Vaba eestlane , January 29, 1985

              Nr. 8 .5 YAMK B i M J ^ teisipäeval, 29. jaanuaril 1985 — Tuesday, January 29,1985 •lk. J
3BinX 031
mmm.
is. Soomepoi-i^
aba Eestlane
EESTI '
©UDUS
Toronto, Ont. "
. Saraoja
fe Ave.
. M4K 1V5 •
jaanuaril kell
r-PALVETUND-
• ' • • •
. kell 11 homm.
JS. Teenib K.
ud.
r. kell 7.30 õhtul
lel: II Peetruse
n BAPmTH
ÜS
ew Av<8. ^0639
. Raid
alkway,
t. M2J4T9
8488
ÜULÜTUSS"
ühäpäeval keB
1270 kc.
eebr. kell 10.15
ool täiskasva-
11 il.0ö bommi-
JUMALAI^EE-
. Raid. Noorte-a
mälestami-ÜLUTUSKOOS-Illustratsioonid
MANUELE :
KOGUDUS
•Ave.;-: '
Cres.
.LSR 41^
jaanuaril fell
r. kell 6 õbtul.
ÄicoosoLEK.;
br. kell 2 pi.
ja täiskäs^
JS. Kõneleb
oor Ülo Lindst-da
surma ma­sti
Kodust keU
ine; JUMALÄ^
lebc> T ^
eebr. kell 7 õ.
EV.^: LUTERI
KOGUDUS
:s ori
Järgneb kogu-
'ek;
Äustraalb m mommd järgmisi t^lem^^cailmsdd lesti Päevi
Laupäeval, 26, jaanuaril toimus Eesti Majas ESTO-84 juhatuse poolt konraMatud
Mõttekolle '85, et arutada äldrahvuslikke-kultuurilisi probleeme, analüüsida
Eud tJlemaaiimseid Eesti Päevi Ja püstitada tähiseid tulevast© suraürituste
Kohal oli päris kogukas arv or­ganisatsioonide
esindajaid ja asjast­huvitatud
isikuid. Oma avasõnas
dr. E. Aruj a, andis üksikasjalisemat
informatsiooni kokkutuleku orga­nisatoorse
külje kohta ja andis
kokkutulnuile tähiseid arutelude
suhtes, neist vahest kõige oluliste-mana
küsimused: kas me vajame
Eesti Päevi ja kui me vajaime, siis
kui tihti ja kus?
Tervitusi toi E.» iV. aupeakonsul
I. Heinsoo, kes jagas tunnustust
läinud ESTO-84 juhtkonnale. I.
Heinsoo arvates oli päevade üri­tustest
osavõtnute arv aukartust
äratav,
ent see es väljendanud veel seda •
suur rahvuslikku uhkust, midsi
taoline kokkutulek me^s kõigis
EJendab, rääkimata nende tähtr-kusest
nfa^ilmapoliitilises raamis­tikus
ja meie .vabadusvõitliBses
Eesti eekt.
Ta pani kokkutulnuile südamele
vaagida möödunut objektiivselt ja
julgelt, et k a tehtud vigu saaks ka­sutada
tulevaste Ü.E. Päevade
edukamaks läbiviimiseks. /
Oma • sissejuhatavas isõnavõtus
ESTO-84 esimees T. Metsala- püs­titas
temaatilise tagapõhja Mõtte-koldele.
See haaras filosifofilist laa­di
rahvuslikke-rahvuskultuurilisi
probleeme, mida peaks arvestama,
ent loetles ka puht praktilisi küsi­musi,
nagu kuidas arendada eest­lust,
nülleks me peam^ Ü.E. Päevi,
kus ja millal peaks neid pidama ja
mida on vaja taoliste ürituste edu­kamaks
läbiviimiseks.
Järgnes laudkonnavestlus teemal
„Eestlaste suurüritused'', Imida ju-
Kendas L . Leivat. Laudkonda kuu­lusid
E. Meve, E.
Kreem, K. Kaljuste ja M . Tam-mark.
Laudkonnaliikmete sõnavõt­tudest
koorusid välja järgmised
põhilise iseloomuga punktid:
järgmiste', .tJ.E. Fäevade. kava-peaks
olemai lühem, noorte osa­võtule
peaks panema suuremat
fõhku, järgmiste Ü.E. Päevade
asukoht peak^ määratama käi--
masolevate päevade ajaL
Skautlik noorus, kuigi tegev oma
ürituste läbiviimisega (maailma-laager)
lööb alati kaasa üldises päe­vade
raamistikus, „Estode Esto"
aastal 2000 pole võimatu, nelja­aastane
vahemik on paraja pikku­sega
jõukogumiseks, ^soovitav vär­vata
professionaalset abi ürituste
läbiviimiseks, kõned peavad olema
lühemad.
tJldises diskussioonis kerkis esile
küsimus: milline peaks olema suhe
rahvuskultuuriliste ja välispoliitilis­te
ürituste vahel? Kindlat vastust ei
leitud, kuna see sõltuvat laias haar­des
olukorrast maal, kus päevad
toimuvad, (Rootsis suur välispolii­tiline
edu, mujal nõrgem). Etteval­mistusteks
on tarvis vähemalt 5—
6 aastat, viimased Ü.E. Päevad
tehti 2,5 aastaga.
Ülejäänud Mõttekolde kava oli
jagatud töögruppideks, kes arutasid
üksikasjalikumalt Ü.E. Päevadega
ühenduses olevaid küsimusi;
Järgmiste Ü.E. Päevade asnikoha
iile oli elav mõtetevahetus, kus
kaalusi mitmete maade sobivust
Ikauguse, rahalise panuse Ja ko­haliku
eestla^komia suuruse val­guses.
Ka vaagiti, kumb on täht­sam,
kas teatud maa eestlaskon­nale
eestlust elustava süsti and­mine
või välispoliitilise propa­ganda'
ttõhn§iiss*;-' • •
Arutelud hõlmasid järgmisi maid-kohti:
Austraalia (juba avaldanud
soovi järgmiste päevade korralda­miseks),
USA ida- ja läänerannik
ning Saksamaa. Nooi:ema põlvkon­na
esindajad näisid tugevasti pool­davad
Austraaliat, vanemad USA
idarannikut. Pärast arvukaid sõna­võtte
leiti, et töögrupi vaadete ko­haselt
soovis enamus näha ESTO-
88-ndat Austraalias, järgnes USA
idarannik ja siis Saksamaa. Samal
päeval toimus ka USA rahvuskong-ressi
koosolek, kust teatati telefoni-teel,
et USA on nõus pSTO-92
korraldamisega, mitte aga ESTO-
88 läbiviimisega.
Pärast ühist. lõunasööki jätkus
Mõttekolle mitmes töögrupis, mis
käsitlesid Ü.E. Päevade üritusi,
eesmärgiga anda omandatud.koge­musi
edasi tulevaste Ü. E. Päevade
korraldajatele taolise suurürituse
edukamaks läbiviimiseks.
Reisijutt io-Äcaf rikcfl
teatrilcavcastcijciB©!
Jaanuaris avaldas Toronto näda­laleht
NOW (10. jaan.) Jon Kap­lani
kultuurimärkmeis retsensiooni
Hillar Liitoja teatrilavastuse üle,
mis .esitati jaanuari alul Theatre
Centre'is.
Lavastaja Hillar Liioja otsustas
tähistada luuletaja Ezra Pound'i
100. aastapäeva tema poolt ,,hallu-cinations"
iseloomustuse saanud la­vastusega
„The Last Pound". La­vatükk,
viimane mitmest, mis Lüt-oja
onyloonud Pound'i tööde alu­sel,
oli suunatud disorientatsiponile
kohe algusest—- kaks näitlejat
mängisid kekskasti, kuna Pound'i
värsse deklameeris Hugh Selwyn
Mauberley näitlemise allikmaterja-
Proua Els Greensid€'il bn sees
veel vana. gaidi matkavaim. Ta
korraldab kuidagi nii, et ta abikaa­sa
leiab töökoha kusagil Aafrikas.
Mees õpetab seal mõnes koolis või
kolledzhis oma paar aastat, seÜe jä­rele
tullakse Torontosse vanasse
kooli jälle aastaks või kaheks ta­gasi,
et uuesti mõnda teise Aafrika
riiki minna. Nii on nad olnu^ N i ­geerias,
Keemas ja vümati Zim­babwe's
(end. Roeesia). Els on siis
kodune perenaine, vahel üsna väi-keküla
olukorras, teeb mõnda va­batahtlikku
ühiskpnnatööd ja plaa­nitseb
lühemaid ja pikemaid reise
sellest baasist jä. tagasisõiduks.
Mõni aasta tagasi, peale võimu
üleminekut mustadele, värvati K a ­nadast
õpetajaid Zimbabwe maa­koolidesse.
Šmna nad süs läksid,
kaugek linna särast ja kärast. Kü­lastati
ka lõuna-Aafrikat, Namür
biat jne. Tagasitee tõi neid üle
Lõuna-Ameerika. Toredate valgus­piltidega
reisijutt on Tartu Insti­tuudis
teisipäeval, 5, veebruaril
keU 7.30 õhtul: Kõik ou teretulnud!
Teadaanne
T.E.B.K. teatab, et Juhan Peij^-
mani viiolakontsert 3. veebr. k.a.
jääb ära kunstniku vigastatud käe
Kaks rahvariiete^^" seljariideid kasutavat tõttu. ' i
modelli: Aksel Mürk ja Helga Niglas Peetri koguduse ^ ^ I ' ' ^ T ' * ' '
. . . . . . , • , • ^ Eesti Baptisti kmkus Peeter Hans-naisringi
moenaitusel Foto: Vaba Eestlane lepa iauiuõht« keU 6.oo õhtul.
sisuga Talihari '85
27. jaanuaril toimus tänavune Eesti Gaiderite Kogu Kanada Koondise Talihari
'85, mis Eesti Maja suurde saali tõi kokku väga rohkelt külalisi. Eesti nooruse soojad
südamed on suutnud aastate jooksul nagu talvise kiilmuse selgroo murda.
• TORONTO (EKN informatsiooni)
jaega on käinud ettevalmistused Balti Yabaduse ja Rahu
reisiks, mis toimub 25.—31. juulil s.aV Eeltööd on jõud­nud
nii kaugele, et reisikava on kindlaks määratud ja
alustatakse registreerimistega. Aktsiooni sihiks on maail­ma
tähelepanu juhtida inimõiguste^ enesemääramisõigus­te
ja; demokraatial mahasurumisele Nõukogude Lidu
poolt okupeeritud Balti riikides.
Kogu aktsioon algab Eopenhaa- simusele ja samaaegselt annaks
genis, kus kolmepäevase tegevu- hingelist ja moraalset toetust Bal-se
kõrgpunktiks on Kopenhaageni ti riikides tegutsevatele põranda-
Tribunal, mille korraldajaks on alustele gruppidele. r
Balti Maailmanõukogu. Selle avali- Helsingis toimuvad mitmesugu-ku
kohtu peakohtunikuks on sed aktsioonid, mille järel laev
ühendriikide suursaadik Mäx sõidab 28. juulil tagasi Stokholmi.
Kampelnian. Tribunali sihiks on Seal toimuvad demonstratsioonid,
käsitleda N. l i i d i i ebaseaduslikku, akafemik^
"Balti riikide okupeerimist. balti küsimuses ja rahvuskultuuri-
Kopenhäagenist sõidetakse era- lised esinemised kuulsas Skanseni
rongiga Stokholmi, küst reisüaev vabaõhumuuseumis. Aktsioon lõpeb
lahkub 25. juulil umbes 400 kaasa- S t o k ^^
sõitjagäi Kavas on sõita kaks Kuigi reisi peamine siht öjs maa­päeva
Balti merel Balti riikide pii- ilma tähelepanu stwnanmiej^ Balti
ride lähestikusv' jõudes 27. juulil riikide olukorrale, lopdavad^r^
Helsingisse; dajad, et aktsioon sisendab šuure-
. . , , . i mat koostöövaimu vabade baltlas-
Kaasa • soiiava^:;ajakirjanduse,Ig^ahel.. • • ^ • -• -
-teleVisiocMüjä raadio esindajad,
kaasasurvatud Radio Free^^^^^^^]^^
fe, kes kavatsevad edaöi
saateid (^^
Siis kui publik sisenes "teatrisse,
nad pimestati prozhektorihelgijoa-ga.
Kui nad istusid ringi juhuslikult
asetatud istmeile, tegevus oli juba
alanud, teksti vaheldumisi sosista-tij
röögiti või esitati pooleldllaul-des,
mõnikord tabamise kombel
näitlejate poolt.
•Lavatükil oli lavakunstilisi as­pekte,
mitmed sellest olid kavatsus­likult
mõeldud löögiks mitteratsio-naalsete
vaatajate närvidele. Kuid
nagu lavatükk baseerus tekstUe,
enam sõnadele või vähemalt sõna­de
näilikkusele, pidanuks see ole­ma
selge ka vaatajaile. 'Kõigest mis
kriitikule meelde jäi olid mõned
huvitavad visuaalsed momendid:
Andrew Scoref deklameeris man­nekeenile,
Sara Richardson esitas
aeglasi võimlemise lügutusi, kuna
Claude-Marie Lane lõikas tükki­deks
toorest m^a^-i;(mi|l^ Scorer
heitis hiljem karateÜigutusega Dä-vid
Grohinüe) ja paar teist momen­ti.
See võinuks olla 15-minutüine
esinemine, mitte kahe tunni kest­vusega
retsitatiivne oopus. Selline
katkestaiiiätu töö vajab t u g i^
maid j selgemaid ideesid ja tugeva­mat
andekat ansamblitööd selle
idee "^äljk toonuseks.
Hämardatud saali sisenesid põle-vatie:
küünaldega rahvarõivais gai­did,
hakates nendega süütama lau­dadel
olevaid küünlaid ja asusid
süs lava ette ritta. Eesrüde avane­misel
tuli nähtavale suurte lume-helvete
all talvine maastik tuledest
gaidiembleemiga ja suurte tähte­dega
TALIHARI. Selle taustal lu-g<
8§„ ngdr. Kristiina Valter luuietii-se.„
Talvemeeleolu".
i^vasõnas EGKKK juhataja gdr.
Lišanne Vaher tervitas täies koos­seisus
kohal olevat Eesti Gaidide
Lüdu juhtkonda, auvanemat Liis
Jusket, kelle algatusel 15 aastat ta­gasi
alustati Taliharja sündmuse
korraldamisega ja gaidmaieva va­nemat
Alice Kullangot.
tekstid, mis vaheldumisi moo­dustasid
kireva Ja hoogsa kava,
kuni massdeklamatsiooni vormis
anti dünaamüine pilt „Me. tule­me
. . . kord tuleme, «est meUe
eestlase nime, ei Jumalgi keelata
saa .
Ta ütles, et seekordne puhastulu
l^eb Kotkajärvele traktorikuuri
ehitamiseks, noortejuhtidele kur­suse
korraldamiseks ja noorte-ajakirja
„Tulehoidja" yäijaand-mise
toetamiseks.
. Süri Lepp oli toonud välja gaidi-juhte,
gaide ja hellakesi, osa neist
endise gaidide koori liikmed, kes
jätsid üllatavalt tugeva püdi meie
noorusest ja nende võimeist.
Edasises kavas Tiina Kubel män­gis
tsheilol Ingi-Mai Loorandi kla-.
verisaatel G. Marie ,,La Cenqüa-taine'V
Kalle Viires deklameeris
Marie Underi „Sõit hommikusse",
Evi Valge laulis Margit Vüä klave­risaatel
T. Vettiku „Laul sõnajala
õiest" ja J. Paklc'u „Sina oled
kelm". Ingi-Mai Loorand esitas
klaverü J. Aaviku ^Teelahkmel",
misjärel veelkordselt lava täitus
rahvarõivais lauljaist, Estonia
Koori liikmeistj kes dr. R. Tai ju­hatusel
lisasid väga heatasemco
Üst koorilaulu,«
lauldes R. Pätsi „ühte laulu", R.
Toi seatud rahvalaulu ,,Kügadi-kaagadi"
j a ,,Kungla rahvas", ku­hu
kä publils: kutsuti kaasa laulma.
Lõpuks lauldi katke P. Ardna ope­retist
Kalurineiu", kus nimiosas
laulis Evi Valge ja Margit Vüa
saatis klaveril. See leidis nü sooja
vastuvõtu, et nõuti kordamisele; ,
Lõpuks Siiri Lepp tänas kõiki,
kes kokku tulid kiUmasttalvepäe-vast
hoolimata, aga ka tegelasi,
kes seUe kava täitsid ja kes kut­suti
lava ette, kus neid dekoreeriti
lumepallidega".
Enne talvekülmusse mmekut
pakkusid gaidid kohvi ja jäi aega
vestluseks. ,
Eesti peagaid gdr. Hilja Kuutma
kõneles g.aidlusest. See on suur ja
õpetlik mäng, niis püüab noori tü­tarlapsi
kasvatada arenenud har-moomlisteks
naisteks, tublideks
mng
Liidu uus l(aitseiiiinister
Nii Stokhdmis W kä Helsingis
toinmväd pressikonverentsid ja
deniõnstratsioonid^kns nõutakse
nmuhiilgas N. l i i d u sojajõudu-samuti
Euroopa nikide vahtsuste ^ aatomirelvade k õ r v Ä -
Ja Bam organisatsioonide esinda-^^^^^^^^^^^
jad nirig teised külalised. Reisi ajal
on mitmesuguseicl loengmd, näitusi^^^^^ arutleyad tuieyiku-ja
esinemisi. Korraldajad looda- võimalusi koostööks! vabade balt-vad,
et see ainlulaadne üritus tooks laste vabel Balti riikidele vabaduse
tähelepanu ülemaaüms«it balti kü- taotlemisel. Lektoriteks on lubanud
tulla teiste hülgas jdrjanik Andres
Küng, ärahiipanuä KGB ohvitser
Imants Lesinskis ja endise leedu
kommunistliku partei juhi kasu­poeg
dr. Aleksandras Stromas. Akt­siooni
programmis on Käbi Laretei
kontsert ja spordivõistlused balt­laste
ja Taani, Soome ja Rootsi
spordiklubide vahel.
Kuigi reis on korraldatud Balti
Noorte Kongressi ja teise balti
noorte gruppide poolt, on kõik hu­vilised
vaatamata vanusele teretul­nud
kaasa reisima. Reisi hinnaks
on 30-aaštastelie j a ; noorematele
- (USA), teistele $350.— —
3.- (USA). Lähemalt informat­siooni
oh saadaväi Eestlaste Kesk-
Kirjutises ei ole mainitud, mu­lised
olid Hillar Liitoja eelmised
tööd> ;mis ta on Ezra Pound'i luule
alusel teinud.
MOSKVA—^ N. Liidu uus kaitseminister marssal
Sergei Sokolov on vana sõjamees ja kuulub Kremli sise-j
T i S a t i i S ringi. Ta määrati onm uuele kohale juba kaks p ^
takse juba väikest t ü t ^ s j k ^ ^ vanim kolmest en-kasvatusefüüsüine
arenemine, eri- lastus
huvide arendamine, ühiskonna tee-;
mmme;;iX^ral viibides Äga lisan- 73-aastane Sota)lov on olnud esi-' lüge, küna tal oli ettenägelikkust
dubmitähtii rahvusluse säilitami-^^^ oma kõrget positsiooni parteiga si­ne
ja omakultuuri viljelemine. ij^ Lääne sõjaliste vaatlejate arva- duda. MiUai Sokolov polütbüfoosse
Lõpuks ta märkis, et eesti g a i d - a k t s e p t e e r i t u d . Ta on valitakse on esialgul lahtine; -
lus M mitu Mepixxyvl^ m eas nagu enamus kuid Ustinov sai kohe kaitsemi-
' Kremli juhid — seitse ll-st poült-kuid
alati välja tulnud karasta- büroo liikmest ön üle 70 või yane-tima
täis võitlusvaimu selle eest, m^d — ja usutakse pidevat sam-mis
peitub gaidluse põhimõtteis niu selle polütiliste otsustega. ;
Sokolov astus sõjaväkke 52 aas-
M C m O KOLMÄINU EEST!
iJV.-iAlt. IJSÜ^^^K^
Kirik: 619 Sherbourne St.,
Toronto (Sherbourne'i allmaa
jaam on kiriku kõrval),
õpetaja 0. GnadenteicBf
112 Fallmgbrook Rd.,
• '.ScarböPCtugh,/ Ont.
Tele^n 698-7977 või 766-7853
Kantseleis, telefon 921-9417
HELSINGI — Kõik snuutüb
masinlikuks, nii ka kuraditõrjumi-ne.
Helsingi ülikool on otsustanud
nõustuda teoloogüisele teaduskon­nale
Demonscope-videoprozhektori
muretsemiseks. Kui sellega deemo­neile
sihitakse, nü ka kindlasti ta­batakse.
Oleks Lutherusel õnnestu­nud
tindipotiga paremmi, kui tal
olnuks selline aparaat kasutada?
ja ideaalides.
Täis võitlusvaimu eestluse alalhoid-rnise-
eest. 7' '
Süri Lepa juhtimisel ja seadmi­sel
esitatiluule-laulu põimik „Gald-luse
teel", kus oli üle 35 tegelase,
kes talviselt dekoreeritud, lava täit­sid,
müle kohal tähekestena vilku­sid
gaidide; embleemi, kujutavad
tulukesed. ; : ^
Põimikus oli deklamatsioone,
laule, rahvatantse, soololaulu.
tat
s
tagasi, oli soomusmasinate
kes võitles Karjala;
maailmasõjas.
Ta ülendati 1978. aastal 67-aastase-na
marssaliks.
Ta Valis karjääriohvltseri tee
seÜe asemel, et partei kaudu kõr-nistriks
nimetamise järel poliit­büroo
liikmeks, sest kaitseminis­ter
pidavat kuuluma ka partel
... siseringi.
Kui Ustmovi matuste korralda­mine
anti 65-aastase Gregori Ro-maaovl
korraldada, siis arvati, et
e. kaitsevarustuse tööstuse eest hoo»
ütseja saab kaitsemmlstri koha,
nagu tava on ohiud. Aga Romanov
polevat seda kohta soovmud, kuna
see võivat ta võimalusi vähendada
N. Lüdu juhi kohale saamisel.
eele kohale iõuda naffu te?i X M - Sokdov on sündmud.l. juulü 1911
geie Konaie jouaa nagu teg; usu Krimmis kantseleiametniku poja-nov,
kes oli tegelikult tsivihst ehk- ..,, ^ . , , ,
ki ametikoha tõttu võis ia ka Tuttavaile viisidele oli kirjutatud ma. s!tJa!s !s^õj!axvä!eSv!ovrmliI ^kain!d^a , ar- ^tö^ös't^u^se^s . sTõjaa vläõkpkeeta ms mseõkjuatv äteõaoktaas-uued
gaiditegevust kirjeldavad Sokolov on aastast 1968 partel
JUMALATEENISTUS on . ^ ,
3; veebr, kell-1.30 p.l. ilärgneb ko­guduse
täiskogu koosolek.
ILeillTerfi
Reg. M.To
ÕPETAJA KÕI^JTUNNID on iga nõukogu Kanadas biiroost, 958
kuu teisel esmaspäeval k e ü a S ^ B r ^ ^ Ave., Toronto, Ont.
: kiriku tantselekv" -- ^^ÄÄ^
VASTUVÕTT KOKKULEPPEL
^^^^^^^^^^:
korter unes ee!sti mugavas kvaliteedflises kättesaa­davas
korterimajas.
Hinnad: $9Õ.200--$96.800, suu^IIsed^ I020--l<)75 mutjalga.
HeLj Guido t Laikve----arWtekt, ^^^^
Huvi, korterite vastu on suur muulaste poolt
Et korterimaja jääks ainult eelstlastele,
ÄRGE VimTÄGE, OSTKE NÜÜD!
deemla 1934. aastal ja määrati pa­taljoniülema
kohale. Pärast n
maaümasõda ta ülendati kolone­liks,
misjärel võttis osa kindral­staabi
kursusest.
Ta on ohiud sõjaväepiirkondade
ülemaks Moskvas ja Leningradis
enne ministriabi kohale määra­mist
1967,
On tugevaid tõendeid, et pärast
1979.. aastat on Sokolov olnud N.
Liidu võitlusüksuste juht antikom­munistlike
afgaani partisanide
vastu võitlemisel, kuid sellest pole
ametlikult räägitud.