1977-09-29-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Sational JJ.
ae>a.AcquisitioM Še
Ottawa, Onti,
Seepnd v^lasB maU regis-tratSoB
number ^ — iwi.
Nr. 72 (2419) XXVI aastakäik Neljapäeval, Z^, söptemlml 1977 — THuršday, September 29, 1977 Üksilmiimbri huil ^ e^[^
pärast seda üfIcatusnmpidamiseie
WASHINGTON — N. Liidu välisminister Gro mõko pidas möödunud teisipäeval Liitunud
vaste Organisatsioonis Kõne, kus ta kritiseeris Ameerika Ühendrükie, et need on passiivsed uue
tuumarelvade piiramise kokkuleppe sõlmimisel ning heitis Carteri administratsioonile ette inimõiguste
Jutlustamist, millega segatakse teiste riikide sisemistesse asjadesse. Pärast kõnet sooritas
Gromõko üllatusvisiidi Valgesse Majja, kus tal oli pikem nõupidamine president Carteriga tuumarelvade
piiramise küsiniuses. Mainita&se, et nõupidamisel tegid mõlemad pooled kompromisse,
kuid esialgu ei antud läbirääkiiiMste Memuste ko^^^^^^
Välisminister Grcönõhjo šüüdisr
tavat kõiiet ühendiri&Ide arvel
tuleb võtta suure surveavaldusena
Ameerika üihendrükidei vastu,
kima president Canter. ja välisminister
Vance ei; ole teinud venelasteale
järelandmisi tuumarelvade
piiramiseks uue ikokkuleppe sõlmimiseks..
Samuti häirib venelasi ameeriklaste
uus neutronpomm ja madalalt
lendav tiibrakett, millede
tarvitusele , võtmisega
Ühendriigid saavutavad strateegiliselt
venelaste ees suure ee-
• iise.
_ Gromõko kõne kestis' üks; tund
Ja nelikümmend minutit ning see
koosnes peamiselt tuntud nõukogude
propagandadraasidest, onida
on maailimaorganisatsiooni üldkogu
koosolekul juba varem ette
kantud. Kõnes Ckriipsutati eriti
alla vajadust tuumarelvade piiramise
koldiuleipipe sõlmimiseiks
ning mainiti, et selle kokkuleppega
vähendatakse rahvusvahelist
pinevust ning välditakse sõda
tuumarelvadega. ^
• Gromõko . mainis ühtlasi.' et
N. Liit on valmis teatud perioodiks
lõpetama maaalused
tuumarelvade katsed kui sellega
nõustuvad ka Inglismaa Ja
Ameerika Ühendriigid. .
Samal aja! aga nõudis Gromõiko,
et Liitunud Raihvaste Orgamsait-šioon
peaks esitama ühendriikidele
nõudmise 'neutronpommi
konstrueerimise lõpetamiseks.
Gromiõko puudutas ühtlasi ka
N. Liidu suhteid üliendriikidega,
mainides, et need on stagneerunud
kui mitte täielümlt madalseisus.
Minister aitaikeeris ühehd-riikide
valitsust ja president Car-terit
inimõiguste rakendamise küsimuse
ülestõstmise pärast
! nimetades '^ seda nõukogude-sisemistesse
asjadesse sekkumiseks,
mille N. Liidu võimud kategooriliselt
tagasi lükkavad.
B FF
Liidu dissident Leonid Pl|yshtsh koMs ^^K^
pcirlsiiieiiidiliiknietegc!
OTTAWA — Grupp Kanada parlamendiliikmeid, kes on tuntud ,,Helsmgi grupi" nime all, korraldas
Ottawas 14. septembril Ukraina dissidendi Leonid Pljuslitshi ülekuulamise/millest senaator Paul Yu-zyk'i
vahetalitusel osa võttis ka Eestlaste Kesknõukogu abiesimees W. Pent Ottawast. Leonid Pljwshtsh
aiidis ülevaate dissidentide tegevusest N . L ü f c ja vastas täie esitatud ^^k^^^
p]jushtshi andmetel organiseeriti
N. Ludus viis gruppi, kes jälgisid.
Helsingi kokkulepete täitmist
N. Ludus. Need grupid tegutsesid
Moskvas, Kiievis, Leedus, Gruusias
ja Armeenias.
Grupid kogusid inimõiguste rik-kiimise
kohta fakte ja materjale
ning saitiisid sellise tegevuse tulemusena
nõukogude võimude ja
KGB märklaudadeks.
Pijushtsh toonitas,, et kui lääne-maaihn
suhtub dissidentide tagakiusamisesse
„vaikse diplomaatiaga",
siis ei aniia see kaugeltki nii
häid tulemusi kui kommunistide
vägivalla avalikkuse ette toomine.
Pijushtsh tõi ema kogemustest
seUe kohta rikkalikult näiteid kuldas
nõukogude politseivõimude vägivalla
avalikkuse ette toomine ja
läänemaailma ajakirjandusesse
viimine on parandanud vangistatud
dissidentide olukorda ja taltsutanud
KGB-meeste vägivallaakt-sioone.
-
Kõneleja mainis, et Lääne-Šaksa-maa
kantsler Schmidt on tuntud
„vaikse diplomaatia" pooldaja
kuid vaatamata sellele muutuvad
Ida-Saksamaa ja Bonni vahekorrad
iiha pinevamaiks
hing neid ei suuda leevendada isegi
sellised inimostu teod kus Bonni
valitsus maksab Ida-Säksamaale
iga vabastatud poliitilise vangi
eest 17.000 dollarit. Kuna see ,-äri"
osutub Ida-Saksamaale väga tulutoovaks,
siis hoolitseb sealne poliitiline,
politsei selle eest, et Ida-Šak-samaal
oleks palju müüdavaid poliitilisi
vange.
EKN-u esindajal W. Tenfil oli
võimalus küsida, kas vangidele on
Venemaal saadetud organiseeritult
pakke ja kuidas seda tegevust hinnata.
Pijushtsh vastas, et sellistel
pakkidel on suur tähtsus vangide
OTTAWA — Tshehhoslovakkia valitsus on hakanud suirvet
avaldama kommunismi eest Kanadasse põgenenud tshehhidele.
Neile tshehhidele, kes tahavad jääda Kanadasse, soovitatakse
oma vahekordade korraldamiseks Tshehhi kommunistliku valitsusega
paluda valitsuselt armu, kirjutada alla truudusevandele
punaste valitsusele ning ainda sellele informatsiooni oma isiku
kohta.'
moraalile ja nende majanduslikule
toetamisele.
Pakkide, saatmist tuleks jätkata
ja kui need Venemaal „kaduma"
lähevad, siis tuleb neid rahvusvahelise
posti- ja Punase Risti
kokkulepete põhjal nõuda..
Pakkide kadumist tuleks lähemalt
Ja silmapaistvalt kirjeldada läänemaailma
ajakirjanduses.
Kanadas asutati teatavasti parlamendiliikmete
poolt Helsingi kokkulepete
jälgimiseks komitee, kes
kannab „Helsingi grupi" nimetust.
Komitee tegevus on suvevaheaja
tõttu ohiud minimaalne ning komitee
esimees R. Stanbury viibib
praegu Sofias parlamendiliikmete
rahvusvahelisel konverentsü, R.
Stanbury kantselei korraldas siiski
Leonid Fljushtshile Ottawa ülikoo
lis loengu, kus kõneleja kirjeldas
psühhiaatriliste meetodite väärka-sutamist
poliitiliste vangide juures.
• ^ : \- ,
W. Pent andis nii Sofia konverentsist
osavõtvatele Kanada parlamendiliikmetele
kui ka L. Fljushtshile
üle eestipoolsed materjalid
inimõiguste rikkumise kohta N.
Liidus.
Tshehhoslovakkia; kommunist-i
lik valitsus kohtleb venelaste invasiooni
ajal Tshehhist põgenenud
isikuid kurjategijatena,
kes on selja taga vangi mõistetud
kuuest kuust kuni viie aastani,
kuna nad 0|n maJilt lahkunud
illegaalselt. ^
Kanadasse saabus sel ajal 12.000
tshehhi põgenikku, kelledel on
nüüd kaksik^kodakondsus.
Tshehhi valitsuse deklaratsiooni
kohaselt kaotavad tshehhi ko-dafeondsuse
kõik isikud, kes tegutsevad/
Tshehhoslovaikkias valitseva
kommimistliku rezhiimi
vastu või seda halvustavad. Paljud
tshehhid mainivad, et neil pole
midagi Tshehhi kodakondsuse
kaotamise vaätu,
kuid nad on mures oma sugulaste
Ja omaksete pärast
Tshelihöslovakkias kui nad satuvad
kommunistliku rezhiimi-ga
vastuollu.
Samuti ei ole neil siis" enam mingisugust
• võimaluät oma endise
kodumaa külastamiseks.
Äbesslinicssse «
LONDON — N. Liit on saatnud
Abessiiniasse 300 soomusmasinat,
et 'tugevdada Abessiinia üksusi
Somaalia ründajate vastu. Liidu
toetusel opereeriv Abessiinia
marksistlik valitsus on viirnase 1
ajal saanud suurte siõjaliste tagasilöökide
osaliseks ja venelased
kardavad . nähtavasti Kremlile
sõbraliku valitsuse kOikkuv^rise-mist.
Soomusmasinate kotoku-monteerimiseks
on toodud Abessiiniasse
kuuba tehnikuid, kes
peavad õpetama abessiinlastele
' k a nende; masinate kasutamisit.
Ivar Paul Soever
astumiseks.
tõsiselt jjeait kui ta ema täidab registreerimislehte T. E. S. Täienduskooli
Esmaspäeva õhtul täitusid pärast mitmet suvekuud Toronto Eesti Maja ruumid Jälle nooni-sega,
kes alustas oma uut Õppeaastat eesti täienduskoolis. Esimene päev ei andnud veel selget
pilti .kEipaljU'uusi Õpilasi.alustas täienduskooli esin^^ •
Atvaaiktus algas õp. A. Tauli
vaimuliku kõine ja palvusega. Ta
oli valinud n o o Ä e juhtsõnad,
mie järgi elades noored /kasu
saaksid. Ta ütles lastele, et „te
tulete .eesti kooli besti keelt õppima,
Teie pole ainsad, kes kokfeu
tulevad õppeaastlat algama, samuti
tehakse mujal, kuid siin on
teid kõige rohkem ja võimalused
on paremad.
Kui te eesti keelt mõistate, š^is
annab see teile võimaluse kõigi
eestlastega üle maailma rääki-
See on teie tagavarakeel, teie
emakeel, isade ja. esiisade keei.
Teie peaksite olema iseteadlikud
ja targad eesti noored, kelle kätte
on antud meie rahva kultuuri
suur varandus." Ta andis noortele
arvukaid teejuhiseid õppekäigu
alguseks, soovides, et nad oleksid
eesti rahva, valguseks ja vanemate
riing vanavanemate rõõmuks
ja südamesoojuseks. „Teie ülesanne
on oma emakeelt õppida, et
oleksite nagu päikesed meie eesti
ühiskonnas," ütles ta..
' Koolikomitee esimees H. Lupp
tervitas noori ja vanemaid, eriti
aga neid, kes esimest korda olid
Eesti Majja tulnud koolitöö alustamiseks.
;
Suve jooksul on koolikomitee
liikmed, koolijuha,taja ja õpetajad
tegelenud küsimustega,
mis on olnud seotud kooli majandamisega.
Rääkides eelolevast õppeaastast,
ütles H. Lupp, et; see kujuneb
noortele huvitavaks. Tuleval aastal
on Eesti Vabariigi 60. juubeliaasta,
miline päev on mõeldud
jõu kogumiseks ja tõotuse andmiseks,
öt eesti rahvale jäUe vabadus
tagasi tuleks. Aga sel aastail
on ka Noorte Aasta, mil koo-'
lielus on kaks suuremat üritust.
Neil üritustel; 'tah^taikse^ eriti
esile tõsta meie nopri kuna noorte
käes on võti (niilJlega eesti rahvas
läheb jälle vastu oma vabadusele.
Aprilli ailui on ettenähtud
suurem koolipidu, kuhu tuievad
eesti noored kõigist teistest koolidest,
võimalikult iile Kanada
kui selleks toetust saadakse. Otsese
pidustuse kõrval on tutvumine
ka Toronto Imnaga.
Teine Noorte Aasta üritus pn
kevadpäev Cruelphi iilikooli
juures, mis toimub peamiselt
Hamiltoni ja teiste läänepoolsete
koolide korraldamisel
koos keskkooliga.
H. Lupp nimetais suviseid kon-taktipidaimisi,
kus on käigus olnud
õiguse nõudmine keskkoolile
kredütide saamiseifcs. Sjiurem osa
algkooli lõpetajaist jätkavad
õpinguid keskkodiis ja saaksid
selle lõpetamisel edasiõppimisel
vajalikku kasu. Teiseks ülesaii-deks
on olnud ko õlile toetuste
hankimine kolmelit tasemelt, nii
föderääl-, provintsi- kui ka Toronto
linnavalitsuselt. Sooviavaldused
on sees ja praegu oodatakse
vastuseid. Veel ei teata, millised
need viõivad olHa ja kuigi loodetakse
positiivseid vastuseid, tuleb
seni koolikbmiteöl edasi minna
möödunud aasta eeskujul, kus
õppemaksuks oli $40 aastas.
Ta informeeris kuulajaid veel
käiku, minevate eesti keelekuj-susta
'asjus, mis NoaitheTn Se- .
condary Schooris on esmaspäeval
edasijõudnuile ja kesknädalafl ai- .
gajalle. •;.
On - organiseerimisel veel Eesti
Majas eesti keele täienduskursused
lastevanemaile ja teistele
huvilistele, kuid selle | kujune-mme
oleneb osavõtjate rohku-
• sest.
•Lõpuks koolijuhataja H. Ründ-va
kõneles noöntele eesti keelö
rääikimise • vajaJlikkusest eesti
koolis. See oh Eesti Maja, see on
eesti ikool ja seiilepärast tuleks
eesti kooli õpilastel ka eesti'keelt
rääkida. Ta soovitas, et lapsed
hoiaksid-oma õpetajaid ja täii
daks nende korraldusi, kuid suureks
rõõmuks oleks õpetajaile
kiil nad kuuleksid, et mõned õpilased
ise teistele soovitaikšid, eesti
keelt rääkida. Ta andis' juhiseid
Massidesse minekuks ja esimese
Hassi sisseastujate registreerimiseks.
Tänavu toimub õppetöö
Eesti Majas esmaspäeval ja
teisipäjeval.
Aktus ildppes hümniga, misjärel
noored lahkusid klassidesse,
et oma esimest koolitundi alustada.
' /l
EESTI KUNSTIDE KESKUS
Oktoober '77 Northern DistrictLibrary,
40 Orchard View Blvd. (Yonge — Eglintoa)
• tui* TORONTO lESTD MEiSKOORB isinevisdiÄSTÄ ja HEINZ R>IVÄLD,t.POHL^^^^^
Frince Hotelli rutsitiides
JYork Mills Rd.)
Pääsmed koos õhtusöögi ja veiniga $22.50 isikult, saadaval koori liikmetelt.
Informatsioon ja laudade etfeteEimine tei; 282-8786 või tel. 221-7754
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 29, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-09-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770929 |
Description
| Title | 1977-09-29-01 |
| OCR text | Sational JJ. ae>a.AcquisitioM Še Ottawa, Onti, Seepnd v^lasB maU regis-tratSoB number ^ — iwi. Nr. 72 (2419) XXVI aastakäik Neljapäeval, Z^, söptemlml 1977 — THuršday, September 29, 1977 Üksilmiimbri huil ^ e^[^ pärast seda üfIcatusnmpidamiseie WASHINGTON — N. Liidu välisminister Gro mõko pidas möödunud teisipäeval Liitunud vaste Organisatsioonis Kõne, kus ta kritiseeris Ameerika Ühendrükie, et need on passiivsed uue tuumarelvade piiramise kokkuleppe sõlmimisel ning heitis Carteri administratsioonile ette inimõiguste Jutlustamist, millega segatakse teiste riikide sisemistesse asjadesse. Pärast kõnet sooritas Gromõko üllatusvisiidi Valgesse Majja, kus tal oli pikem nõupidamine president Carteriga tuumarelvade piiramise küsiniuses. Mainita&se, et nõupidamisel tegid mõlemad pooled kompromisse, kuid esialgu ei antud läbirääkiiiMste Memuste ko^^^^^^ Välisminister Grcönõhjo šüüdisr tavat kõiiet ühendiri&Ide arvel tuleb võtta suure surveavaldusena Ameerika üihendrükidei vastu, kima president Canter. ja välisminister Vance ei; ole teinud venelasteale järelandmisi tuumarelvade piiramiseks uue ikokkuleppe sõlmimiseks.. Samuti häirib venelasi ameeriklaste uus neutronpomm ja madalalt lendav tiibrakett, millede tarvitusele , võtmisega Ühendriigid saavutavad strateegiliselt venelaste ees suure ee- • iise. _ Gromõko kõne kestis' üks; tund Ja nelikümmend minutit ning see koosnes peamiselt tuntud nõukogude propagandadraasidest, onida on maailimaorganisatsiooni üldkogu koosolekul juba varem ette kantud. Kõnes Ckriipsutati eriti alla vajadust tuumarelvade piiramise koldiuleipipe sõlmimiseiks ning mainiti, et selle kokkuleppega vähendatakse rahvusvahelist pinevust ning välditakse sõda tuumarelvadega. ^ • Gromõko . mainis ühtlasi.' et N. Liit on valmis teatud perioodiks lõpetama maaalused tuumarelvade katsed kui sellega nõustuvad ka Inglismaa Ja Ameerika Ühendriigid. . Samal aja! aga nõudis Gromõiko, et Liitunud Raihvaste Orgamsait-šioon peaks esitama ühendriikidele nõudmise 'neutronpommi konstrueerimise lõpetamiseks. Gromiõko puudutas ühtlasi ka N. Liidu suhteid üliendriikidega, mainides, et need on stagneerunud kui mitte täielümlt madalseisus. Minister aitaikeeris ühehd-riikide valitsust ja president Car-terit inimõiguste rakendamise küsimuse ülestõstmise pärast ! nimetades '^ seda nõukogude-sisemistesse asjadesse sekkumiseks, mille N. Liidu võimud kategooriliselt tagasi lükkavad. B FF Liidu dissident Leonid Pl|yshtsh koMs ^^K^ pcirlsiiieiiidiliiknietegc! OTTAWA — Grupp Kanada parlamendiliikmeid, kes on tuntud ,,Helsmgi grupi" nime all, korraldas Ottawas 14. septembril Ukraina dissidendi Leonid Pljuslitshi ülekuulamise/millest senaator Paul Yu-zyk'i vahetalitusel osa võttis ka Eestlaste Kesknõukogu abiesimees W. Pent Ottawast. Leonid Pljwshtsh aiidis ülevaate dissidentide tegevusest N . L ü f c ja vastas täie esitatud ^^k^^^ p]jushtshi andmetel organiseeriti N. Ludus viis gruppi, kes jälgisid. Helsingi kokkulepete täitmist N. Ludus. Need grupid tegutsesid Moskvas, Kiievis, Leedus, Gruusias ja Armeenias. Grupid kogusid inimõiguste rik-kiimise kohta fakte ja materjale ning saitiisid sellise tegevuse tulemusena nõukogude võimude ja KGB märklaudadeks. Pijushtsh toonitas,, et kui lääne-maaihn suhtub dissidentide tagakiusamisesse „vaikse diplomaatiaga", siis ei aniia see kaugeltki nii häid tulemusi kui kommunistide vägivalla avalikkuse ette toomine. Pijushtsh tõi ema kogemustest seUe kohta rikkalikult näiteid kuldas nõukogude politseivõimude vägivalla avalikkuse ette toomine ja läänemaailma ajakirjandusesse viimine on parandanud vangistatud dissidentide olukorda ja taltsutanud KGB-meeste vägivallaakt-sioone. - Kõneleja mainis, et Lääne-Šaksa-maa kantsler Schmidt on tuntud „vaikse diplomaatia" pooldaja kuid vaatamata sellele muutuvad Ida-Saksamaa ja Bonni vahekorrad iiha pinevamaiks hing neid ei suuda leevendada isegi sellised inimostu teod kus Bonni valitsus maksab Ida-Säksamaale iga vabastatud poliitilise vangi eest 17.000 dollarit. Kuna see ,-äri" osutub Ida-Saksamaale väga tulutoovaks, siis hoolitseb sealne poliitiline, politsei selle eest, et Ida-Šak-samaal oleks palju müüdavaid poliitilisi vange. EKN-u esindajal W. Tenfil oli võimalus küsida, kas vangidele on Venemaal saadetud organiseeritult pakke ja kuidas seda tegevust hinnata. Pijushtsh vastas, et sellistel pakkidel on suur tähtsus vangide OTTAWA — Tshehhoslovakkia valitsus on hakanud suirvet avaldama kommunismi eest Kanadasse põgenenud tshehhidele. Neile tshehhidele, kes tahavad jääda Kanadasse, soovitatakse oma vahekordade korraldamiseks Tshehhi kommunistliku valitsusega paluda valitsuselt armu, kirjutada alla truudusevandele punaste valitsusele ning ainda sellele informatsiooni oma isiku kohta.' moraalile ja nende majanduslikule toetamisele. Pakkide, saatmist tuleks jätkata ja kui need Venemaal „kaduma" lähevad, siis tuleb neid rahvusvahelise posti- ja Punase Risti kokkulepete põhjal nõuda.. Pakkide kadumist tuleks lähemalt Ja silmapaistvalt kirjeldada läänemaailma ajakirjanduses. Kanadas asutati teatavasti parlamendiliikmete poolt Helsingi kokkulepete jälgimiseks komitee, kes kannab „Helsingi grupi" nimetust. Komitee tegevus on suvevaheaja tõttu ohiud minimaalne ning komitee esimees R. Stanbury viibib praegu Sofias parlamendiliikmete rahvusvahelisel konverentsü, R. Stanbury kantselei korraldas siiski Leonid Fljushtshile Ottawa ülikoo lis loengu, kus kõneleja kirjeldas psühhiaatriliste meetodite väärka-sutamist poliitiliste vangide juures. • ^ : \- , W. Pent andis nii Sofia konverentsist osavõtvatele Kanada parlamendiliikmetele kui ka L. Fljushtshile üle eestipoolsed materjalid inimõiguste rikkumise kohta N. Liidus. Tshehhoslovakkia; kommunist-i lik valitsus kohtleb venelaste invasiooni ajal Tshehhist põgenenud isikuid kurjategijatena, kes on selja taga vangi mõistetud kuuest kuust kuni viie aastani, kuna nad 0|n maJilt lahkunud illegaalselt. ^ Kanadasse saabus sel ajal 12.000 tshehhi põgenikku, kelledel on nüüd kaksik^kodakondsus. Tshehhi valitsuse deklaratsiooni kohaselt kaotavad tshehhi ko-dafeondsuse kõik isikud, kes tegutsevad/ Tshehhoslovaikkias valitseva kommimistliku rezhiimi vastu või seda halvustavad. Paljud tshehhid mainivad, et neil pole midagi Tshehhi kodakondsuse kaotamise vaätu, kuid nad on mures oma sugulaste Ja omaksete pärast Tshelihöslovakkias kui nad satuvad kommunistliku rezhiimi-ga vastuollu. Samuti ei ole neil siis" enam mingisugust • võimaluät oma endise kodumaa külastamiseks. Äbesslinicssse « LONDON — N. Liit on saatnud Abessiiniasse 300 soomusmasinat, et 'tugevdada Abessiinia üksusi Somaalia ründajate vastu. Liidu toetusel opereeriv Abessiinia marksistlik valitsus on viirnase 1 ajal saanud suurte siõjaliste tagasilöökide osaliseks ja venelased kardavad . nähtavasti Kremlile sõbraliku valitsuse kOikkuv^rise-mist. Soomusmasinate kotoku-monteerimiseks on toodud Abessiiniasse kuuba tehnikuid, kes peavad õpetama abessiinlastele ' k a nende; masinate kasutamisit. Ivar Paul Soever astumiseks. tõsiselt jjeait kui ta ema täidab registreerimislehte T. E. S. Täienduskooli Esmaspäeva õhtul täitusid pärast mitmet suvekuud Toronto Eesti Maja ruumid Jälle nooni-sega, kes alustas oma uut Õppeaastat eesti täienduskoolis. Esimene päev ei andnud veel selget pilti .kEipaljU'uusi Õpilasi.alustas täienduskooli esin^^ • Atvaaiktus algas õp. A. Tauli vaimuliku kõine ja palvusega. Ta oli valinud n o o Ä e juhtsõnad, mie järgi elades noored /kasu saaksid. Ta ütles lastele, et „te tulete .eesti kooli besti keelt õppima, Teie pole ainsad, kes kokfeu tulevad õppeaastlat algama, samuti tehakse mujal, kuid siin on teid kõige rohkem ja võimalused on paremad. Kui te eesti keelt mõistate, š^is annab see teile võimaluse kõigi eestlastega üle maailma rääki- See on teie tagavarakeel, teie emakeel, isade ja. esiisade keei. Teie peaksite olema iseteadlikud ja targad eesti noored, kelle kätte on antud meie rahva kultuuri suur varandus." Ta andis noortele arvukaid teejuhiseid õppekäigu alguseks, soovides, et nad oleksid eesti rahva, valguseks ja vanemate riing vanavanemate rõõmuks ja südamesoojuseks. „Teie ülesanne on oma emakeelt õppida, et oleksite nagu päikesed meie eesti ühiskonnas," ütles ta.. ' Koolikomitee esimees H. Lupp tervitas noori ja vanemaid, eriti aga neid, kes esimest korda olid Eesti Majja tulnud koolitöö alustamiseks. ; Suve jooksul on koolikomitee liikmed, koolijuha,taja ja õpetajad tegelenud küsimustega, mis on olnud seotud kooli majandamisega. Rääkides eelolevast õppeaastast, ütles H. Lupp, et; see kujuneb noortele huvitavaks. Tuleval aastal on Eesti Vabariigi 60. juubeliaasta, miline päev on mõeldud jõu kogumiseks ja tõotuse andmiseks, öt eesti rahvale jäUe vabadus tagasi tuleks. Aga sel aastail on ka Noorte Aasta, mil koo-' lielus on kaks suuremat üritust. Neil üritustel; 'tah^taikse^ eriti esile tõsta meie nopri kuna noorte käes on võti (niilJlega eesti rahvas läheb jälle vastu oma vabadusele. Aprilli ailui on ettenähtud suurem koolipidu, kuhu tuievad eesti noored kõigist teistest koolidest, võimalikult iile Kanada kui selleks toetust saadakse. Otsese pidustuse kõrval on tutvumine ka Toronto Imnaga. Teine Noorte Aasta üritus pn kevadpäev Cruelphi iilikooli juures, mis toimub peamiselt Hamiltoni ja teiste läänepoolsete koolide korraldamisel koos keskkooliga. H. Lupp nimetais suviseid kon-taktipidaimisi, kus on käigus olnud õiguse nõudmine keskkoolile kredütide saamiseifcs. Sjiurem osa algkooli lõpetajaist jätkavad õpinguid keskkodiis ja saaksid selle lõpetamisel edasiõppimisel vajalikku kasu. Teiseks ülesaii-deks on olnud ko õlile toetuste hankimine kolmelit tasemelt, nii föderääl-, provintsi- kui ka Toronto linnavalitsuselt. Sooviavaldused on sees ja praegu oodatakse vastuseid. Veel ei teata, millised need viõivad olHa ja kuigi loodetakse positiivseid vastuseid, tuleb seni koolikbmiteöl edasi minna möödunud aasta eeskujul, kus õppemaksuks oli $40 aastas. Ta informeeris kuulajaid veel käiku, minevate eesti keelekuj-susta 'asjus, mis NoaitheTn Se- . condary Schooris on esmaspäeval edasijõudnuile ja kesknädalafl ai- . gajalle. •;. On - organiseerimisel veel Eesti Majas eesti keele täienduskursused lastevanemaile ja teistele huvilistele, kuid selle | kujune-mme oleneb osavõtjate rohku- • sest. •Lõpuks koolijuhataja H. Ründ-va kõneles noöntele eesti keelö rääikimise • vajaJlikkusest eesti koolis. See oh Eesti Maja, see on eesti ikool ja seiilepärast tuleks eesti kooli õpilastel ka eesti'keelt rääkida. Ta soovitas, et lapsed hoiaksid-oma õpetajaid ja täii daks nende korraldusi, kuid suureks rõõmuks oleks õpetajaile kiil nad kuuleksid, et mõned õpilased ise teistele soovitaikšid, eesti keelt rääkida. Ta andis' juhiseid Massidesse minekuks ja esimese Hassi sisseastujate registreerimiseks. Tänavu toimub õppetöö Eesti Majas esmaspäeval ja teisipäjeval. Aktus ildppes hümniga, misjärel noored lahkusid klassidesse, et oma esimest koolitundi alustada. ' /l EESTI KUNSTIDE KESKUS Oktoober '77 Northern DistrictLibrary, 40 Orchard View Blvd. (Yonge — Eglintoa) • tui* TORONTO lESTD MEiSKOORB isinevisdiÄSTÄ ja HEINZ R>IVÄLD,t.POHL^^^^^ Frince Hotelli rutsitiides JYork Mills Rd.) Pääsmed koos õhtusöögi ja veiniga $22.50 isikult, saadaval koori liikmetelt. Informatsioon ja laudade etfeteEimine tei; 282-8786 või tel. 221-7754 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-29-01
