1978-02-16-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
m
N i . IS Nr. 13 V A B A E E S T L Ä O T mjäjapäeval, 16. V€ — Iliursday, Febnmry Lk.
tnud Eesti maa
miseks Eestisse
Isi tegelasi — Ve-telledel
pole Ya-
,ga olnud nüngit
ietisse seatud
skiide ja korrad
eks ning eestlas-vides
ja kasuks
stamiseks. "Üks
kupeeritud Eesti
ees ja Moskva
|iibm,:kes kannals
linistlikii Partei
nimetust
bin? Kust ta Mä
ast nii suur või-lisimustele
annab
le vastuse isegS
jni ajal ilmunud
liid neid andmeid
|77. aastal Eestis
l g " nr. l i , mille
rjjanik Vladimir
ildamid oktoobri-iästapäeva
puhu!
jutuajamise Ivan
on see jutuaja-käbina
truualam-kiüd
sellest ju-välja
ka ühte-iseestlasi
peaks
irepõive kodii oli
Sussanino asun-nähtnb,
jäi tule-kooliharidus
vä-temast
sai Juba
fva parteitegela-liba
17-aastaseIt
[liorganisatsiooni
(äi juba seal hea
tegevuseks, ku-
|tsa puudumisel
los külanõiikogii-iig
konfi>:keeHs'
limistamlse apa-i
kõrgemal poü!
ergilise ja truu-
2a ning peatselt
Itöötaiate kur-ll^
rbfessmiri Ins-ma
kooliharidu-isel
tegutses ta
isel tööl ja too-annekteerimist
a partei ajäkir-
Ihatajj^ks. Käbin
[laiamises, kui-
E'l rahvas elevat
?leolus" Talun-raave
kaevanud
tbölispolke, mis
head väeosad,
^ird tähtsaks ja
et ta evafciee-
Ipardai TaHinna
lemaa tägalas-
[kslaste taandu-
Ikordsel oknpee-be
saadeti. Su-
Kabin tegi en-ning
oli jubts
laa Kommunist-sekretär
— see
lirem kohapeal-lÕimumees
Ees-t
«da on alati
Mmajandus ning
Rioseerimise kü-et
partei mai
lähenema väga
fniviisi. Esialgu
mmisest olnud
|8. aastalhaka-
1; Asi olevat ha-
[ooie liikuma ja
olevat selleks
lidute p^edetungi
Irümnenda aas-tjiine
muiitumid
30 protsenti ta-
[olhopsis, ütleb
lida ta mõtlch
t i ^ U " . Ts lä-pöda
eesti talu-viinud
tõells-fcia
1949, aastal
taluomanike
line suur-küüdi-
1 isegi Käbina!
rada, kuna see
|Tid kolhoseeriti
fihe seisuse hale
kolhöosisüs-m
iütumiscga,
[korrad praegu
In võimumeeste
cuses." Kommu-
Irna ametimees-
Iva hävitamisel
3Idii siiski küi
Faktid jäävad
ajalugu jääb
ii
. i
¥AL¥EÄRiT
tiks
Ja lö. veeBr. on valveaurs-
SSTO MUTUAL FUND, LTD.
Mrtsm iiind 10. veebr. $5.44
Walwyn. Stodgell, Cbchr^e
Murray L td
145 Kmg St. W., Room 1900
Toronto, Ont. M5H IJS.
päeval 364-1131
õhtul 925-6812
St. LawrenceCentrejaanuari-veebruari kalendris on.e^^^ toimub
sealses Town Hams kontsertooperina Massenet ooper „Don Quichotte JOon Quijote), mfe b ar
seerub Cervantese samanimelisele suurteosele, üheks kolmest peaosslisfst on meie noor j a andekas
bariton Ingemar Korjus, kes möödunud sügisel äratas tähelepf« oma esinemistega Kar
nada oopernkompamii lavastuses. „Vaba Eesttae" esitas talle mõned; topsse ja tegevusse puutuvad
küsirausedo •
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
Ltd.
•iNSURÄNCE"
1482 Bathurst St., 4 korö
(Bathurst-~Stl qair)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
''a3S(asiiuuvuuuazxrs
Insurance
Agency
23 TOSTMORE Dr., Süite 28®
Resdälö, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
mmm
(Alguslk.2)
ajalooks — ükskõik ka kuidas seda
püütakse väänata jä käänata;
,K'õigepealt, .mida pakub i a nimetatud
kontsertooperis või ooperi-kontserdil?
Ingemar Korjus jutustab,
eit Stuant Hamilton on
aastaid organiseerinud seliesaa:-
naseid muüsikailisi sündmusi, valides
©sltatmlsele just setlliseid
töid, mis 'oh vpietuntud. JSTeed
esitataikse ilma dekoratsioonideta
ja Maveri saaitel, kus säafcjäks on
St. Hamiliton ise. K a %assenet
, J)on <5uioiiofcte'* on tiks vähetuntud
ooper.
See esStatakse kahel järgneval
päeval peaosis erinevate lauljatega,
lama väiksemate kõwal-osade
lauljad on niõlomal õhtul
• -samaiöl. • . :
Küsides ikuidäs just fteda sellisesse
ossa valltiy ütleb (ta, et töötades
eelmisel aiastaü St. Hamdl-toniga
koos, iküsis viimane, kas
Korjus oleks nõus sellises bope-rivorniis
minema ja kuna ts
nõustus, siis saigi ta kutse üaui-miseks.
Ooperil on yäga ilus ja
huvitav muusika ning aimab
noorele lauljale 'hea võimaüusie
uut j a huvitavat. õppida. J a õpitud
see prantsuskeeles lauldav
osa juba enamvähem ongi.
Minnes aga ajMiseit mõned
kuud tagasi, mainib ta oma tööst,
et seda on olnud vägagi rohkesti.
Ta on esinenud oktoobris ikoos
Toronto sümfooniaorkestriga,
Ottawa National Art Ceintre orkestriga
ja Windsori sümfoonia
orkestriga kui külailissoilist. Novembris
oli iseseisev kontsert
Quebecis, seekord klaveri saatel.
Detsembris laulis ta Torontos
koos siinse sümfooniaorkestri-
• ga „Messiases", ' .
Need on kõik tähelepandavalt
sumed osad Jä annavad andekale
lauljale võimaluse oma
võimete maksma panekuks.
Kuid peale ooperi hooaega toi-muh
Guelphis muusikapidustuš,
kus ta toab avakontserdil 28.
aprillil ooperiaariaid. Uuesti on
tal 'ettenähtud esinemine samas
14. niail Sohuberti oratooriumis
,^aatsarus"; on •võim'alik, ©t see
väii^tud töö on Kanadas es-mafcordselt
.esitamisel. Guelphis
tuleb tal laulda Derek Heaiey
ooperis ,jSeabird Island". Selle
ooperi esiettekanne toimus möödunud
aastal, kui Guölphis korraldatav
muusikapidustuš tähistas
selle tellitud tööga oma 25.
juubelit.: : -
Eestis valitsev • ko
rezhiim on pannud kõik trummid
porisema Ja pasunad hüüdma, et
teha- eesti suurkirjanikust Anton
Hansen Tammsaarest revolutsio- j Seda ilaulis ta kaks korda k a Ot-nääri
Ja-paheinpoolset ideoloogi-ltaviras Art Centres, kus külalis-
Mida mõtles Tanimsaar tõeliselt
revolutsionääridest ja marksistidest,
selle kohta toome pa^r väljavõtet
Tammsaare artiklist «Mõtted
ja mälestused", mis ilmus
1919. aastal kogus ,,Sõjamõtted",
^ü-süs:';/;
«Vabaduste ja õiguste ajalugu
on instinkti ajalugu, aga ükski re-volutsioom
ei suuda instinkti iile
öö muuta. Seda õpetafi iga revolutsiooni
ajalugu, seda tõendab ka
meie revolutsioon, vaadelgem seda
Helsingis, Pükris vÕi Tallinnas.
Just need, kes kõige enam vabadustest
ja õigustest karjuvad, on
kurjemad vahadustejä õiguste
rikkujad; nü oli see õnsdä Nikolai
ajal, nii on see ka nüüd. Inimesed
on vaheldunud, arusaamine, teod,
instinktid on endiseks jäänud, ja
vaevalt võib kedagi* see trööstida,
et kord vägistatakse õigusi ja vabadusi
keisri, usu Ja riigi nimel,
kord revolutsiooni -- või mis veel
imelikum — õiguste ja vabaduste
endi nimel."
VÕI siis järgmme lõige:
„Töö on rpske, tööd ön palju,
elame ju polutilise pimeduse maal.
Töö on iseäranis sellepärast raske,
et peab võitlema põrandaalustega,
kes leiavad hõiskavat poolehoid-mi^^
t, sest tsaari päevilt oleme pärandanud
kõik enam-vähem põrandaaluse
hingeilma. Me arvame, et
nii kerge on ilma ja inimesi uueks
luua, sest meie pole ju kunagi mi-dad
selletaolist saanud teha. Poliitika-
Ja pärteivaated oleksid ikka
nagu veel ainult paradeerimi-seks,
edvistamiseks, nagu nägime
seda 1905. aasta põranöaalustegi
juures. Tahtmat^ tuleb meelde,
kuidas noil päevil iga„marksist"
püüdis omale punase v<^ne särgi
selga ajada, ja kui punane vene
särk ära, keelati, šüs selle asemele
sinine, aga ikkagi päris Vene särk,
õnnetu Vene särk, veel õnnetum
Vene marksismus. Peaks õige jä-s-
ele vaatama, kas ehk Marx mõne
Vene marksišmuse pärast hauas
teisele küljele pole pööranud
Peab tõesti imestama, kuidas
kooriks oli
Singei^.
Toronto Festival
INGEMAR KORJ-US
: Tänavu on ta töö jätkunud samases
rutiinis. Jaanuaris o l i iseseisev
kontsert Sudburys klaveri
saatel. Veebruaris 15. ja 17. laulab
ta Londonis, Ont. Verdi
,,Rieque(m!s'' koos kohapealse süm-fooniaoTikesfcriga,
mis toimub
sealses Centennial Haiiris. Ja sel-lejärel
ongi ikohe Torontos varem
nimetatud ooperiosa esmaspäeval,
20. i^ieebruaril, kus t a laulab peategelase
Don Quijote osa. 4.
märtsil esitab ta Torontos Metropolitan
kirikus koos orkestriga
Baohi „Maitteuse passiooni",
kusjuures orkestrit juhatab dr.
Melville Cook.
• I. Korjus ütleb, ©t tööpuudust
ei ole, sest kohe pärast seda algavad
proovid Kanada ooperlkom-panii
juures, kus ta laulab Figarö
osa Mözarti- „Figäro^ pulmas",
arsti osa Verdi „La ,TraviataÄ
j a Don Bazile osa bossini „Se-vHla
habemeajajas". Ooperi hooaeg
ailgab jälle aprillis.
See inglise päritoluga
lase töö on huvitav, aga aeg
näitab Icui^õrd püsiva väärtusega
see oni .-
See on vahetpidamatu töö,
kuid I. Korjus ütleb julgelt, et
ta ei nurise töö rohkuse üle. Ja
rääkides oma ettevalmistusest,
jutustab ta, et .ta käib konserva-.
tooriumis laulutundides ja laulab
päevas 1—1,5 tundi. Peale seda
aga on väga palju Õppida. Ta
peab kõiki neid keeli tundma,
milles Ita laiüiab. Eesolevatest
suurtest ooperiosadest on kaks
inglise j a iiks itaalia k e e l e s . !^
valdab prantsuse ja saksa keeli
rahuldavalt, kuid itaalia keelt
veel mit-te nü hästi. K u i d see näitab
kuivõrd suurt tööd tuleb
lauljad enne teha kui ta oma laululoominguga,
rahva ette võib i l muda.
.
Aga I. Korjus laulab rõõmuga
ja on alati kütkestaoud kuula-juä.
Lõpuks mainib ta, ©t tal
oleks eriti hea meel, kui k a eestlased.
eeloleval kontseirtooperil
teda kuulama tulelcsid.
• VÕidupiiha ja fflamängude .Järjekoff^^ tofimm
Eesti Majas % veebruaril. Kohal oli 18 esindajat. R5õmi;|st»va
üllatusena olid kohal ka Järvamaa ja Pärnumaa äsjaorgahise©-
runüd esindajad. Läänemaal on organSseerlmine päevakorral Ja
Harjumaad esindab esialgu Tallinna linnapea Merike Toomid
Petserimaa- ön ainuke, kellel puudiib esindaja.
Koosolekul arutati k a kõne a l l
olnud sõdalaste kokkutulekult.
ErHist huvi on näidanud rindemehed
Sinimägede lahinguteilt.
Kuna Toronito iiesti Võitlejate,
ühing on senini ülesnäidanud k i bestust
ja vastuvõtnud resolutsioone,
mis on näüiselt rajatud
arusaamatustele, otsustati olukorra
leevendamiseks luua
'TEV-ga ametlik kommunikatsioon
A. Kelderi vahendusel.
• Võidupüha Ja
: korraldajatel ei c^e nüsüi
arusaamatusiühegi teise organisatsiooniga,
sest tegemist on
pühaga, mis kuulub kogu eesti
rahvale Ja bõbnab kõiki, kes
vabadusest ©skavaii lugu ij^da-
•'•^.[^^ '
Arusaamatuste vältimiseks olgu
öeldud, ©t ürituse raamaikava
võeti ühel häälel vastu 4. jaanuaril
peetud organisatsioonide
koosolekul. Eriala juhtide värbamine
on algusest peale 'toimunud
ja kestab, ©t meie rahva suürüri-tusit
väärilikuks kujimdada.
Mätestusalbumisse on senini
kogunenud väga huvitavat mar-t<
Brjali ja loodetakse, et see n i
on 1. märts k.a.
Suureriiaks probleemiks oli imsb-kondade.
esinemiste aja määramine.
Maakondadel padutakse
esitada lõplik esinemiste pro^
gramm märtsi teisel pooM asetleidval
koosolekul, ©t esinemiste
aega täpsustada. Rahvapillimehi
üle mandri palutakse astuda
iihendusse Anne Tülliga, tel
759-1920. Eesiti rahviais tahab teid
näha ja kuulda!
VALLY JOHANSON I
Võidupüha j a kiHamäugud©
informatsioon
Värskemad uudised loete
,,VABA EESTLASEST"
Toronto Eesti Majas toisnus möödunud neljapäeval ligemale 150 inimese kaasaelamisel informat-sioonikosolek,
kus Ontario teedemmisteeriumi ja ühe nõuandva insenerifirma esindajad selgitasid kavatsusi
Jõekäära suvitusala lähikomiast uue suurm aantee
Koosoleku avas lühikese sissejuhatava
sõnavõtuga jõekääru Kruit-diomanike
Ühingu esimees Leo
Esken, kes selgitas koosoleku kokkukutsumise
pÕ:h just. Udoras korraldati
asjasthuvitatuile juba detsembris
üks inforraatsioonikoos-olek,'"'.;.
,^
kuid kuna selle korraldamisesil
ei okud kõik teadlikud, siis peeti
vajalikuks uue koosoleku organiseerimist
Toronto Eesti Majas,
Informatsioonist selgus, et praeguste
kavade kohaselt kaalutakse
Udora pdirkorinas nelja tee varianti,
millest E r läheb läbi kaugelt
põhja poolt, E 2 ja E 3 Jõekäärule
lähemalt põhja poolt, E 4 läbi Udora
ja Jõekääru alade ja E 5 lõuna
poolt Udorat. Variandile E 4 on
vastu eestlased ja samuti seUes
piirkonnas suvitusalasid omavad
soomlased, keda koosolekule oli i l munud
umbes 30 "ümber, ja seetõttu
võib oletada, et see variant ei
leia pooldamist.
, Samuti läheks .selle variandi ehitamine
väga kulukaks, kuna see
tee läheb läbi Udora küla.
Teedeministeerium on praegu
tee ehitamise planeerimisel andmete
ja informatsiooni kogumise
faasis ning nende andmete põhjal
tehakse oma kalkulatsioonid ja järeldused.
Mai kuus peaksid need
andmed olema analüüsitud ning
siis pealcs kokku tulema uus koosolek,
kus tehakse teatavaks teedeministeeriumi
otsus.
Kui ministeerium ei ole arvestanud
tee planeerimisel eestlaste
seisukohti, siis on neU veel võimalused
vastulause sisse andmi-
• seks.
Maksab
E I E H P O S i r i G Ä ;
USA-^s:
127.5®,
ilmus 1978. aasta Toronto
ülikooli initernaiatide käsiraamat
(12 Ihk), milles on seekord
andmed ka Tartu College kohta.
Leidub korterite ja muude
kõrvaruumide kirjeldus j a üüri-mishinnad.
Üliõpilastel soovita-taJise
isiklikult 'ühendusse astuda
Tartu College bürooga, kuna College
on eraettevõte ja ei ole otseselt
seotud ülikooliga.
Käsiraamatut levitatakse umbes
15,000 ülikooli kandidaadile
ja see on hea propaganda Tartu
Collegele. Puuduseks on, et ei ole
märgitud sisukorras College sidet
eesti ühiskonnaga ja eesti
üliõpilastele on ainukeseks märgusõnaks
,,Tartu-'. Kuna älgiis on
tehtud, siis võib loota, et 1979.
aasta ikäsiraamatu väljaannet on
võimalik täiendada, vastava mär-
. . . . kusega, et College on eesti üliõpi-punased
propagandamehed^suuda-^ j ^ ^ ^ ^ ,
Samuti on ©smäkordselt To-seisu
Valimiste Peakomitee; E K N
uue koosseisu valimiste läbiviimiseks
eeloleval kevadel asus
E K N jiihatus tegemta eeitöid j u ba
mõni aeg tagasi, pöördudes
eesti organisatsioonide poole,: paludes
neid saata Valimiste Peakomitee
lükmeiks oma esindajaid.
Organisatsioonid teatasid
oma esindajad E K N juhatusele
3. veebruariks, mille järele kinnitati
yalimiste Peakojmitee koosseis.
. Välimiste P ^ o m i t e e ©sime-
E K N juhatuse koosolekul möö-1 mi Soomet, kes on Peakomitees
dunüd nädalal kinnitati Eestlaste J ühtlasi Eesti Skautide Maleva
Kanadas 10. koos-'Kanadas esindajaks. Peakomitee
juhatuse liikmeiks on Jaan Lepp
(abiesimees) j a Roman Marley
(sekretär). Valimiste Peakomitee
liilaneiks kinnitati organisatsioonide
esindajad:
Juhan Luik (Kanada Eesti
Võitlejate ühingute Liit), Kristjan
Kangro (Eesti õigusteadlaste
ühing Kanadas), August Pajur
(Eesti Pensionäride Klubi Torontos),
Valdur Isotamm (Eesti
Rahvuslaste Kogu), Eduard
Kuuskne (EELK Peetri Kogudus),
Valdek Ojasson (EELK
LENNUPOSTIGA iÜemere-maadess®: ,
Aastas $62.—, poolaastas $31^9, veerandaastas $16.5fi
Asdressi muudatus 30 centi. üksiknumbri biad 35
Eaaada aadressidele palume märMda,J»OSTAL CODE"
ÜSA aadressidele .,ZIP CODE"
Pangatshekk või posti rahakaart
Free Estonian PnbMshers aimele.
hdks saadi nõusolek ja kinnitati '.Vana Andrese Kogudus), Eduard
õigus- ja majandusteadlane Er- Hõlje (EELK Jakobi Kogudus),
Andres Gutman (Eesti Korporatsioonide
Liit), August Nõmmik
asuva haridusala fakuE^di asu-^ (Eesti; ü^ Selts), Tüu
kohana ja isegi college nimi on; Pallop (HamUtoni Eesti Selts) ja
välja jäetud nimede registrist. Toronto Eesti Seltsi.esindaja.
Antud informiaitsiooni • puudulik- Valimiste Peakomitee koosolek
kuse tõttu võib jääda mulje, et kutsuti koldm kesknädalaks, 15.
see hoone kuulub Toronto Üll- veebruariks. Sellel koosolekul
otsustati E K N X koosseisu valimiste
väljakuulutamina
Palun mull© saata VABA EESTLANE aastaks 7
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
197 . TeUiinise kattetes lisan $
rahas / tshekiga /
•Nimi:: : .
Cl
. sünjuures
m
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 16, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-02-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780216 |
Description
| Title | 1978-02-16-03 |
| OCR text | m N i . IS Nr. 13 V A B A E E S T L Ä O T mjäjapäeval, 16. V€ — Iliursday, Febnmry Lk. tnud Eesti maa miseks Eestisse Isi tegelasi — Ve-telledel pole Ya- ,ga olnud nüngit ietisse seatud skiide ja korrad eks ning eestlas-vides ja kasuks stamiseks. "Üks kupeeritud Eesti ees ja Moskva |iibm,:kes kannals linistlikii Partei nimetust bin? Kust ta Mä ast nii suur või-lisimustele annab le vastuse isegS jni ajal ilmunud liid neid andmeid |77. aastal Eestis l g " nr. l i , mille rjjanik Vladimir ildamid oktoobri-iästapäeva puhu! jutuajamise Ivan on see jutuaja-käbina truualam-kiüd sellest ju-välja ka ühte-iseestlasi peaks irepõive kodii oli Sussanino asun-nähtnb, jäi tule-kooliharidus vä-temast sai Juba fva parteitegela-liba 17-aastaseIt [liorganisatsiooni (äi juba seal hea tegevuseks, ku- |tsa puudumisel los külanõiikogii-iig konfi>:keeHs' limistamlse apa-i kõrgemal poü! ergilise ja truu- 2a ning peatselt Itöötaiate kur-ll^ rbfessmiri Ins-ma kooliharidu-isel tegutses ta isel tööl ja too-annekteerimist a partei ajäkir- Ihatajj^ks. Käbin [laiamises, kui- E'l rahvas elevat ?leolus" Talun-raave kaevanud tbölispolke, mis head väeosad, ^ird tähtsaks ja et ta evafciee- Ipardai TaHinna lemaa tägalas- [kslaste taandu- Ikordsel oknpee-be saadeti. Su- Kabin tegi en-ning oli jubts laa Kommunist-sekretär — see lirem kohapeal-lÕimumees Ees-t «da on alati Mmajandus ning Rioseerimise kü-et partei mai lähenema väga fniviisi. Esialgu mmisest olnud |8. aastalhaka- 1; Asi olevat ha- [ooie liikuma ja olevat selleks lidute p^edetungi Irümnenda aas-tjiine muiitumid 30 protsenti ta- [olhopsis, ütleb lida ta mõtlch t i ^ U " . Ts lä-pöda eesti talu-viinud tõells-fcia 1949, aastal taluomanike line suur-küüdi- 1 isegi Käbina! rada, kuna see |Tid kolhoseeriti fihe seisuse hale kolhöosisüs-m iütumiscga, [korrad praegu In võimumeeste cuses." Kommu- Irna ametimees- Iva hävitamisel 3Idii siiski küi Faktid jäävad ajalugu jääb ii . i ¥AL¥EÄRiT tiks Ja lö. veeBr. on valveaurs- SSTO MUTUAL FUND, LTD. Mrtsm iiind 10. veebr. $5.44 Walwyn. Stodgell, Cbchr^e Murray L td 145 Kmg St. W., Room 1900 Toronto, Ont. M5H IJS. päeval 364-1131 õhtul 925-6812 St. LawrenceCentrejaanuari-veebruari kalendris on.e^^^ toimub sealses Town Hams kontsertooperina Massenet ooper „Don Quichotte JOon Quijote), mfe b ar seerub Cervantese samanimelisele suurteosele, üheks kolmest peaosslisfst on meie noor j a andekas bariton Ingemar Korjus, kes möödunud sügisel äratas tähelepf« oma esinemistega Kar nada oopernkompamii lavastuses. „Vaba Eesttae" esitas talle mõned; topsse ja tegevusse puutuvad küsirausedo • KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS Ltd. •iNSURÄNCE" 1482 Bathurst St., 4 korö (Bathurst-~Stl qair) Telefon kontoris 653-7815 ja 653-7816 ''a3S(asiiuuvuuuazxrs Insurance Agency 23 TOSTMORE Dr., Süite 28® Resdälö, Ont. M9V 3Y7 Tel. 745-4622 mmm (Alguslk.2) ajalooks — ükskõik ka kuidas seda püütakse väänata jä käänata; ,K'õigepealt, .mida pakub i a nimetatud kontsertooperis või ooperi-kontserdil? Ingemar Korjus jutustab, eit Stuant Hamilton on aastaid organiseerinud seliesaa:- naseid muüsikailisi sündmusi, valides ©sltatmlsele just setlliseid töid, mis 'oh vpietuntud. JSTeed esitataikse ilma dekoratsioonideta ja Maveri saaitel, kus säafcjäks on St. Hamiliton ise. K a %assenet , J)on <5uioiiofcte'* on tiks vähetuntud ooper. See esStatakse kahel järgneval päeval peaosis erinevate lauljatega, lama väiksemate kõwal-osade lauljad on niõlomal õhtul • -samaiöl. • . : Küsides ikuidäs just fteda sellisesse ossa valltiy ütleb (ta, et töötades eelmisel aiastaü St. Hamdl-toniga koos, iküsis viimane, kas Korjus oleks nõus sellises bope-rivorniis minema ja kuna ts nõustus, siis saigi ta kutse üaui-miseks. Ooperil on yäga ilus ja huvitav muusika ning aimab noorele lauljale 'hea võimaüusie uut j a huvitavat. õppida. J a õpitud see prantsuskeeles lauldav osa juba enamvähem ongi. Minnes aga ajMiseit mõned kuud tagasi, mainib ta oma tööst, et seda on olnud vägagi rohkesti. Ta on esinenud oktoobris ikoos Toronto sümfooniaorkestriga, Ottawa National Art Ceintre orkestriga ja Windsori sümfoonia orkestriga kui külailissoilist. Novembris oli iseseisev kontsert Quebecis, seekord klaveri saatel. Detsembris laulis ta Torontos koos siinse sümfooniaorkestri- • ga „Messiases", ' . Need on kõik tähelepandavalt sumed osad Jä annavad andekale lauljale võimaluse oma võimete maksma panekuks. Kuid peale ooperi hooaega toi-muh Guelphis muusikapidustuš, kus ta toab avakontserdil 28. aprillil ooperiaariaid. Uuesti on tal 'ettenähtud esinemine samas 14. niail Sohuberti oratooriumis ,^aatsarus"; on •võim'alik, ©t see väii^tud töö on Kanadas es-mafcordselt .esitamisel. Guelphis tuleb tal laulda Derek Heaiey ooperis ,jSeabird Island". Selle ooperi esiettekanne toimus möödunud aastal, kui Guölphis korraldatav muusikapidustuš tähistas selle tellitud tööga oma 25. juubelit.: : - Eestis valitsev • ko rezhiim on pannud kõik trummid porisema Ja pasunad hüüdma, et teha- eesti suurkirjanikust Anton Hansen Tammsaarest revolutsio- j Seda ilaulis ta kaks korda k a Ot-nääri Ja-paheinpoolset ideoloogi-ltaviras Art Centres, kus külalis- Mida mõtles Tanimsaar tõeliselt revolutsionääridest ja marksistidest, selle kohta toome pa^r väljavõtet Tammsaare artiklist «Mõtted ja mälestused", mis ilmus 1919. aastal kogus ,,Sõjamõtted", ^ü-süs:';/; «Vabaduste ja õiguste ajalugu on instinkti ajalugu, aga ükski re-volutsioom ei suuda instinkti iile öö muuta. Seda õpetafi iga revolutsiooni ajalugu, seda tõendab ka meie revolutsioon, vaadelgem seda Helsingis, Pükris vÕi Tallinnas. Just need, kes kõige enam vabadustest ja õigustest karjuvad, on kurjemad vahadustejä õiguste rikkujad; nü oli see õnsdä Nikolai ajal, nii on see ka nüüd. Inimesed on vaheldunud, arusaamine, teod, instinktid on endiseks jäänud, ja vaevalt võib kedagi* see trööstida, et kord vägistatakse õigusi ja vabadusi keisri, usu Ja riigi nimel, kord revolutsiooni -- või mis veel imelikum — õiguste ja vabaduste endi nimel." VÕI siis järgmme lõige: „Töö on rpske, tööd ön palju, elame ju polutilise pimeduse maal. Töö on iseäranis sellepärast raske, et peab võitlema põrandaalustega, kes leiavad hõiskavat poolehoid-mi^^ t, sest tsaari päevilt oleme pärandanud kõik enam-vähem põrandaaluse hingeilma. Me arvame, et nii kerge on ilma ja inimesi uueks luua, sest meie pole ju kunagi mi-dad selletaolist saanud teha. Poliitika- Ja pärteivaated oleksid ikka nagu veel ainult paradeerimi-seks, edvistamiseks, nagu nägime seda 1905. aasta põranöaalustegi juures. Tahtmat^ tuleb meelde, kuidas noil päevil iga„marksist" püüdis omale punase v<^ne särgi selga ajada, ja kui punane vene särk ära, keelati, šüs selle asemele sinine, aga ikkagi päris Vene särk, õnnetu Vene särk, veel õnnetum Vene marksismus. Peaks õige jä-s- ele vaatama, kas ehk Marx mõne Vene marksišmuse pärast hauas teisele küljele pole pööranud Peab tõesti imestama, kuidas kooriks oli Singei^. Toronto Festival INGEMAR KORJ-US : Tänavu on ta töö jätkunud samases rutiinis. Jaanuaris o l i iseseisev kontsert Sudburys klaveri saatel. Veebruaris 15. ja 17. laulab ta Londonis, Ont. Verdi ,,Rieque(m!s'' koos kohapealse süm-fooniaoTikesfcriga, mis toimub sealses Centennial Haiiris. Ja sel-lejärel ongi ikohe Torontos varem nimetatud ooperiosa esmaspäeval, 20. i^ieebruaril, kus t a laulab peategelase Don Quijote osa. 4. märtsil esitab ta Torontos Metropolitan kirikus koos orkestriga Baohi „Maitteuse passiooni", kusjuures orkestrit juhatab dr. Melville Cook. • I. Korjus ütleb, ©t tööpuudust ei ole, sest kohe pärast seda algavad proovid Kanada ooperlkom-panii juures, kus ta laulab Figarö osa Mözarti- „Figäro^ pulmas", arsti osa Verdi „La ,TraviataÄ j a Don Bazile osa bossini „Se-vHla habemeajajas". Ooperi hooaeg ailgab jälle aprillis. See inglise päritoluga lase töö on huvitav, aga aeg näitab Icui^õrd püsiva väärtusega see oni .- See on vahetpidamatu töö, kuid I. Korjus ütleb julgelt, et ta ei nurise töö rohkuse üle. Ja rääkides oma ettevalmistusest, jutustab ta, et .ta käib konserva-. tooriumis laulutundides ja laulab päevas 1—1,5 tundi. Peale seda aga on väga palju Õppida. Ta peab kõiki neid keeli tundma, milles Ita laiüiab. Eesolevatest suurtest ooperiosadest on kaks inglise j a iiks itaalia k e e l e s . !^ valdab prantsuse ja saksa keeli rahuldavalt, kuid itaalia keelt veel mit-te nü hästi. K u i d see näitab kuivõrd suurt tööd tuleb lauljad enne teha kui ta oma laululoominguga, rahva ette võib i l muda. . Aga I. Korjus laulab rõõmuga ja on alati kütkestaoud kuula-juä. Lõpuks mainib ta, ©t tal oleks eriti hea meel, kui k a eestlased. eeloleval kontseirtooperil teda kuulama tulelcsid. • VÕidupiiha ja fflamängude .Järjekoff^^ tofimm Eesti Majas % veebruaril. Kohal oli 18 esindajat. R5õmi;|st»va üllatusena olid kohal ka Järvamaa ja Pärnumaa äsjaorgahise©- runüd esindajad. Läänemaal on organSseerlmine päevakorral Ja Harjumaad esindab esialgu Tallinna linnapea Merike Toomid Petserimaa- ön ainuke, kellel puudiib esindaja. Koosolekul arutati k a kõne a l l olnud sõdalaste kokkutulekult. ErHist huvi on näidanud rindemehed Sinimägede lahinguteilt. Kuna Toronito iiesti Võitlejate, ühing on senini ülesnäidanud k i bestust ja vastuvõtnud resolutsioone, mis on näüiselt rajatud arusaamatustele, otsustati olukorra leevendamiseks luua 'TEV-ga ametlik kommunikatsioon A. Kelderi vahendusel. • Võidupüha Ja : korraldajatel ei c^e nüsüi arusaamatusiühegi teise organisatsiooniga, sest tegemist on pühaga, mis kuulub kogu eesti rahvale Ja bõbnab kõiki, kes vabadusest ©skavaii lugu ij^da- •'•^.[^^ ' Arusaamatuste vältimiseks olgu öeldud, ©t ürituse raamaikava võeti ühel häälel vastu 4. jaanuaril peetud organisatsioonide koosolekul. Eriala juhtide värbamine on algusest peale 'toimunud ja kestab, ©t meie rahva suürüri-tusit väärilikuks kujimdada. Mätestusalbumisse on senini kogunenud väga huvitavat mar-t< Brjali ja loodetakse, et see n i on 1. märts k.a. Suureriiaks probleemiks oli imsb-kondade. esinemiste aja määramine. Maakondadel padutakse esitada lõplik esinemiste pro^ gramm märtsi teisel pooM asetleidval koosolekul, ©t esinemiste aega täpsustada. Rahvapillimehi üle mandri palutakse astuda iihendusse Anne Tülliga, tel 759-1920. Eesiti rahviais tahab teid näha ja kuulda! VALLY JOHANSON I Võidupüha j a kiHamäugud© informatsioon Värskemad uudised loete ,,VABA EESTLASEST" Toronto Eesti Majas toisnus möödunud neljapäeval ligemale 150 inimese kaasaelamisel informat-sioonikosolek, kus Ontario teedemmisteeriumi ja ühe nõuandva insenerifirma esindajad selgitasid kavatsusi Jõekäära suvitusala lähikomiast uue suurm aantee Koosoleku avas lühikese sissejuhatava sõnavõtuga jõekääru Kruit-diomanike Ühingu esimees Leo Esken, kes selgitas koosoleku kokkukutsumise pÕ:h just. Udoras korraldati asjasthuvitatuile juba detsembris üks inforraatsioonikoos-olek,'"'.;. ,^ kuid kuna selle korraldamisesil ei okud kõik teadlikud, siis peeti vajalikuks uue koosoleku organiseerimist Toronto Eesti Majas, Informatsioonist selgus, et praeguste kavade kohaselt kaalutakse Udora pdirkorinas nelja tee varianti, millest E r läheb läbi kaugelt põhja poolt, E 2 ja E 3 Jõekäärule lähemalt põhja poolt, E 4 läbi Udora ja Jõekääru alade ja E 5 lõuna poolt Udorat. Variandile E 4 on vastu eestlased ja samuti seUes piirkonnas suvitusalasid omavad soomlased, keda koosolekule oli i l munud umbes 30 "ümber, ja seetõttu võib oletada, et see variant ei leia pooldamist. , Samuti läheks .selle variandi ehitamine väga kulukaks, kuna see tee läheb läbi Udora küla. Teedeministeerium on praegu tee ehitamise planeerimisel andmete ja informatsiooni kogumise faasis ning nende andmete põhjal tehakse oma kalkulatsioonid ja järeldused. Mai kuus peaksid need andmed olema analüüsitud ning siis pealcs kokku tulema uus koosolek, kus tehakse teatavaks teedeministeeriumi otsus. Kui ministeerium ei ole arvestanud tee planeerimisel eestlaste seisukohti, siis on neU veel võimalused vastulause sisse andmi- • seks. Maksab E I E H P O S i r i G Ä ; USA-^s: 127.5®, ilmus 1978. aasta Toronto ülikooli initernaiatide käsiraamat (12 Ihk), milles on seekord andmed ka Tartu College kohta. Leidub korterite ja muude kõrvaruumide kirjeldus j a üüri-mishinnad. Üliõpilastel soovita-taJise isiklikult 'ühendusse astuda Tartu College bürooga, kuna College on eraettevõte ja ei ole otseselt seotud ülikooliga. Käsiraamatut levitatakse umbes 15,000 ülikooli kandidaadile ja see on hea propaganda Tartu Collegele. Puuduseks on, et ei ole märgitud sisukorras College sidet eesti ühiskonnaga ja eesti üliõpilastele on ainukeseks märgusõnaks ,,Tartu-'. Kuna älgiis on tehtud, siis võib loota, et 1979. aasta ikäsiraamatu väljaannet on võimalik täiendada, vastava mär- . . . . kusega, et College on eesti üliõpi-punased propagandamehed^suuda-^ j ^ ^ ^ ^ , Samuti on ©smäkordselt To-seisu Valimiste Peakomitee; E K N uue koosseisu valimiste läbiviimiseks eeloleval kevadel asus E K N jiihatus tegemta eeitöid j u ba mõni aeg tagasi, pöördudes eesti organisatsioonide poole,: paludes neid saata Valimiste Peakomitee lükmeiks oma esindajaid. Organisatsioonid teatasid oma esindajad E K N juhatusele 3. veebruariks, mille järele kinnitati yalimiste Peakojmitee koosseis. . Välimiste P ^ o m i t e e ©sime- E K N juhatuse koosolekul möö-1 mi Soomet, kes on Peakomitees dunüd nädalal kinnitati Eestlaste J ühtlasi Eesti Skautide Maleva Kanadas 10. koos-'Kanadas esindajaks. Peakomitee juhatuse liikmeiks on Jaan Lepp (abiesimees) j a Roman Marley (sekretär). Valimiste Peakomitee liilaneiks kinnitati organisatsioonide esindajad: Juhan Luik (Kanada Eesti Võitlejate ühingute Liit), Kristjan Kangro (Eesti õigusteadlaste ühing Kanadas), August Pajur (Eesti Pensionäride Klubi Torontos), Valdur Isotamm (Eesti Rahvuslaste Kogu), Eduard Kuuskne (EELK Peetri Kogudus), Valdek Ojasson (EELK LENNUPOSTIGA iÜemere-maadess®: , Aastas $62.—, poolaastas $31^9, veerandaastas $16.5fi Asdressi muudatus 30 centi. üksiknumbri biad 35 Eaaada aadressidele palume märMda,J»OSTAL CODE" ÜSA aadressidele .,ZIP CODE" Pangatshekk või posti rahakaart Free Estonian PnbMshers aimele. hdks saadi nõusolek ja kinnitati '.Vana Andrese Kogudus), Eduard õigus- ja majandusteadlane Er- Hõlje (EELK Jakobi Kogudus), Andres Gutman (Eesti Korporatsioonide Liit), August Nõmmik asuva haridusala fakuE^di asu-^ (Eesti; ü^ Selts), Tüu kohana ja isegi college nimi on; Pallop (HamUtoni Eesti Selts) ja välja jäetud nimede registrist. Toronto Eesti Seltsi.esindaja. Antud informiaitsiooni • puudulik- Valimiste Peakomitee koosolek kuse tõttu võib jääda mulje, et kutsuti koldm kesknädalaks, 15. see hoone kuulub Toronto Üll- veebruariks. Sellel koosolekul otsustati E K N X koosseisu valimiste väljakuulutamina Palun mull© saata VABA EESTLANE aastaks 7 veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates 197 . TeUiinise kattetes lisan $ rahas / tshekiga / •Nimi:: : . Cl . sünjuures m |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-02-16-03
