1984-08-14-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
, August 14,
¥ABADE EESTLASE
¥ABA£ESTLÄMB
VÄLJAANDJA: O/tJ Vaba Eestiane, 1955 toUe St. Bm,
Ont MSB 2M3
- TOWTAJA: Hanaes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heiao Jõe, öi&v
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMMINNAD Kanadas: aasta $51.—
la veerandaastas $15.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, poolaastas
$35.— ja ve^andaastas $18.—
Aadie^ muudatus 70 c. — tJksiknumbri Mad 70 a .
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
Imulutuste Mlljel $4.75, teksti^^
FREE iSTO
Nr. 60
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Lesüe St. Don Mills, Ont M3B2M3
Eesti Vabariigi diplomaatüised esindajad kohtuvad 0 ntario peamimski William Dayisega, vasakult aupea-konsul
Ilmar. Heinsoo, psakpišal Eiiišt; ™' m,^..:^
nMnniniiiininininiuii8iiiiniHiiiinini9iii9iininiiHiii9^
1 J
IV Ülemaffllmlsel Eesti Mahviuskoigii^ssil i l .
TORONTOS, Kanadas
1. Vaba maailma eestlaskoii Mõnitab ism) e! tst ona lahutsi''
matu osa eesti rahvast
2. Eestilaste lahvuspdiitillseks ilesandeks on jätku? võitlus
Ee^ maa Ja rahva vabastisaiiseks Nõokogode Liidu okn-patsioonist
Selles võitluses arendame koostööd kõigi rahvastega,
kes toetavad ikestatud rahvaste vabädustaotlosi.
3* Suveräänse Eesä siig^ taastamiseks eestlaskond võitleb Ye-ffl
® imperialismi, eesti rahva majandmsSikn väljakurnamise,
füüsilSse hävitamise, munõiguste rikkumise» loodusvarade
^^^^£^ keel®.ning Ü t M i
• •::v.aUasimmtise vasrtu.-
4. Vaba maailma eestlaste talite avsidamine ja tegevuse
koöi^eerinime toimub igal asumism^
siooni ja ülemaaHm^ t^lemaailmse Eesti Kesk°
nõukogu kaudu.
Toredad päevad
Suur pidustus lõppes bravüurs©
peoga ja siis tuli vaikus, mida ni»
metatakse nüüd puhkuseks, suure
töö tegijaüe hädasti vajalikuks
lõdvestuseks. Pinge tõusis ESTO
nädala sündmuste kuhjumisel mitte
vaid osavõtjaile, veelgi enam
tegijaile, kes ülemaailmselt tuhnid
tegelased pidid mõne tunni ja ühtseks
tegevuseks vormima, ihtseks
kooriks Või tantsutrupiks. Kiirelt
tulid lähemale esineAiised, ärevus,
pinge ja siis andis esinemise lõpul
antud aplaus vabastava kergendu-se,
lõdvestuse, mis nüüd paar nädalat
hiljem on ehk uueks energiakülluseks
kogunenud ja uuteks
ideedeks kuju vjõtmas. ...
Teised on teinud ülevaateid ja
kokkuvõtteid ja neid tehakse veelgi.
Seal on olnud ka mõni sÕna te-
Foto: Vaba Eestlane ehmatusele 1 ^
nende arvates poleks keegi tohtinud
teha, kuna nende töö oli tõusnud
kõrgemale kriitilisest lähenemisest,
sellele tuli jjuba ette anda suurepärase
Õnnestumise sära. Mõistja tegija
vaevalt sellist sanktsiooni julgenuks
avaldada, et võtke mü töö
kõigeväärtnslikumana vastu. . . . ..
Sellisena see nagunii vastu võeti,
Torontos äsja toimunud ülemaailmsete Eesti Päevade raames korraldatud Rahvuskongressil esines olime emotsionaalsed, rahvuslikult
ettekandega „Vabadusvõitlus -olukord ja tulevik" Ühendatud Balti-Ameerika Komitee esimees Mäido Ka- soojad kõigele, mis eestlased tegid,
ri, kes üksikasjaHselt vaatles ja analüiisis meie väbädusvõiüuse seniseid tulemusi ja väljavaateid tulevikus, hoopis uhked ja tänulikud veel siis,
Kuna meie vabadusvciitluse raskuspunkt on olukordadest tmgituna kandunud ühendriikidesse ja Mäido Ka- kui tegijad olid noored, sest nendes
ri tegevuspiirkonnaks on WasWngton, siis Jtäsitas t^^ ülevaade peamiselt meie tegevust Washmgtonis, on meie tulevik, nagu tavatsetakse
miHe mõju idatubühendriiMde võimsusest ja vaba maaüma juh^^ ka teistes rü- öelda. Uhkustunne täitis kõiki va-
Mdes tegutsevatele meie vabadusvõitlusiikele organisatsioonidele. Äjd^^ piiratud ruumi tõttu ei ole või- navanemaid, kui lapselapsed kas
malik ettekannet täies ulatuses esitada, kuid alljärgnevalt toome Mäido Kari analüüsist ja vaatiusest olu- laulsid kooris, tantsisid või tüarlas-tena
võimlesid. Keegi ei lähenenud
sellele Mndavalt, väiksed komistu-et
Euroopa tulevikku ei ku-. loodud Vabadusföderatsiooni. Balti sed tegid laste esinemise hoopis
Jundata Moskvas ega Washingtonis Vabadusliidule on tehtud palju rek- armastusväärseks,
vaid Bomiis, Pariisis Ja Varssavis, laami balti ajakir- ^
, janduses, kuid föderatsioon tegut- « r. , , , ^
Selline mmituv olukord peal^ vaikeelt, kuid efektiivseU Was- «««estunuma hmde, kus kommen-pakkuma
võimahisi ka Ba^^^^^
§ Ühendatyd
i lisi väljavõtteid.
1 PEAME OLEMA,
i PAINDUVAMAD
§ S. Vabaduisvõitiuse edraka&s ' on oluline hästi . 1
ganiseeritud eestlaskond, koos tugeva
ga Ülemaailmse EelsÜ Vabadusfpndi
Referent mainis sissejuhatuseks,
et me peame tegutsema oma vabadusvõitluse
huvides pidevalt ja jäir
jekindlait,. vaatamata sellele, kas
teatud maal ca võimul liberaalid
või konservatiivid. See tegutsemine
peab hõlmama ka tihedaid kontakte
asukohamaa poliitiliste parteidega,
kellele me peame näitama, et
me võime neile ühel või teis^ Juhul
või inomendil; nende iuviäes
kasulikud olla.
teerida saaks vaid varem antud
kide vabadusvõitlusliku töö laiendamiseks,
mida Eah^uskongressi
töökoosolek peaks läemalt kaa-
^ -iuma.'. • - .
PUUDUVAD KINDLA©
6. Jäimvalt tuleb rõhutada, et rahvuskultuuiilise io(
ja eesti kedeviljelemin lahutamatult seotud eesti rah- =
va vabadusvõitlusega ning vajab vaba eestlaskond ^iellk- E
ku toetust, eriti aga kirjasõna levitamiseL |
?6£esttuise pusimise ^iu^ ja 1
teised organisatsioonid ning kõ%i usutunnistuste kogudn- |
sekiga valm eestlane kunhigii vlteiaUiihteee^ organi- |
satsiooni ja eesti kogudus^ oma maj '
Iiku panusega
Referent toonitas eriti, et me
oleme juba 40 aastat viibinud võõr-üldiselt
peame siiki konstäteeii-. sil kuid selle aja kestel ei ole me
ma, et eestlane on yabadusvõit-, suutnud ülemaailmselt välja tööta-lusÜkule
tegevusele kaasaaitami- da plaane, millised on meie vabadusvõitluse
üksikasjalised eesmärgid.
Tihti väidetakse, et meie ees-sel
võrdlemisi loid,
vabandades oma ükskõiksust šeüe-
^, , kiidu-ja ülistussõnu: eesti rahvas
Mäido Kari hmnangul tehakse näitas jäUe mida ta smidab, et
kõigis organisatsioomdes --^nu i,^^^ p^jg ületamatud ja et se-vanades
kui ka uutes-vabadus- rahvast seob ikka veel eest!
võiüuslikku töö^^^^^
yoib konstateenda^ parallelismi näinud seUe kadumist ja soovitavad
3a seUega kaasuvat ressursside omavahelises globaalses suhtlemi-ses
kasutada kas higlise või õppida
koguni vene keelt. Veel polnud vaja
sellele tõsiselt mõelda, armas
maakeel kõlas sõnavõttudes ja laulus,
aga ka suhtlemiskeelena, kui
teine sõber tuli maalt, kus inglise
keel pole riigikeeleks. Oleme ikka
tore rahvas! lõid paljudki ennast-raiskamist
BALTI VABADUSPÄEV
EI OLE PERMANENTNE
Peatudes Balti Vabaduspäeva tähistamise
Juures, mainis kõneleja,
©t viimasel kolmel aastal on Kong-
38
3. Eesti vabaduse taastamise võitluseks
tada noorema põlvkonna rsdkendamlst ja segaabieluliste
perekondade kaa!satõmbamišt riahvuslikns tõÕs.
9. Vaba eestlaskond jä&ab senisest intensiivsemalt vabadus-võitiejate
ja poliitiliste vang^ toetamist Eestis ja Nõn-kogude
Liidus moraalselt, aineliselt ja teistel võimalikel
vnsidel. Hmdame Eestis tegutsevate, inimõigu^ mõndvate
gnippiide julgast ja vabaduse taotiusi ning nõuame igale
eestlasele õ ^ s t olla vaba.
10. Eesti Yabanigi jätkuv timnu^tamine vaba ma^hna rüMde
; poolt ja Eesti Vabariigi diplomaatiliste ning konsulaar-
:\ esmduste tegutsenuieoBaoIuIisefe teguriks eesti mhva va-
[•//y- badusvÕitltfses..:/-'\;-'.:\
11. Eestlased 'hindavad;: eriti •Euroopa FafflameEÜ ja. USA
Kongressi resolutsioone ning teiste riikide toetavaid seisukohti
BaM riikide õignste^^^^^ hindame
kõigelt USA presidendi selgesõnalisi väSjendisi Nõukogude
Oidu okupatsiooni
l i Vaba eestiäskond tõrjub kategooriliselt taga^ Nõukogude
M katsed lugeda eestlasi Nõukogude Liidu kodanikeks.
13. Koostöö või selle taotlemine okupeeritud Eestis tegutsevate
Nõukogude okupatsioonivõimu esindajatega kahjustab
• : :;E€sti.välistamise Võitlust-;.
14. Vaba eestlaskond astub resoluutselt vastu Nõukogude Liidu
piiüdlustele diskrediteerida eestiasi'vaba maailma
l i k ^
15. Vaba eestiäskond meenutab kodumaalt lahkumise 40-ndat
aa^paeva ja kohustub oma rahvuslikku vabadulsvõitius-likku
tööd jätkama raugemata panusega ning kmhitab, et
M ELUJÕUDU JA EESTI
VABADUSE UUESTISÜNIM!-^^^. ^
. , mäirgifcsonkommimismiMvitanu^^^
ga, et üksM partei ei kaitse semsd^ , j j ü j g , ^^ - ^; .
määral meie õigusi nagu meie seda ka kodumaa vabanemise. Kuid nen- "^^^^^^^ seaduseks. Km varema- SeUe vastu pole seni keegi mida-sooviksime
Ja tahaksime. Need ini- (je mõtete esitamisel unustatakse tel aastatel oli pärast balti resolut- gi öelnud, et me pole tore rahvas,
mesed ei arvesta, et ainult õiguse j^^jj^jj^^jj^jj^j Qjjsiooni vastuvõtmist peatõhk pan- eriti kui ise kuulutakse selle rah-nõudmisegä
ei Jõua poliitilises töös ^aske hävitada Ja isegi sel juhul ^^^^ressi lükmete sõnavõttu- va hulka ja just tahetakse kuulu-kuigi
kaugele, ning et oma huvide ^ marksism on kaotanud aren- ^^P®^*®^"^^^^ Balti rü- da siis, kui i)idupäeval sellele rah-kaitsniise
eest tuleb võidelda ja sa- gumaades oma imevõimu, ei ole ajalugu Ja küüditaihisoperat- vale antakse tähelepanu ka väljas-geli
ka kompromisse teha. need maad veel langenud lääne- ^ioonid, siis 1970-nendatel aastatel pool oma „perekonda".
' . V , WooiiTY,,, T.{?v.i>Q on-Kongressi balti resolutsioonides '
Mäido Kari^väitis. et ^ a s e d maailma rüppe. Utüistfe vangide vabasta-ühendriikides
ja te_istes riikides ei Analüüsides vabadusvõiüuslike mist, punaarmei väljavümist Balti
ole meie vabadusvoitiufe teostami- ^j,gäiü^ tööd ühendriiki- riikidest Ja vabade valimiste kor-se
ja ^poliitiliste küsimuste su^es ^es, m ^ ^ kõneleja, et vümasel raldamist Need resdutsioomd on
kaugeltki üksmeelselt häälestatud, ^j^^ on tekkinud uusi organisatsioo- eUu vüdud Ühendatud Balti-Ämee-
Ermevad vaated Ja seisukohad om kes proovivad leida uusi võima- rika Komitee algatusel. Resolut-tmgitud
generatsioomde-vahest, eri- jusi agrešsüvsemaks tegevuseks, sioonid ei ole aga muuümud sea-nevatest
maaümavaadetest, lalal^^^^J^^ organisatsioonidest tuleks dusteks vaid on olnud ainult Kong-pülatusest,
ülespuhutud saavutus- nimetada lääneraniklil tegutsevat ressi soovitusteks,
test Ja teistest teguntest Need eri- salÜVakdudütu Ja idarannikul (Järgneb)
nevad seisukohad toovad kaasa va- I '
badusvõitiusele antud toetuse kok- . • . •" : •. . — ' " •- -' '•: ... :
kulmivamise Ja uutest ajakohastest
võtetest loobumise -^liihidalt, soodustavad
neid tegureid, liiis pidurdavad
meie vabadusvõitlust.
EÄEKAMINE EUROOPAS iepiiigyt® kütkes
1 ! Andes ülevaate välispoliitilisest
1 arengust pärast Teist maaDmasÕ-
1 da, mainis referentj et tema arva i tes
1 Euroopa
I ne maÄasõda^i to^ 1955. a. kokkuleppe järel lõppes
I pas poh^ihst lah^du^^ Liidu oku-i
^ ""^^^^^ kokkule^s näki
= selle küsimise korraldamise. Sel- ^^j^jjggi^ eeskirju
Nii et kõiki sündmusi sellest aspektist
vaadates ei. saagi muud
öelda, kui et see tore rahvas tegi
toredad peopäevad, kus esmeti toredate
noorte ja vanade poolt toredasti,
mis andsid sooje elamusi,
mis jätavad kä tagasi vaadates hea
tunÄe neile toredaile päevadele
mõeldes.
Ja sellfe toreda pealispinna alt ei
sobi ju ometi mitte kellelgi hakata
vigu otsima või puudusi leidma>
ega nimetama mõnda, mida saa-nüks
vähe teisiti ehk veelgi toreda-mmi
teha. Pimedale ruumile vihjates
võiksid filosoofilised inimesed
vastata, et alles pimeduses hakkab
hing püüdlema valguse poole, nagu
orjuses hakatakse tundma vabadu-
VnN — Austel^ sõjaväe plaanitsejad kaalutlevad N. Liidult õhu- se tähendust Kõigele tuleb lähene-tõijerakettide
ostmist oma riigi õhukaitse tugevdamiseks ja vabasta- sümboole otsides,
on väga oluMseks küsiin^eks mal^ Moskvat humust, et see neutraadne riik võiks saada liiga lähe-; Äga muidii oJi w^,.c*
oopa tuleviku kujmienime^^^^^ ^^^^^ I Ä^^^^^
et katsub osta N. Liidus valmis^
tatud õhutõrjerakette ja tanki»
tõrjerelvi
HA
Omaaegses lepingus keelati Aust-liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiü
lest aspektist lahtudes võiks ütel- g^^^^usele, kus oÜ keelatud ühine- ^^"^^^^^^^^^^^^^^ R Liidu riale rakettide omamine, kuid vada,
et nii Idaj km Laane-^S-aroopa-j^jj^^ igasuguse kaitsepaktiga või rakette, selletõttu arvavad ka aus- hepeal ori raketid palju areneöud
võõrastele võimudele Austria pin- terlased, et see võiks neil õnnestu- ja praegustel pole enam palju ühist
nai baaside andmine. Kokkuleppele '^^^
kirjutasid alla veel Inglismaa, Kaitsemmister lükkas tagasi sel-
E riigid olid sõjas kaotajaiks
nmg : üroopa OÜ muutmiud teisejärguliseks
kontinendiks, mi'!e
esimestega, mis. olid kaugulatusega
suurrelvad.
sid, et n^d soovivad luua sidemeid
internatsionaalse' rahulükuniisega.
Hiina rahvusvahelise suhete organisatsiooni
president l i Yimang üt-
^ k võtnud omapoolse
seisukoha mitte kunagi olla
esimene tuumarelvade kasutanu-
PEKING-^ Hiina lubas vähenda-- sel, samuti ei käsuta nad tuuma-da
oma tuumarelvade ai^senali, kui relva vaenlase vastu, kes seda ei
Washington Ja Moskva võtaksid sel oma. Hiinal usutakse olevat mõni-alai
juhtimise oma kätte Ja ütlek- sada tuumarelva ai
elusüundi määrasid kaks suiir-Prantsusmaa^^^^^ tekkiva mõtte, et Kui N Liit iääb oma eitava sei-võimu-
Ameerika Ühendriigid seerivad Austria v^^^^
õhukaitset uuendada, kuid N. Liit u , ^ „ , n^ini^c A „ . t r ; . i . J v . . . . .nfT^^^;.!^^^?. ^^^^^ ^""^
ereKUiyseii nuMua i.^.iuga unu-.du või mõne Varssavi pakti riigi ^dusliku küsiku e tõttu on võimalik
kaitse susteenuga ja on korduvdt -IA P^V -V^
ja N.m onuKaiisei uuenaaaa, KUIÜIN.^ 1.111 kartus, et müües Austriale rakette, ria uute võitluslennukite ostmist
. « kardab, et Austria voiks kuidagi neirf fõpnänliQHt ^iimnataK^ ostmist.
Eksisieerivaohitoramuutm!^^^^^ aga majan-on
Euroopas tõstatatud küsimusi;
mis puudutavad majänduslikke
ja strateegiHši. probleeme. Kui
Ühendriikide ja Laäne-Euroopa vahel
valitseb teatud rivaliteet, siis
N. Liidu Ja Ida-Euroopa riildde va-tagasi
lükanud kõik Austria katsed
oma õhujõudude tugevdamiseks.
Nüüd plaanitseb Austria kaitseminister
Friedhehn Frischenschla-helised
vahekorrad on otse vaenu- ger külastada käesoleva aasta lõpul
likud. Kui sündmuste areng prae- N. Liitu ja katsub kfüsimust lahem-guses
šuimas jatlmb, süs võib ole- dad^
^^5tu. osta 24, mis on sõjalise juhtkonna
Austria on ainus riik, kel õnne^ ^'^^^^ I^alutlemis^l
tus venelaste alt pääseda ja selle- ^ ^SA F5 J>rantsuse^ Mira^-3 ja
tõttu n ^ o n v ä g a ettevkatiikud, ^ Dragoa Ostes N. Xii-
• ' dust rakette ]a USA-st lennukeid
et mitte lepingu rikkumisega an- olevat austerlaste arvates mingi
da põhjiast laiiesti okupeerimi- vorm omamoodi detente elustamiseks,
vähemalt Austria õhuruumis.
Nr. 60
18. JÄ,19.'iuJ
, Et^tf te
mi Ja hm
ka?idjas 0111
järeWiüüe kl
le viimfise
mbgi! aval]
tttd: „Aga
lestusega,
Paul Ruuu
kõigi asjak<|
rit»da sed^
banud: äisjl
luuletaja Sl
koondise „j
selt Innuni
hi tulcol
koos alltcl
tas tootmi|
uiuta sellel
Täitcvkomj
jandu$looli|
tatav mäl(
parem
muidugi
enesega
kivi leiva
hästi, kui
luule ja h
jana oleksj
se eest
uniiiiuiiiiuiiiil
MAALID
Helistage I
m
inNINIHHIIHil
Ukroil
baltl(
Neljapi
ti Vaba(
Ukraina
kokkusaj
Majas. Sl
badusliidl
kis, abie|
esimees
BVL sekl
tuse liii
Mazeücal
du keskj
Americaj
juht Jõul
raina KJ
esindajal
Ülemaail
siooni
Bedrif,
Ühingus]
veel n(
phiast j{
Kokki
juhtide
seks õlil
gate p(
rainlastj
ajal üU
Los Anij
said lõ)
na rah^
roosiaiJ
avatsei
baltlasll
etnilisel
nial.
Ballil
pimäiic
ajakir jj
iiata 61
taktid
tel on
informl
gude
Los Aj
Ennj
jas HJ
VabadI
• vaate
rahvad
Los
Seda
28. juj
de äv]
visiooj
Saksal
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 14, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-08-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840814 |
Description
| Title | 1984-08-14-02 |
| OCR text | , August 14, ¥ABADE EESTLASE ¥ABA£ESTLÄMB VÄLJAANDJA: O/tJ Vaba Eestiane, 1955 toUe St. Bm, Ont MSB 2M3 - TOWTAJA: Hanaes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heiao Jõe, öi&v TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELLIMMINNAD Kanadas: aasta $51.— la veerandaastas $15.— TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, poolaastas $35.— ja ve^andaastas $18.— Aadie^ muudatus 70 c. — tJksiknumbri Mad 70 a . KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul: Imulutuste Mlljel $4.75, teksti^^ FREE iSTO Nr. 60 Fublished by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 Lesüe St. Don Mills, Ont M3B2M3 Eesti Vabariigi diplomaatüised esindajad kohtuvad 0 ntario peamimski William Dayisega, vasakult aupea-konsul Ilmar. Heinsoo, psakpišal Eiiišt; ™' m,^..:^ nMnniniiiininininiuii8iiiiniHiiiinini9iii9iininiiHiii9^ 1 J IV Ülemaffllmlsel Eesti Mahviuskoigii^ssil i l . TORONTOS, Kanadas 1. Vaba maailma eestlaskoii Mõnitab ism) e! tst ona lahutsi'' matu osa eesti rahvast 2. Eestilaste lahvuspdiitillseks ilesandeks on jätku? võitlus Ee^ maa Ja rahva vabastisaiiseks Nõokogode Liidu okn-patsioonist Selles võitluses arendame koostööd kõigi rahvastega, kes toetavad ikestatud rahvaste vabädustaotlosi. 3* Suveräänse Eesä siig^ taastamiseks eestlaskond võitleb Ye-ffl ® imperialismi, eesti rahva majandmsSikn väljakurnamise, füüsilSse hävitamise, munõiguste rikkumise» loodusvarade ^^^^£^ keel®.ning Ü t M i • •::v.aUasimmtise vasrtu.- 4. Vaba maailma eestlaste talite avsidamine ja tegevuse koöi^eerinime toimub igal asumism^ siooni ja ülemaaHm^ t^lemaailmse Eesti Kesk° nõukogu kaudu. Toredad päevad Suur pidustus lõppes bravüurs© peoga ja siis tuli vaikus, mida ni» metatakse nüüd puhkuseks, suure töö tegijaüe hädasti vajalikuks lõdvestuseks. Pinge tõusis ESTO nädala sündmuste kuhjumisel mitte vaid osavõtjaile, veelgi enam tegijaile, kes ülemaailmselt tuhnid tegelased pidid mõne tunni ja ühtseks tegevuseks vormima, ihtseks kooriks Või tantsutrupiks. Kiirelt tulid lähemale esineAiised, ärevus, pinge ja siis andis esinemise lõpul antud aplaus vabastava kergendu-se, lõdvestuse, mis nüüd paar nädalat hiljem on ehk uueks energiakülluseks kogunenud ja uuteks ideedeks kuju vjõtmas. ... Teised on teinud ülevaateid ja kokkuvõtteid ja neid tehakse veelgi. Seal on olnud ka mõni sÕna te- Foto: Vaba Eestlane ehmatusele 1 ^ nende arvates poleks keegi tohtinud teha, kuna nende töö oli tõusnud kõrgemale kriitilisest lähenemisest, sellele tuli jjuba ette anda suurepärase Õnnestumise sära. Mõistja tegija vaevalt sellist sanktsiooni julgenuks avaldada, et võtke mü töö kõigeväärtnslikumana vastu. . . . .. Sellisena see nagunii vastu võeti, Torontos äsja toimunud ülemaailmsete Eesti Päevade raames korraldatud Rahvuskongressil esines olime emotsionaalsed, rahvuslikult ettekandega „Vabadusvõitlus -olukord ja tulevik" Ühendatud Balti-Ameerika Komitee esimees Mäido Ka- soojad kõigele, mis eestlased tegid, ri, kes üksikasjaHselt vaatles ja analüiisis meie väbädusvõiüuse seniseid tulemusi ja väljavaateid tulevikus, hoopis uhked ja tänulikud veel siis, Kuna meie vabadusvciitluse raskuspunkt on olukordadest tmgituna kandunud ühendriikidesse ja Mäido Ka- kui tegijad olid noored, sest nendes ri tegevuspiirkonnaks on WasWngton, siis Jtäsitas t^^ ülevaade peamiselt meie tegevust Washmgtonis, on meie tulevik, nagu tavatsetakse miHe mõju idatubühendriiMde võimsusest ja vaba maaüma juh^^ ka teistes rü- öelda. Uhkustunne täitis kõiki va- Mdes tegutsevatele meie vabadusvõitlusiikele organisatsioonidele. Äjd^^ piiratud ruumi tõttu ei ole või- navanemaid, kui lapselapsed kas malik ettekannet täies ulatuses esitada, kuid alljärgnevalt toome Mäido Kari analüüsist ja vaatiusest olu- laulsid kooris, tantsisid või tüarlas-tena võimlesid. Keegi ei lähenenud sellele Mndavalt, väiksed komistu-et Euroopa tulevikku ei ku-. loodud Vabadusföderatsiooni. Balti sed tegid laste esinemise hoopis Jundata Moskvas ega Washingtonis Vabadusliidule on tehtud palju rek- armastusväärseks, vaid Bomiis, Pariisis Ja Varssavis, laami balti ajakir- ^ , janduses, kuid föderatsioon tegut- « r. , , , ^ Selline mmituv olukord peal^ vaikeelt, kuid efektiivseU Was- «««estunuma hmde, kus kommen-pakkuma võimahisi ka Ba^^^^^ § Ühendatyd i lisi väljavõtteid. 1 PEAME OLEMA, i PAINDUVAMAD § S. Vabaduisvõitiuse edraka&s ' on oluline hästi . 1 ganiseeritud eestlaskond, koos tugeva ga Ülemaailmse EelsÜ Vabadusfpndi Referent mainis sissejuhatuseks, et me peame tegutsema oma vabadusvõitluse huvides pidevalt ja jäir jekindlait,. vaatamata sellele, kas teatud maal ca võimul liberaalid või konservatiivid. See tegutsemine peab hõlmama ka tihedaid kontakte asukohamaa poliitiliste parteidega, kellele me peame näitama, et me võime neile ühel või teis^ Juhul või inomendil; nende iuviäes kasulikud olla. teerida saaks vaid varem antud kide vabadusvõitlusliku töö laiendamiseks, mida Eah^uskongressi töökoosolek peaks läemalt kaa- ^ -iuma.'. • - . PUUDUVAD KINDLA© 6. Jäimvalt tuleb rõhutada, et rahvuskultuuiilise io( ja eesti kedeviljelemin lahutamatult seotud eesti rah- = va vabadusvõitlusega ning vajab vaba eestlaskond ^iellk- E ku toetust, eriti aga kirjasõna levitamiseL | ?6£esttuise pusimise ^iu^ ja 1 teised organisatsioonid ning kõ%i usutunnistuste kogudn- | sekiga valm eestlane kunhigii vlteiaUiihteee^ organi- | satsiooni ja eesti kogudus^ oma maj ' Iiku panusega Referent toonitas eriti, et me oleme juba 40 aastat viibinud võõr-üldiselt peame siiki konstäteeii-. sil kuid selle aja kestel ei ole me ma, et eestlane on yabadusvõit-, suutnud ülemaailmselt välja tööta-lusÜkule tegevusele kaasaaitami- da plaane, millised on meie vabadusvõitluse üksikasjalised eesmärgid. Tihti väidetakse, et meie ees-sel võrdlemisi loid, vabandades oma ükskõiksust šeüe- ^, , kiidu-ja ülistussõnu: eesti rahvas Mäido Kari hmnangul tehakse näitas jäUe mida ta smidab, et kõigis organisatsioomdes --^nu i,^^^ p^jg ületamatud ja et se-vanades kui ka uutes-vabadus- rahvast seob ikka veel eest! võiüuslikku töö^^^^^ yoib konstateenda^ parallelismi näinud seUe kadumist ja soovitavad 3a seUega kaasuvat ressursside omavahelises globaalses suhtlemi-ses kasutada kas higlise või õppida koguni vene keelt. Veel polnud vaja sellele tõsiselt mõelda, armas maakeel kõlas sõnavõttudes ja laulus, aga ka suhtlemiskeelena, kui teine sõber tuli maalt, kus inglise keel pole riigikeeleks. Oleme ikka tore rahvas! lõid paljudki ennast-raiskamist BALTI VABADUSPÄEV EI OLE PERMANENTNE Peatudes Balti Vabaduspäeva tähistamise Juures, mainis kõneleja, ©t viimasel kolmel aastal on Kong- 38 3. Eesti vabaduse taastamise võitluseks tada noorema põlvkonna rsdkendamlst ja segaabieluliste perekondade kaa!satõmbamišt riahvuslikns tõÕs. 9. Vaba eestlaskond jä&ab senisest intensiivsemalt vabadus-võitiejate ja poliitiliste vang^ toetamist Eestis ja Nõn-kogude Liidus moraalselt, aineliselt ja teistel võimalikel vnsidel. Hmdame Eestis tegutsevate, inimõigu^ mõndvate gnippiide julgast ja vabaduse taotiusi ning nõuame igale eestlasele õ ^ s t olla vaba. 10. Eesti Yabanigi jätkuv timnu^tamine vaba ma^hna rüMde ; poolt ja Eesti Vabariigi diplomaatiliste ning konsulaar- :\ esmduste tegutsenuieoBaoIuIisefe teguriks eesti mhva va- [•//y- badusvÕitltfses..:/-'\;-'.:\ 11. Eestlased 'hindavad;: eriti •Euroopa FafflameEÜ ja. USA Kongressi resolutsioone ning teiste riikide toetavaid seisukohti BaM riikide õignste^^^^^ hindame kõigelt USA presidendi selgesõnalisi väSjendisi Nõukogude Oidu okupatsiooni l i Vaba eestiäskond tõrjub kategooriliselt taga^ Nõukogude M katsed lugeda eestlasi Nõukogude Liidu kodanikeks. 13. Koostöö või selle taotlemine okupeeritud Eestis tegutsevate Nõukogude okupatsioonivõimu esindajatega kahjustab • : :;E€sti.välistamise Võitlust-;. 14. Vaba eestlaskond astub resoluutselt vastu Nõukogude Liidu piiüdlustele diskrediteerida eestiasi'vaba maailma l i k ^ 15. Vaba eestiäskond meenutab kodumaalt lahkumise 40-ndat aa^paeva ja kohustub oma rahvuslikku vabadulsvõitius-likku tööd jätkama raugemata panusega ning kmhitab, et M ELUJÕUDU JA EESTI VABADUSE UUESTISÜNIM!-^^^. ^ . , mäirgifcsonkommimismiMvitanu^^^ ga, et üksM partei ei kaitse semsd^ , j j ü j g , ^^ - ^; . määral meie õigusi nagu meie seda ka kodumaa vabanemise. Kuid nen- "^^^^^^^ seaduseks. Km varema- SeUe vastu pole seni keegi mida-sooviksime Ja tahaksime. Need ini- (je mõtete esitamisel unustatakse tel aastatel oli pärast balti resolut- gi öelnud, et me pole tore rahvas, mesed ei arvesta, et ainult õiguse j^^jj^jj^^jj^jj^j Qjjsiooni vastuvõtmist peatõhk pan- eriti kui ise kuulutakse selle rah-nõudmisegä ei Jõua poliitilises töös ^aske hävitada Ja isegi sel juhul ^^^^ressi lükmete sõnavõttu- va hulka ja just tahetakse kuulu-kuigi kaugele, ning et oma huvide ^ marksism on kaotanud aren- ^^P®^*®^"^^^^ Balti rü- da siis, kui i)idupäeval sellele rah-kaitsniise eest tuleb võidelda ja sa- gumaades oma imevõimu, ei ole ajalugu Ja küüditaihisoperat- vale antakse tähelepanu ka väljas-geli ka kompromisse teha. need maad veel langenud lääne- ^ioonid, siis 1970-nendatel aastatel pool oma „perekonda". ' . V , WooiiTY,,, T.{?v.i>Q on-Kongressi balti resolutsioonides ' Mäido Kari^väitis. et ^ a s e d maailma rüppe. Utüistfe vangide vabasta-ühendriikides ja te_istes riikides ei Analüüsides vabadusvõiüuslike mist, punaarmei väljavümist Balti ole meie vabadusvoitiufe teostami- ^j,gäiü^ tööd ühendriiki- riikidest Ja vabade valimiste kor-se ja ^poliitiliste küsimuste su^es ^es, m ^ ^ kõneleja, et vümasel raldamist Need resdutsioomd on kaugeltki üksmeelselt häälestatud, ^j^^ on tekkinud uusi organisatsioo- eUu vüdud Ühendatud Balti-Ämee- Ermevad vaated Ja seisukohad om kes proovivad leida uusi võima- rika Komitee algatusel. Resolut-tmgitud generatsioomde-vahest, eri- jusi agrešsüvsemaks tegevuseks, sioonid ei ole aga muuümud sea-nevatest maaümavaadetest, lalal^^^^J^^ organisatsioonidest tuleks dusteks vaid on olnud ainult Kong-pülatusest, ülespuhutud saavutus- nimetada lääneraniklil tegutsevat ressi soovitusteks, test Ja teistest teguntest Need eri- salÜVakdudütu Ja idarannikul (Järgneb) nevad seisukohad toovad kaasa va- I ' badusvõitiusele antud toetuse kok- . • . •" : •. . — ' " •- -' '•: ... : kulmivamise Ja uutest ajakohastest võtetest loobumise -^liihidalt, soodustavad neid tegureid, liiis pidurdavad meie vabadusvõitlust. EÄEKAMINE EUROOPAS iepiiigyt® kütkes 1 ! Andes ülevaate välispoliitilisest 1 arengust pärast Teist maaDmasÕ- 1 da, mainis referentj et tema arva i tes 1 Euroopa I ne maÄasõda^i to^ 1955. a. kokkuleppe järel lõppes I pas poh^ihst lah^du^^ Liidu oku-i ^ ""^^^^^ kokkule^s näki = selle küsimise korraldamise. Sel- ^^j^jjggi^ eeskirju Nii et kõiki sündmusi sellest aspektist vaadates ei. saagi muud öelda, kui et see tore rahvas tegi toredad peopäevad, kus esmeti toredate noorte ja vanade poolt toredasti, mis andsid sooje elamusi, mis jätavad kä tagasi vaadates hea tunÄe neile toredaile päevadele mõeldes. Ja sellfe toreda pealispinna alt ei sobi ju ometi mitte kellelgi hakata vigu otsima või puudusi leidma> ega nimetama mõnda, mida saa-nüks vähe teisiti ehk veelgi toreda-mmi teha. Pimedale ruumile vihjates võiksid filosoofilised inimesed vastata, et alles pimeduses hakkab hing püüdlema valguse poole, nagu orjuses hakatakse tundma vabadu- VnN — Austel^ sõjaväe plaanitsejad kaalutlevad N. Liidult õhu- se tähendust Kõigele tuleb lähene-tõijerakettide ostmist oma riigi õhukaitse tugevdamiseks ja vabasta- sümboole otsides, on väga oluMseks küsiin^eks mal^ Moskvat humust, et see neutraadne riik võiks saada liiga lähe-; Äga muidii oJi w^,.c* oopa tuleviku kujmienime^^^^^ ^^^^^ I Ä^^^^^ et katsub osta N. Liidus valmis^ tatud õhutõrjerakette ja tanki» tõrjerelvi HA Omaaegses lepingus keelati Aust-liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiü lest aspektist lahtudes võiks ütel- g^^^^usele, kus oÜ keelatud ühine- ^^"^^^^^^^^^^^^^^ R Liidu riale rakettide omamine, kuid vada, et nii Idaj km Laane-^S-aroopa-j^jj^^ igasuguse kaitsepaktiga või rakette, selletõttu arvavad ka aus- hepeal ori raketid palju areneöud võõrastele võimudele Austria pin- terlased, et see võiks neil õnnestu- ja praegustel pole enam palju ühist nai baaside andmine. Kokkuleppele '^^^ kirjutasid alla veel Inglismaa, Kaitsemmister lükkas tagasi sel- E riigid olid sõjas kaotajaiks nmg : üroopa OÜ muutmiud teisejärguliseks kontinendiks, mi'!e esimestega, mis. olid kaugulatusega suurrelvad. sid, et n^d soovivad luua sidemeid internatsionaalse' rahulükuniisega. Hiina rahvusvahelise suhete organisatsiooni president l i Yimang üt- ^ k võtnud omapoolse seisukoha mitte kunagi olla esimene tuumarelvade kasutanu- PEKING-^ Hiina lubas vähenda-- sel, samuti ei käsuta nad tuuma-da oma tuumarelvade ai^senali, kui relva vaenlase vastu, kes seda ei Washington Ja Moskva võtaksid sel oma. Hiinal usutakse olevat mõni-alai juhtimise oma kätte Ja ütlek- sada tuumarelva ai elusüundi määrasid kaks suiir-Prantsusmaa^^^^^ tekkiva mõtte, et Kui N Liit iääb oma eitava sei-võimu- Ameerika Ühendriigid seerivad Austria v^^^^ õhukaitset uuendada, kuid N. Liit u , ^ „ , n^ini^c A „ . t r ; . i . J v . . . . .nfT^^^;.!^^^?. ^^^^^ ^""^ ereKUiyseii nuMua i.^.iuga unu-.du või mõne Varssavi pakti riigi ^dusliku küsiku e tõttu on võimalik kaitse susteenuga ja on korduvdt -IA P^V -V^ ja N.m onuKaiisei uuenaaaa, KUIÜIN.^ 1.111 kartus, et müües Austriale rakette, ria uute võitluslennukite ostmist . « kardab, et Austria voiks kuidagi neirf fõpnänliQHt ^iimnataK^ ostmist. Eksisieerivaohitoramuutm!^^^^^ aga majan-on Euroopas tõstatatud küsimusi; mis puudutavad majänduslikke ja strateegiHši. probleeme. Kui Ühendriikide ja Laäne-Euroopa vahel valitseb teatud rivaliteet, siis N. Liidu Ja Ida-Euroopa riildde va-tagasi lükanud kõik Austria katsed oma õhujõudude tugevdamiseks. Nüüd plaanitseb Austria kaitseminister Friedhehn Frischenschla-helised vahekorrad on otse vaenu- ger külastada käesoleva aasta lõpul likud. Kui sündmuste areng prae- N. Liitu ja katsub kfüsimust lahem-guses šuimas jatlmb, süs võib ole- dad^ ^^5tu. osta 24, mis on sõjalise juhtkonna Austria on ainus riik, kel õnne^ ^'^^^^ I^alutlemis^l tus venelaste alt pääseda ja selle- ^ ^SA F5 J>rantsuse^ Mira^-3 ja tõttu n ^ o n v ä g a ettevkatiikud, ^ Dragoa Ostes N. Xii- • ' dust rakette ]a USA-st lennukeid et mitte lepingu rikkumisega an- olevat austerlaste arvates mingi da põhjiast laiiesti okupeerimi- vorm omamoodi detente elustamiseks, vähemalt Austria õhuruumis. Nr. 60 18. JÄ,19.'iuJ , Et^tf te mi Ja hm ka?idjas 0111 järeWiüüe kl le viimfise mbgi! aval] tttd: „Aga lestusega, Paul Ruuu kõigi asjak<| rit»da sed^ banud: äisjl luuletaja Sl koondise „j selt Innuni hi tulcol koos alltcl tas tootmi| uiuta sellel Täitcvkomj jandu$looli| tatav mäl( parem muidugi enesega kivi leiva hästi, kui luule ja h jana oleksj se eest uniiiiuiiiiuiiiil MAALID Helistage I m inNINIHHIIHil Ukroil baltl( Neljapi ti Vaba( Ukraina kokkusaj Majas. Sl badusliidl kis, abie| esimees BVL sekl tuse liii Mazeücal du keskj Americaj juht Jõul raina KJ esindajal Ülemaail siooni Bedrif, Ühingus] veel n( phiast j{ Kokki juhtide seks õlil gate p( rainlastj ajal üU Los Anij said lõ) na rah^ roosiaiJ avatsei baltlasll etnilisel nial. Ballil pimäiic ajakir jj iiata 61 taktid tel on informl gude Los Aj Ennj jas HJ VabadI • vaate rahvad Los Seda 28. juj de äv] visiooj Saksal |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-14-02
