Vaba eestlane , November 18, 1982

              1 •
2 VABA EESTLANE hdjapäeVal, ig. novembrü 1982 - 1928
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
ÜASA
VÄLJAANDJA: o /ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mills,
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMTUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $48.—, poolaastas $26.—
ja veerandaastas $14 —
TELLIMISfflNNÄp väljaspool Kanadat: aastas $58.—, pool-
: aastas $ 31.—j a veerandaastas $ 16 .—
Aadressi muudatus 50 c. — Üksilmunibri hind 60 c.
F R E E I S T O N I Ä N
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
Nr. 86
Kommentaarid
Nüüd, kus paljud kanadalased,
nende hulgas ka eestlased, oma
elamise^)lemise kohvritesse paki­vad
ning Florida suunas hakkavad
sõitma või lendama, huvitab siia-jääjaid
küsimus millist talve
neil eelolevate kuude jooksul tuleb
arvestada. Kas seekordne talv on
erakordselt külm, on ta lumerohke
ja kas talvekuud venivad võimali­ke
erakordsete ilmastikuolude tõt­tu
tavalisest pikemaks, ulatudes
novembrikuust kuni eeloleva aasta
maikuuni?
Ilmajaamade eksperdid katsuvad
nendele küsimustele vastata ning
nende ettekuulutused ei ole eriti
rõõmustavad — Põhja-Ämeerika
kontinenti ootab ees erakordselt
külm talv, võibolla isegi kõige kül­mem
käesoleva sajandi jooksul. Ar­vatakse
isegi, et temperatuiu: on
eeloleva talve jooksul keskmiselt
4—6 kraadi alla normaalse tempe-lisniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiij^
Vaade Eestlaste Kesknõukogu EaHadas üldkoosoleku juhatusele. PUdil vasakult esimees Laas Leivat kõ- ratuuri. Erakorraliselt külm talv
melemas, laua ümber Henny Aru ja/Peeter Hans Lüpp, Tõnu Tõsme ja Karl Pahapill.
Foto: Vaba Eestlane
Mis juhtub N . Liidus pärast d^^ Hnasht-
^ ^ t o r l i k e võimupiiridega varusta- shovi ja organiseeris partei tippn-
M kommunistUka partei peasek- des endale^ ef ta
ifetäri ja presidendi Leonid Brezh- sai võimul püsida 18 aastat,
nevi isurma? M i l M ^sise- ja v ä l ^ Brežhnevi väjjavalitukls oli tõe-pölütikat
hakkab ajama partei näoliselt tema sõber Konstantin
keskkomitee poolt uueks peasekre- Tshemenko, kuid viimaste kuude
Itäriks nimetatud poliitbüroo lüge jooksul kaotas Brezhnev haiguse
Jun Andropov, kes endale nime tõttu nähtavasti sündmuste üle
^ on teinud peamiselt julgeolekupo- kontrolli ning üjks grupp mõjukaid
Mtsei ja salaluureaparatuuri KGB parteitegelasi hakkas esiplaanile
ülemana? Kas^A^^ nimeta- upitama KGB ülemat luri Andro°
mine kõrvaldab pikemaks ajaks N . pbvi, kes viidi üle partei keskko-iiüdus
sisepoiütilise võimuvÕitluse^^m^^ sekretariaati, et anda talle
või on Kremlis oodata uulsipo^^ kindlamat seljatagust ning tumes-iisi
lainetusi tekitavaid jõnkatsumi- tada tema nime. ümber tekkinud
sl parteis eksisteerivate jõugruppide politšeimehe stigmat Võib oleta­ja
nende juhtide vahel? Kuidas da, et pärast Brezhnevi surma toi-peakš
läänemaailm suhtuma N . mus Kremli müüride taga ligemale
Liidus aset leidnud võimuvahetu- ühe päeva jooksul äge vÕimUjaga-sele
—^ kas jääma ükskõikse pealt- mise koosolek kuna diktaatori sur-yaatajana
ooteolukorda või avalda^ ma avalikuks tegemisega viivitati
ma Kremlile erililst survet praegu- peaaegu 24 tundi. Sellel koosolekul
sel iileminekuajalteiddnud tühi- Jäi Andropovi grupp nähtavast!
miku ärakasutamiseks? peale ning partei keskkomiteele
Need ja paljud teised k ü t u s e d ehitati peasekretäri kohale kinnita^
Vseoses Leonid Brezhnevi surmaga iniseks Juri Andropov.
täidavad praegu läänemaailmas Leonid Brezhnevi pärand And-publlkatsioonide
veergusid ning rppovüe ja tema kaaslastele ei öle
nendele katsuvad vastuseid leida eriti kadestamisväärne. Surma läbi
riigimehed, polütikud ja kremlo- lahkunud peasekretär jättis oma
loogide nime all tuntud kõmmu- järeltulijaile (suure sõjaväe kuid
ni^stliku Venemaa küsimuste eks- laostunud majanduse ning komplit-perdid,
Vastuste andmine ei ole seeritud välispolütilised problee-kergej
kuna seniste kogemuste jä- mid. N . Liit võitis küll detente
reie on iga võimuvahetus kõmmu- politiikaga lääneriikidelt suuri jä-nistlikul
Venemaal, kus surma läbi relandmilsi ja majanduslikke kont-või
mõnel muul põhjusel lahkunud sessioone, kuid need saavutused ei
juhile järeletuleja valimine ei ole olnud tingitud Brezhnevi ja tema
seadusepäraselt kindlaksmääratud, abiliste diplomaatilistest yõimetest
-raskelt ennustatavaks külsimuseks. ja riigimehelikust tarkusest, vaid
Esmajoones ei ole kmdel, kas kohe Säänerükide naüvsUsest ja ebarea-jpärast
endise võimumehe surma listlikest unistustest Moskva ka-esile
kerkinud uus suurus j p h või- suks ülesehitatud detente-Ioss vari-mule
või on ta siumitud sisemiste ses kol^u seebimullma, kui presi-
Intriigide tõttu taanduma ja tteitsek^dent Reagan N . Liidu ja lääne-ei
ole läänemaailmas kunagi selget maailma suhetele hiakkas vaatama
pilti ega tõetnrad iilevaadet KremÜ^^ r Afganistani
/võimalike aujärjepärijate tõekspi- ja Foolä näol jättis Brezhnev And-damiste
ja võimete kohta, ropovile lahendada . eriti rasked
N. Ludus ja samuti teistes kom: proMeemid ja jääb ainult oodata,
mUništlikkudes riikides on võimu kalš uuel juMl pn uusi ideid ja al-üiekandmise
protseduur väga oma- gatUsi nendele küsiniustele läheue-pärane
ning ei ole piiratud ega miseks.
seotud kindlate eeskirjadega ega Keegi ei tea praegu kui kaua
traditsioonidega, vaid oleneb ühe Andropov suudab vohnul püsida,
yõi teise poliitiku selja taha koon- kuid praegu tuleb lääneriikidel ja
datud gruppide mõjust ja tugevii- N , Liidu rahval teda arvestada,
sest IVIinevik näitab, et isegi vas- Läänes ei teata, mlHine mees on
Mvad eeltööd ühe või teise mehe AridropoV ja mida temalt -võib
esile tõstmiseks nmg kriitilisel mo- oodata. Ennustajaid ja oletajaid on
mendil võimule upitamiseks ei au- palju, kuid need võivad kÕik oma
na vajalikke tulemusi. Nii Uäiteks ettekuulutustega rappa jooksta,
e^ tahtnud Lenin ühe^ hinna eest Paljud lääneriikide vaatlejad pea-oma
järglasena näha Stalinit, kes vad Ahdropoyi liberaalsete vaade-kõrvaidas
aga kõik oma konku- tega ja suurte kultuuriliste huvide-fendid
ning kindlustas endale dik- ga poliitikuks, kellelt oodatakse
taatõrliku yõimu.Stalin tahtis oma peatselt N . Liidus värskete ideede
järglasena näha Georgi Malenkovi, rakendamist ja võitlust lämmatava
pannakse peamiselt Mehhiko vul­kaani
El Chichön'i arvele, mis
möödunud aprillis saatis maakera
atmosfääri tohutusuure tolmu ja
hapete pilve. Teadlased ühendrii­des
ja Kanadas jälgivad teravalt
selle pUve liikumist ja paljud ncii-de
hulgast on arvamisel, et se|e
pUv takistab päikesekiirte vaba lä­bipääsu
maapinnale. I
ühendriikide National Weather
Service juhataja Donald Gilmaii
mamib, et selle pilve mõju jälgimi-
„Los Angeles Timesis" professor Rein Taagepera artikkel, müle toimetus pealkirjastas „Miks toita täit- Il^^uf^I^i^Ild?^^^
matuidyenelasi?*VKirjutuš ilmus 7. novembril lehe pühapäevases juhtkirjaosakonnas. teaölaseü on uimseit arvamisel,
,BLO S Ä n g e l e s Times'ls DD
Kui president Keagan oktoobris N. Liidule rohkem vüja pakkus,- väitis ta, et vilja müüakse amult
sularaha eest, mitte võlgu. Juba septembris aga teatas USA Rahvusvalielme Kaubanduse Komisjon (Puh-lipation
1294), et tänavu hakkas N. Liit oma yiljaoste USÄ-ltfmantseerima lühiajaliste laenudega ameerika
pankadelt. Põhjuseks on „N. Liidu praegused üldiselt teadaolevad sularaharaskused*'. Sellega seoses ilmus
MIKS TOITA TÄITMATUID
VENELASI? :-
vaatama araabia õlile kui mille­legi,
millele neil on õigus — liht­salt,
kuna nad ori muutunud sellest
rängalt olenevaks. ^
see mõjutab temperatuuri maapin-
Muutke väljaveokeeld taieükuks nai. ükski teadlastest ei oska aga
praegu täpselt ennustada kui suu­rel
määral on oodata temperatuuri
langust, kus see mõju on kõige
suurem ja millal on oodata era-maisilt
kordselt külmi ilmasid, ühendrii­kides,
Madisonis, asuva Wiscönsi-ja
siis võib Argentima-juttu ju­tustada
ka oksinärivaile inimes­tele.
Käänaku vaid keegi õlitoru kui- Hiljuti on N. Liidu viljaostud kai
ni, ja vastuseks on saata sisse dumas karjale määratud
merejalavägi _ . . . . kindlustama nisule inimeste tarbeks.
,,mei©« õüvarusid, kuigi edukas- President Reagan teeb N. Lüdu id ülikooli metereoloog Reid A
Id sissetung hävitaks allika. küsimustes jõuüst häält, aga kan- Bryson läheb oma ennustuste tege
Ei katsuta rahulduda omamaiste nab kerget nuia. Ta võitleb N. Lii-varudega
ja säästa. Ei püüta ka du varjuga Kesk-Ameerikas, kus
misel veelgi kaugemale ja väidab,
et erakordselt külnia talve ei ole
Koiotid on toredad loomad. On
meeltülendav näha neid uitariias
õhtuehas haljail künkaü. Aga häi­riv
on, kui peab neile teed andma
rattaga tööle sõites. Petame endid,
kui arvame, et neid saab söötmise-"
ga taltsaks muuta. Nad hakkavad
hoopis .ainult sest toidust olenema.
pn^hrmiH;,!? ^^^^^ mööda oUa. paljud näevad vaid.meeleheitel ta- oodata mitte ainult eeloleval aastal
l i n n f ^ P ^ ^ ^ n ^ n ^ ^ ^ o ^ - T ^ n ! ; Olimüükei anna saudi-araablastele lupoegi. Ta võitleb N. Liiduga ka- vaid kogu 1980.nendate aastate kes-iipuiaaes
soosmgut pälvida. Laüe- mmgit mõjuvõimu USA üle. Raha keldes Lääne-Euroopa valitsustega
IcüU — ülemäärastest õliostudest gaasijuhtme üle. Ta võitleb N. Lii-nõrgestatud
inflatsioonilisis doUa- duga, hurjutades relvastus-külmu-reis.
Võimu aga mitte — ja eriti tamise pooldajaid, kes ei näe kol-ähvardada
õlivoolu mekordse ületapu vajadust. Aga
keelustamise DU ^^^^^^^^^i^^Sa. Saudi-Araabia on ta on Afganistani küsimuses vait,
tte aga ' .söötnud lüga^^ palju Inga maksab vajaduse korral Poola hun- -saadavad väävel-dioksüüdi
plaanid. Ameeriklased on hakanud^^' moiemale ta j o i gu nende e e s t - ja ^ on kor- ^^jj^era õhuruumi. See :seguneb
I V • . V . " , vaWanud osahsegi vdjakeehi / „ii,k„,ega, mUle tulemusena teki-
M^^^ vad õhus Väikesed Väävelhappe til-
Muutke nad olenevaks ameerika N. Liidule USA-poolsete viljatann- mis takistavad päikesekikte
sidKGB-s kõik salajased andmed, viljast ja nad hakkavad selle saa- gute kolmekordistamist 23 miljoni- tundmist maapinnale Kuid — kin-mida
vene agendid kogu maäUmas^!?^^^^^ tonnüe.. Juhul kui N. Liit peaks „itavad metereoloogid - süüdi po"
kokku korjasid ja Moskvas toi-^^ 3 kahanebymlda^roh- Pakkumisega soostuma, Ixxjks see ,^ ^ ^ tuldpurskavad
metasid - keni N L n t « sest v^^
mewwa. da vähem voib Washington riskida kui tarvitada Reagam enda sonu .,,1,^ '^^^ mic riimvor^
Need oletused Andropovi isiku ne^^^ ähvardades gaasijuhtme kohta N. Liidust Lää- ^""^"^^^ jeiiennuKiu, mis rmuvaa
ja tema kavatsuste iseloomcstami- väljaveokeeluga. Kui ainsaks tei- ne-Euroopasse---
seks tunduvad siiski soovunelma- ^^^^ valikuks on laialdane näljahä- USA farmerite ohtliku olenevuse
da N. Liidus, oleks selle juhtidel
vad hoopis su kasside, koerte ja
laste kallale.
Inimesedki pole teistmoodi. Mõne
aasta eest oli palju kära USAplaa- i;;^^,,
nide Üle haarata saudi-araabia õli- ™"
väljad välje veo
hul.?JKäraph-i läinud, mitte aga
tel. Selle põhjuseks on üldine vul­kaanilise
tegevuse elustumine vü-maste
aastate jooksul.
Metereoloogid mainivad, et prae­gu
on maakeral suuremal või vä­hemal
määral tegevuses 22 vulkaa-
N. Liidu ostudest, mida finatsee-
. „ rivad USA eni^a pangad.
Ludu saadikuna Budapestis mängis šiväljad, või:mis eales neist veel Carteri osalme väljaveokeeld puu-tena.
Mees, kes 1956. aasfal N . ^ kiusatus'hõivata „oma" mai-Õhku
ning piõjuvad kaasa maakera
kinni kapseldamiseks.
.Külma talve ettekuulutavaid te­gureid
pii märgata suvel, kuna
möödunud suvi ei saanud õiget hoo-sihnapaistvat
o ^ Ungari ülestõiisu järel on peale tuumajõu „nobedat dutas N. l i i tu valusalt, põhjusta- ^ad^Sie^suvi^r^^^^^
verisel mahasurumisel ja kes 15 Paigaldamist''. Vahepeal aga aitab des ehk sealsete põhivarude üm- gei^jie^at t^Ivet
aastat on tegutsenud KGB juhina/y^jf^^^^
, . . kuidas nuud just minetada raskelt sektorist põUundusse. Ent isegi Näib, et asjatundjad on pea-miüflses
kapatsiteedis ta on saat- võl^^ impeeriumi võlatähti. täieUk vüjakeeld poleks tollal välja aegu üksmeelsel arvamisel, et eel-nM
inunõiguste nõudjaid ja dissir Muud km Kesk-Lääne hääli sellise kutsunud meeleheite-reaktsiooni. olevate talvekuude jooksul on 00-
dente huUumajadeäse ja sunnitöö- mängurahaga osta ei saa. Reagani äsjane viljapakkumine data erakordselt madalaid külma-laagritesse,-
toimetanud pagulusesse N. Liidu liigolenevus ameerika ületab aga kaugelt ettevaatuse pii- kraade ja palju limd. Ainsaks rõõ-selliseid
mehi naan IHrinmir V2 1 ^^^^^^ on juba käes, nagu näitas rid. Ja mida üldse tähendab ta ga- mustavaks kureks nende hiiopisõ-i,
- , •^''^^ Carteri väljaveo- rantü, et väljavedu mingil juhul ei iumite rivis on ühendriikide at-hemtson
ja tousanud taga usklikke^ keelu mõju. keelustata? Kas Reagan kavatseb mosfääri uurimise eksperdi Step-ei
ole tõenäoliselt liberaal ega N . Tema samm oli piiratud ulatuse- taolist lubadust pidada isegi juhul, hen Schneideri väited, et põhjapiir-ga,
ehkki poliitUistel põhjustel kui sisetülid peaksid ahvatlema N.^ kondade temperatuur näitab vüma-nüN.
Liit kui ka USA farmerid Lüdu saatma sõjaväge Iraani, Tür- se aastakümne jooksul pisitillukest
katsusid seda kujutada täieliku ^isse, JPoolasse, või Jugoslaavias- kuid siiski märgatavat soojenemi-väljaveokeeluna.
se? Teatud oludes; võiks oodata, et se tendentsL
^ Pika-ajaline lepingukohustus tarn^ ^^^^^^^
vaid peab uSsaldama oma rel- 8 müjoriit tonni aastas täideti pisut Carterlikku südikust.
vastatud jõndude tugevust. Tema Keeld lõikas ära amidt umbes poo- ^oib loota, et N. Lut, võttes Car-senme
tegevus ning tema sõnad on le vüjast, mida N. Liit USA^ soo- teri sammu ^hoiatusena; lükkab ta-ri
^ / , vk Asta gasi Reagaiiivüjapakkumise.Arves-taiehkus
vastuolus oletustega, et . i.TiqÄ tades aga oma neljanda kehva saa­ta
hakkab nõukogude sisemist ein teravapUguIise^ loodusnähetjj
reformeerima ja parandama ning surve ettepanek vastu võtta, kui Jälgimisega on^ sagdi ^argemadil-
Liida ellu uute tuulte tooja. Oma
ameti vastuvõtmisel toonitas And­ropov
rõhutatult, et N . Liit ei saa
hakata irahu paluma imperialisti-
Oleks huvitav teada, mida ütle­vad
looduse ja loomade elu jälgi­vad
mdiaanlaste ilmade ennusta­jad
nende tarkade teadusemeeste
ennustuste kohta? Indiaanlased
välispoHitilistest avantüris^ Liidu kohalik ajakin ajas krediidltingimused on soodsad
likest jsammiidest • teist pim. Jälgisin pidevalt üht
tJhendriikide presidendi R e a ^ I päevalehte Eestis'^ vabä^^ see deneyus;^algab igasuguse
ajal anastas. Esiteks: PuhuIViljasuste hakkab vaja
sõnavõtust Kremlis torniuvayoi- põllumeestel sööta lehmadele ^^T" sagedamim, uha smi^
muvahetuse puhul võib- oletada, et jahvatatud lehti ja kuuseoickaid ^^^^ vdjakau-
Washingtonjääh Moskva sünd- Suvel pidi heina tegema pisimalgi õitsejale, kes järskir peaks katsu­muste
suhtes esialgu äraoötavak^ ^^^^ ma^tarnmguid kärpida!
seisukohale, olles valmfe K Liidu- f^^^l^^^^V ^^^adki -loomasöödaks.
lu . V ,\ ^ („Mitte kasutada oksi üle senti-ga
rahu ^uitamise huvides-^^^^^^ meetri läbimõõdus! - neil ei ole
tõotama kui selleks luuakse vasta- toiteväärtust.'') Ajaleht hoiatas ka ka^sojaohtu.
maennustajad kui kõrged teadlased
oma keeruliste aparaatidega.
^ d kaval Hrushtshov kõrvaldas bürokratismi vastu. Sealjuures tõs­ta
kiirelt Bulganini abiga ja sai tetakse eriti esile, et Andropov luuakse, kui lääneriigid ise ei hak-vad
eeldused. Vaevalt neid eeldusi nälgivate veiste tapmise eest — l i -
aga leidub või Kremli algatusel ^^^^^."^^^^^ vähe, ja raske oleks
Ontario omavalitsuste ja ühend­riikide
Kongressi valimistega seo­ses
korraldatud rahvahääletusi tuu­marelvade
produktsiooni kulmuta-
Olenevus välismaisest viljast ei miseks võib tegelikult pidada suu-ole
lahenduseks N. Liidu siseprob- rejoonelisteks rahvale puru silma
leemidele. Ei kahanda kaubavahe- puistamise manöövriteks ning nen­de
valimiste pooldajatel ja korral-
Presidendil peak,s olema küllalt dajatel ei ole nähtavasti selge, mi-taipu,
et mitte taltsutamislootu- da nad taotlevad ja kuhu selliste
karja hiljerii taastada.
iljem ka tema kõrval kõrgemat tunneb endise poliitilise- ja julge-võimn
jaganud Bülganinist lahti, olekupolitsei ülemana paremmiN.
Hrushtshoviie kšijunes saatusKkuks Lüdu praegust olukorda kui ükski
tema soolsik Brezhnev, kes oma teine poliitbüroo liige. Samuti pee-selja
taga kombineeritud grupi abil taklse teda suureks välispoliitiliseks
Ja • färtei ideoloogilis®' eiMMieinitsS ;eksperdiks, kuna tema kätte Jook-.
^ . , Tähelepariuvääme oli, et nõnda
ka venelastele tegema uusi kon^ tabas väljaveokeeld N. Lüdu are-ses
sööta koiotte:
„Los lAngeles Times'i" toimetus
rahvahääletustega välja jõutakse.
Korif-aldajad loodavad, et kõik rii­gid
peavad rahva tahte survel võt­ma
tuumarelvade küsimuse Liitu-sessioone
ja: järeleandmisi, mis on nenuimat põllunduspürkõnda. See lisas artiklile karrikatuuri, milles Rahvaste Organis tsiooni äe
punase nüduia läbinud lääne näitas liigolenevust kuigi sai USA lennuk pealemaalitud nimega ^^j^^^.^^ .j^^^^^^
välispolütika oktoobrirevolutsioo- läidetud, et N. Lüt käändus liht- Commie Cruncher (Kommu-kägar-nist
kiiM täimÄvmil^ salt ostma nisu Argentiinast.Sele^ daja) laseb pommidena alla hästi-
V tage seda kaseoksi ja kuuseoickaid tuntud ameerüca leivafirma Won-
A. nosivaile lehmadele! . der Bread pätse.
ilmse hääletamise tuumarelvade
keelustamiseks ja hävitamiseks.
(Järg lk, 3)
>Nr. 86
V A I
20. ja 21. no J
dr. J. Mai
27. ja 28.m
dr. M. Lcl
Pühadei
EKN kau
Eestlaste
VabadusfoDt!
aastate ceskul
tal järjckoids)
hendusc ccs(
Ühise püliadJ
lähematele tl
kaasmaalastel
said jõuluptij|
soove uücks.
detcrvitustc
saadetud eesi
ja kõigile EK
te registrcerif
EKN bürod
hadetervitiist(
lub Vabadusi
büroole hiljci]
detsembriks.
Realistil
Tallinna RJ
gisenc kokkij
26. novembri
restorani rui
7.30 ö. kõik!
Kommenl
u
Selliste plai
paljudele tmil
ooni kulmuta!
liitikutelc, ri
dest, ei ole ti
inise küsimul
selt asuvad
Moskva pooh
marclvadc all
kuna läänerii
detente po|
Brezhnevi p(
Jääb arusj
vad sellist Ml
kat toetada
seda on Toi
Eggicton, kcj
jasõnalise U
eeslinnas llai
reie rahudei
lest osavõtjal
tems of Cail
elektroonilist
valmistamise
kide Cruise
ddc. Egglet(|
rakett on ka)
te kohale to|
nada ei tohi
de valmista]
tas ajakirjani
isegi pcaminl
milles ta oiil
timisseadcldil
tärnist KanaJ
Litton Sys|
vabriku juui
ahelikud d(
mist tööstusll
hiljuti lõhkcfl
gutatud tuRi
tekitas mitnj
tuses kahjus
said vigastaj
60 demonstr
vastavates
tevalmistusij
dcle vastu h
DemonštratsI
oli Allianco
müle sibli
LõunaOiiturI
siooue".
Kes on nel
uide selja (j
Moskva prcij
riikide prcsi
et temal oU
vad ühen.'li
produktsiooni
vene a,!'<'iuli|
tal Oli scUc
deid, kuitV t;j
huvides ava]
Kui ve»o
tuumarelva(
rait tegutse]
nende küsi
ulatuma? Tl
nende kiilini
nema enne
vastu suuna
oone" hakk