1984-08-21-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 62
xno
jDimi a ^ p ^ Eesti jalgpall
hsmmsae Valge majaka t a ^ Vä]
ne#ii^edik võistlus. Hulgana
s^dmiist-väatania.'':^^^^
Seda päeva peetakse Eestis jalg-pälÜ
s ( ü ^ ^ Võistlesid esimesed
selleaegsed ametlikud seltsid
,„B^eteor'^ ja ,,Merfcuur'\ Tehniliselt
oli mõlema seltsi meeskonna
mäng algeiihe, meheks peeti seda,
te palü k ^ m ^ kaugemale
ptSrutas. j^eteor" võitis siiski 4:2.
Eesti jalgpall jäi arenfemä^
Kolmveerand sajandi ajal jõudis
see; iseseim riigi spprdiakha o l Ä
piamängudele ja maailmameistri-võistiustele.
r • \
Estese jalgpallimaavõisfluse pi-dias
Eesti meeskond
irffl 1920 Helsin^^^
75-aaštaseks. 6. juunal
kohandatud karjamaal esime-taüinlaši
Lasnamäe ipaekaldale
vormis väravavahile- nimega Tip-ner
— kes tõepoolest mängis otse
imestusväärselt". II. juulil 1933
lõppes soomlaste võiduga
Esimeseks ametlikuks Eesti
meistriks tuü 1921. aastal TaÜmna
jjSport". Meeskonnas mängisid R.
Paal, Javofski, Roost, Klaos, Rein,
Kokamägi, E. Maurer, H. Paal,
TeU, üpraus ja MefeMt
1922. aasta suvel esitas 1^21.
aastal asiitatud Eesti Jalgpalli Liit
FIFA-ie avalduse liikmeks astumi-
.^e,:kohta.v •
1. novembril andis ^el-mängiti
Maailmameistri kvalifikat-sioonimängüs
Rootsiga 2:6.
1934. aastal toimus Talhnnas
nn. Turaani turniir, kus kohtusid
Üngarij Soome ja Eesti. Soomega
mängiti 1:1 ja Ungari amatööri-
Je|;a 2;2, kokkuvõttes teine koht.
. 19. juunil 1933 peeti Tallinnas
järjekordne Eesti—Leedu maavõist-lus.
.Esmakordselt lehvis Kadriora
staadionil FIFA sinilipp kalse
kuldse m ^ ^
FIFA oli loonud traditsiooni^ et
liikmesmaad heiskavad maavõistluste
puhul ka Rahvusvahehse jalgpalliliidu
lipu, See mäng oli Eešt4
75. maavõistlus ja lõppes 2:2 vii-
1937. a. kohtuti maailmameistrivõistluste
kvalifikatsioonimängudes
Rootsiga (2:7), Soomega (1:0); Saksamaaga
(1:4). 1938. aastal pandi
alus JEesti karikavõistlustele. Karikavõitjaks
tuli „Sport", kes mängis
koosseisus: E. Tipner, A. JLasner,
E. Valdniees, A. Jakobson, E.
Kleesmann, L . Saar, A. Ando E.
Brenner, H. Saarne, K. Koslovski
ja G. Siinienson,
Zürichi spordileht „Sport" asetas
oma 1939. a. edetabelis Eesti 15-
kohale Euroopas. Järgnesid:
Leedu, 17. Läti, 18. Portugal 19.
Slovakkia, 20. Luksemburg,' 21.
Bulgaaria, 22. Soome, 23. Kreeka
ja 24. Türgi.'
Kuni 1940. a. alguseni oli Eesti
pidanud alates 1920: a, 106
maavõistlust, nefat völtuud 28?
kaotanud 54 Ja viiki jnänpünud
24.•• --.y- • ,
Väravate suhe ---156—214.
Võistlussuhted olid 13 riigiga.
Kokku kasutati 120 mängijat. Kõige
sagedamini kuulus koondisse
Evald Tipner — 67 korda.
Nõukogude okupatsioon ' sulges
eestlaste suhtlemise väHsriikidega.
Toimus veel Tallinnas maavõistlus
Lätiga, mis kujunes rahvuslikuks
meeleavalduseks ja 11. augustil
Kaunases Besti-Leedu maavõistlus,
kus eestlased kaotasid 0:2.
Sellest peale on Eesti jalgpallr-spõrt
jäänud' N..Liidu siseriigili-seks
tegevusalaks, kus tegutseb
. Juunis Uniondaleis, N.Y. peetud
Kohnandaillnvaliidide Mängudel
viskas Ann Farrell Thunder
Bayst amputeeritüte klassis maailmarekordi
tulemusega 34.04, A l
klaasis võitis 400 m jooksu Chris
Lenzo USA-st ajaga 66,12. Ratastoolis
A4 klassis võitis 5000 m
Flavio Paviaii, Itaaliast . ajaga
16.25,5. ,
üle 40-aastaste tippmark maratonis
I kuulub uus-meremaalasele
JackFosterile ajaga 2:11.19.
MÜÜGIL ..VABA EESTLASFV TALITU$ES
Hind Saate-mitu
meeskonda, kuid mitte ühelgi
pole olnud võimalusi pääsuks
maailmameistrivõistlustele, rääkimata
olümpiaadist.
Rahvusvahelist ^htlemist on
asendanud „üleliidullsed turniirid
Ja karikavõistlused".
Nägu kõik muu eestilik tegevus,
on ka jalgpaUile löödud näkku
nõukogude tempel. Aga iseseisvuse
aega ei saa keegi kustutada selle
'la
EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMENB AASTAT 2»^
ESTONIAN SCOUTING.:........................^^
Fred Limberg — ISAMAA EEST . . . . . . . . . .
EDUARD RÜGA graafik ja maam® . ..
A. Käbin — VAIM JA MULD S.—
Ivar Ivask — ELUKOGU 10.—
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.—
Johan Kangor — VAIM, VÖIM JA VABADUS IM
Hanno Kompus — KUSTUTAÄIATA NÄU;
KUNsmi JÄRELE - H r -
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50
HerbertMlchdson —KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbcrt Michdson — SKAUIUKUL TEEL 3.—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9.—
Pan! Laan — MÕTTELEND — pUte Ja peegeWosI 5.—
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
IRZURUM
Anfis Vomm — VARJUD (tmdetiBkogii) .. .
Safane EMamn — AJATAR (liialetiBkogD)
Ants Vomm — MINU HING (ImiletiBiEOSIQ)
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS J......:..................:.....
Johan PHka — RAJUSõLMED . . . . .
Urve Karaks — KODAKONDUR (Inoietiisfcop)
$ t -
.50
.70
.70
.70
$L-
.50
.50
4,—
20.—
8.80
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
$L-
.50
$1.-
M
.50
.50
tunnustuse ja 1923. aastal Genfi
: Iwmgressi^ mvaä'!^ WWA
.liikmeks. :
Tollal oli FIFA liikmeks 20 riiki.
1924. a. Pariisis tpununud H FA
kongressist võeti osa juba hääleõi-
^ guslikuna.r:,;••.' '•
lEsimeseks maavõistlustel värava
löönud meheks sai Oskar "ü^aiis.
Mäng toimus Lätiga 24, septembril
1922 ja lõppes viigiga: 1:1
Esimese niaavõistlüsvõidu (2:1) sai
Eesti 30. septembril 1923 Soome
iile. 1924. aastal toimus Pariisis
dümpiamängude sarjas kohtumine
USA-ga. Mäng l%>es USA yõidu-
:;ga-:l.:0.^v;::\-";^
1930. aastal külastas TälHnna
¥iini kuuhis profimeieskond „Austr
ria", kes :lM)htua ja
saavutas raske 3:^ võidu.
Vahepeal oli mänguseis 2s2 ja
lõpuniinutitel ei suutnud Kann
^eaiiseerida I l m karistuslööki.
Samal aastal kohtuti ka Hispaania,
profimeesikonna Barcelona „Eüro-pagä".
Mäng lõppes 1:1 v
1931. aastal lõi „Sp6rt" lahingu
teise Austria profiklubiga WAC-Võidutulemuseks
kujunes 3:1. Austerlaste
väravat kaitses endale jalg- võidukad eesti ^^^^ 01üinpium'i ujulas peale võistlusi 7. juulil. Esu-eas va-pallitäevas
nime teinu Hiden. Män^ sakult D. Remsalu (ajavõtja), Maria Lember, Lisa Lockie, Jüri Lainevool (kohtunik); teme rida P. Rein-gu
kohta kirjutas Viini „Sport-Tag- Salu (kohtunik), Ken Ählberg, Tiina Madissoo (USA), Valia Reüisalu; kolmas rida J. Eeiman (ajavõtja),
biatt"- WAC mängis , , S p o r d i " ^ ^ Lainevool, Hugo Att^ (USA), Robert Reiman, Mai Kreem (võistluste peakorraldaja); ülal N .
vastu'tugevalt ^^N^^ aga su- Attemam (aja^õtfa) ja M^tkTSiips. Pildilt puuduvad Eod Viserki ja Euukholmid. .
gugi õnne; sei^^^ Foto: St. Kreem
iilnniuiiHiiiiiniiniiiiniiiniiiiiiiinuiii^^^^
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(hndetuärogiO IM .50
Hannes Oja— TUNNETE PURDEL
(hndetnskogd) 2.75 .50
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? 14.— .50
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST 16.20 .50
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS .. 8.— .70
E. Uustalu — TAGURPIDI SÖUDES
(Mälestusi 1914—1943) ^^.^^^.^^ . . . . . . . 18.— $1^
A. Roos — RANDAMAIE (Imdetn^ogn) 6.— .70
Prof. Felix Oinas — KALEVIPOEG KtTlKK.^
|.m; esseid 13.— $1-
E. Sanden ,3ÜDA JA KiyiD<< . 19.50 .70
I. Külvet— NÄITEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit) ...... 15.— .70
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.— .50
Arvi Tinite — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.—
SaatekdQ Kanadasise $1.50 t mnjale $3*—
Gisela McBride — TALKS FROM ESTONU 5.75 .50
V. Kimberg-Kotkas lunletoskogn
PILVE ALTi JA PILVE PIIRIL 7.— .70
E. Uostalu — FOR FREEDOM ONLY 14.— 1 —
REHVrrUD PURJEDEGA n .......L....:...., 8.— 1.—
NAER ON TERVISEKS — kõdijutt© 8.— .70
ümar JAKS NEPTUN 18.—
Ivar Iväsk — VERANDARAAMAT
Imiletuskogn 7.— .70
S. Ekbamn — luuletuskogo ÕHUMARGI ALL.. 10.— $1.75
Ants Vomm RISTSÕNAD I^^;^^^.^^^^^^^^.......... 2.50 .70
Ants Vomm RISTSÕNAD n .... 2.25 .70
RAAMATUID LASTELE;
KALEVIPOEG (õppe- Ja tööraamat lastele) 3»'-™ .50
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
ee&ooliealistele lastele vSrritrfi&is) . . . . . . . So— .50
ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe- ja tödrasmat
eeikooUe^stele lastele Tärritrakis) . . . . . . . 5.— .50
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I . . . 3.— .50
PIKKE MIKKE — Tottsaba Ja Tuttsabtt 2.50 .50
: ^-BerUiüis::N.W. 7 'asunud I.G.
Parben <^ibüroö V()WI öÜ natside
tähtsaim ülemerelisespionaažhite-gevuse
tsentrum. Seda juhtis firma
presidendi Hermann Schmitz*!
vennapoeg Max Ilgner. Äga nemad
mõlemad kuulusid ise samal ajal
ka American LG. juhatusse, kus
netide kaasdiröktoreiks ohd Hehry
Ford (Ford Motor Co.); Paul War-burg
(Bank of Manhattan} ja
Charles E Mitchell (Federal Reserve
Bajok of New York) V. V "Üks
prominehtsemaid isiksusi Berliini
spiönaazhikeskuses l$(30-ndäist aastaist
alates oh prbtsBernhard
. Holliandist, kes oli,' esmalt'^ läbi .iei-
•nud, 18-kuulise. teenistuse mestas'^
mundris SS-is.
VÖWI salaluure operatsioonide
ketoseks Änieerikas oli üks fü:ma
nimetusega Ghenmyco, Inc. U.S.
sõjatninisteeriumi rapordi kohaselt,
normaalsete ärikontaktide katte all
Ghemnyco saatis Saksamaale.tohutul
hulgal uiformatsiooni, fotodest
ja plaanidest kuni tööstusettevõtete
sisseseadete iksikasjaliste kirjeldusteni.
Ghemnyco asepresidendiks
New Yorgis oH Ameerika kodanik
Rudolph Ilgner, American I.G.
Farben direktori : Max Ilgner'i
U,S. sõjaministeeHumi
sel, LG. Farben ja ta liitlased
Ameerikas juhtisid psühholoogilist
ja majanduslikku sõda propaganda
levitamise teel oma agentide kaudu,
ühtlasi ka varustades natside
propagandaorganeid neile vajaliku
välisrahaga, üheks silmapaistvaks
näiteks majanduslikust sõjapidamisest
oli Standard Oil of New Jersey
poolt seismapandud uurhnistöö
sünteetilise kummi tehnoloogia yäl~
jaarendamisel — seda I.G. Farben'i
nõudel kogu Ameerikas. Sõjaministeeriumi
raport nendib, et
„ t a a Standard Oil tahtis iga hiii-na
eest alal hoida oma absoluutset
monopoli sünteetilise kummi alal
Ameerikas, siis teenis ta I.G. Farben'!
eesmärke sellega, et avaldades
survet, pani seisma kõik edasise
uurimistöö kõigi iseseisvate
kummikömpaniide poolt Ameerikas."
Dr. Oskar Loehf'i (üks I.G. Farben
asedirektoreid) tunnistuse järele;
aastast 1945, I.G. Farben ja
Standard Oil of New Jersey üheskoos
opereerisid üht ette kindlaksmääratud
plaani «sünteetilise kummitööstuse
arengu mahasurumiseks
USArS, Ameerika kahjuks ja Sgksa
Wehrmachfi kasuks Teises maail-kohaselt,
I.G. Farben oli , .otsustavaks
teguriks Hitleri välispoliitika
vormimisel. Olen jõudnud lõpptulemusele,
et I.G. Farben on suures
osas vastutav Hitleri poliitika
eest".':-
(S '
Kogu 1930-nda aastakümne vältel,
I.G. Farben oli hoopis rohkemaks,
kui ainult natside käsutäitjaks.
Ta oli ka natside maailmavallutuse
plaanide algatajaks ja seis
opereerijaks. Ta öH uurimiskeskuseks
ja ka salaluure organisatsiooniks
Saksa armeele ja ta esitas ning
kavandas peaaegu ' pooled Wehr-macht'i.
poolt läbiviidud projektidest.
Dr. vön Schitzler'! tunnistuse
' Kuuldused Saksamaa sõjaette-valmistustest
said üle maaihna
laialt tuntuiks ja sellepärast tekkis
nüüd vajadus Ameerika, avalikkuse
rahustamiseks, et finantsiline toetus
Wall Streefilt ja tehniline abistamine
võiksid tõkestamatult jätkuda.
Selle ülesande võttis enda peale
prominentne New Yorgi n.n.
„avalike relatsioonide" (public re-lations)
firma Ivy Lee & T. J .
Ross. .
Ivy Lee oH varemalt saavutanud
„häid tagajärgi" Rockefeller'ite populariseerimisel
ameerika rahvale,
muidugi nende poolt palgatult. Ja
ta oH sovettide ülesandel -ette võtnud
ka N . Liidu üleskiitniise ameeriklastele
— ajal, mil Siberi orja-läagrid
olid ohvrite laipadest ülekuhjatud
— andes selleks välja ja
levitades raamatut „USSR". Ja
1929. aastast alates Ivy Lee hakkas
niisiis ka „avahke suhete" alal
nõuandaks I.G. Farben firmale
USA-s, kirjutades alla vastavale lepingule
Max Ilgner'iga. Töötasu
oli kindlaks määratud 25 000 dollarile
aastas, mis pidi välja makstama
American I.G. firma poolt.
See tähendas, et natside propagandale
tehtud kulutused Ameerikas
olid samuti ka Ameerikas teenitud,
ühe firma poolt, mida kontrollisid
ameeriklastest direktorid — seega
siis tehti propagandat ameeriklaste
eneste ja mitte natsi-Saksamaa ku-luL
.
Aastal 1930 kuulusid.tolle natside
propagandat finantseeriva Aine-rican
I.G. Farben firma dkektorite
hulka:
Edsel B. Ford — Ford Motor
Co. president;
H. A. Metz — Bank of Manhattan;
oli ka I.G. Farben Saksamaal
üks durektoreist;
C. E. Mitchell — Federal Reserve
Bank of New York ja National
City Baiik dkektor;
Walter Teagle — Federal Reserve
Bank of New York ja Standard
OÜ of New Jersey direktor;
Paul M. Warburg — Federal
Reserve Bank of New York ja
Bank of Manhattan direktor;
W. E. Weiss — Steriing Products.
Peale nende veel neli ameerik-
' last ja sakslased Garl Bosch, Max
Ilgner, F. Ter Meer ja Hermann
Schmitz. Seesama Schmitz oli firma
presidendiks aastaü 1929—
1936 ja hiljem võttis tolle ameti
üle tema naturaliseeritud ameeriklasest
vend Dietrich A. Schmitz,
kuni 1941. aastani. Aga Hermann
Schmitz oli samuti ka The Bank
for International Settlements (B.I.-
S.) direktoriks ja selles 1936—1939
aastail juhatuse esimeheks. — Seda
organisatsiooni on juba mainitud,
kui rahvusvaheliste finantseerijate
poolt loodud. kontrollsüsteemi kõrgeimat
tsentrumit.
0 0 «n ,.',
(Kuna siinses kirjelduses väga
sageli on juttu olnud just Federal
Reserve pankadest ja nende direk-toreist,
siis lubatagu paigutada
siiakohta alljärgnevad paar märkust.
Esiteks, väga hiljutise U.S.
Ninth Cu-cuitCourfi kohtuotsusega
määrati kindlaks, et Federal Reserve
pangad ja Federal Reserve
System USA-s -— ei õle tõeliselt
mingid riiklikud asutused või organisatsioonid,
vaid on eraisikuile
kuuluvad ja erasikute poolt kontrollitud
fmantsilised korporatsioonid
— kelledele niisiis USA riik ja
selle kaudu kogu ameerika rahvas
on kaelani võlgades. Rahva hulgas
levinud ja levitatud arvamme, et
tegemist ön mmgi riikliku organisatsiooniga
— seda ainult eksiteele
juhtiya väärnunetuse „Federal" =
föderaahie e. keskvalitsuslik, kasutamise
tõttu — on 70 aastat püsinud
valearvamme. Teiseks, ameeriklastele
kavalusega -kaelamääri-tud
n.n. „Federal Reserve Act"
jõustus 23. detsembril 1913, ajal
mil peaaegu kogu Kongress oh juba
jõulupuhkuseks laiali^ läinud.
Selle määruse „Kongres*si poolt
vastuvõtjaiks ja kinnitajaiks" olid
ainult selleks otstarbeks välja valitud
ja kohale jäänud käputäis rahvasaadikuid
. . . Arkansase osariik
on nüüd käiku pannud taotluse
eelnimetatud Federal Reserve Aeti
tühistamiseks. — HK)
(Järgneb)
1 CD3UA13XSDi
ige
^organisatsioonid®
tegevust
VABA EESTLASES!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 21, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-08-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840821 |
Description
| Title | 1984-08-21-06 |
| OCR text | Nr. 62 xno jDimi a ^ p ^ Eesti jalgpall hsmmsae Valge majaka t a ^ Vä] ne#ii^edik võistlus. Hulgana s^dmiist-väatania.'':^^^^ Seda päeva peetakse Eestis jalg-pälÜ s ( ü ^ ^ Võistlesid esimesed selleaegsed ametlikud seltsid ,„B^eteor'^ ja ,,Merfcuur'\ Tehniliselt oli mõlema seltsi meeskonna mäng algeiihe, meheks peeti seda, te palü k ^ m ^ kaugemale ptSrutas. j^eteor" võitis siiski 4:2. Eesti jalgpall jäi arenfemä^ Kolmveerand sajandi ajal jõudis see; iseseim riigi spprdiakha o l Ä piamängudele ja maailmameistri-võistiustele. r • \ Estese jalgpallimaavõisfluse pi-dias Eesti meeskond irffl 1920 Helsin^^^ 75-aaštaseks. 6. juunal kohandatud karjamaal esime-taüinlaši Lasnamäe ipaekaldale vormis väravavahile- nimega Tip-ner — kes tõepoolest mängis otse imestusväärselt". II. juulil 1933 lõppes soomlaste võiduga Esimeseks ametlikuks Eesti meistriks tuü 1921. aastal TaÜmna jjSport". Meeskonnas mängisid R. Paal, Javofski, Roost, Klaos, Rein, Kokamägi, E. Maurer, H. Paal, TeU, üpraus ja MefeMt 1922. aasta suvel esitas 1^21. aastal asiitatud Eesti Jalgpalli Liit FIFA-ie avalduse liikmeks astumi- .^e,:kohta.v • 1. novembril andis ^el-mängiti Maailmameistri kvalifikat-sioonimängüs Rootsiga 2:6. 1934. aastal toimus Talhnnas nn. Turaani turniir, kus kohtusid Üngarij Soome ja Eesti. Soomega mängiti 1:1 ja Ungari amatööri- Je|;a 2;2, kokkuvõttes teine koht. . 19. juunil 1933 peeti Tallinnas järjekordne Eesti—Leedu maavõist-lus. .Esmakordselt lehvis Kadriora staadionil FIFA sinilipp kalse kuldse m ^ ^ FIFA oli loonud traditsiooni^ et liikmesmaad heiskavad maavõistluste puhul ka Rahvusvahehse jalgpalliliidu lipu, See mäng oli Eešt4 75. maavõistlus ja lõppes 2:2 vii- 1937. a. kohtuti maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonimängudes Rootsiga (2:7), Soomega (1:0); Saksamaaga (1:4). 1938. aastal pandi alus JEesti karikavõistlustele. Karikavõitjaks tuli „Sport", kes mängis koosseisus: E. Tipner, A. JLasner, E. Valdniees, A. Jakobson, E. Kleesmann, L . Saar, A. Ando E. Brenner, H. Saarne, K. Koslovski ja G. Siinienson, Zürichi spordileht „Sport" asetas oma 1939. a. edetabelis Eesti 15- kohale Euroopas. Järgnesid: Leedu, 17. Läti, 18. Portugal 19. Slovakkia, 20. Luksemburg,' 21. Bulgaaria, 22. Soome, 23. Kreeka ja 24. Türgi.' Kuni 1940. a. alguseni oli Eesti pidanud alates 1920: a, 106 maavõistlust, nefat völtuud 28? kaotanud 54 Ja viiki jnänpünud 24.•• --.y- • , Väravate suhe ---156—214. Võistlussuhted olid 13 riigiga. Kokku kasutati 120 mängijat. Kõige sagedamini kuulus koondisse Evald Tipner — 67 korda. Nõukogude okupatsioon ' sulges eestlaste suhtlemise väHsriikidega. Toimus veel Tallinnas maavõistlus Lätiga, mis kujunes rahvuslikuks meeleavalduseks ja 11. augustil Kaunases Besti-Leedu maavõistlus, kus eestlased kaotasid 0:2. Sellest peale on Eesti jalgpallr-spõrt jäänud' N..Liidu siseriigili-seks tegevusalaks, kus tegutseb . Juunis Uniondaleis, N.Y. peetud Kohnandaillnvaliidide Mängudel viskas Ann Farrell Thunder Bayst amputeeritüte klassis maailmarekordi tulemusega 34.04, A l klaasis võitis 400 m jooksu Chris Lenzo USA-st ajaga 66,12. Ratastoolis A4 klassis võitis 5000 m Flavio Paviaii, Itaaliast . ajaga 16.25,5. , üle 40-aastaste tippmark maratonis I kuulub uus-meremaalasele JackFosterile ajaga 2:11.19. MÜÜGIL ..VABA EESTLASFV TALITU$ES Hind Saate-mitu meeskonda, kuid mitte ühelgi pole olnud võimalusi pääsuks maailmameistrivõistlustele, rääkimata olümpiaadist. Rahvusvahelist ^htlemist on asendanud „üleliidullsed turniirid Ja karikavõistlused". Nägu kõik muu eestilik tegevus, on ka jalgpaUile löödud näkku nõukogude tempel. Aga iseseisvuse aega ei saa keegi kustutada selle 'la EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMENB AASTAT 2»^ ESTONIAN SCOUTING.:........................^^ Fred Limberg — ISAMAA EEST . . . . . . . . . . EDUARD RÜGA graafik ja maam® . .. A. Käbin — VAIM JA MULD S.— Ivar Ivask — ELUKOGU 10.— Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— Johan Kangor — VAIM, VÖIM JA VABADUS IM Hanno Kompus — KUSTUTAÄIATA NÄU; KUNsmi JÄRELE - H r - Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50 HerbertMlchdson —KODUMAALT VÕÕRSILE 10.— Herbcrt Michdson — SKAUIUKUL TEEL 3.— Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9.— Pan! Laan — MÕTTELEND — pUte Ja peegeWosI 5.— Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA IRZURUM Anfis Vomm — VARJUD (tmdetiBkogii) .. . Safane EMamn — AJATAR (liialetiBkogD) Ants Vomm — MINU HING (ImiletiBiEOSIQ) Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS J......:..................:..... Johan PHka — RAJUSõLMED . . . . . Urve Karaks — KODAKONDUR (Inoietiisfcop) $ t - .50 .70 .70 .70 $L- .50 .50 4,— 20.— 8.80 .50 .50 .50 .50 .50 .50 .50 $L- .50 $1.- M .50 .50 tunnustuse ja 1923. aastal Genfi : Iwmgressi^ mvaä'!^ WWA .liikmeks. : Tollal oli FIFA liikmeks 20 riiki. 1924. a. Pariisis tpununud H FA kongressist võeti osa juba hääleõi- ^ guslikuna.r:,;••.' '• lEsimeseks maavõistlustel värava löönud meheks sai Oskar "ü^aiis. Mäng toimus Lätiga 24, septembril 1922 ja lõppes viigiga: 1:1 Esimese niaavõistlüsvõidu (2:1) sai Eesti 30. septembril 1923 Soome iile. 1924. aastal toimus Pariisis dümpiamängude sarjas kohtumine USA-ga. Mäng l%>es USA yõidu- :;ga-:l.:0.^v;::\-";^ 1930. aastal külastas TälHnna ¥iini kuuhis profimeieskond „Austr ria", kes :lM)htua ja saavutas raske 3:^ võidu. Vahepeal oli mänguseis 2s2 ja lõpuniinutitel ei suutnud Kann ^eaiiseerida I l m karistuslööki. Samal aastal kohtuti ka Hispaania, profimeesikonna Barcelona „Eüro-pagä". Mäng lõppes 1:1 v 1931. aastal lõi „Sp6rt" lahingu teise Austria profiklubiga WAC-Võidutulemuseks kujunes 3:1. Austerlaste väravat kaitses endale jalg- võidukad eesti ^^^^ 01üinpium'i ujulas peale võistlusi 7. juulil. Esu-eas va-pallitäevas nime teinu Hiden. Män^ sakult D. Remsalu (ajavõtja), Maria Lember, Lisa Lockie, Jüri Lainevool (kohtunik); teme rida P. Rein-gu kohta kirjutas Viini „Sport-Tag- Salu (kohtunik), Ken Ählberg, Tiina Madissoo (USA), Valia Reüisalu; kolmas rida J. Eeiman (ajavõtja), biatt"- WAC mängis , , S p o r d i " ^ ^ Lainevool, Hugo Att^ (USA), Robert Reiman, Mai Kreem (võistluste peakorraldaja); ülal N . vastu'tugevalt ^^N^^ aga su- Attemam (aja^õtfa) ja M^tkTSiips. Pildilt puuduvad Eod Viserki ja Euukholmid. . gugi õnne; sei^^^ Foto: St. Kreem iilnniuiiHiiiiiniiniiiiniiiniiiiiiiinuiii^^^^ Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (hndetuärogiO IM .50 Hannes Oja— TUNNETE PURDEL (hndetnskogd) 2.75 .50 Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? 14.— .50 Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST 16.20 .50 V. Veedam — LURICH AMEERIKAS .. 8.— .70 E. Uustalu — TAGURPIDI SÖUDES (Mälestusi 1914—1943) ^^.^^^.^^ . . . . . . . 18.— $1^ A. Roos — RANDAMAIE (Imdetn^ogn) 6.— .70 Prof. Felix Oinas — KALEVIPOEG KtTlKK.^ |.m; esseid 13.— $1- E. Sanden ,3ÜDA JA KiyiD<< . 19.50 .70 I. Külvet— NÄITEMÄNGURAAMAT (5 näidendit) ...... 15.— .70 H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.— .50 Arvi Tinite — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.— SaatekdQ Kanadasise $1.50 t mnjale $3*— Gisela McBride — TALKS FROM ESTONU 5.75 .50 V. Kimberg-Kotkas lunletoskogn PILVE ALTi JA PILVE PIIRIL 7.— .70 E. Uostalu — FOR FREEDOM ONLY 14.— 1 — REHVrrUD PURJEDEGA n .......L....:...., 8.— 1.— NAER ON TERVISEKS — kõdijutt© 8.— .70 ümar JAKS NEPTUN 18.— Ivar Iväsk — VERANDARAAMAT Imiletuskogn 7.— .70 S. Ekbamn — luuletuskogo ÕHUMARGI ALL.. 10.— $1.75 Ants Vomm RISTSÕNAD I^^;^^^.^^^^^^^^.......... 2.50 .70 Ants Vomm RISTSÕNAD n .... 2.25 .70 RAAMATUID LASTELE; KALEVIPOEG (õppe- Ja tööraamat lastele) 3»'-™ .50 ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat ee&ooliealistele lastele vSrritrfi&is) . . . . . . . So— .50 ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe- ja tödrasmat eeikooUe^stele lastele Tärritrakis) . . . . . . . 5.— .50 EESTI KEELE HARJUTUSTIK I . . . 3.— .50 PIKKE MIKKE — Tottsaba Ja Tuttsabtt 2.50 .50 : ^-BerUiüis::N.W. 7 'asunud I.G. Parben <^ibüroö V()WI öÜ natside tähtsaim ülemerelisespionaažhite-gevuse tsentrum. Seda juhtis firma presidendi Hermann Schmitz*! vennapoeg Max Ilgner. Äga nemad mõlemad kuulusid ise samal ajal ka American LG. juhatusse, kus netide kaasdiröktoreiks ohd Hehry Ford (Ford Motor Co.); Paul War-burg (Bank of Manhattan} ja Charles E Mitchell (Federal Reserve Bajok of New York) V. V "Üks prominehtsemaid isiksusi Berliini spiönaazhikeskuses l$(30-ndäist aastaist alates oh prbtsBernhard . Holliandist, kes oli,' esmalt'^ läbi .iei- •nud, 18-kuulise. teenistuse mestas'^ mundris SS-is. VÖWI salaluure operatsioonide ketoseks Änieerikas oli üks fü:ma nimetusega Ghenmyco, Inc. U.S. sõjatninisteeriumi rapordi kohaselt, normaalsete ärikontaktide katte all Ghemnyco saatis Saksamaale.tohutul hulgal uiformatsiooni, fotodest ja plaanidest kuni tööstusettevõtete sisseseadete iksikasjaliste kirjeldusteni. Ghemnyco asepresidendiks New Yorgis oH Ameerika kodanik Rudolph Ilgner, American I.G. Farben direktori : Max Ilgner'i U,S. sõjaministeeHumi sel, LG. Farben ja ta liitlased Ameerikas juhtisid psühholoogilist ja majanduslikku sõda propaganda levitamise teel oma agentide kaudu, ühtlasi ka varustades natside propagandaorganeid neile vajaliku välisrahaga, üheks silmapaistvaks näiteks majanduslikust sõjapidamisest oli Standard Oil of New Jersey poolt seismapandud uurhnistöö sünteetilise kummi tehnoloogia yäl~ jaarendamisel — seda I.G. Farben'i nõudel kogu Ameerikas. Sõjaministeeriumi raport nendib, et „ t a a Standard Oil tahtis iga hiii-na eest alal hoida oma absoluutset monopoli sünteetilise kummi alal Ameerikas, siis teenis ta I.G. Farben'! eesmärke sellega, et avaldades survet, pani seisma kõik edasise uurimistöö kõigi iseseisvate kummikömpaniide poolt Ameerikas." Dr. Oskar Loehf'i (üks I.G. Farben asedirektoreid) tunnistuse järele; aastast 1945, I.G. Farben ja Standard Oil of New Jersey üheskoos opereerisid üht ette kindlaksmääratud plaani «sünteetilise kummitööstuse arengu mahasurumiseks USArS, Ameerika kahjuks ja Sgksa Wehrmachfi kasuks Teises maail-kohaselt, I.G. Farben oli , .otsustavaks teguriks Hitleri välispoliitika vormimisel. Olen jõudnud lõpptulemusele, et I.G. Farben on suures osas vastutav Hitleri poliitika eest".':- (S ' Kogu 1930-nda aastakümne vältel, I.G. Farben oli hoopis rohkemaks, kui ainult natside käsutäitjaks. Ta oli ka natside maailmavallutuse plaanide algatajaks ja seis opereerijaks. Ta öH uurimiskeskuseks ja ka salaluure organisatsiooniks Saksa armeele ja ta esitas ning kavandas peaaegu ' pooled Wehr-macht'i. poolt läbiviidud projektidest. Dr. vön Schitzler'! tunnistuse ' Kuuldused Saksamaa sõjaette-valmistustest said üle maaihna laialt tuntuiks ja sellepärast tekkis nüüd vajadus Ameerika, avalikkuse rahustamiseks, et finantsiline toetus Wall Streefilt ja tehniline abistamine võiksid tõkestamatult jätkuda. Selle ülesande võttis enda peale prominentne New Yorgi n.n. „avalike relatsioonide" (public re-lations) firma Ivy Lee & T. J . Ross. . Ivy Lee oH varemalt saavutanud „häid tagajärgi" Rockefeller'ite populariseerimisel ameerika rahvale, muidugi nende poolt palgatult. Ja ta oH sovettide ülesandel -ette võtnud ka N . Liidu üleskiitniise ameeriklastele — ajal, mil Siberi orja-läagrid olid ohvrite laipadest ülekuhjatud — andes selleks välja ja levitades raamatut „USSR". Ja 1929. aastast alates Ivy Lee hakkas niisiis ka „avahke suhete" alal nõuandaks I.G. Farben firmale USA-s, kirjutades alla vastavale lepingule Max Ilgner'iga. Töötasu oli kindlaks määratud 25 000 dollarile aastas, mis pidi välja makstama American I.G. firma poolt. See tähendas, et natside propagandale tehtud kulutused Ameerikas olid samuti ka Ameerikas teenitud, ühe firma poolt, mida kontrollisid ameeriklastest direktorid — seega siis tehti propagandat ameeriklaste eneste ja mitte natsi-Saksamaa ku-luL . Aastal 1930 kuulusid.tolle natside propagandat finantseeriva Aine-rican I.G. Farben firma dkektorite hulka: Edsel B. Ford — Ford Motor Co. president; H. A. Metz — Bank of Manhattan; oli ka I.G. Farben Saksamaal üks durektoreist; C. E. Mitchell — Federal Reserve Bank of New York ja National City Baiik dkektor; Walter Teagle — Federal Reserve Bank of New York ja Standard OÜ of New Jersey direktor; Paul M. Warburg — Federal Reserve Bank of New York ja Bank of Manhattan direktor; W. E. Weiss — Steriing Products. Peale nende veel neli ameerik- ' last ja sakslased Garl Bosch, Max Ilgner, F. Ter Meer ja Hermann Schmitz. Seesama Schmitz oli firma presidendiks aastaü 1929— 1936 ja hiljem võttis tolle ameti üle tema naturaliseeritud ameeriklasest vend Dietrich A. Schmitz, kuni 1941. aastani. Aga Hermann Schmitz oli samuti ka The Bank for International Settlements (B.I.- S.) direktoriks ja selles 1936—1939 aastail juhatuse esimeheks. — Seda organisatsiooni on juba mainitud, kui rahvusvaheliste finantseerijate poolt loodud. kontrollsüsteemi kõrgeimat tsentrumit. 0 0 «n ,.', (Kuna siinses kirjelduses väga sageli on juttu olnud just Federal Reserve pankadest ja nende direk-toreist, siis lubatagu paigutada siiakohta alljärgnevad paar märkust. Esiteks, väga hiljutise U.S. Ninth Cu-cuitCourfi kohtuotsusega määrati kindlaks, et Federal Reserve pangad ja Federal Reserve System USA-s -— ei õle tõeliselt mingid riiklikud asutused või organisatsioonid, vaid on eraisikuile kuuluvad ja erasikute poolt kontrollitud fmantsilised korporatsioonid — kelledele niisiis USA riik ja selle kaudu kogu ameerika rahvas on kaelani võlgades. Rahva hulgas levinud ja levitatud arvamme, et tegemist ön mmgi riikliku organisatsiooniga — seda ainult eksiteele juhtiya väärnunetuse „Federal" = föderaahie e. keskvalitsuslik, kasutamise tõttu — on 70 aastat püsinud valearvamme. Teiseks, ameeriklastele kavalusega -kaelamääri-tud n.n. „Federal Reserve Act" jõustus 23. detsembril 1913, ajal mil peaaegu kogu Kongress oh juba jõulupuhkuseks laiali^ läinud. Selle määruse „Kongres*si poolt vastuvõtjaiks ja kinnitajaiks" olid ainult selleks otstarbeks välja valitud ja kohale jäänud käputäis rahvasaadikuid . . . Arkansase osariik on nüüd käiku pannud taotluse eelnimetatud Federal Reserve Aeti tühistamiseks. — HK) (Järgneb) 1 CD3UA13XSDi ige ^organisatsioonid® tegevust VABA EESTLASES! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-21-06
