Vaba eestlane , February 16, 1978

              VABA E E S T M N E vneyapä^ veebruaril WS — TämsoBYr'F^^
mxm [ i m < m i T » « « i i n i i i i i « i n a a i
Nr. 13
JXI 1111*1' UI II
Nr. 13
Torontos tegutsev Eesti Spordiselts Kalev sai endale möödu-uiud
detsembris uue juhaiuse, kellel tulS koheselt hakata korral­dama
jä organiseedraa seltsi jooksvaid sportlikke üipitu^^^ ja ees­t
i ühiskonda puutuvaid kohustusi. Seltsi esimeheks peakoosole­kul
valiti Margus Tae ja tema abiks Arvo OiHng, kuna kassa ja
varandused jäid endiselt põlise kalevlase pefgius Läänist© hool-kistamid,
kuna startis ligi 1225
siiusatajjatl z^-
Šuusakluba; oma veistlus^^
toimuvad 19. veebr, algusega
kell 12.0ÖHydro liinil WiUow-da!
e*is nagu möödunud aastal-
Kõik eestlased, kes soovivad sõi­ta
kas matka- või võisitlussõitu,
on teretulnud. : -
25/26 veelsr. /toknuvad Balti
Põhj a-Aimeerika suusavõistlused.
Asukoht on Bärriest iJ&hja pool
asuvas Moorastonel' talliküurordis.
Mäesuusatsänine toimub 25.
veebr, algusega kell 10.00 ja
murdmaa 26. veebr, algusega kell
10.00. Eelregistreerimine ja in­formatsioon:
Martin Jõgi 223-6141
või 223-6622.
Uue juiiatuse esimeseks iiles-imdefcs
oli: uuie-aasta balli kor-yidamfne,
mis on seltsi ainsaks
sissetulekuallikaks. Ktma Toron­to
eestlaskond oli uue-aasta vas-tuvõiüu
pidustustega üJe koomm-tud,
siis ei andnud üritus kahjuifes
soovitud majanduslikke tagajär­gi,
õhtu oli aga meeldivalit huba­ne
ja need, kes ,>Kailevile" truuks
on jäänud, veetsid üusa j a tuju-
M l a s e koosviibimise.
Möödunud hoogsa suuremaid
üritusi oli Balti kerg^jõustiku-võitlüste
korraldamine, mis l a -
. sus mdise juhart:uše õilgadel ning
toibusid hästi. Sambade võist­luste-
raamides toimusid teata­vasti
ka Eesti esivõistlused. Sel
puhul tõstab ; E . B , S.,,Kalev"
eriti esile Toronto Eesti "Ühispan­ga
majanduslikku toetust meie
noortele medalite ostuks.
4. jaanuarE sai 80-aastaseks
Eesti helHooja, dirigent, kauaaeg­ne
konservatooriumi õppejõud,
professor. T. Yettik on sündinud
, Väike-Mäarjas. • liõ^petas 1926, a.
muusikapedagoogilia-eriäilal Tal­linna
konservatooriumi, õppides
se4 k a kompositsiooni j a viiulit.
Oli 1918-40 Tallinna koolides
muusikaõpetaja ja p*ärä9t sõda
:Tallimia konservatooriumis d^^
geerimiskateedri õppejõud. On
Aastaid tagasi oli Toronto Saarlaste ühingus ja T. Eesti Maja
juuresüheks agaraks töömeheks Madis Peeker, endine Muhu
vallavanem. Nüüd ta pn juba mitu aastat elanud Parry Sounc[*i
lähedal asuvas farmis, kus kasvatab loomi ja nagu pildil näha^
ka toredat habet. Viimase kohta ta ütles, H see võiks veelgi p i ­kem
olla, aga loomade söötmiselsatuTb sinna hehiapepri j a kõrsi.
M. Peeker aga hindas saarlaste küünlapäevapidu nii tähtsaks,
et sõitis sealt kaugelt bussiga Torontosse, et vÕtta osa siin teis­te
,,omamaalaste" hulgas lõbusast õhtust. Pildil M. Peeker oma
kodümaakonna • ees.' • Foto: Vaba Eestlane
;kirjujtaiiud hulga koorilaule, mis
i on saanud rahva hulgas popuiaar-i
seiks. Tema heliloomingut iseloo-i
mustab tihe seos eesti rahvamuu-
! sikaga. On kirjutanud k a muusi-kaõpikuid.
6. jaan. toimus Tallinnas 1Ö80.
a. olüimpiapurjeregati organisee-riniiskomitee
juhatuse koosolek.
Arutati küsimusi, mis on seotud
avaülku korra tagamisega Moskva
olümpiamängude purjes-pordire-gati
ajajl, käsitleti regati tseremo­niaalide
kava j a määrati kindlaks
kohustused seoses ettevalmistus­tega
l i l Baiti regatiks mis toimub
eeloleval suvel.
Tänavu-suvine Balti
võistlus" on leedulaste korral­dada
j a kanda, kuid abi on pa­lutud
ka „Ka3ev'i" juhatuselt.
YõrkpaMMubi - h a r j u t u s t u^
nii noortele kui k a veteranidele
i jätkuvad endiselt esmaspäeviti
ja kolmapäeviti Kent Senior Pub­l
i c kooli võimlas. Samas on või-i
maius mängida ka korvpalli.
Uued ja endised mängijad alati
E; S. S. ,;KalevT' Suusaklubi
koosolek detsembris 'valis kaks
iibijuhatajät (Arnold Tralla: ja
TÜna Pajos) ning sekretär-kas-
^ p i d a j a (Evi Jaagüste). Esime-hdis
valiti 7. jaanuaril Muskoka
Loppeti ajal toimunud koosole­kul
Andres Tamm, kes saavutas
öoortesit 30 km kõige parema
öja (3 tundis 24 min. 29 sek.):
••• • • • • • • • • *. '
• Muskoka Löppefile registreeris
46 'klubi liiget, kellest. 35 sõitsid
läbi ettenähtud võistlus- või mat-karajad.
7. jaanuari ideaalne
. (~^C). maiutus üleöö
agi sulaks ja tibas isegi vihma.
See iaga suusahuvilisi palju ei ta-
® Eesti keele õppeitegevuse ava-i Suuff sHn^iiaysJ
koosolek Lundi ülikoolis, Rootsis,
toimus 23. jaanuaril. Šügispool-aastal
sooritati Lundi ülikooiis
eesti k ^ l e eksamid, alamastme
ulatuses (20 p.) Lüvia Aring, Pi­ret
Käamae, Otto Reinson ja
Ants tJesson ning.keskästm-e ula­tuses
(40 p.) K i a Pöhl.
1964. aasta Innsbrucki taliolüm­piamängudel
võitis Eesti kiiruisu­taja
Ants Antson kuldmedali. Prae­gu
õpetab ta Tallinna Lastestaa-dionü
väikestele poistele ja tüdru­kuile
uisutamist.
Taüinna murdmaasuusatamise
meistrivõistluseroü naiste 10 km
distantsil võidukas I. Jõõger,
meeste 30 km distantsil H. Isräel.
Otepääl peetud N. Liidu osariiki­de
vahelisel laskesuusatajate võist­lusel
saavutas Eesti võistkond esi­mese
koha.. Esikoha said Eesti
koondise Uikmed nü 20 km distant-sü
(võitis narvalane Rafik Azizba-jev)
j juühioride 15 km-s (tartlane
Ehnö Parik), kui ka 4x7,5 km las-,
keteatesuusatämises.
Tartu sisevoistlušel hüppas N,
Liidu tunamullune noortemeister
Henn Piirisild kaugust 7.23.' üUe
Järvoja üles kõrguse 1.71.
TaUinnas saavutas tänavuse si­sehooaja
parima tulemuse 210
meeste kõrgushüppes Allan Ele^
rand. Samas peetud juunioride
alustati neid siis, kui sellest e mm
kasu ei olnud. Selletõttu ei tul­dud
sovhoosis ka riigile müüdava
piima täitmisnormiga toime ega
saadud lubatud sõna pidada.
Süüdlaste otsnnisel käidi kõik
marjaga seotud inimesed läbi ku­ni
järg jõudis lüpsjate kätte, need
aga vastasid selge sõnaga: olel^
sööta, iliüil siis saaks ika piima.
Koondise „TaHlnna Auftoveod''
purjus autojuht Tiit Isop sõitis
Taillinriais Marxi ja Kolde puiestee
nurgal peale teetöölistele. üks
teatööline sai samas surma, teine
viidi vigastaituna haiglasse. Möö­dunud
aastal oli selle ettevõtte
töötajaist vähemalt 35-el töötajal
joomise pärast miilitsaga pist­mist.
32 inimest j ätsid purjus OIÖL
ku tõttu tööle mmemata. Pikk
aga olelvat nende meesste nimekiri,
kes €01 töö ajad purjutama haka­nud
või tulnud juba tööle purjus­päi.
Ettevõttes olevat vähe tege­letud
meeste kasvataimisega, joo­mist
häbistav propaganda olevat
olnud üsiia kesine.
võistlusel võitis Aili" Alliksoo; nü
60 m jooksu (7,6) kui ka 60 m
tõkkejooksu (8,8). Margus Puu­mets
hüppas kõrgust 2.00.
*
Kergejõustiku sisevoistlušel Vil-nuses"
saavutas alanud sisehooaja
parima tulemuse Eesti Põlluma­janduse
Akadeemia üüõpüane
Jaak Uudraäe, kes N. Liidu koondi­se
kandidaatide kohtumisel oli kol­mikhüppes
16.22-ga teine. Esime­seks
oli venelane Gennadi Kõvtu-nov
— ,16.46.
15-aastane Oleg Labziii tegi löO
m selüiujumises 1.05,1-ga uue Ees­ti
noorterekordi.
TaUiiiias peetud lauatennise
meistrivõistlusel oli Eesti parim
Rein Lindmäe, naistest Evi Nurm.
(mõlemad . t a r t l a s e d ) . Samad
sportlased võitsid ka segapaari-mängu.
Kolmanda esikoha saavu­tas
R. Lindmäe meeste paaris­mängus
koos tallinlase Jaan
Härmsiga.
VanarAndrese kirikus Torontos
ön veebruari teine pool j a märt­si
algus väga tegevusrohked. Lau­päeval,
25. veebruaril saabub kü­lalisena
Nevir Yorgist Torontosse
praost Rudolf
esineb kell 4 .p.il. kiriku saalis
kirjanduslik-teadusliku loenguga
teemal „Sõnasepad ja kirjame­hed
, meie kultuuriloos 1600^
1900", Samal päevad kell 6 õhtul
Vana-Andrese kirikus Eesti Va­bariigi
60. aastapäeva tähistami­se
jumalateetnistus, kus jutlustab
•praost R. Kiviranna. Pärast tee-nlstusit
on aktus ja kohvilaud,
kus aktusekõne on aupeakonsul
L Heinsoolt. Eesikavalises osas
esinevad koguduse noored Leeaia
Norheim ja Linda Kauküla.
Biihaipäeval, 5. märtsil kelil 11
nõmmikul toimub Vana-Andrese
kirikus suursündmus kiriku
100; aasta juubeli-jumalateenis-
Eesti Looduskaitse Seltsi Pöi­de
osakond korraldas Laimjala
kolhoosi klubis- õhtu, mis d i pü­hendatud
sealt kandist pärit kee­leteadlasele
Johannes Aavikule.
EiHalisi oli saabimüd ka mand­rilt,
Tallinnast ja Tartust. Sam;as
oli avatud J . Aaviku tööde näitus,
kus võidi tutvuda tänaseks juba
K i v i r r i m i 'kes '^^^^ muutunud väljapa­nekutega.
J . Aaviku õpiteed ning
tulekut toadusse tutvustas Keele
ja Kirjanduse Instituudi teadus­lik
töötaja Helgi Vihma, kuna
teised jutustasid oma kontakti­dest
keeleteadlasega.
Valgamaal on kuulsa ninietuse-ga
sovhoos ,^ommunist"v kus
aga vaatamata, et nüüd oli kom­munismi
60. juubeliaasta, selMe
nimeväärüiselt ei töötata. Nimelt
sovhoosi taimekasvatus ei täitvat
neid nõudmisi, mis on majandi
loomakasvatusel. Möödiunud sur
vel suudeti anda vaid 52,7% pla­neeritud
heinahuigast ja 29,3%
silost. KuivsEot olevat küll ole­mas,
aga selle kvaliteet selguvat
tus koos läti kogudusega. Teeni- j a^^es käesolefval talvel. Kokkuvõt­vad
õpetajad Andres Taul, Juris' tes olevat seekordseks karja lau-
Cailitis ja AdolfsCops. Esinevad: ^aperioõdite sööta mullusest
mõlema koguduse noored. See 16,8% vähem. Hakati süüdlast ot-ajalooline
jumalateenistus filmi­takse
CBC televisiooni saatejäa-ma
poolt ja antakse edasi järg­misel
pühapäeval, . 12. märtril,
kell 11 hommikul ülekanadalise
saatena CBC televisiooni
süna ja siis selgus, et palju töid
jäeti rohuinmadel tegemata või
takse laialdastele hulkadele kogu
saate- Kanada ulatuses. • eesti rahyus-jaama
kaudu, millega tutvusta- gruppi ja meie usulist tööd.
Võru Autotransfpordibaasi nr.
3 Põlva kolonni remondijaoskon-na
juhataja Kaile Kallson hakkas
koos autojuhtide Rein Pimpuu,
Eduard Oja, Endel Mati ja VeUo
Rootsiga garaazhis viina võtma.
Hiljem ei takistanud keegi V.
Roosi rooli talia istumast. Purjus
mehe sõit lõppes inimohvriga: ta
ajas alla ühe jalakäija, kes sai
surma.
Kodumaal on möödunud aastal
olnud mitmeid kol^fcupõrkeid au­tode/
ja raudteerongide vahel. Au­tojuhid
ei taha aega raisaita tõk­kepuude
taga ja sõidavad tõMce^
puude kõrvalt läbi, jäädes aga
pahatihti rongi ette. Möödunud
aastal 01! 11 juhtumit, kus vedu­rijuhid
pidid kokkupõrke välti­miseks
peatama rongi. Vägeva
raudteejaama lähedal :Väifce-
Maarja-Viljandi maantee raud­teeülesõidukohal
sõitis Jevgeni
Krõlov Ojtsa reisiringi pagasiva-giinile,
kuigi punane hoiatustuli
vilkus. Kõige hullem jäi siisld tu­lemata,
kuid auto vajab põhjalik­ku
remonti j a selle juht - tuli viia
haiglasse. Taebla lähedal sõitis
raudtee valveta ülesõidukohas
kaubarongile otsa^ koondise •tsis­ternauto,
mida juhtis Karl. Jür-gens.
Kokkupõrkel auto purunes/
vedur sai aga nü tugevalt kanna-tada,
et rongi enam vedada ei
saanud. Juht aga vajas arstiabi.
m m
E ^ t i t tehti parajasti jälle nõu-kogudelikuks,
kõik nende kätte jää­nud
eestlased muutusid Nõukogude
kodanikeks. Ainus läände vüv lah­tine
tee kulges Rootsi kaudu. Aga
laudas vna Rootsi nii mitu tuhat
inimest, •kui venelaste valvekomis-
:}m juba töötas Soomes? Oli kiire,
.la laüdagi kõik pidi sündima tä-
Ifölepanematult, kuigi olime mit­mes
suhtes olenevad venelaste val-vekomisjonist.
Lisaks oli meil suu-.
dus vägivallaga sundida, maalt
lahkuma meie äsjased sakslastest
Mvavemiad kohe rahutegemise jä-hohnis,
Carl Wegelius. t)hel päevaj kirjalik volitus, samuti paber, kus
helistas kolonel Wallden ehk Karl soome sõjaväe- ja politseivõimudel
n nagu ta hüüdnimeks oU kuulsale soovitati m anda vajaduse kor-
Kui Soome uus peaminister Ant­ti
Haclael luges 2. septembri õhtul
raadios oma teadaannet,' et Soome
|a Nõu}ö)gude Liit on sõlminud ka:
heks nädalaks relvade vaherahu,
oli etfepamekus ka punkt> et saks­lased
peaksid selle aja jooksul va­balt
maalt lahkuma, Me olime sel­les
«kindlad, et meie sakslasist rel­vavennad
kasutavad oma kasuks
seda Soom^ valitsuse poolt välja
tingitud lubadust ja takistaniatult
lahkuvad. Kuid see lootus purusta­ti.
OÜ miäidugi arusaadav^ et 14
päeva oli Inga lühike aeg peagu
kümne diviisi evakueerimiseks,
aga hea tahtega see oleks olnud lä­biviidav.
Põhja-Soomes asuvate
sakslaste samm aga hämmastas ja
üllatas kogu maaüma. Miks nad
valisid sõjategevuse meie vastu,
selle asemel, et oleksid taandunud
Norrasse? See on mõistatus, mida
paljud oh asjatult katsunud lahen­dada.
Soomes ohiud sakslased olid
oma oleku ajal käitunud väga kor­rektselt
soomlaste vastu. Nüüd nad
valisid vägivalds^ taanduniise tee,
nad põletasid ja õhkisid tee ääres
asetsevad küiad ja tekitasid soom­lastes
viha ja hirmulaine. See oligi
põhjuseks, et soome sõdurid võit­lesid
;äsjaste: relvavendade vastu
isegi suurema vihaga, kui olid
võidelnud venelaste vastu. Palju
sõdureid langes mõlemal poolel
täiesti mõttetus võitluses.
Samal ajal põhjustasid eestlased
meie sõjaväe juhtidele palju pea­valu.
Septembris 1944 lamasin Kai-vopuistos
Salus-haiglas üleväsimu­sest
ja südamelaienemisest nõr­gana.
Mind ravis hea sõber, sani-
• tarkolonel, hiljem profeor Stok-
Rootsi kuningale sarnanevate juus­te
tõttu; muud samasust härradel
kindlasti ei olnud. Mind kutsuti ta
ametiruumi peastaapi- Minu arsti
vastuseisust hoolimata täitsin ta
korraldust. Mõistsin, et asi pidi
olema tähtis. Kui jõudsin Waildenr
juurde, kohtasin seal kk kolonel
Roppost, Eesti saadikut Helsingis
Alexander Warmat, saatkonhanõu-nikku
Pallot Eesti saatkonnast,
Eesti välisministeeriumi protokol-liüiemat
kapten Elmar Kirotäri ja
paari iteist isikut
JCutse põhjuseks oli julge kavat­sus;
Soomes olevad eestlased viia
Rootsi. Minu hooleks langes suure­ma
osa neist pagulasist ehk 5500-e
mehe, naise ja lapse transporteeri-mise
korraldamine. Nagu siis kuul­sin,
oli Uudenkaupungist saadetud
väiksem osa teele luureosakonna
ohvitseri kapten-leitnant Auliö ju­hatusel;
sama mees, kes oli saa­nud
Tallinnas eesti ooperüauljata-rilt
vihje sakslaste rünnakükavat-susest
Suui'saare vastu.
Minu ülesandeks oli, et võiksin
mingil, kavalal viisil takistada soo-.
me ametivõimude sekkumist as­jasse.
Selles ajajärgus oü olukord
mitmes suhtes segane ka soome
sõjaväe juhtkonnas, kõrged härrad
andsid siis eritähendusegä juhi­seid,
põletasid pabereid ja muud
sellist. Mul tuli võtta vastutus ko­gu
üritiise eest, ei võinud loota
ühegi kõrgema soome autoriteedi
toetusele, vähemalt mitte ametli­kult.
Ametlike otsuste tegijaü tuli
hoolitseda selle eest, et^ nad ei sat­tuks
kahtlustataväilcs vene vaive-kcmisjoni
silmis. Mulle anti siiski
räl abi ja täita minu juhiseid.
Mõistsin kohe^ et korralduse täit­mine
mõistis mind ennast vältima^
tult maapakku. Ohvitserina snski
ei võinud, ega iseenesest ei soovi­nudki,
ülesandest keelduda. Selle­pärast
võtsin vastu volituse ja ko-mandeerimistunnistuse,
tervitasin
ja lahkusin. Eestlaste juhataja
Erik Suurväli sai mu lähemaks
abiüseks. Sain ise valida selle ko­ha,
kust ülevedu teostäksinie.
matsiooni sakslastele sellest, mida j kest parun mees sellele kohale on
valitsus plaanitseb. Saksa luure-j Kumenius."
ülem Cellarius soovis teada, kas
Paasikivi oü ehk lennanud kuhu-gile,
kas oÜ valitsuse liikmeid vä­lismaadel,
kas oli mingi rahukök-kuleppe-
plaanitsus käsil ja muud
sellesamast. Wallden kontrollis ja
kiitis heaks selle materjali, mille
andsin Gellariusele. Aga alatine
salgamine ei olnud võimahk. Kuue
nädala pärast tuli meil „pbolamet-likult"
tunnistada, et soomlased
soovisid pidada läbirääkunisl rahu
pärast. Kohe selle järel tuli relva-
Kõigi kogetud ebameeldivuste ja de vaherahu, ja soomlased sattu-baiglas
veedetud tegevuseta päe- sid automaatselt sõtta äsjaste rel­vade
järel haaras see ülesanne, vavendadega. Sel päeval, mü see
selles olevast riskist ja siingest tu- uudis avaldati raadios ja ajaleh-levikuväljavaatest
hoolimata, tuge- tedes, me korraldasime jumaläga-vasti
mu seiklejameeli.'; Samuti
veelgi enam inimlik kahju- ja
kaastunne sellise rahva "vastu, ke­da
oi in õppinud sügavasti austa­ma.
See ülesanne oli vastuluure-mehele
üsna eriline. Mitnied asja­olud
telütasid ebakindlust ja neid
oli arvamatult palju. Tulemus ole­nes
täpseist plaanitsustest ja heast
õnnest. Neid tagajärgi, mis sellest
võisid tekkida mulle enesele, või­sin
analüüsida alles 'kunagi Mljem.
jätupeo Gellariusele, kelle koostöö
meiega oli olnud laitmatu. Oh sel­ge,
et ta ei soovinud end näidata
restoranis, sellepärast otsustasime
improviseeritult pidada selle peo
minu kodus. Minu abikaasa kor­raldas
koosviibimise lihtsal viisu.
Lõunasöök; muutus õhtusöögiks,
kus. peatoiduks oli ühepajatoit!
Aga kõik külalised näisid olevat
nähtavalt ja kuuldavalt toiduga ra­hul.;
• • ^/V;
Kohvi ja konjaki ajal Cellarius
tegi ettepaneku Walldeni ja minu­ga
omakeskis vestlemiseks. Tõm-
Et anda mingisugust tausta sel- j busime minu magamistuppa. Wall-lele,
mida nimetatud tegevuses pi- d^n ja mina istusime voodile, Cel-din
kogema, lähen ajas mõne nä- larius laua ä,ärde. Ta tegi järgmi-dala
võrra tagasi. Rahuläbirääki-se .ettepaneku: kui^^^^ Saksa
Mõlemal härral oh oma põhjus
pidada mind selleks sobivak? me­heks,
kuigi nende lähtekoht oli
vastupidine. Otsustasin hhtsalt, et,
olin; nii Wjalldeni kui ka Cellariuše
meelest õnnestunud kaksikagendi
ülesandeis; siit edasi see ülesanne
muutus hoopis keemlisemaks. Sel­gitades
Cellariuše mõtet leidsin, et
Soome ja Saksa' peastaabid vajasid
igal juhul, ebaametlikke lö)ntakte,
sest kuni ei võinud teada, mis
vastaspoolel võib juhtuda . . .
Mtnööride kohaselt oleks mul
tulnud esifliesel võimalusel reisi­da
StoMiolmi ja hakata elama Ho­tell
Reisenis, kus sakslased minu­ga
kohtuksid ja määritleksid. täp­semalt
minu ülesande laadi. Wall­den
oh väga huvitatud uuest oi-ga-nisatšioonist.
Sel vüsü ta saaks
teada kõik sakslaste poolt meie
vastu algatatud kavatsused.
Sel ajajärgul olid asjad just sel­les
faasis kui eestlaste Soomest
viimine sai alduaalseks.
miste alates määrati mind erisu-guseü
põhjuseil Saksa ja Soome
peastaabi vaheliseks sideohvitse­riks.
. Peeti vältiniatuks katta ra­huläbirääkimiste
ettevaknistus nii
tiheda suitsukattega kui võimalik.
Bi soovitud anda vähimatki Mor­ja
Soome vahel algab ametlik sõja-olukord,
siis Soome kaotab nende­poolsed
sidemed. J a siis oleks tin­gimata
vajalik keegi agent ja si­demees,
kes töötaks Stokholmis.
„Mmu arvates on see kavatsus
hea", ütles Walldän. „Ja võimali-
Ametlikult oli Soome poolt mväie
ettenähtud Stokholmis teise^slõja-väelise
esindaja koht. See koht lu­bati
mulle juba paar kuud varbm-gi,
kui ohn ametiüle'sannetes Stok­holmis.
Nagu olen juba rääkinud,
kolonel Stewen lubas mulle minu
otsese töö kõrval väikseid eriüles­andeid.
K a Wallden oli saanud tea­da
minu uuest ametikohale nime­tamisest
ja oi i omalt poolt sellega
nõustunud. Kui kohtusime äsjani­metatud
nõupidamisel tema bü-li-
oos, puudutas ta ka seda asja.
I
II-.
l i - .
f I •
Jaan
ii
(lj
l i .
•'^ '•••tv.
on sol
Peamis
kudunüsel
jat korraj
ja kogu
lõngu sic
teised jä|
Seega käi]
vait jutui
ja otsadel
esimene li
kurnatu,
takse vail
taks. Selli
lahtised
set puh
• semist. n
ga. SeülekJ
rimehe
ka rauas tl
vatamiat
seks loig|
mub kääj
vaip paml
toru. Käq
hekäe käi
. tolli piical
Et vail
nii turistil
ka vanaül
kitsaste t|
rahva sa£
varn, kuic
eriti suui
nü kvalit
Vaiba
sõlmede
tust ja k(
vaipu vaa|
ette seikli
takse tugj
endale vj
see maa e|
rikutud,
seeni
Induse
lapiimagal
kasvatuse
Induse jö^
ga on
saaki. See
se jõega, \
tus annal
niislmst.
onselle lol
danud. Ii
kontrolliks
tamme,
detud luu[
musi ligi|
Terve Inc
kanalisaitsj
datud ja s|
selt on
Room 1911
Toroiit
Postiaadr(|
T(
24-tundi 11
HETUEJ
m Bay Stj
Õhtuti Hl
Chartf
55 Univel
Toröntj
T
mm