Vaba eestlane , January 29, 1985

              Nr.-8
Nr. 8
VABA EESTLANE^ teisipäeval, 29. jaanuaril 1985 — Tuesday, January 29,1985 Lk. 3
teine sealt
ILINE KAITSE INIT-lategic
Defence InceiJ-
)n täiesti uus kontsept
Istamise võiduojoksus
riigi vahel. See pole
jama aatomrelva loo-
!oIe samm kiirema või
jinspordivahendi ehita-jtasele
sum-emat kiur»
Bumavaba staatiline
mis seisab ootel na-ved
või kodu valvaV
lks ehk võrrelda mii-paigutatud
kõrgele
Ist vaenlane võib ata-
|;SDI süsteemi relvaks
olgu selge, et see on
kaitserelv, mille süü-oma
relvaga. Ja kui
ei tee> siis ei sünni
on nüüdj et SDI süs-imine
STARWAR'iks
vale. Praegu veel
Icnaatoreid nimetavad
| i STARWÄR'iks -
iks meeleheaks.
• -
bne pagulaste ajakiii
laal) kirjutab 1984. a.
ibris uskumatu loo
issivahedeta ühiskon-
[atuura tipud Vilnos
iiselt kahes pürkon-
I Antakalnis või filmi-iabruses
jõe ääres^
tmute hinnad on 200-
000 rubla. Nende si-
[on on stiilne, mööbel
jritud. Igal on saun,
|b väikese seltskonna,
ilbassein ja vaigus-
>aar ja tantsupõrand.
on mitmetel suve-
|u kaunimates paika-ääres
või saarteL
'ad lennuki, et mere-Üldiselt
on nende
lilik miljonäride elu
Venelastega nad
seltsi ja nad kades-eenia.
Jugoslaavia ja
^ilasi, kel on rohlcem
|us pole midagi
11,
I, keda me peame
.äti rokk-kontserdist.
ca on Nõukogude
|;ja see õitses ilusasti,
luutsid laulude teks-kuni
press tõstis
litmed laulud suuna-kooselide,
huligaan-bldavad
rahvuslikke
palju laule, kus ref-
5Õna — Latvia, ja
lõhutavad läti noori
)litseinikke peksma.
fcmed grupid likvidee-tekstid
tsenseeritud
[abadust piiratud. La­id
esinesid ka Ees-liõbralikult
vastu võe-erinevuse
pärast,
luremat meai.
[astal tegi Briti jazzi-
Kenny Bell, ringrei-
|a Nõukogude Liidu
li igalpool suure me-
JKui nad aga mängi­jas
oma parimat lugu
tvas^V siis tekkis ki­ile
ning nad vilistati
ei teadnud, mis om
Kakskümmend aas-js
noorte muusikute
jdriikidest, külastas
|itu ja lõikas i suurt au
sellega, et varieerij­aid
vene rahva laule
Icraina, mustlaste ja
[). Kontserdil Geor-tvälja
tõid oma trum-tha^*
— peksti nad
a! Nad ei teadnud
on olnud aastaid
Jimängude saatemuu-
(htune üleleierdatud
ied on kanadalased.
kahest „ülikooliven^
(Järg lk. 3)
m
2. ja 3. veebr.
dr. M. LeesMeijit, tel. 481-6834
dr. R. Vanaselja, tel. 911-1111 •
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiJiiiiiniiiiiiiiiHiiiiiiiiiHiiiiiiins^
Umk Ees|i kodus
mogcaniistoagco
KORTER
VOl Sodil kontori tel.
281-1792, teisip., kolmap.j
leljap. 10—12 ed
iC^metit^iirili
{Algus 1]^ 2)
Mart Nikluse vatestamisakbk^^
Eesfi Vangistatud ¥abadusvõW^^
ffis 1984 alustatud M^^^^ taotlusele
allkirjade kogumine ön jõudmas haripunkti. AlUdrj^^^
kogumise aktsiooni käigus on Abistamiskeskuse poolt iile
Maailma levitatud mitu tuhat allldrjadekoguilnise lehte
koos MartNiMuse elulooki^
Eesti-, inglise-, norra-, prantsu- Erimaades kogutud allkirjad, st.
se-, rootsi-, saksa-, soome- ja taa- kas täielikult või osaliselt täide-nilceelsed
allkirjade kogumise le- tud' allkirjaiehed saata hiljemalt
hed oh välja saadetud EVV Abis- 10. märtsiks 1985 kas ülalnimetatud
tamistoimkpndadele, poliitvangide abistamisorganisatsioonidele viõi
hooldusgruppidele ja hooldajäile, kohalikule eesti keskorganisatsioon
poliitvangide abistamistegevust niie. '
toetajaile, eesti organisatsioonide- Mart Nikluse päästeaktsioonile
ÜneeŠte'^ orkester le, kogudustele ja ajalehtedele ning kaasa aidata soovijad võivad ka
.. ^ Mart Nikluse vabastamiseks tegüt- ise valmistada alltoodud näitele
sündmust O sevaüe Amnesty-gruppidele ja vastava allkirjade kogumise lehe,
Foto: J . Säägi s^^^<^^^vl^^^^ esimeses lahtris on nimi, tei-mel
maal on eesti kesksed orga- ses aadress ja kolmandas allkiri,
———- nisatsioonid: liitunud aktsiooniga, märkides sellele:
ö ROOTSIS 1 ^
. Mari; Nikluse väbastanüsö taoü^^
•Eesti TeadusHk Selts Rootsis sele allkirjade kogumise lehtede ^^^^^ elukardetavalt hai-
^ jaks oli Austraalia Lut. Mriku abi- alustas alanud aastal tegevust saamiseks pöörduda Eesti polüt- ^® Mart Nikluse kohest vabasta-
_ president õp. M. V. Joidaü ja õp. seltsi üldkoosolekuga ja sellele järg- vangide ülemaailmse, abistamisor- emigreeruMse vdi-
Austraalia eesti ajaleht Meie K o ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^ Pärast neva referaatkoosolekuga. Eesti ganisatsioöni poole järgmistel aäd- " ^ ^ ^ ^ ^^
i tähistas 8. detsembril piduliku Jumalat«enistust leidis aset kogu- Majas Viru ruumes pidas dr. Gun- ressidel: USA: EVV Abistamise Kaaseestiased! ^^^A^^ alB-Jaanuarikuu
pensionäride kokkutulek oli väga arvukas,
mängis nii kaasakutsuvaid tantsulugusid, et üks osa peolistest
seltskondlikuks tegevuseks»
oma ilmumise naisringi korraldusel.pere- nar Hiis ettekande teemal„Viiruse Toimkond, Estonian House of CM- alates 27. märtsist 1984
15-ndat'''aastapäeva7"mis pühade kondiik leivamurdmine Melbour- vastane kemoteraapia ^t^^^ Box 95, Tshistopoü vanglas näljastreigis
äheduse t»ttu oü mõeldud ka jõu- nel Eesti Majas. ÜtoSaa^ Prairie View, nimois 60069, USA; oleva Mart Nikluse elu päästmi-
^ ™ v r r ^ r „ . . - ^ . . _ n . i . T - © ^övembns tolmus Stokhohd Kanada idarannik: E W Abistami- seks. Kutsuge teistest rahvustest
Eesti Majas Eesti Kunstide Koon- se Toimkond, Estonian House, 958 aatekaaslast üles ühinema selle
loosviibimisega
35
läheduse
lu-koosviibimisena. Koosviibimise- EELK Usuteadüslikui Instituudi lõ- ©
le-oHd kutsutud koil?: kaasmaala-
Leonard Fatterson, ü k s Ämcesi-neeger,
oli Moskva Lenini ül-
^i^toT"^"^ k^ljaJ^^ma- f \ , ^^^.^ ^korraldusel Herman Talviku Broadview Ave No. 2Q8, To^nto, aktsiooniga. Näidake ühtekuuluvust
B C H V TT*! • ^ -T janduslüoiks toetuseks JuubeU pu- ' Canberra EesÜaste Koondise kui- mälestusnäitus.. Esitusel oli kunst- Ontario M4K 2R6, Canada või E W okupeeritud kodumaal käiva vaba-
Esiseiö. Hiljem Fattereon hui öeldi et lehe väljaandmise tuuriõhtul I^du-Austraalia klubis nikuvümne töö kaheksast^^^^ g^^^^ 198 dusvõittusega Ja seal elu kaalul®
Äifh«rn« J kulud on märgatavalt tõusnud ja esitas Erik Olbrei väga huvitava et- sest lehM Weston, Ontario panevate vabadusvõitlejatega. Ärge
ise Aiaoamas, i-uaaemas ja Jer- ^^^^ majanduslik olukord on mu- tekande inglise keeles diaiK)sitiivi-tuse avamisel kõneles ^^^I^^ kannatavat kodu-sey
s. la organi^eris ica 1935. a. de abilTorresi väina saarte ja^nen- ban. ; raiinik: E W Abistamise Toim- maad ja tema vabaduse nimel nõra-vense
mässu.. Harlemis (Woöä- ^^^^ Kanadas cai! ka ajalehe väL- ^® elanike kohta. Ettekandja on / • kond, c/o Albert Kriig, 303-5560 kogude vanglaisse, sünnitoölaag-jaandmi&
e raskendairiiseks Aust- f^?*^^ 3^^^ saartel olnud © 1 0 . ^
vabadusvõitlejaid!
worth-store riot). . . . .|
/^T^irSi!^ U<1A raaHas postistreigid' "ja" tööseisa- korjamas algupärast materjali ^;Eesti-Majas IMnlasteMdlaste ö h - ; m 2G9,. Canada,
m 30 aastat hiljem USA komnm- viimasel a;^ on lehe kätt«- ülikooliõpingute jaoks. Ta selgitas, tu. Avasõna ütles Annus Estra,
saamine viibinud samuti lehele ®^ kuiistipärlitemassiM tootmine misjärel peokõne pidas Eesti Päe-saadetud
sõnumid/käsi^^rjad hili- "^^^^^ valehe peatoimetaja Juhan Kokla.
nfenud. Korduvalt on olukord tea- meläneesia; tÕugu inimestelt, nende Laulude ja muusikaga eshies Kas- -
tavaks t Ä d Austraalia postivalit-v^^^^ '
susele, kus vastatakse et „we are pärlipüüdmise merepõhjast. Kuna
verysorry". Lehed postitatakse saartel muud tööd pole, tulevad —
õigeaegselt, kõik koos ja mittekät" paljud Queenslandi linnadesse tööd
tesaamine ei olene väljaandjaist, otsima, kuna saared kuuluvad
mistliku partei peasekretär ja mit­mekordne
Ameerika presidendi
kandidaat — Gus Hall.
Siinjuures võiks ka nentida, et
Geraldine Ferraro polnud mitte
esimene USA naiskandidaat abi-presidendi
kohale. Selleks oli neli
aastai vare^ ja ka eelmisel aas-ftal
— kommunistist professor An-gela
Davis. Gus pall ja Angela
said möödunud aasta valimistel
umbes ,1 prots. antud häältest. Sus­id
— nii palju!
• 0 d
Ikka veel : kuuleme Nõukogude
Mõned lehed ei lähegi kohale
väga tuttav lugu kanada postist.
SYDNEY EESTI SELTSI
TÄIENDUSKOOLIL UUS •
JUHATAJA
. 6 Dushman ja dushmanl Mida
ueenslandi osariigile. Osariigi Va­litsus
olevat aga saarte! elanikud
«unustanud"/
Mõrvatud poola preestri matuse üldse tähendab dushman?! Dush-puhiil
toimus leinademonstratsiooB v man tähendab vaenlast. Ma ei
Poola saatkonna ees Canberras. kuulnud kunagi kedagi afgaanidest
Peale poolakate eneste ja ungarlas-^^^^e^
Sydney Eesti Seltsi Täiendüskoo^ te esinduse võttis demonsträtsioo- Hoopis meile; aina sisistati seda
m on olnud mitmesuguseid prob- nist osa ka grupp eestlasi sini- sõna.
Lüdu juhtide suust ja loeme Prav- leeme, kui möödunud aastal astus must-valge lipuga. Poolakate juht
dast ja USA suurematest ajalehte- koolijuhataja kohalt tagasi kaua- avaldas eestlastele südamlikku tä- ^^8» Kuidas laeM sus mmetaesi.
dest kurba Iwgu, et Ngukogud kao- aegne ja teeneterikas ju^^ nu, et Md vaevaks võtsid välja ^^to^
tasid eelmises sõjas sakslaste vas- Tuj^g^ Sydney Eesti Seltsi juhatus poolakate leina jagama ja näi- gi^
20 miljonit inimelu. Näib, et se- pögrdug mitme kasvaüisteadlase tarna praegustele Poola võimu-^^^^^
da ei tohi kunagi unustada, vene- kooliõpetaja poole abisaamiseks meestele, et nad mõrva hukka — ei saanudki o l l a . . . Noh, aga
lasi peab mõistma, et liende hirmu koolijuhataja ametikoha täitmi- mõistavad. , enamuse jaoks olime ikkagi kohu-sõja
ees ja igatsust rahu järele g^^s. Kõik keeldusid, kuid lõpuks
©leti hinnata, (Tõsi - 20 miljonit ^^adi nõusoleknooremassege^terat-
Q^n ju rohkem kui 6 miljonit!) ^ • •> - ^ - «
Nikolai Tolstoi, nimekas Vene
MAAILMAS"
1944—1984 ,
TciiMetend: Taimi Kents, Lembit Kolk, Oisvald TiMBm^
Palju fotosid, 259 lk. koUes
Hind $14.— plussf saatekulu
MimgU ,,;VABA E E Š ^^
siooni kuuluvalt endiselt Melbour­ne'!
eestiannalt Kai Rahnelilt
Eesti Sõj aveteranide Liit
Austraalias tähistas oma 15. aasta-pagulane
ühendriikides, on Mrju- (neiuna Pill), kes nõustus kohustu- päeva oktoobri lõpus Leedu klubi
tanud raamatu: ..staiin'R Sftrrfit „Stalin's .^^^ . . i v _ ^ j . . . ^r^^^T^ i -i.. ., ^ i . ^
muuseas
Secret
ütleb;
sed üle võtma. K.Rahnel pole elu- niumidesBankstöwnis. Osa võttis
tavalt vastumeelt.
Ma mõtlen neid võitlusrühmitii»
si, kes teie vastu võitlesid. Ka§
võib neid nimetada,
sanideks?
$54.
$3Öv
$T6w
$68.—
$37.-.
\ V kooliõpetaja, aga omab or- ligi 90 liiget ja külalist, nende hui- Võib-olla küü..
. . . ohvreid oli rohkemgi, enamii- ganiseerimisvõimeid ja administ- gas NSW. osariigi RSL abipresi- Nõukogude vägede olukord oli
ses mitte sakslaste vaid fetaJm ratüvseid teadmisi. Ta asutas aas- dent W; Whitelaw, nõunik J. Smith niivõrd kriitüine ja segane, et ras-poolt
tapetud. ta esimesel poolel kooli juurde las- ja Eesti Võitlejate Ühmgu e s i m e e s k e s oli parti-
. 1 Y teaia ja üldiselt oli muret tundnud K. Oiderma% saniväeks, ikes mitte. Sest oli ju
kooli tuleviku eest. Samaaegselt õhtu avas Eesti Sõjaveteranide alasid, kuhu meie üldse ei julgenud
Gremada vallutamise ©peratsioo- valiti ka kooli juurde uus Täien- Liidu esimees R. Kalamäe, tutvus- mimia, poleks saanudki tegelikult,
niga: tekkis iReagäni valitsuse ja duskooli hoolekogu, , mille, esimer tas aukülalisi, ja tõi lühidalt ette Sest. ülestõusnud afgaanid olid sa­haks
on Madis Alvre ja sekretä- Sõjaveteranide Liidu saamisloo ja geli ennast põhjalikuit kindlusta-riks
Sue Nelson. Sydney E.S. tegevuse. Abiesimees L. Läänema nud mõnele territooriumile...'.Mi-
Täienduskooli ja lasteaia praegu- tõstis klaasi RSL t^^^ olin seal ikkagi Nõukogude ar-sed
õpetajad on Püle Truu, Tiina le vastas abipresident W. White- mee sõdur, ja seepä.rast ei saa.
iSiigiseKretar Ci. Söultz Kaitses mi, Marja Wilson, Ilse Tults ja iaw, peatudes pikemalt sisserända- praegu ülevaatlikult iseloomustada f ^^'r!^®!!!!." jäte osatähtsusel Austraalia kujun- olukorda Afganistani... kuid seda
damisel võib kindlalt öelda, et meie sõja-
Vello Sakk, Arnold Pundi ja väe tegevus ja võimalused olid
,,FÄLLASE*' AASTAPÄEVA ; Raivo Kalamäe tegevust hinnati äärmiselt piiratud vabadusvõitleja-Ülemaailmse
Eesti Vabadusvõitleja-. te võimut^^
Novembris toimus Melbou
Eesti Majas Tartu Kõrgema Kuns- teristiga. Ristide üleandmist toime-tikooU
„Pallase" 65. aastapäeva tas W. Whitelaw. Seltskondliku te-pidulik
tähistamine. Kava esimese! gevuse keskel vaiksel hetkel luges
. Mõnedel reporteritel (ja teistelgi ^^^^^^ f ^ ^17'^^^ esimees ette 15 ,aasta jooksul ma-auväärseil
ühendriikide kodanikel) Pandud 32 tood 12-lt „FaUase nalasše varisenud liikmete nimed,
0901
Pressi vahel kibe tüli sellepärast,
et reportereid ei lubatud rüsinakük-susega
kaasa minna.
Kiigisekretär G. Shultz 'kaitses
alitsuse seisukoi^ta pressikonve­rentsil
15.12.83, mil ta ütles: „Tei-se.
Maailmasõja: ajal oli reporteri- • AUSTRAALIAS TÄHISTATI
M täielik vabadus sõjaväega kaa­sa
liikuda -r- siis nemad olid MEIE
POOLT. Nüüd, aga näib, et repor­terid
on alati MEIE VASTU Ja ot^
sivad asju, ittis
raskendavad.*V
I ia;ASSIPÖSITLE;LIŠA®AS^^ ;
I klassi postiga
$32..
4-
+
weerahdaasfas $17.— +
$21.-=°
$16.5©
$47.—
$24.—
Tähendab neid afgaane võib
teiega kõneldes nimetada vabadus­võitlejateks?
VÄUASPOOL KANADAT ja üSA^r^^
JLIM^UPOSTIGA aastas' $132.-^, poolaastas - $69.--- Ja •
•.aastas $36.—. ^- v • •
Aadressi muudatus 70 centi. ' tJksiknumbri hind 70^^^ ^
USA aadressidele „ZIPCODE*^ V
Kanada aadressidele palume märkida ,,POSTAL CODE" ja
^angatshekk või rahakaart kirjutada
M ESTONLVN PÜBUSHERS.
pole selge, missugune on — MEIE
POOL.
kasvandikult
Pärast, näitusega tutvunemist
i' järgnes sõnaline osa. Külalisi ter-
. ABC reporter S^M Donaldson yitas endine pallaslane Gunnar
ütles presidendi pi;essüntervjuul Neeme, päevakohase avasõn'a üt-
Muuseas ,, . . . kas on probleem -^i ots, kõneledes Eesti kuju-kedadli
28.
J a h . ; . Olin ju tõesti Nõukogu­de
armee sõdur, kunagi fiie seal
afgaane omavahel vabadusvõitleja­teks
ei nimetanud. See ei tulnud
tõepoolest isegi mõttesse... Kuigi
võib-olla kusagil sügavas alatead­vuses,
et tiemad on iseseisvuse ni-defineerida
sõna ,meie*. Teiste sõ-aadega,
kas ,meie* on võimul olev
valitsus, või on seal üks kõrgem
Jkohustus, nagi on pressil?" •
(AIM andmetel).
Ameerika sõdurid vaUutasid
Grenada, kommunism sai seal
lüüa. Nüüd tuleval ameerika koda­nikud
ja Ameerika televisiooni-jaa-ma
tipp-reporterid ja küsivad —
milline oli selles
,meie pooP? '
Eesti Rahvuslaste Kogu Kana- mel väljas ja meie—; aga vist
tavkunsti ajaloost ja arengust. Ju- das 20. aastakäigu viimases (det- j^^gie eneste momendiolukord takis­ta
Haller deklameeris G. Neeme sembri). numbris on avaldatud tas meil seda endale tunnistamast
luulet, misjärel statistilisi andmeid „Tuleviku tulumaks", A. Salumets Y5^|3,(jjj^g|jgg:_^^^ täiesti
kooli ajaloost esitas G. Neeme. ,,Poogitiid rahvas'S \ ü . Jüri nõus neid vabadusvõitlejateks pi-'
õhtu lõpuosaks oli ettenähtud G. „Soovimatud „külaUsed"", J. Nõ- ^^^^^ ^ \ ^ Kõrvaltvaatajale võib ehk
Neeme maalimise demonstrat- gese ,,Toronto kaja'V,3alti Vaba- ^.^^^^^^^^ kõik hoopiski lihtsatn,
sioon: ÜUatavalt lühikese ajaga dusliidu põhiMri ja eesmärgid", K . j^^j^d meie
valmis suuremõõduline õlimaal M e i p ^ r WV^adu|.ja meie: Ws- mõtfcmiAe oli nagu M -
„Talvme eesti tahi". tod', J, A^^^ Sinu ees tärisevad ja ta-
1 takse", M. Remsalu j,Mitu nagu _„ +äri«PVQ/i «roiodiniV/Mnri
ÜLO SAARE ORDINATSIOON on Valgel Majal?", T.Aruksaare -'^nsevaü gaiasüniKovia, ise
saata:
VABA EESTLANE
955 Usiie St.. Don M^^^^^^ 2M3
Falun mulle saata VABA EESTLANE aastMcs /
veerandaastaks— tavalise / kiripostiga alat^ ... ........................
.................. 19.......... Tellunise kattelK lisan $............ siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. ORaha saate BSMM
NiM v.:,.....v.....;....,...;.....^
„USA ülivõimas otsus", J. Kaup'!
St. Mark- kirikus Melboume'is ,,Lühipilk „kultuurirongile"", J.
Kui vastata, siis võiks öelda: peeti indroduktsioomteenistus Ülo Jalakase ,,Mõtiemapanevaid koge--
jiieie pool* aM võitja, ,teie po©l* Saare õpetaja ametisse seadmi- musi ,,ärahüppajatega'"*, j . Uulu
i • seks EELK Melbourne Pauluse ko- „Hei0 ja seitsmes siiurriik"" Ja
• guduse õpetajaks. AmÄS8''s^^
jooksed ja tulistad . . . ees ja taga
on ju tegelikult sünn. Kui ise; ta­had
ellu jääda, siis jookse, lase.
Ära ainult seisma jää ja ümber