Vaba eestlane , February 16, 1978

              BEBEB l^v, 13
TABADE EESTLASTE HAMiEEANDJA
ViUMTOJA: O/Ü Vaba E^lanö, 135 Tecuiasetlii ^
' PEATOIMEWAr Karl Arro^^ •
TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAABBESS: P.O.:Bos 70, Stii. C, Toronto. 3, Osät. M 8M7;
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (teUimisedv kuulutused
ekspeditsiooa) 364-7675
TJELLIMISHINNAD Kanadas: aastasJ30v-, gmclaastaö $16^ ^
veerandaastas kiriiwstlga aastas $48.—^ ipoolaästas $25.50
ja ve#andaa§|šs$13.gD.
TELLIMISHINNAD väljaspool aastas $32.—, poolaas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga ÜSA^: aastas
$53.--, poolaastas $27.50 ja v e ^
LETOJPOSTIGA ülemere- aastas $62.—, polaast^
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind S5 c.
Published by Free Estonian Publlsher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
m mait
5 ^
oa OB
Kanada ön sattunud jälle suure­ma
spionaazhlafääri keerisesse,
mis meenutab kurikuulsat Igor
Gouzenko afääri pärast Teise
maailmasõja lõppemist 1945. aas­tal,
mil N. Liidu Ottawa saatkoisna
shifriametnik tegi üllatunud Ja eh­munud
kanadalästele selgeks, et
nende suur liitlane Teises maail­masõjas
N. Liit Oli Kanadas orga­niseerinud
suure spionaažhivõrgU,
mille koosseisu kuulus isegi Kana-
Kanada võimude poolt seni aval­datud
andmetest nähtub, et niiüd
avastatud salaluureloos ei olnud
süüdlastena tegemist ühegi kana­dalasega
vaid ainult Ottawas te­gutseva
N. Liidu saatkonna koos­seisu
kuuluvate diplomaatidega ja
ametnikkudega — kogusummas 13
isikuga, kelledest kaks olid juba
varem Kanadast Välja saadetud,
kuna 11-le isikule tehti nüüd kor­raldus
48 tunni Jooksul maalt lah­kuda.
Kanadas viibiva eesti rah-
1 vusgrupi seisukohast lähtudes on
eriti märkimisväärne, et kähe väl­jasaadetud
N. Liidu diplomaadi
hulgas olid kaks eestlast — Juba
varem välja saadetud Voldemar
Vebör ning niiüd lahkUmiskäsU
saanud Peter Lülenurm. Mõlemad
tegutsesid Ottawas saatkonna tei­se
sekretärina konsulaarülesanne-tes
ning abistasid neid eestlasi, kes
taotlesid kodumaa külastamist.
Sjelliste tegelaste siia saatmine oli
kahtlemata suure täheiepanu omis­tamine
eestlastele.
Äsja paljastatud spionaazhiafää-
Ti' ulatus ja eesmärgid ei ole Veel
üksikasjaliselt selgunud ja paljud
asjaolud on varjatud saladuskatte
taha. Äinetlikult poolt on vaid mai­nitud,
et maalt välja saadetud
N, Lüdu saatkonnaametnikud ja
diplomaadid kogusid andmeid Ka­nada
RCMP raamides tegutseva
Kanada julgeolekuteeninduse koh­ta,
milleks nad olid loonud kontak­te
ühe RCMP ametnikuga, maks
tes . sellele suuri rahasummasid.
Amtok oma korda mängis do
peltagenti ning töötas tihedamas
koostöös venelaste operatsioonide
paljastamiseks RCMP julgeoleki-teehlnduse
juhtkonnaga.
Venelaste erüine huvi selle
ametniku vastu liing talle suurte
rahasummade maksmine lasevad
oletlada, et paralleelselt jooksva
^formatsiooni kogumisega pürgis
KGB palju kaugema eesmärgi suu-iias|
lootes kasvatada ja koolitada
endale truud agenti, kes edasi-l^
üüdlikü mehena oleks pääsenud
RCMP kõigi saladuste juurde ning
oleks neid Moskvale edasi andnud.
Sellise agendi prototüübiks on Ing­lismaa
suur reetur Philby,Lääne-
Saksamaa endise kanstler! Brandti
nõuandja Ja sõSner GuiEaume,
Rootsi Ja Shveitsi kindraleid ja
teisi läänemaailmas vastutavate!
positsioonidel tegutsenud isikuid,
kellede käte Vahelt käisid läbi täht­sad
rliklümd saladused.
Moskva reageeris Kanadas te­gutsenud
suure SpionaažhivõrgU
paljastamisele loomulikult kogu
loo mahasalgamisega, tembelda­des
selle puhtakujuliseks välja­mõeldiseks,
mille eesmärgiks ole­vat
viimasel ajal Kanadas terava
krütika alla sattunud RCMP prCs-tiizhi
tõstmine. See Moskva väide
näitab eriti kujukalt kui vastutus­tundetud
olid Kanada opositsiooni­parteid
kui nad parlamendis polii­tilise
profiidi huvides asusid
RCMP-^ mõningate väärnähete
pärast ägedalt ründama. Kanada
reaktsiooni spioonide avastamisele
võib ühest küljest iseloomustada
ehmatusena, kuid teisest küljest ka
asjast ülevaatamisena, miš eriti
ilmnes peaminister Tiiideau pres­sikonverentsil,
kus peaminister tä­hendas,
et; tema arvates ei;peaks'
see vahejuhtum häirima Kanada
Ja N. Liidu vahelisi suhteid, kuna
kultuuriline, kaubanduslik Ja teh-:
noioogiline suhtlemine N. Liidu ja
Kanada vahel on mõlemale poolele
asulik. Peaminister jättis selgita­mata,
mis kasu on sellest Kanada-le,
kui süa maale saadetud N> Lu­du
delegatsiooni koosseisus on väl-
Jakooiitatud spioone, kelle eesmär­giks
ei ole mitte sõbralike suhete
viljelemine vaid Kanada kahjusta­mine
Ja Kanada riigikorra õõnes­tamine.
mm
m
• -Kanada Ja ' teiste
traagika seisab selles, et nad vaatr
levad venelastega suhtlemist ja
koostöö taotlemist kui omaette
eesmärki, mis on siiras ning ei,ole
läbipõimitud tagamõtetest. Vene­laste
sõprus — kui seda nii saab
nimetada — on ainult vahend kau­gema
Ja lõpliku eesmärgi saavuta­miseks
— kogu maailma valluta­miseks
Ja bolsheviseerimiseks,
Neid N. Liidu tõelisi eesmärke sil­mas
pidades tuleks välja kujunda­da
ka Kanada ja N. iiiidu vahe­kord.
Kui peaminister Trudeau
mainis, et tema arvates ei ole min­geid
põhjusi, miks meie ei peaks
jätkama oma sõbralikke suhteid N.
Liidtfga, siis tundub meile mõist­matuna,
kui peaminister samal
ajal väitis, et N. Liit jätkab kaht­lemata
ka tulevikus Kanadas oma
spionaazhiafääre. Kas meie tõesti
oleme juba nü kaUgele jõudnud, et
meie tõotame sõprust Ja anname
oma käe sellele, kes meid iga hin­na,
eest tahalb,. hävitada' Ja hukka
saata^J .
Raamajtute virn 'mu laual ker­kib
üiia kõrgemiaks. ÜkšiM^^^ ja
paarikaupa on nad itulnud kodür
maalt, .mõni õliem, iteine pajksem,
kuid välimuselit enamvähem sar-.
[nased. Sisuliselt aga mqodusita-vad
nad kõige õigflasema; peegli,
milles kaja-stub itegelik elu. .
Realisitilikult .kirjutatud ilukir­janduslik
teos on alati parim var
hend 'tõelisuse. tunnetamiseks: Se­da
teeb ka tänapäevane eesti .ro­maan
ja novell.'
Veamiselt küll novel, sest ro­maane
iimub Eestis nüüd väga
kasinalt: •
Tekkinud on mingi uus kirjan­duse
zhanr, mida nimetatakse
lühiroi]iiaaniks, ent tegelikult
, ; on see jutustus- või. plkeni -no-
• - veU.
Kriitika itaotleb sellele anda üle­liidulises
kirjanduses uudisvormi
aü. Puudub (täiesti eepiline ro­maan,
nagu see esineb teiste
maade kirjanduses. Võib-oUa
johtub see kultuurilise kontinui­teedi
katkemisest. Autoritel on
raske kohaneda drastiliste. sünd­mustega
ning jäTskude muuda-tusitega
rahva elus. Ainuiit põgu­sate
vaatlustega suudavad nad
seda nüüd kujutada.
Ja milline on see kujutus?
nüd tagasihoidlikult hakata sel­list
viinauputust arvustama. Par-teisekretär:
V; Väljas langetas
ühes oma kõnes nagu poolkoge-mata
lause, et selle : asemel, et
Eesti on momendil ,;lndus'V. alko-holi
tairvitamises esil«)hal, ta
peaks seda olema Jkultuuriliseit,
Kuid kirjmduses vohab alikohö-lison
edflsiv
Kreutzwaldi Kalevipojal on Ik­ka
veel kirjanduses esikoht. Se­da
on Enn Vetemaa ka kaasaeg­ses
stiilis kirjutatud [teoses ai-nesitikuna
kasutanud. Võib-oilla
peaks keegi ka kuäkil meelde tu­letama,
et Kreutzwald kirjutas
ka teose, mitle ta pealkirjastas
Kadumisele m määratud ka
tüüpiline perökonnaromaan,'
Perekond nagu meie seda ole­me
harjunud kirjandiisef koh-on
kadunud.
ri,,The OÜ and Gas Jour­nal"-
avaldab 5. detsembril 1977
ümunud numbris artikli, milles
mainitakse, et N. Liit säurendab
kolossaalselt Eesti põlevkivi; pro-duktsiponi
ning rakendab uued sea^ I väikee osa Ee^ti produktsiooni
seks: Mainitakse, et Eestis kaeva­ti
möödunud aastal välja 29 miljo­nit
meetrimõõdusitiku tonni põlev­kivi
ning Leningradi oblastist saa­di
sellele lisaks 6 miljonit tonni
põlevkivi. 1980. aastaks tahetakse
äga kogu produktsiooni viia 60 niil-jcni
tonnile, kusjuures Leningradi
oblasti osatähtsus selle tohutu pro­duktsiooni
andmisel moodustab
Üritamata anda analüütüist
hinnangut, lubatagu siiri regist­reerida
Vaid üldisi muljeid. Ja
need on masendavad. Peamiselt
selle tõ6tu, et need kajastavad
tohutut kultuurilist muudatust
ja varem püsinud väärtuste ka^
du. •••• -; ^ ; ,.;
Kunagi varem pole eesti ilukir.
jandus põdenud sellist alkoholis­mi
kui itänapäeval. Peagu kõiki--
des teosites esineb rämedaid kõrt­sistseene.
Kolhoosnikud, • mai
mehed ja ka vastutavad amet
nikud joovad end täis.
põlevkivi ümbertöötlemi-. kõrval.
Esineb tööseisakute ikirjeldusi,
kaMusi, konflikte ülemustega!
üllatav on ka see, et autori seisu­kohad
pole kirjeldatava suhtes
kriitilised. Alkoholismi võetaks
nagu osa elus,.mil on' õigus kuu­luda
ükskõik mililisesse olundisse.
Vaheti kirj eldatakse joodikuid
heatahtliku huumoriga. Esineb
ka juhte, kus joobnu kujuneb no-velli
peategelaseks ja olustikku
vaadeltakse tema poolpurjus sil­madega.
j Viimas©! ajal on -kritika. j.ülge-
Statistika registreerib abielulahu­tuste
*tõusu. Juba purunevad poo­led
sõilmitud abielud ja Eestile
kuulub iNõukogudemaai peagu
esikoht lõhutud kodude alal. Kir­janduses,
kajastub see kibeda
huumori kujuil. Lehte Hainsalu
läheb oma „Luulepuhkuse" nime­lises
teoses kooliõdesid külasta­ma.
Ja mida /ta leiab? ühel on
vallaslaps, teine on abielus; kuid
käib perioodiliselt võõraste mees­tega
magamas, kolmas elab ühe
siberlasest demoblliseerituga kus­kil
katusekambris jne. Korralik­ku
abielu ei leia ta kusküt.'
. Esineb ka generatsiopnide var.
helisi konflikte. Täiskasvanud po­jad
ja tütred naeruvääristavad
vanemate silmaikirj alist parteili
susit. Koimmünistisit vabrikudirek-tbri
tütar läheb protestiks leeri.
Teise poeg lahkub pettunult ko­dust.
Väärtuste mõistes rbekib te­ravaid
kakkupõrfceid. :
Metsavendlust
nüüd ilma reservaitsioonideta.
Bandiidi asemel, on tulnud käibe-e
itaas positiivsem ,vmetsavend".
Küüditamisi ei püüta enam õigus­tada,
vaid vaadeldakse kriitili-selit.
Tühjad talud, metsistunud
õunapuud võssakasvanud toonas­te
fcülaasemetel, sirelid põlismet­sas,
ikus kunagi elas töökas üksik-;
(talunik. Kimstnlke ja kirjanike
suvilateks taastaituid vanu talu­elamuid.
Kadunud ja kurb mine­viku
muinasmaa.
Venelased on toonud Eesti ma»
Ja rahva valitsemiseks Eestisse
terve rea müstilisi tegelasi Ve­nemaa
eestlasi, kelledel pole va­rem
eesti rahvaga olnud mingit
sidet ning kes on ametisse seatud
amult Moskva käskude Ja korral­duste
rakendamiseks ning eestlas­telt
venelaste huvides ja kasnkš
viimase väljapigistamise&s. tks
selliseid mehi^ on okupeeritud EestS
suurem võimumees Ja Moskva
asehaldur Ivan Käbin, kes kannals
Eestimaa Kommumstliku Partei
esimese sekretäri nimetusi
Kes on Ivan Käbin? Kust ta tidS
ja kuidas sai temast nü suur või­mumees?
Neile küsimustele annab
väga pealiskaudse vastuse isegi
Eestis okupatsiooni ajal ilinimud
entsüklopeedia, kuid neid andmeid
täiendab nüüd 1977. aastal feestis
ilmunud „Looming" nr. 11, müle
veergudel parteikü-Janik Vladimir
Beekman on avaldanud oktoobri­revolutsiooni
60. aastapäeva puhul
12 leheküljelise Jutuajamise Ivasv
Käbiniga. Teadagi on see jutuaja­mine
kirjutatud Käbina tnuialam-likuks
kiitmiseks, kuid sellest Ju­tust
koonib siiski välja ka üht<'-
teist, mis pagulaseestlasi peaks
huvitama.
Ivan Käbiiü noorepõlve kodu olä
Leningradi lähedal Sussanino asun­duses.
Nagu Jutust nähtub. Jäi tuh-vase
võfmumehe kooliharidus vä­ga
kasinaks kuid temast sai juba
poisikesepõlves kõva parteitegela­ne
kuna ta oli Juba 17-aastaselt
kohaliku komsomoliorganisatsioonii
sekretär. Nporuk sai Juba seal hea
kooli edaspidiseks tegevuseks, ku­na-
kohaliku miilitsa puudumisel
organiseeris ta koos külanõukogu­ga
haaranguid ning, konfiskeeris
puskarit Ja viinavalmistimise apa­raate.
Ivan äratas peagi kõrgema! pool
tähelepanu oma energilise ja tnui-alamliku
tegeviisega ning peatselt
saadeti teda parteitöötajate kur­sustele
Ja Punase Professuuri Ins­tituuti,
mis jäigi tema kooliharidu­seks.
Selle lõpetamisel tegutses U
Autorid otsivad uusi ftaunita-vaid'
tüüpe. Kulaku nimi hakkab
kaduma. Kunagist Eesti talu vaa­deldakse
juba igatseva romanti­kaga.'-
Tõuslikud „esimehed", tehaste
direktorid ja teised tegelased
satuvad nüüd tagasihoidliku
krütika alla.
Villem Grossi ,,TalvepuhkU'ses'*
kujuneb peategelaseks lihtne ko-ristaijanaine,
kuid mitmetsoorti
ülemiused esinevad hoopis nega-
•tiivs^as
Omapärase matka lähismine-vikku
fteeb Lilli Proment lühiro­maanis
„Tü^rukud taevast", kir­jeldades:
kahe naislangevarjuri
seiklusi viimasel sõjasuvel Ema­jõe
liini otseses tagalas. Tüdru­kud
tulevad .taevast alla ühe väi-ketalu
läliedal, kus üks neist ön
üles kasvanud. Nälgivalt Vene­maalt
tuUes üllatab Ingli nimeli­ne
peategelane kodu sahvri rikka­likust
tagavarast. Vaatamata
kauakestnud sõjale jääb toona­sest
Efestist külluslik mulje.
Tüüpide leiutamisega on autor
andnud üsna mitmetahulise
kujunduse tolleaegsest oMn-dist
Jä vaatamata paratamatu­tele
liialdustele jääb loetust
siiski kaunis tasakaalukas ja
realistlik mulje.
Kuid enne ihnumist pidi käsi­kiri;
vist kuskil üsna kaua luba
ootama, sest katkendiliselt vilk-satas
see juba ajakirja lehekül­gedel
e i t a t e ©8St.
Autorite parteilisus ei tüki teos­tes
enam märgatavalt esile. Enn
Vetemaad saa,b lugeda ilma häi­rimata.
Mati Unt süüvib iiha
rohkem süva: psühholoogiasse ja
lahastab hingelisi keerdsõkni
ning süükcxmplekse, mis ilmnesid
juba ta esikteostes. Luule hakkab
muutuma lüürilisemaks.
Ainult Paul Kuuberg säüitab
ikka veel kord juba sissevõetud
positsiooni. Oma • viimases teoses
'„Vihmapiisad" rabeleb ta küll
kahel pool parteiliini, suutmata
S6llest süski vabaneda. Tema po­sitiivsed
tegelased kuuluvad ikka
parteisse. Need, kes sinna pole
tükkinud, 'kannaitavad mitmesu­guste
pahede all, kuigi neilt ei
saa riisuda kõiki positiivseid joo-n
i . / , v -.. • • : v ; . , _ : :,
Pole vaja imestada, et temale
'kuuluvad ka kõige suuremad
preemiad.
VES
mitmel pool i pärteüisel tööl ja too­di
pärast Eesti annekteerimist
1940. aastal Tallinna partei ajakir­janduse
sektori Juhatajaks. Käbiji
kirjeldab oma Jutuaiamises, Mu­das
sõja puhkemisel rahvas olevat
„patriootiiises meeleolus" Tallin­na
lähistel kaitsekraave kaevanud
ja kiidab Tallinna töölispolke, mis
olevat olnud väga head väeosad.
Kabinat peeti niivõrd tähtsaks ja
vajalikiiksmeheks, et ta evafciee;
riti ,,Suur TõlIu^V pardal TaHnma
evakueerimisel Venemaa tagalas­se,
kust ta aga sakslaste taandu­misel
ja Eesti teistkordsel okupee­rimisel
Jälle Eestisse saadeti. Su­lase
mentaliteediga Käbin tegi en­dale
kiiresti nime ning oli juba
1950. aastal Eestimaa Kommunislr
liku Partei esimene sekretär — see
tähendab kõige suurem kohapeal­ne
kommunistlik võimumees Ees­tis.
:
Käbin väidab, et t«da on alati
eriti huvitanud ppllumajandus ning
ta i)uudutas ka kolhoseerimisc kü­simust,
mainides, et partei pidi
sellele probleemile lähenema väga
ettevaatlikult ja etäpivüsi. E^algu
ei olevat kolhoseerimisest olnud
Juttugi — alles 1948. aastal haka­tud
sellest rääkima. Asi olevat ha­kanud
alles pärastpoole liikuma Ja
nagu ütleb Käbin, olevat selleks
kaasa aidanud kulakute pealetungi
tagasilöömine. Vüekümnenda aas­ta
lõpuks oli ühinemine muutiimui
nü kiireks, et 85-^90 protsenti ta­ludest
olid Juba kolhoosis, ütleb
Käbin.;; '[.••.
Käbin ei seleta, mida ta mõtleb
„kulakute pealetungi all". Ta lä­heb
ka vaikides mööda eesti talu­de
kolhoseerimisele viinud tõelis­test
põhjustest, kuna 1949. aastal
toimus teatavasti / taluomanike
traagUine Ja massiline suur-küüdi-tamine.
Sellest on isegi Käbina!
piinlik ja häbi rääkida, kuna see
näitab, et eesti talud kolhoseerltä
terroriga ja põllumehe seisuj:e hä­vitamisega
ja mitte kolhoosisüs-teemiga
[ vabatahtliku liitumisega.
Kuid sellised olukorrad praegm
Eestis ja sellised on võimumeeste
nende jutud avalikkuses. Kommu­nistliku
partei ja tema ametimees­te
terror eesti rahva hävitamisel
ei kao ega sammaldu ^siiski kui
sellest vaigitakse. Faktid jäävad
faktideks Ja tõeline ajalugu jääb
(Järg lk. 3)
mm
1. Ja 19.
dr. H. TaJ
ESTO
Aktsia hindl
Walwyn, Stj
Muri
145 King St|
Toronto,
Telefon p|
\ õhtul
KOI
timiA
"INSl
1482 Bathi
(Batlmi
Telefon koi
w
23WTESTM01
Hexdalc,
Tel
(Al{
ajalooks— üksi
püütakse vääni
Eestis vali!
rezMim on paj
porisema ja
teba eesti su|
Hansen Tärni
nääri Ja palu
Mida mõtles
revolutsionääril
flest, selle kohi
võtet Tammsj
ted Ja mälestl
1919. aastal kf
Nü-siis:
f,Vabaduste
on instinkti ajj
Yolutsioon ei
öö muuta. Se(
lutsiooni ajaluj
meie revolutsi(
Helsingis, Pill
Just need, kej
dustost ja õ\{
kurjemad vai
rikkujad; nii (
ajal, nii on sej
on vaheldumu
instinktid on
vaevalt võib
et kord vägisi
bädnsi keisri,
kord revölutsi^
imelikem —
endi nimel."
Vol sns jard
„Töö on ra|
elame ju pollil
TÖÖ on iseärai
et peab võitle j
kes leiavad
mi-^t. sest tsa
raiidonud kõll
daaliisc hinge|
• nii kerge on i
luun, sest nv^
darfi selletaol
mtika- ja pa
ka i}MM verll
Sf ks, odvista
seda 1905. a
jimves. Taht
biid^s noil n
püüdis omal
selga ajada,
särk ära keel
sinine, aga ik
Õnnetu Venel
Vene marksis
reie vaataniiJ
Vcnn ma iksil
teisele küljeh
Peab tõesti
pimascd proi>|
vad sellest
on kirjut amt(
ja revolutsio(
;Ä^iiÄSlii:;.||i5lii@