müiklt
päev'* (1924), mis käsitlevad sõja-ärgseid
murrangumomente meie
maaelus. Nende stül on rahvapäraselt
mahlakas, keel Tikas — kohaitd
ligagi naturalistUk. Albert Kivikase
peateoseks on põhjaUk ümbertöötlus
varasemast teosest „Risti-mine
tulega", müline romaan ilmus
aastal 1936 pealkirja all „Ni-med
marmortahvlid. - Kõneleja
iseloomustas romaan^ järgmiselt:
„See on parim Vabadussõja-aineli-ne
teos mitte ainult Kivikase loomingus,
vaid kogu eesti kirjanduses."
Romaan dramatiseeriti ja
seda esitati paljudes eesti teatrites.
Samal ajal valmis Kivikasel
koostöös Aug. Annistiga veel teine
draama Vabadussõja ainestikul,
,jLandesvääri veri", mida ei saadud
aga enam maailmapolütilistel
l^õhjustel lavale tuua;,
Kirjanikuvloometöö jätkus Rootsis.
Ta täiendas on^a romaani „Ni-med
marmortahvlü" veel kohne
osaga, lõpetades selle sündmustiku
1924. aast^a. Temalt ilmus ka
paar maaelu kujutavat teost ja
seejärel romaan • „Kodukäija"
(1963) , mis kujutab painavat unenäolist
matka kodumaale. Järgnes
mälestusi lapsepõlvest pealkirjaga
„Moment!Võtteid noorusmaalt" ko-gutisoses
„Minu noorusmaa'
(1964) . Maimmisväärne on ka saja-lehebüljeline
poeem blankvärssides
ja trimeetrites, „See on see maa"
(1950). .
Referent käsitles ka Kivikase
ulatuslikku ajakirjanduslikku tc-nii
,y
lehe", ,>Uus Eesti" M
Sõna" toimetustes.
Samuti tema tööd Tallinna Eesti
Draamateatri ja hüjem „Estonia''
dramaturgina. Oma ammendava
ülevaate 800. aastakünnisele jõudnud
kirjaniku loomingust lõpetas
kü-jandusteadlane Rmk katkendiga
Kivikase artiklist „Kiri pojale'*,
mis ihnus koguteoses „Kirjamkull
lugejale". See on kokkuvõte kirjaniku
filosoofiast ja tõekspidamise
test, ikus ta püüab lahata küsimusi
usust jä elust. Poja küsimusefev
et kas Jumal ikka on olemas vpi
mitte, on t|a andnud alati ebamäärase
vastuse. Nüüd on ta aga jõudnud
õigele teeotsale ja ta võtab
oma veende kokku sõnadega: „Mä
olen nüüd siit alt ihateriališmj
lootusetult surnuaialt näinud seal
ülal helendavat ja kutsuvat mäetippu.
Minus on jällegi jõudu millessegi
uskuma hakata ja see on
mu meelest nüüd nägu suur imetaoline
õnn, mille samast pole lei-
•da." vy/;-:
Järgnevalt leidis Kivikase loomingu
näitena Kadi Taniloo
poolt esitamist katkend romaani
„Nimed marmortahvlil" IV
osast.
Kirjandus-etnoloogili^e pärastlõuna
teises osas andis dr. Tõnu
Parming uudse ülevaate „Vana^
dest eesti asundustest Ameerika
Kesk-Laänes". Ettekandega kaasusid
valguspildid Irma külast Wis-consini
osariigis jä vestlused sealsete
eestlastega. Tõnu Paiming on
sooritanud oma töö muide „Etm-liste
Pärandite Uurimisprogram
mi" raames ja vastavate rüklike
summadega. Materjal on ülihuvitav
jä annab ülevaate eestlastest,
kes saabusid Ameerikasse sajandi
vahetuse paiku ja jäid peatuma
peamisfelt Montana, Wisconsini,
Wyomingi, Cobrado, Oregoni ja
Washingtoni osariikides. Nad asutasid
seal eesti seltsid, kirikud ja
koolid. Oma töökusega lõid riad ?
põlismetsadest suured, kuni 800-
aakrilised talud. Wisconsini asula
on rajatud juba aastal 1900.
14 aastat liUjem on ehitatud Õpetaja
Konrad Klemmeri poolt sia-na
ka esimene eesti Mrik.
Vanima eesti luteri usu koguduse
au pälvib tegelikult N.Y. Lex. Ave
kogudus, mis pühitseb käesolevalt
oma 80. aastapäeva. Organisatoorsel
alusel on esimeseks koguduseks
kummatigi Lõuna-Dakota oma.
Vanima Eesti Maja USA-s püstita-:
sid sada eestlast 1916. a. Montana
osariiki. Montana omas ka suuri- ,
ma eesti raamatukogu väljaspool
kodumaad. ,
Kõige rohkem informatsiooni on
dr. Parming saanud Irma külast.
Kuulates helüindistatud' vestlusi
sealsete eestlastega peab lausa
imestama, kui hästi on need peamiselt
Kifinmiist ja Samaara eesti
küladest lastena ühendriikidesse
saabunud kaasmaalased säilita.nud
oma eesti keele oskuse. Grammatiliselt
ja sõnatagavara osas on see
keel muidugi aegunud, aga ingliskeelseid
sõnu või väljendusi kuuleb
haruharva.
Irma küla om iseseisvuse ajal
külastanud ka president Päts.
Samuti kirjanik Ain Kahnuš, kes
sellest on khjutanud romaani
„Hmg^aa".
Tõnu Parmingu ettekande vastu
tunti suurt huvi ja tahe esitati
rohkesti küsimusi. OU kä neid, kes
olid Irma küla ja tema Imeväikest
kü-ikut seda ümbritseva kaünistu-ga
näiliud. Nüüd ootab ta restau-i-
eerimist ja muinsuskaitse alla
võtmist .^•.:^^••^•"••|•^
ST!
' Mus 1-lVIAGAI
Küsida I
ttlllllllilllillllliinilliillll
E E S T T ^
soodsa hiiinagi
tel. 961-3«?J
ao
Puhastan keen
ning) Teie idii^J
bad seinast sc(
oma kodus.
FINNl
Teen kõiki mel
~ (mitte
3323 DanforthI
RISTOS/
eluaegue
Smir vai
hinnaal
Ka rc
Saadaval
iiistri
H O U S E ÖFI
553 Qjieen St|
M5V 2B6
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 16, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-02-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780216 |
Description
| Title | 1978-02-16-04 |
| OCR text | ^ ^ ^ ^ 1, 16. VÄIKSES rass SUfOJS IGAVESEKS UNELE MEILE KÕIGILE-^^^ ' ^ ^ '^ Smõmad 6. aprillil 1884 Pärnus Surnud 12. veebruaril 1978 Vancouveris, B.C, Sügavas leinas abikaasa LJISAMIEK: poeg ANDREI MIRK tütar SIINA KEMBI . jtütrepoeg JAAN tütretütar MARJE SUURKASK pere&onaigai ' tütretütar KÄRTU SEMDE perekonnaga ' pojatütar LIIS JEFFRIES abikaasaga - fojatütar KATI THOMSON abikaasaga pojapoeg TOOMAS M M I _ HANS SELBE abikaassga ' XINDA SUURICASK • H Ä U Ä K I V S D . Eesti ettevõte YONGE MEMORIÄLS LTO. 2019 Yonge St., Toronto 7 (Davisville & Eglintom 487-2M7,. 'õMuti 44t-l2®® Nigul Virro Eestlaste poolt eelistatud ja traditsioomliseks kujunonud Matusemaja ös Üle lOS aasta teeninud Metropöiitai ama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega. iModemiseeritud avarad ruumid, kvalifitseeriliad parkimiseniumi. Väärikas teeaimii© i SheiplDoiinie St, Toromto J , Oai V Telefon 2ÖJ444®8^ : JUMALATEENISTUS ÜHEK-DUSES VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMISE 60. AASTAPÄEVAGA on pühapäeva)l, 19. veebr, kell 3 p,l. Laiulab Sivia Preem. Jumala-teenisituse järjele on koosviibimine ikirikiU'saalis einelauaga. Päe-vakoliase kõne peab Manivald W. Randla. Laulu ja teisi ettekandeid.:: Kõnetunnid on iga kuu teisel esmaspäeval kella 6—8 kiriku kantseleis, teJefori 921-94n, Teisipäeval ikela 12 ojal suri Brooklyni haiglas seal juba pikemat aega ravil olnud Wiliain Tomingas, mitme eesti- ja ingliskeelse mälestusraamatu autor. W. Tcmiingas sündis 30. juunü 1895. a. Tallinnas. Ta õppis Peterburi tehnilises instituudis, kust mobiliseeriti I maailmasõtta. Lõpetas sõjakooli kolm kursusit, muuiiullgas ka lendurina. 1917. a. oli Eesti Sõjaväelaste Kongressi juhataja ning selle ülemiköanitee abiesimees. Vabariigi päevail teenis välismihisteeriuimls, hiljem mereväe aitasheena Inglismaal, kus lõjjetaÄ ka /ülikooli. Hiljem Eestis itöötes ringhäälingus. 1941. a. asus Safesamaale. Sõja lõpufaasis pääses rindest läbi ja teenis USA sõjaväe koosseisus. New Yorki asud)&s tegutses N. Y Eesti Meeskooris> tous oli mõnda aega esimees. Mõni aasüi tagasi ilmus temalt Eesti oluikordi käsitlev raamat „The Šoviet Colo-nization of Esitonia'V mis osutus üheks paremaiks Eesti probloeani selgitavaks ingliskeelseks "teoseks. Akadeemiliselt kuulus kadunu korporatsioon Rotaliasse. TORONTO EESTI ÄDyENTKOGUDUS; Christusikirches, Broadview Avenue (Eesti Mgja lähedal) ; 691-2848 Laupäesval, 18. veebr. keH 9.30 hommikiil hingamispäevakool ainel V M ) O J Ä JA LUNASTAJA". JUMALATEENISTUS kell hommikul. 11 Jutlusega samiaaegselt on: J a laste kool, kus õpetataikse eestikeelseid laule, pübii airieter lugusid ja veel muid huvitavaid üritust Igas vamses lapsed dn teretulnud. MONTREALI PÄULUSiS EESTI EV. LUTERI USU KOGUDUS Kirik: 5220 Sherbrooke S t ^ ^ ^^ Esimees Hmar Kurrusk, P. O. Box, 914, Alexandria^ Ont. KOC IKO; tel. 613 525-2321. Laekur H. Oja, 4505 PoweÜ Ave Montreal, P. Q. H4P 1E5, tel 733-7950. JUMALATEENISTUS ÜHEN-DUSESVTIBARIIGI VÄLJAKUXT-LUTAMISE 60. AASTAPÄEVAGA on laupäeval, 25. veebruaril kell U hommikul. OTTAWA EESTI EV.-LUTERS ;. USU PAULUSE KOGUDUS : - õpetaja O, Gnadenteich Kirik: King Edwardi ja Wilbrod tänavatis nurgal JUMALATEENISTUS ÜHENDUSES VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMISE 60i AASTAPÄEVAGA on la^pöjeval, 25. veebruaril kdl,5 p. L Läuluiehed. Täiskogu koos-, olek järgneb jumalateenisitusele. Näärikuu keskel alustas E . Kultuurfond taas oma tavakohaste, mitmetahuliste ettekande-õhtute-ga. Sedapuhku toimus täi koostöös Eesti Teadusliku ühinguga kü*jan-dus- etnoloogüine pärastlõuna. Sellega tähistati kirjanik Albert Kivikase BO-aasta sünnipäeva tagasivaatelise ettekandega tema Joo-mmgust kirjandusteadlaselt Hilde-gard Rinkilt. ühiskondlik-teadusli-ku osa täitjaks oh sotsioloog, professor Tõnu Parming Marylandi ülikoolist. Tema teemaks: „Vahadest eesti asundustest Ameerüca Keskläänes". Selle käksik-sünd-muse avajana toimis Eesti Teadusliku ühingu esimees Viktor Koressaar. ' Oma ulatusliku ülevaate algii-ses peatus Hüdegard Rink Kivikase kehvast Suure-Jaani lapsepõlvekodust ja sefla ümbritsemiö loodusest saaiud mõjutustel. Ta kirjeldas ka tema kirjanduslike huvide teket luuletaja Reinhold Kamseni Kaubanduskoolis käies, ajal nül Kivikaste j^re oli asunud Viljandi eeslinna Kantrefcülla. Järgnesid Tartu Kommertgümnaa-siumi päevad ja osavõtt Vabadussõjast öppsõdurina. Sõja vaimse laostamise ja kaose tõukel sai Kivikasest futurist, kes iseäratses oma „Ohverdet konnade" jä „Len- , davate sigadega". Samal ajal jätkas ta aga ka juba kpoUajal harrastatud külajuttude kirjutamist ja just küla realismiga suutis ta pakkuda väärtuslikku ja edasi arendada eesti uusrealismi. Kirjaniku hariduskäik jätkus Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas.': v'\ Siis vüs elutee ta paariks aastaks Berliini tolmetamaks ajaja j,Odämees^*. lukirjandüslikul alal katsetas ta fcoUäl ekspressionistlikus stiilis no-ja pöördus seejärel sõja-omaanis „Ristimine Tulega" 1023) asjalikuma eepilise väljendusviisi juurde. Uusrealistliku romaani eelkäijaks sai Kiyikas oma romaanitriioogiaga „Jüripäev" (1921), ,;^Jaanipäev" ja „Müiklt päev'* (1924), mis käsitlevad sõja-ärgseid murrangumomente meie maaelus. Nende stül on rahvapäraselt mahlakas, keel Tikas — kohaitd ligagi naturalistUk. Albert Kivikase peateoseks on põhjaUk ümbertöötlus varasemast teosest „Risti-mine tulega", müline romaan ilmus aastal 1936 pealkirja all „Ni-med marmortahvlid. - Kõneleja iseloomustas romaan^ järgmiselt: „See on parim Vabadussõja-aineli-ne teos mitte ainult Kivikase loomingus, vaid kogu eesti kirjanduses." Romaan dramatiseeriti ja seda esitati paljudes eesti teatrites. Samal ajal valmis Kivikasel koostöös Aug. Annistiga veel teine draama Vabadussõja ainestikul, ,jLandesvääri veri", mida ei saadud aga enam maailmapolütilistel l^õhjustel lavale tuua;, Kirjanikuvloometöö jätkus Rootsis. Ta täiendas on^a romaani „Ni-med marmortahvlü" veel kohne osaga, lõpetades selle sündmustiku 1924. aast^a. Temalt ilmus ka paar maaelu kujutavat teost ja seejärel romaan • „Kodukäija" (1963) , mis kujutab painavat unenäolist matka kodumaale. Järgnes mälestusi lapsepõlvest pealkirjaga „Moment!Võtteid noorusmaalt" ko-gutisoses „Minu noorusmaa' (1964) . Maimmisväärne on ka saja-lehebüljeline poeem blankvärssides ja trimeetrites, „See on see maa" (1950). . Referent käsitles ka Kivikase ulatuslikku ajakirjanduslikku tc-nii ,y lehe", ,>Uus Eesti" M Sõna" toimetustes. Samuti tema tööd Tallinna Eesti Draamateatri ja hüjem „Estonia'' dramaturgina. Oma ammendava ülevaate 800. aastakünnisele jõudnud kirjaniku loomingust lõpetas kü-jandusteadlane Rmk katkendiga Kivikase artiklist „Kiri pojale'*, mis ihnus koguteoses „Kirjamkull lugejale". See on kokkuvõte kirjaniku filosoofiast ja tõekspidamise test, ikus ta püüab lahata küsimusi usust jä elust. Poja küsimusefev et kas Jumal ikka on olemas vpi mitte, on t|a andnud alati ebamäärase vastuse. Nüüd on ta aga jõudnud õigele teeotsale ja ta võtab oma veende kokku sõnadega: „Mä olen nüüd siit alt ihateriališmj lootusetult surnuaialt näinud seal ülal helendavat ja kutsuvat mäetippu. Minus on jällegi jõudu millessegi uskuma hakata ja see on mu meelest nüüd nägu suur imetaoline õnn, mille samast pole lei- •da." vy/;-: Järgnevalt leidis Kivikase loomingu näitena Kadi Taniloo poolt esitamist katkend romaani „Nimed marmortahvlil" IV osast. Kirjandus-etnoloogili^e pärastlõuna teises osas andis dr. Tõnu Parming uudse ülevaate „Vana^ dest eesti asundustest Ameerika Kesk-Laänes". Ettekandega kaasusid valguspildid Irma külast Wis-consini osariigis jä vestlused sealsete eestlastega. Tõnu Paiming on sooritanud oma töö muide „Etm-liste Pärandite Uurimisprogram mi" raames ja vastavate rüklike summadega. Materjal on ülihuvitav jä annab ülevaate eestlastest, kes saabusid Ameerikasse sajandi vahetuse paiku ja jäid peatuma peamisfelt Montana, Wisconsini, Wyomingi, Cobrado, Oregoni ja Washingtoni osariikides. Nad asutasid seal eesti seltsid, kirikud ja koolid. Oma töökusega lõid riad ? põlismetsadest suured, kuni 800- aakrilised talud. Wisconsini asula on rajatud juba aastal 1900. 14 aastat liUjem on ehitatud Õpetaja Konrad Klemmeri poolt sia-na ka esimene eesti Mrik. Vanima eesti luteri usu koguduse au pälvib tegelikult N.Y. Lex. Ave kogudus, mis pühitseb käesolevalt oma 80. aastapäeva. Organisatoorsel alusel on esimeseks koguduseks kummatigi Lõuna-Dakota oma. Vanima Eesti Maja USA-s püstita-: sid sada eestlast 1916. a. Montana osariiki. Montana omas ka suuri- , ma eesti raamatukogu väljaspool kodumaad. , Kõige rohkem informatsiooni on dr. Parming saanud Irma külast. Kuulates helüindistatud' vestlusi sealsete eestlastega peab lausa imestama, kui hästi on need peamiselt Kifinmiist ja Samaara eesti küladest lastena ühendriikidesse saabunud kaasmaalased säilita.nud oma eesti keele oskuse. Grammatiliselt ja sõnatagavara osas on see keel muidugi aegunud, aga ingliskeelseid sõnu või väljendusi kuuleb haruharva. Irma küla om iseseisvuse ajal külastanud ka president Päts. Samuti kirjanik Ain Kahnuš, kes sellest on khjutanud romaani „Hmg^aa". Tõnu Parmingu ettekande vastu tunti suurt huvi ja tahe esitati rohkesti küsimusi. OU kä neid, kes olid Irma küla ja tema Imeväikest kü-ikut seda ümbritseva kaünistu-ga näiliud. Nüüd ootab ta restau-i- eerimist ja muinsuskaitse alla võtmist .^•.:^^••^•"••|•^ ST! ' Mus 1-lVIAGAI Küsida I ttlllllllilllillllliinilliillll E E S T T ^ soodsa hiiinagi tel. 961-3«?J ao Puhastan keen ning) Teie idii^J bad seinast sc( oma kodus. FINNl Teen kõiki mel ~ (mitte 3323 DanforthI RISTOS/ eluaegue Smir vai hinnaal Ka rc Saadaval iiistri H O U S E ÖFI 553 Qjieen St| M5V 2B6 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-02-16-04
