Vaba eestlane , October 18, 1984

              • • \ -
maa
f ABADE mmJ^STE BSiOiESANniA
¥ÄBA F.E:STLAN
Vaba Eestlane,
0BtM3B 2M3
TOMETAJA:;Hanaes.Oja; ^
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Airo, Heino
ONIDitoknetite 444-4823; taHtus^^(^ kuulutused,
cikspeditsio^ 444^
TELLIMISmiWAD Kanadas: $51.--, gwolaastas
ja veerandaaffltM $15.
TELOMSmi^AD v ä l j a g i Ka^ aastas $ 6 5 . — ,
aastas $35.--ja v ^ a i ^ ^
Aadressi muudatus 70 ©0 -~ tJksiknumbri hind 70 e
KUULUTUSTE fflNNAD
IraitousteMljel^H^ tekstis $5.—, ©ai
P R t l I I
PubMed by Free Estonian Publisher Ud,
1955 LeaHe St. Don Mills, Ont M3B 2M3
Nr. 77 Nr. 77
seljataha jäetud septembris lus eksisteerib nn kodumaal kui ka
tähistasime kodumaalt lahkumise Võõrsil ainult üksikute rahvakiUu-või
õigemini kodumaalt põgene^ kestena? Kas^^^^^^^ läheme vastu
mise 40. aastapäeva. Nende- saa- muirangulisele perioodile, kus ees-tuSsUke
ja traagiliste sep>tembripäe- ü rahva vaimne ja füü^fine vastu-vadega
seoses märgime ühtlaisi ka pann kulub nii õhukeseks jsi ee!st!
kodumaa teistkordset langemist rahvaarv nii väikseks^ et meie rah-kommunistiiku
Venemaa okupät-vas ei ole enam võimeline ja suu-sioonl;
allay n^^ on nüüd kestnud teline võimaluste tekkiniisei oma
vahetpidamatult 40 asstat — seega riiki rajama ja iseseisvalt elama?
iajaliselt peaaegu kaks korda Selliste küsimuste esitamine tundub
Imuem kui E e ^ Vabariik. pelssimistlikuna ja pilves
V V teavaldusena, kuid oleme realistid
^ Kminei^sedanim^^
|aselldemafleme,sns^^(^^
gtt imngisugune maagilme mpju. selget keeltT
Eas tÕei^ oleme võõrsUelanud^^^
ba neli aastakümmet? tõesti on välismaal kahtlemata
Eestimaa ja rahvas surutud juba kõikvõimaliku, et sjm eestlust säi-üü
kaua võõra võimu alla? Kais ütada ja pealekasyavaid noori eesti
tõesti on sim võõrsU juba uued ge-üiiiskonnaga liita. See ei ole ker-meratsioonid
üles kasvanudj kes ge ülesanne ning meil OIE olnud
võõrduvad rsanun-äanmiult eesti võite ja kaotusi. Kuid vabas maa-
Iseelest ja kultuurist ning võtavad Ümais^n mdl sii^ vabad käed te-oinäks
asukohamaa keele, kmltuuri gutsemiseks ja me oleme katsunud
jat üldised eluprint^bid?^ teha jõpkohaselt oma parima. Hoo-
1 _ .. ^, V.; pis teistsugune ön olukord k ^^
Kommentaarid
Kui okup. Eestis äsja tähistati Tal-
Unna^^ «vabastamise" 40. aastapäe*.
va — see tähendab Eesti pealinna
teistkordset langemist kommunist­liku
Venemaa Valdusesse, süs koo­rus
esitatud kõnedest ,jutuajamis.
test ja tolleaegsete tegelaste mäles-tusküdudest
ühte-teist esile, millest
ine seni väga vähe või üldse mida­gi
pole kuulnud. . . . . .
Nü selgub näiteks nendest lugu­dest,
et punase sirp ja vasara lipu
heiskajaiks Pika Herm anni torni
olid kaks eestlast -r^ Tallinnast pä­rit
30-aastane Itn. Johannes Lumis­te
ja 19-aastane Venemaa eestlane
jefreitor Elmar Nagelmann. Lumis­te
on surnud, kuid Nagelmänn elab
praegu veel Tallinnas ja räägib
,,Rahva Häälele", millised punaar­mee
koosseisu monteeritud eesti
üksused esimestena Tallinna jõud­sid
ja kuidas tä koos Lumistega
käis Toompeal punalippu heiska-mas.
Mäallmalaager „Eesti tipp" juhtkoima koosolek Kotkajärvel. Koosolekul arutati laagris esinenud problee- Lumiste ja Nagelmänn kuulusid
me siMga nende vältimist tuleviku suurkogunemište^^ Foto: Ervin Aleveg. Eesti laskurkorpuse 354. laskur-polgu
baasil koostatud motoriseeri­tud
üksuse koosseisu* kes alustas
Väike-Maarja lähedalt Paasverest
Tallhma poofö liütumist 21. sep­tembri
pärastlõimal. Polgukoman-döriks
oli polkovnik Vassili Võrk,
lööksalga politrükUcs praegime
Eesti ,,välisminister" Arno Green,
\kes oli jsuutnud endale vaatamata
IDA-BERLIIN ^ Euigi IdaSaksamaa riigipea ja kommunistliku partei juht Erich Honcker pidi N. oma 'f^^^f^^
Lüdu surveMoobume ettenähtud kiüaškäigust Lääne-Saksamaale ja toetame N. Liidu kõva liini välispoliiti- valja teenida ^"^^/^^^'r.
kat, nMbIda-Saksämaa juhtkond olevat otsustanud jätkata koost
Beriiimsolevaitt Lääne diplomaatidelt j^^ septembn varahommikul 3a 101
ise
m ©Hmfmud jätkcitci koosfööp^liitikat
Diplomaadid ütlesid, et Erich
väiksemaid lahinkuid Vaskjalas ja
Et mitte murda lepinguid Lääne- käte surumiseks. Seal pidanuksole- pirita jõe - ääres. Eesti üksused
.Hohecker ei soovinud oma külas- Saksamaa valitsusega,
käiku mitte edasi lükata, kuna sel­lega
saanuks lahendada mitmesu­guseid
küsimusi kahe riigi vahel.
,,Meie poliitika on praegu mitte
suurendada seniseid suliete kahjus­tusi"
ütles üks Ida-Saksam.aa polii­tika
kujündaja.„Kahjustus on kül­lalt
suur.
süs Ida-Saksamaa tõenäoliselt
kavatseb rõhutada oma sidemeid iJyj^^^^g"
Bonni opositsiooni sotsiaaldemo
kraatide ja Roheliste parteiga,
ma küEalt žhesti Bonni poolt,etolu- moodustasid süski amult ühe osa
korda kahe riigi vahel mitte muuta ründajatest, kuna pealöögi Tallin-komplitseeritumaks
ja ekstreemli- nale andisid kolm venelaste rün-naküksust.
kes olid vastu USA rakettide paigu­tamisele.
E. Honecker krüpsutas alla seda
põlütikat ajal kui ta võttis vastu
Me soovime stabiliseerida oma Jo Leineni, läänesakslasest sot-si^
hted praeguses komplitseeritud siaaldemokraätide aktivisti, kohe
Vastavalt sellele versioonile Kohi Nagelmänn ja Itn. Lumiste said
lämmatas niisugused lootused, öel- kohe pärast Tallinnasse tungimist
des avalikult, ' pataljoniülemalt 22. septembri
^ , . . ,^ . keskpäeval käsu heisata Pika Her-ettasooyis
peamiselt raakida J punaUpp. Upu mee^
kond —Jkokku seitse meest — sõi­tis
tankil Toompeale, kus lippu hoi­dev
Lumiste ja tema kaitseks ko-keskkonnaiisist
probleemidest,
mis puudutavad kahte Saksa­maad,
Kuid nü see on. Neli aastaküm- Maal, kus eeistlaskond saab praegu
•.1
net on möödunud ja toonud para- seal valitseva kommunistliku teno-tamatidt
kaasa suuri muudatusi ja rirezhümi juureis polütiliselt väga
uusiaspektemeierahva tuleviku ja Vähe ^^t^^ iseseisvuse ja vabaduse
saatuse kujundamisel Normaalses taoüemisek
olulwras ei ole nelikümmend aas- ^ahvusUku identsuse säilitamiseks
M uhe^ rahva elu- ja kujunen^ on oma kultuuri viljelemine ja ko-protsessjs
pikk aeg, kuid eesti rah-^dumaa eestlaste auks peab ütlema,
ya ehisr bn see Teisele maaümasõ. geUel aM on saavutatud suma­jale
järgnenud penood toonud paistvaid tulemusi. Kuid' sellest
kaasa suunjuu^ murran- üksi ei piSsa - Moskva surve ja
guid, mis ei ähvarda imtte amult ^^nestamisp^
meie keele^F.l™l^^ et idast pealetungiva venelaste
j a kadu, vaid wegi meie rahva ek- lääner^nnüai poole vai-sistenteiv
Eesti rahva ja B ^ y^
torn poleiuiEe toimub kahest pt- l i s d t Äm kaua v ^ panna,
sast—^välismaal eksisteerivat ees^ :
liKt ähvardavad võõrad keeled |a See masendav olukord paneb
võõrad mõjud, kuna kodumaal su- välfeeestlastele meie rahva õiguste
rub eesti rahva elamispilrid ja ja vabaduse eest võitlemisel peale
vaimsed-kultuurUised eluavaldused üha uusi ja suuremaid kohustusi,
üha kitsamalsse ringi toores vene §ee võitlus on seda raskem, et lää-võim,
kelle eesmärgiks pn tülika ueriikides on vaid üksikuid kõrvu,
eesti rahva täielik häyitamuie ning niis meie kaebeid ja nõudmisi kuu-
Läänemere piukohna igaveseks lavad ja sün on ka yähe Isirge selg-
Veiemaa temitooriuini külge liit- rooga poliitikuid, kes julgevad
mine. ävaükult tõe ja õiguse ning rahvas-
, V . n . . . V ; . .te enesemääramise rakendamise ja
Tmidub, et kmsi harappn^^ vabaduse eest välja astuda. Kui-
5, yed saabunud, kuna moodu- ^,5,^
md: suvel T^ontos^ ^kcuT^datud ^^äitab meile eriti Afganistani ja
Ütortnsed^ Jlesh Paeyad naita- p^^^ probleemidesse suhtumine,
sid ja kuuiitasid, et vabas maailmais
eksisteerivad ee^use eluiou allikad
internatsionaalses keskkomias."p^^ fk u n a Hbneckeril oü suui^m huvi mandeeHtud, Nagelmänn ronisid
Samal ajal pn Ida^Saksamaavr^ Ida-Lääne julgeoleku probleemide knresti Uma igasuguse y ^ ^ ^
f - ^ - ? ^ torni J a heiskasid seal okupantide
y^^^^^^ Lääne-Saksamäa kantsler t e g i ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' ^
eM^laksamaa D i S a ^ ^ tal ei ohmd mingit ka- Ltn. Lumiste ja jefreitor Nagel-c^
Trc ^.n) r^onnn^ ..S.!^..... majd demonstratsiootie seks--ja^^^^^^ seoses NA- vatsust kontsessioonide tegemiseks mann said Kuressaares pärast Sää­tuse
yajadusele peatamaks USA
tuumalaenguga rakettide paiguta­mist
Läane-Säksamaale.
kongressil peetud kõnes
sellistes küsimustes nagu Ida-Sak- remaa vabastamist polkovnik Võr»
rn^i^r. «oi^„ +'õi.foo«n samaa kodakondsuse tunnustamine gult oma teenete eest aurahad —
Teme ]a voiDolla palju tähtsam 1 ... 1. T J . « « i
eesmärk on tugevdada nende kä- ^^^^^^ ^^he rugi vahelised esimene Punalipu ordem ]a 1«me
J "^^„diplomaatiüsed esindused saatkon-Pmiatähe ordeni. LuUste ei saa-
Sl , Kes vaiaavaa, staatusele". nud süski oma „kangelasteo" vilja
; . , , „ . kaua maitsta, künata saadeti Eesti
Selles konteksti?, ütles Ida-Saksa- Laskurkorpuse koosseisus Kura­maa
ametnik, oli külaskäik edasi ^ ^ ^ ^ ^a sai surma. Polkov-lükatud.
jjijj y^ssiii võrii, kes oli WUl sün-
Süani pole ohiud juttu uuest kü- öüiud Saaremaal, kuid sUrdunud
laskäigu kuupäevast. juba varases nooruses Venemaale,
keištel yalja töötada plaane, mis ha kantsler Helmut Kohi'! armas- suri Tallinnas 79-aastaselt, im.
oleksid meie vabadusvõiüuse ük- tusväärsemana kui külaskäik teos- Võibolla oodatakse, et kunagi Bonn aastal. Seega said kaks Venemaalt
teeks suuremaid järeleandmisi jul- tulnud venestunud ee^^^
et see ei olnud mitte nü palju
Moskva surye, kui Bonni tahtma­ka
ühendatud B^ti Ameerika Ko­tus
kontsessioonide tegemiseks,
mitee esimees Mäidp Kari, kes
kriipsutas OTtiaUa, et^ mis mõjutasid E. Honeckeri oma
suutnud 40-aastase pagulasperioodi sõitu edasi lükkama. Ida tahaks nä-geoleku
küsimustes.
la ktrfufab'.
„Horst Wesse DG
maa vallutamise ja punalipu heis­kamise
eest ütisat elu elada, kuna
lipu tegelüc heisaja— Johannes Lu­miste
— sai nagu saatuse tahtel
okupantide huvide eest võideldes
surma.
Kui suUred olid eestlaste kaotu­sed
vene huvide eest võitlemisel ja
ei ole veel
mis on
[jaks am-igalsugust
aryustust.
kahtlemata Oleme minevikus
sikasjališed eesmärgid. Tundub, et tuks.
praegusel momendU on nende plaa­nide
koostamine ning vabadüsvõlt- Lääne diplomaadid usuvad siin,
lusükü töö köorduieernnme ja elus- 6^ s^^® Moskvast oli siiski otsusta-tamine
globaalsels ulatuses ülnna vaks mõjutamaks Honeckeri külas-tähtsusega.
On loomulUi, et meie käigust äraütlemiseks. Mõnel arva-rahva
õiguste eest võiflemine ja tu- ^^^^^ Honecker võib olla saanud
leviku kaitsmme areneb ka tulevi-"j^^^ustust" külaskäigu edasi lük­kus
kahd eri üinil — eri maades
vastavalt kohalikele võimalustele ja Vaba F]p«?tlaTip'' nma iq «;pn .
eriolukordadele ning üldises glo- Honecker kohtus 14 juunil Mosk temhri 1984 aast^ (nr^ kodumaa ,,vabastamisel?"
baab^rulijti^
S ! ! : ^ . ^ ' ! ^ ^ ^ ^ ''«^^tlane"",mmes a v a l d a t a k s e '^
arvamust, et m/p ,,Krusenstern" i,„^i.„„„^„. -M. - i,;^won
„poleks mitte kunagi läinud edasi võib oUa kunasine sakslaste m/n lastava rajuhoona". Nu ku-jutab
külastamise nlaaniffa" kui ta no- tr vf,r 5 ^ .fv l?^^^ .^^f kommunistide peahäälekandja Tal-
Kuiastamise piaamga Km ta po- Horst Wessel". Artrkh lõpul utel- uxt- o J c « o 4Änriic
Tleskhse msaeannkuod naõruu,s oelte kta l on olemas dakse„- „AAirTvaattaavvaassttii kkaassuuttaans llaaeevv koju vaid" ^ig^a ^ko^lm^^as m^^o^b^U ^is^e^e^r^it ud ^"5 Tshemenko nõusolek. , Jlorst Vesseh" nime. ^^^^ ^.J^ ^ ^^^^ aasta kaitse-
Tõ$iasi on, et m/p ,;Krusenstern" lahinguis langenuina magama iga-kusjuures
paljude aktsioonide läbi
viimisel tuleb tihedalt koos tööta­da
teiste Balti riikidega. Globaal­se
koostöö arendamisel on enda!§t-mõistetay,
et kohapealsed organi
mendatud ning et hea Organiseen- öm^ piüatud võimaluste ja väike-mise
tulemusena on võimalik ka se rahvaarvu juures kodumaa prob-suurel
arvul noon kaasa tõmmata, leemide selgitamiseks välismaail-
Ka kodumaal ei ole venelastel õn- masiisna palju teuiud, kuid veelgi
leJstunüd veel täielikult eestiaste rohkem jääb teha ja see paneb
vaimset vastupanu murda ja isegi meile pesde uusi kohustusi. Peame
Brangemarezhümi ja tsensuuri jnu- leidma u i ^ ideid oma rahva õi-res
leitakse võimaiusi eesti r^ya guste ja vabaduse eest võitlemisel
vabadusetunglä ajutiseks süütami- ning peame ohverdama senisest
seks. Kuid kuigi meie oma ^ v ü - rohkem summasid selle suure iiles-thisi
ja vastupanuvõiniet hindame, ^^^^s^ teostamiseks. On kahju, et
ei saa me siiski teha kaugeleulatu- neid küsimuisi ei saadud ajapun-vaid
järeldusi ning oletada, et meie dusel põhjalikult käsitada Toron-rahva
füüsilised ja vaimsed ressur- tos möödunud Ülemaailmsete Ees-sad
on välispidisele survele vastu- ti Päevade ajal korraldatud Rah-panemlsele
lõppematud. Need kui- yuskongressil, kus puudusid ette-vavad
nü kodupinnal U v ä l ^ kanded meie praeguse kriSsiolukör-silmanähtavalt
kokku ja selleks ei rä ja rahvuslüoi katastroofi võima-ole
vaja suurt ja tarka prohvetit, et luste vaatlemisel. Ning Kongressil
ktnilutad^ praeguse okikorrajät- ei leidimud ka iife ana-kumisel
meie rahvale ette tumedat lüüsivat ülevaadet koos vastavate
|a lootuseta tulevikku.
satsioonid peavad üldistes huvides
mõnegi küsimuse lahendamisel loo- '^^
buma üldlistös ja rahvuslikes huvi- suvel just süs, kui N. Lii- ei ole sama laev, mis kunagme vest und Hilovo kõrgendikele, Sta-des
oma^,suveräänsüsest." du ajakirjandus alustas oma kam- m/p „Horst Wessel". Viimane on raja Russa ja Porhovi niaüe laia
, ^ paamat ,,revanshismi" vastu, mida praegu USA Coast Guaräi kasutu- Venemaa tasandücel, langesid 1942
Nii yõüisime lõpuks konstateeri- üldiselt peetakse välisministri And- ses m/p „Eagle" nime all. On koi- —43- a. talvel Vene linna Velikije
da, et vajaksime Juba lähemas ti>rei Gromõko „kätetööks". memastiline parklaev, 1561 br. reg. Luki vabastamisel, 1944. aasta sep-levikiffi
tõelist globaalset Ralw- • ,... tn, 90 m pikk ja ehitatud 1936. umbris Emajõe joonelt hitlerlasi
kongressi, kus mitme päeva kestel ^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ surve all külaskäigu ^^^^^j TalUnna ' suunas jälitades, Saare-tuleks
põhjalikult vaaüenusele ja^^^"^^^^^ maa või hüjem vennasvabarügi
analüüsunisele eesti rahvast ja rah-^i^^^^"^^^^ sellistes küsimustes M/p „Erusenstern" on neljamas- Läti, NSV ninnal Kuramaal just en-vuskultuuri
ähvardav järk-järpuli- nagu ühine deklaratsioon, mida ta tüine parklaev, 3185 br. reg. tn., oodatud võidutundi.. /
ne häviriemiSprotsess ja kus koojj- ^^^^^^^'^^^ avaldada ja pikkus 114 m ja ehitatud 1926. aas- . 1
tatakseidaane, aktsioone ja akatu- ^'^^^^ Kurb pnliigeda neid ridU, kuidas
siväbadusvõitiuslUaile tööle Mhi-.^^^^ Teine kmiadsele m/p Horst ^S^^^^^^^ on jalatud
I ÄPPsmSärlSailA ÜQ«-fl««^- 1. Pfo H,a ^aksamaa ametal^k ^üües, WleessmeVe,U eK" usaurangaisneeive lmae/vp, n,i,miioe resit ijma^p^eangauh sktliinknui taVveande meeasatl ahsutev isd«e.s.-. TM^ SiS °" '^^^^^^ f ' ' ' ^ ""'P-'«^ kaotused, oUd kommunistlik aimiM muutmiseids, Moodu- ]jer andis just järele nõukogude . Tavarisht.<?h" nimp ^11 M ^ T.iiHus • ... ......
mng
võitlustaktika
nud nelikümmend aastat on näida- gurvele.
mid, et aeg ei tööta meie kasulks
yaid kahjuks. Seda arvesse võttes
peaks meU selge olema, et deMa-ratüvsed
seisukohad ei yii a!sjii
edasi, vaid et eesti rahva tulevik
idasakslased
„prooyisid" Bonni valitsust vii­mane
minutini.
See paneb mõtiema ja muretser
ma. Küsime — kas eesti rahvale
on teaabumas see moment, knns eeslt^
läbirääkimistega, mis meie tulevi-ku!
s peaksime tegema ja ette võt­ma./-
!e-
„Tavarishtsh" nime all N.'Liidus partei ja vene ülemjuhatus eriü
Odessa merekooli õppelaevana ka- huvitatud eestlaste surma saatmi-sutusel.
On endisest m/p „Horst sest, et kergendada seUega hilise-
Wesselist" 7,5 m lühem; ehitatud maid smüdndlaiS eesti rahva hävi-,
aastal 1933. tamisoperatsiööne.
.1 -M - J 1 "11 M. 1 J Läänesakslasü on praegu kooli- " Jw
baseerub siiski aimilt meie kõigi ^ ^ ' " . f r ^ ^ S ^ laevana kasutusel kolmemastüine ^
Lutu veenda, et see kulas- p^rfd^ev m/p „Gorch Fork". Sa- ühendriikides algas huvitav ja
masuguse ehitusega kui kaks eel- sensatsiooniline protsess, müle juu-mist.
Pikkus -samuti 90 m kui ku- red ulatuvad Vietnami sõja ajajäi-rism",
ütles Ida-Saksamaä ameti- nagisel m/p „Horst WessePü". ku. Protsessi algatajaks on Ühend-isik.
„Erich Honecker ei reisi just H.Si ; (Jlrj lk. 8)
Ühistel iiii^u^steUalomUa^^^^^^^ on ikkagi väärtuslik,
tel rahvuskultuunhse ja rahvuspo-lütUi^
e töö plaanidel nmg nende ,>See pohiud just polütiline tu-
^iimisel.• •. ::; -
VALVI
NÄDAL
20. ja 21. oktoobl
dr. R. Pahapü]
27. ja 28. oktoobJ
lir. M. Lecsml
Sihtasutus Ei\sl
peakoosolek peetj
8. novembril kell
Torontos. Päeval
nc;. koosoleku vi
vusaniannc; . n1
juhatuse ja revis
limine; välisrevi
ülestõstetud küsil
Sihtasutuse liii
nidel on õigus
kaks esindajat,
lisatud volituse
on 2.00 dollarit
maksta laekurile
Kirjalik kutse
kellel 1983. a. li
Endisi liikmeidi
meks astuda sc
võtta käesolev t;(
Kommenti
(Alj
riikide sõjajõiu
Vietnami sÕjak|
WüUam Westm(
bannd laimamil
määrimise pärl
(Columbia Broj
televisiooni saal
miljoni dollari
Kogu lugu on I
ritud ja tollei
põhjani ulatav, |
päevavalgele
s^ poliitüiscdl
need tegurid jj
sJd ühendriigid I
demoraliseerivi
sessi aluseks 0^
nuaril 1982 avJ
liiUles kinnitat
moreland on
Vietnami komj
suurust, ja sõja|
sellega saada
tust Vietnami
dalt: dokumej
avaldatud saal
Westmorelandüj
ris valcandmel
seUega alla ÜhJ
, duväljavaateid
Saates, mis k|
Uncounted Eiu
ception" rõhul
ameeriklaste l{
red lahkarvami
suured on koi
ja nende tiigei
re Keskagehtuj
oli kommunistil
korda nii pal.i^if
seda arvestas
hatus. 1908.
sõjaväe pcak(
kommunistide
.'?28.000 melieh
tuli nrvesta(Ii|
kom^^r.m istlik ii|
Kin(l?'a1 Wc?
joni (loilari sij
ole esHafnd ml
tu, vaid hõlni;|
ajakiiianik
saatejaama SJ
ja CFA (»ndise
Sam Adamsi,
koostamisel n(l
Ühendriikide
sessi kestel
palju asjao)u|
ühendriikide
ja viisid amcj
tavale lüüas^j
tegurKcst olj
mis viis sõja
ga ff^i aincerl
tas kaasa sõjj
kitamisele.
mitie aimdt s(1
näitamistts. sj
-andmises, mi|
kide sõjaÜsi