Vaba eestlane , August 14, 1984

              Nr. 60
i^IeU ka vanadele.
itiises-:;'•/;
la:
saadava]
kinkeäriš
|o.7a
erliinisfi
litost
51.50
noorusaastaist
TÜD"
koolidtitiiitel Eesti
50
liiiiiiiiiiiiniiiiiiiiinniimmiiiniuini
Saksamaal; ja Banque
Prantsusmaal. Selle
röjli kaudu võimaldub
lõjutada vastava maa
|>aratuuri ja üldmajan-tõmmates
tagasi Või
käibelolevat rahahulk
Isemat kontrolli või sür-cse
poliitikuile ja po-larteidele
.„poliitiliste
toetuste lubamise või
teel. Herbert Hoover
presidendikoha 1932.
}1 USA-s ja süüdistas
temalt toetuse äravõt-andmises
Rooseveldi-levelt
ise kuulus 1920-
|ist alates Wall Streefi
te hulka ja Oweu
[t.el ta püüdis 1923. a.
srida sisse Saksamaad
tcrinflatsiooni arvel.
abimeesteks on need
Ikes vastuvõtlikud fi~
l^italismi eesmärkidele.:
^i^iikud akadeemikud",
(antsed ideed maailma
sobivad kokku pan-
|egat' Mõlemaid hoitak-
?likena „tasude ja ka-teemi
kaudu.
•• •• \ •• • ' •'' " • - • .
(JärgDeb)
ISI
lESriLÄNl teisipäeval, 1 4 augustil 14,1984 Lk.
ABEL L E E
ILMAR
#nrf>erlnd/o fl/JkÖBWaendl
sete valiti 134 teost 55 kunstoikult.
Sellele Usandus 30 teo^ 10 kniistiii-
Esto-84 oli võimas TsiIiviisteaäililE- kult, kes olid toimkoima poolt ilma
kiist Ülendav ja ähendav eest^^
va loova-kultnurilise. joudemonst- esines 65 knnstiiikkn 164 tööga, mil-ratstoon.
K a h e M o n ^ ^ ^ adguniateriaalseU meste väljAete^^^ siin-seal näeb
see teist|te. rahvastele m^^^^
tamhs^tegi^^ BonAaysse ja nwhameedlase uoi^ sid, kes on end ^^^t^^^ ,, S^SnSf'- tuseks^Ä Vähemalt kordki dusmäännüd, aga targem'on m 1
Mekas ära käia. teeb iga fainduismikuskUe kauemaks sdsma või ^ringi 1 ^ « Ä Ä S J I ^ " ^ ^ ^ tU«mBe.rtaatonC_ D a ^ ^ a e k - ; andunu reisiplaane V a L a s i s s e ^ - v ^ jääda, sest kohe on sul
vaimustas ja kiimitas see usku nuw^^^^^^ ^
riputamiser on rõhk olnud alakor-ruse
esinduslikus miljöös tihedat
visuaalset sümfooniat komponeeri-
SündmusH kalender
Neljapäeval, 23. aug. kellajll hom­mikul
kuni kella 5-ni pJ. Eesti Ma­ja
suures saalis pensionäride päev..
noortes kui ka vanades ineie
vusliku säilimise jõi^sse; ..1^,^ . . . -
Tähtis osa ühe rahva kultiiuriclo-parv
kohaliku eraettevõtk^^^^
¥aranasi on paljude asjatundjate esindajaid: igasuguste meenete
arvamusel maailma yanim tojmiiüapakkiTJaid, tuleva
enam kui neljatubaride aastase" mi- jäid, kerj^^^ ' I
i . „ « , « « ^ : o , . ^ t, —^ i s e l k o r r u s e l oti tö^
isaewievdi jiuaui. JUUgl naitUSl Oll t#a«l1vVe«lM !RJ Aö«o# CAA „ surnud EV^nAd^Ie l VRXI.^ . • V ^ L / . i
eesti kunstiloomingu avarust
K Ä I niaid ja Rooma riiki veel
Ja sü- ei tuntudki, oli Varanasi, endise xor ^''^^^m, kes pole võibolla- va- j
mega Benares, juba ülemaailmses ^ ^ ^ . ^ " i kaheteistkümneaastane,
mõistes tähtsaks keskuste
mitnieid, ei ohiüd nad, ega piim
nudki olla üksteisega võistlevat
v^id demonstreerisid meie visuai
se kunsti elujõudu. Loomingu sek- Iniponee^^^ . oAP^^e vi^Vo^,.- i T Ä I U I
tor oleks kindlasti .veelgi^I^^^^^^
;mdka; meie: arvuka j a ^ ^ ^ ^ ^ raamatukogu/sellealase UIK ^^^^
kommertsiaal-jareklaainkun^^
loomingu esitamisega, J a miks
te koguni rahva ja asjaarmastajate he, esimesel pilgul nii erineva tem- esimese
k&stnike väljapaüekugar •. peramwidiga kunstniku loomingu-
Enne lähen^ale vaaüusde M filosoofiad. Nende mõlema jõud o i
loetleme toimunud näitusi.
Tähtsaim l a väga imponeeriv oli
O^Keeffe Centre'is toimuiiud„üle-maäiimrie
eesti kujutavkuiisti näi­tus",
mis oli zhüriinäitus, kvaliteet
distsippds, kolorüdis, komposit­sioonis
ning pinna\dimistluses.
Kõksi koloriit <m särav, kuid tõsi*
smmitud pehmete neutraalsete
Ent see
mis tömbi
äräütleinisevia. IsegijsÜSy kui nagu
poolunes, oleme juba. kiviterrassi
«i oie" muidugi põhjus, trei?pe mööda järsult kaldalt jõe-b
ligi hindudest palve- ni jõudnud ja paati astunud, on
rändureid. Samuti ei d e sellel mi- peatselt meie kõrval üks teine paat
dägi tegemist sellega, et India rei- kalie jõehärjuskiga isa ja poeg
sile tagasi mõteldes ilmub mälüek- — kellel valitseb jällegi küllus
se kataloogiga ja hästi organisee-n^^^ wäaera '^^'^'"^'^ ^ hovab^see, mis toimub jõekaldal
• ritüaa läbi vüdnd Mrik, ^ nuad jaägMt meie tähel^anu.
Ä pJiige Ä ^. remad joed ()n piAadWtuse^ i ^ ^ ^ ^ Inimesed on rinnuni vees, pilgud
TäMsusett teišete kuhu tekib pUia-tanu
CoÜege fek'is Globaalse Keckü: aga peaaegu müstiü- S^^f eelkuma ja siis kerkibki jõe
Eestluse" näituse s'toiktonris Eesti geomeetrffises vormi t f L t Ä f k^^^^ teiselt faldalt punetav päikeseratas.
Kunstide Kesknse poolt organis^/»'a^«»»'ü«s.^M^^^ ei ole
Situd noorte kunsti näitust „ES. maaü pinna nõut
TOTAIENT'84'S mis demonstree-^^^^^"^^
kuidtemiw-y"^™^^'!!f^'^äb^labi India ^.^^P^^^
; ; , ja- ja^^rf^^^ =„.
riS TOÕmUStavatV ita#»st V i s ^ ^ gaaniliselt Indiale misama tahtis ^daels-tV raisishunbü3/vTeu«hoMn,^in^ r^i e,iiad ia
loommgns laste^as kmd^ Ugioosselt on aga Ganges hindu- 3 ' d teiS^VSdes e Slt^tStT^aa^Sf'"' Plruiatekstu^dmuutuvadtonaals^^ dSe taevaliku päritoluga jõgi, mi}- hü ZfZ
vaija, d aasiasiDess is-aastasteni. teks poeemideks. Peame ara mar- le vesi omab imettegeva tomie. õi- ^^^^^ esimeses päikesehelgis
E.Kmistnike Koondis Torontos ! i ' ^ ' ' " ' T f "'lÜ-^^'!!^ geusklikud hindud arvavad, et üks- esmakordselt täiesti selgeks kuivõrd
oli vana ja püsiva organisatsioon!- ^^^l"LJLn^^^^^^ M^taä. ainus bimblus^ Gangeses, puhas ^ ^ ^ ^ tegelikult see Gangesi
m juba kultuurilooHselt õigustatud mehaanIHsed. mnas Varanasis, uhub minema ^.^j^ ^.^^^^^ .^^^^^ ^^^^
oma kohalolekut kinnitama näituse- Slntt Tnlving, eksperimenteeriva r,..^^}^^ ^^f^ patusta- puhastama. Setetest tumedavärvili-ga,
mis toimus MetropoUtan To- kunstnikuna näib aina otsivat süm- Ja^ia-heb otseteed taevasse, Km ta veesoonel ujub igasugust kõnt-ronto
raamatukogus (Bloor aad M e i d tunnetele inimvahekordades. juhtub surema^ V^^^ voi sel- sa ja me märicame, et kuskü on
Yomge) tüüiga Tervitus Esta- Alates M. Underi luuletõlgenduste- ^ vahenialt kahetoimne viieski- madalikule jooksnud mingi suure-
84.1e«, E. K. Koondis Torontos, kes ga, üle erootiüse sümboHsmi näe- ^«^^^^ raadiuses. N.eed, kes lah- j ^ ^ ^ ^ _ ^^^^^^^ ^^^^^ _
m olnud kunsiUe pühendunud as- me nüüd Tnlvingut otsivat sidet ^ " ^ f ^^^"j^^ mujal soovivad, ^et y^^^^ röövlmnud käivad seda
Jaarmastajateleesinemisfoorumiks, tundmatute, graffiti sümboHte ja nende fondid yisatal^
võmuks just oUa rahva- ja ama- signatuuride taga peituvate hinge, mu põletamist Gangese voogudesse ,«t,,i.„,„„
töörkunstoike.. näituse. Wgaiisee- dega, embossing telmikas, tirndeU- 3^ Varanasi elamkud ise suplevad Nüüd juhitakse meie tähelepanu
riake ; seft kujundatud kirjade Meloodia- jões mi tü.ti kui võimalik kmdlus- surnup^^^^^^^
tes käsitsi valmistatud paberil. tarnaks oma hinge puhtust. See tüe S e sumboUseenbk ju tegeli-
.E.KunsiiSde Keskuse poolt ©rga- toimub hommikul päikesetõusu ajal kult Varanasit, sest palyerandurid
-SBiseeritud „Kolme JuubeU Kunsti- TSmmas on eemaldumas mehaa- ja osalemine selles rituaalis ongi, ei tule ju sinna mitte niivõrd eda-
I näitus" mis toimus ,^Royal Banjk * * « s t tekstuuridest pintslikäekir- mis muudab meie India reisi nii siseks ilmalikuks eluks õnne otsima
Flaza" eesniumis j a ' p i d i täMstao ^ kui just surema. Põrme on seal
ma Ontario Provintsi Toronto lin- teevad suurefor- juba mitmeid ootamas. Neli meest
na ja Eesti upu juubeleid, oli tee- maadilised vesiväjkimaalingud jõu- Meid äratatakse hommikul juba kannavad ühe nendest pambusest
maline näitus ning seadis'kunstni-J^^^ - tükk aega enne päikesetõusu ja kanderaamil tulerüdapaika, sumu
kud teatud düemma ette. Kujutav- ^ ^ j . ^„ meistermaalüa ^'^^^^f ^"^^^•^'"'^ ^^^^^^'^ ''^^^ ^^^^
kmistnikele oli määratud teema lü- kefm^de^^^^^ tänavad on juba peaaegu ummistu- valatakse kurku mõned tilgad Gan-ga
dikteeriv ja miüegi pärast ei VMITS^ "^^^^^stest mootorsõidukitest, gese vett. Paariad laovad laiba pea-reageerinud
meie disainerid üles- 1!^:'^^ tuhandetest velorikshadest, hulku- le sandlipuudest püramiidi ja see
kutsele, mis ometi oleles olnud 3» maasiiKu mmjepute. ^^^^^^ lehmadest. Kamper-lambid valatakse üle ghee, ehk vedela või-heaks
võimaluseks nende amete Aarismaa näitab tugevat peos, sümboliseerimaks, et valgus ga. Pealeinaja kõnnib viis korda
demonstratsiooniks. Lisan süa traditsionaalset portree maalimise hajutab ignorantsi varjud, tõttavad ümber püramüdi ja süütab siis r i i -
juurde ka teemaga seoses oleva . inimesed jõe poole, ümbrus lehkab da tõrvikuga põlema. Suits tõuseb
kommentaari, et ,^Sini-must-valge Kaske om selle näituse vaatluses uriinist ja tundmatuist vürtsidest silgelt pilvitu taevalaotuse poole,
lipu 100 aasta Juubelikomitee" Peatuda, sest igal pool on seinal Kärnased paariakoerad söövad ini- Mõne aja pärast kostab mingi
poolt välja kuulutatud, heade au- ""^agi huvitavat. Vanameister
hindadega, üpuvärvide teemalise Eduard Rüga tõsine ja oskuslik
kompositsioonide võistlus oli vähese graafika, Anu Uustalu müstiliselt
osavõtuga ja väga keskpärase tu- ruumüine „Noctural«, Salme Kal-lemusega,
mis ongi vist kõige ne- 3"^! söövitused, Maret Maiste
gatüvsem kogemus Esto^84 loos. tundeline realism, Luule Sova teh-nikapuhas
segagraafika, Siije Äii-
NimetamisvääršeM individuaal- so nukrameelselt maaUmakartvad
näitusi toimuis selle vaaüeja ilmed, Arnold Erese individuaalse
teadmisel ainult kaks: Kodumaalt laadiga, hästi maalitud väikesed
1982. a. välja pääsenud karikaturis- kompositsioonid, Vella Pihlaku
Ü ja graafilise kunstniku Aarne õhukese tekstuurilised monotüüpiad
Vahtra loomingu erinäitus Royal ja aina leiad end pöördumas Mai
York hotelli Alconquin ruumis ning Koppeli kogu maailma enese vas-meile
oma suureformaadiliste ak- tu vaagiva autoportree silmapaari
vareUfehnikas imemaalide läbi |u- poole. Ning DseLeetaru söövitus
ba varem tuttava Helga Roht-Poz- ,,Desert** sunnib peatuma ja vaat-nanski
Toronto teemaliste, samuti lema. Pajudki nõuaks veel äramär-suureformaadiliste
akivarfellide näi- kimist, kuid kusMl peab siisM väa^
tus „BAU-XI" gaSerils (340 Dim- luse lõpetama,
das W.) Julge eksperimendiga sümbolist-
- likus ekspressionismis esineb Lem-
Tulles tagasi 0'Kee?e Centre% gj^^g^ asendades senised pela-toimunud
ülemaaamse Eesti Kuju- metooniHsed tekstuurid brutaalsus-tavkunsti
valiknäituse juurde, siis kalduva Morüdi ja tehnikaga,
konstateerime, et see oli kindlasti , / , . , „ ,v
võimsaim eesti kujutavkunsti de- ^^^kujptuuijdega esinevad; Ädele
monstratsioon, mis Ameerika
mandril on toimurad Teadmata, lo Hubel, Erik Konze Rudolf S a^
miUised näitused toimmiud ^irVe Uudre ja Ants Vo^^^
Rootsis, ei Julge väita, et see oli Koik esitatu on hasti teostatud eri-vist
parim eesti kujutavakunsti näi- nevates süihdes ja materjalides,
tus väljaspool kodumaad üldse, Helmi Hermani „Two piece for-kuigi
peaa/gu tahaks arvata, et see f e r i t i harmoomHne vormi-mi
oli. Samal ajal leiame, et mit- liikumme ja rutm. Skulptuuride
med tugevad nimed puuduvad, g™PPi I«i«l»vad ka Maire Männi-ning
võime oletada, et suurte kau- 2ai poolt oskuslikult ikujundatod
guste taha väärtuslike kunstiteoste medalid,
saatmine on mitmeti tülikas,* kulu- Näitus oli meeldejääv Ja sellel oli
kas ja riskantne. Esindusliku kata- palju külastajaid. Rõõmustaval
loogi hiformatsioonil oli zhüriüe kombel toetas eesti rahvas oma
valikuks saadetud 286 kunstitööd kunstnikke ka mitmete tööde Lehmakarju silmab kõikjal India linnade tänavatel.
76 loiinstnikB poiil^ läbi
PÜHA JÕE PROOSALINE KÜLG
voogudes loomakorju^.
Foto: Vaike Külvet
summutatud paugatus jä leinajate
palvehääiitsuste toon kerkib kõrge­male.
Meile öeldakse, et see heli,
andis mäi4cu põrmu kolju purune­misest,
mis tähistas hinge lõplikku
kehast lahkumist.
Indias on kastisüsteem küll
ametlikult kaotatud, kuid tegelik­kuses
kehtib see" endiselt. See aga
ei tähenda, et selle süsteemi alusel
kõige madalamad olevused — paa­riad
— peaksid tingimata olema
majanduslikult kõige viletsamal
järjel või kõrgeimasse brahmünide
kasti kuulujad kõige rikkamad.
Kujuka näite selle kohta võib leida
Varanasi surnupõletaniisterrassi-delt,
kus tuhastamise korraldajad •—
doamid — kuuluvad shudra kasti,
seega paariate hulka, kuid teenivad
ühe ainsa päevaga rohkem kui lä­bilõike
hindu võibolla terve aasta
jooksul ja nende tulusad ametid
kanduvad traditsiooni kohaselt põl­vest
põlve perekondlikku liini
mööda edasi. Kasti kuuluv hindu
aga keelduks nendega ühises lauas
söömast.
Pühad ei ole Indias mitte ainult
jõed vaid teatavasti ka lehmad.
Aryatakse, et Indias on vähemalt
kakssada miljonit lehma ja Vara­nasi
ei ole muidugi ainus linn, kus
nad tänavau hulguvad ja kohati
flegmaatilises rahus liiklust kinni
peavad. Hindude lehniade austami­ne
läheb koguni nn kaugele, et ko­dusõja
ajal muhameedlastega esi­nes
rohkesti juhtumeid, kus hin­dud
sooritasid pigem enesetapu kui
nõustusid veiseliha; sööma, milleks
moslemid neid sundisid ülima pii-namisvahendina.
Millest selline
lehmade kultus tuleneb? Arvatakse,
et juba piibli aegadelt, millal indo-germaani
rändsuguharud' olenesid
suür-el määral oma loomakarjadest.
Selleks, et säästa kariloomi tapmi­sest
toidunappuste aegadel, kuulu-tasidki
muistse India juhid — sad-hud
— lehmad pühadeks looma­deks.
Seega põhiliselt. samasugustel
praktilistel kaalutlustel, millega ra­bid
Juudamaal põlustasid sealiha
tarvitamise mimeste trihhinoosi
haigestumise vältiniiseks. v
Senikaua kuhi lehmad veel mõ­ningal
määral piima annavad, ön
igal nendest oma lüpsja-hooldaja
ja päeval ümber hulkuv loom teab
ise, kuhu ta õhtul, läheb. Ahtraks
jäämise järele aga saavad neist pi­devad
nomaadid, kusjuures ena­masti
hoidutakse turgude lähedus­se,
kust ikka võimaldub midagi toi­duks
napsata. Nagu nägime —
täiesti takistamatult ei lasta isegi
pühadel loomadel sellist vargust
sooritada, kuid nende eemalepele­tamiseks
ei tarvitata ka mingit yä-giyalda.
Seda tehakse respektiga.
on avastanud Ganges®
Foto: Vaike Külvet
Muidugi leidub Indias ja ka Ne-paalis
kõikjal lehmavä|jaheidete
hunnikuid, kuid need ei lähe kasu­tult
kaotsi, vaid leiavad vastava
tööüemise järele üldist kasutamist
kütusena toiduvalmistamisel. Eriti
maapürkondades liücudes vcjib on­nide
esisel näha selliseid tooteid
korralikes, sümmeetrilistes vunades
samaaegselt kui kõik muu ümbrus­konnas
on äärmuslikult ligadi-Ioga-
•di.:- ••
Lehini austavad Indias võrdselt
kõik rahvaküud. N i i kõneldakse
Varanasi maharadzhast, kellele
meeldis alati hommikul oma Gan­gese
äärses lossis lehma möögimi-se
peale viruda. Süs viidigi iga
päikesetõusu ajal talle lehm maga­mistoa
akna alla ja torgati looma­le
ribidesse, et ta häälitsema hak­kaks.
Maharadzhad on nüüd Indias
ammu kaotanud oma kuulsuse ja
muinasjutulised varandused, kuid
lehm omab endiselt paradoksaalse
puutumatuse sellel vagal, kuid" näl­jaga
võitleval maal.
(Jäi
VABA EESTLANE
TOIMETUS J A TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
Tdefomd: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel . . . . $4.75
tekstis $5.—
esiküljel $5.J0
KinilDtiissS T&elidi&tt
nädala esimesse ajalehte kuni
cmasp. homm. kella 1 l-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella i l - m .
teL 444^832
Väljaspooi töSaegs:
Leida Mariey 223-0080
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Armastust saab arstida armastii-
•sega.^ • "
: L a B n i y e r